Elekter

Siit leiab elektrivaldkonna seisukohad, arvamused, uuringud ja eksperthinnangud.

Seisukohad ja arvamused

Konkurentsiamet on 17.04.2024 otsusega nr 7-26/2024-004 määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (edaspidi Määrus) artiklile 11 saamata jäänud energia hinna, milleks on 9206 €/MWh.

Saamata jäänud energia hind on hinnanguline maksimaalne elektrihind väljendatuna eurodes MWh kohta, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest ja mis võetakse arvesse varustuskindluse normi arvutusel, tuginedes Määruse artiklile 25(3).

Saamata jäänud energia hinna väärtus vaadatakse Konkurentsiameti poolt üle ja ajakohastatakse iga viie aasta tagant või varem, kui täheldatakse olulisi muutusi.

Konkurentsiamet, Läti energia regulaator (Public Utilites Commission of Latvia) ja Leedu energia regulaator (National Energy Regulatory Council of Lithuania) koostasid raporti kättesaadava marginaali kohta piirkonnaüleses elektrikaubanduses Balti riikides 2022. aastal.

Konkurentsiamet, Läti energia regulaator (Public Utilites Commission of Latvia) ja Leedu energia regulaator (National Energy Regulatory Council of Lithuania) koostasid raporti kättesaadava marginaali kohta piirkonnaüleses elektrikaubanduses Balti riikides 2021. aastal.

Käesoleva analüüsi eesmärk on anda ülevaade Euroopa elektrituru korraldusest Eesti näitel, seda käsitlevast regulatsioonist ja nõuetest ning ka liikmesriikidele võimaldatud paindlikkusest turukorralduse osas.

Esmalt antakse ülevaade elektrienergia kauplemisest hulgiturul, kahepoolsest kaubandusest ja turujärelevalvest. Seejärel käsitletakse hinnaregulatsiooni võimalikkust ja erinevaid viise ning võrdlusena elektrituru korraldust erinevate näidete abil väljaspool Euroopat ja toetusmeetmeid, mida Euroopa riigid 2021/2022 talveperioodil hüppeliselt kasvanud energiahindadega võitlemiseks vastu võtsid.

Eesmärk on vastata küsimusele, kas tekkinud kõrgete hindade leevendamiseks oleks võimalik/vajalik elektrituru korraldust mingis osas muuta ja kui suur paindlikkus on liikmesriikidele selles osas jäetud. 

Konkurentsiamet võttis elektrihindade analüüsis vaatluse alla hinnamuutuste ulatuse ja põhjuseid, mis on energiahinnad nii Eestis kui Euroopas drastilise tõusuni viinud. Amet vaatles analüüsides muuhulgas ka lähituleviku hinnaprognoose ja tõi välja võimalike meetmete kaardistuse, mida Euroopa Komisjon on liikmesriikidele hindade ajutiseks leevendamiseks pakkunud. Teatud meetmeid on Eesti Vabariigi Valitsus juba kasutusele võtnud, kuid võimalusi on veel.

Konkurentsiamet on 03.07.2020 otsusega nr 7-26/2020-007 määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (edaspidi Määrus) artiklile 11 saamata jäänud energia hinna, milleks on 7287 €/MWh.

Saamata jäänud energia hind on hinnanguline maksimaalne elektrihind väljendatuna eurodes MWh kohta, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest ja mis võetakse arvesse varustuskindluse normi arvutusel, tuginedes Määruse artiklile 25(3).

Saamata jäänud energia hinna väärtus vaadatakse Konkurentsiameti poolt üle ja ajakohastatakse iga viie aasta tagant või varem, kui täheldatakse olulisi muutusi.

Konkurentsiamet juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Elektrilevi OÜ-le saadetud kirjas tähelepanu, et elektriautode laadimisvõrgustiku puhul on oluline vältida monopoli tekkimist.

2019. aastal jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide (edaspidi Direktiiv) kohta näeb artikli 33 lõike 2 alusel ette, et jaotusvõrguettevõtjad ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkte, välja arvatud juhul kui vaid omaks tarbeks.

Kokkuvõte: Alates 1. jaanuarist 2013 on elektriturg 100% ulatuses avatud kõigile tarbijatele. See tähendab, et kõik tarbijad, kes omavad kehtivat võrgulepingut, saavad valida endale sobiva elektrimüüja ja hinnapaketi. Konkurentsiamet analüüsis, millised arengud on viie aasta jooksul pärast avanemist elektri jaeturul toimunud. Peamiselt keskenduti Eestis tegutsevatele elektrimüüjatele,  turu avanemise järgselt toimunud müüjate arvu muutumisele ja tarbijate aktiivsusele. Lisaks viidi läbi uuring, milline on Eesti elanikkonna teadlikkus elektrituru avatusest ning kuidas turu avanemine on mõjutanud inimeste käitumist, hoiakuid ja valikuid elektrimüüjate osas.

Ülevaate saamiseks pikaajalise hinnaregulatsiooni tulemustest analüüsis Konkurentsiamet regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate kapitali tootlikkust, hindade dünaamikat, tarbijale müüdava teenuse kvaliteeti ning nimetatud tulemuste kontekstis ka energia kasutamise efektiivsust. 
Kokkuvõtteks saab hinnaregulatsiooni hinnata edukaks. Regulatsiooni üks peamisi eesmärke – tagada tarbijatele hinnastabiilsus ja vältida monopoolsetel ettevõtjatel liigse kasumi teenimist on üldjoontes täidetud.  Kõige suuremat edu on saavutatud energiasäästu alal. Nii elektrikaod kui ka kaod kaugküttetrassides on vaadeldaval perioodil oluliselt langenud.

Konkurentsiamet analüüsis Eesti ja Soome vaheliste elektriühenduste (Estlink 1 ja Estlink 2) töökindlust. Amet jõudis seisukohale, et hetkel kehtiv seadusandlus ei reguleeri piisavalt elektriühenduste toimimist. Oluline on sätestada Estlink kaablitele vastavad kvaliteedinõuded: näiteks lubatud maksimaalne katkestuste aeg aastas.

Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada Estlinkide katkestuste põhjused ning anda vastus küsimusele, kas katkestusi oleks saanud ära hoida. Menetluse tulemusel selgus, et nii nagu kõikide teiste tehnikaseadmete osas, ei ole ka Estlinkidele võimalik tagada 100 % garantii. Samas on võimalik töö parema korraldamisega saavutada seadmete kõrgem töökindlus.

Estlinkide kaablite puhul on tegemist nii Eesti kui ka Läti ja Leedu jaoks väga oluliste ühendustega, mille tööst sõltub otseselt tarbijate elektrienergia hind. Kvaliteedinõuete kehtestamine ning selle kaudu töökindluse eesmärkide sätestamine on seega kõikide elektritarbijate, kuid ka elektri tootjate ja kauplejate huvides. Maksavad ju elektritarbijad läbi võrgutasude kinni Estlinkide kulud ja nende huvides on et viimaste töökindlus oleks viidud maksimaalsele tasemele.

Konkurentsiamet analüüsis konkreetsete investeerimisprojektide majanduslikku tasuvust lähtudes kehtivast ElTS §-st 59 ja asjakohasest Eelnõust. Konkurentsiameti hinnangul ei taga kehtiva ElTS §-s 59 toodud toetuste süsteem tarbijate õiguslike ootuste täitumist, sest läbiviidud analüüsi tulemused näitavad, et toetused tagavad paljudele tootjatele põhjendamatult kõrge tulukuse ja seega tarbijale põhjendamatu kulu. Konkurentsiamet on seisukohal, et kehtiva ElTS §-s 59 kehtestatud toetuste skeem ei ole jätkusuutlik, kuna toetatakse niigi majanduslikult tasuvaid investeerimisprojekte, asetades seeläbi tarbijatele põhjendamatu majandusliku koormuse taastuvenergia tasu suurusena.

Eelnõus sätestatud toetused ja tingimused võimaldavad olemasolevatel tootjatel jätkuvalt teenida liialt kõrget kapitali tootlikkust ning neile antakse mittepõhjendatud ulatuses garantiisid kasumi teenimiseks.

Elektrituruseaduse (ElTS) §93 lõike 1 kohaselt analüüsis Konkurentsiamet ElTS §59 nimetatud toetuste maksmise mõju konkurentsiolukorrale ning elektritarbijale taastuvenergia tasuna kaasneva majandusliku koormuse põhjendatust.

Konkurentsiamet teeb ettepaneku üle vaadata ElTS-s kehtivate toetuste määrad ja korrigeerida neid vastavalt reaalsele olukorrale, et tagada tarbijate õiguslike ootuste täitmine. Konkurentsiamet on seisukohal, et ElTS §59 kehtestatud toetuste skeem ei ole pikaajalises perspektiivis jätkusuutlik.

Uuringud ja eksperthinnangud

Turu-uuringute AS poolt koostatud uuring hõlmab andmete kogumist ja sektoriaalse VoLL-i määramist tarbijasektorite, tegevusvaldkondade ja elektrikatkestuse kohta.

Viimati uuendatud: 21.05.2024