Korduma kippuvad küsimused

Ebaaus kaubandustava on ostja tehing, tingimus või käitumine põllumajandustoote ja toidu tarneahelas, mis on PTEKS-is keelatud või lubatud ainult kindlate eelduste täitmisel.

Mõne tava puhul ei muuda ka müüja nõustumine või lepingu allkirjastamine seda lubatavaks. 

PTEKS kohaldub, kui tegemist on ettevõtjatevahelise suhtega põllumajandustoote või toidu tarneahelas ning vähemalt ostja ja müüja on asutatud või elavad Euroopa Liidus. Seadus hõlmab ka põllumajandustoote ja toidu müügiga otseselt seotud teenust, mida ostja müüjale pakub või osutab.

PTEKS ei kohaldu, kui ostja ostab põllumajandustoodet või toitu üksnes oma tarbeks. Näiteks ei ole PTEKS-i küsimus olukord, kus ettevõte ostab kohvi oma töötajatele või kingituseks toitu koostööpartnerile. Kui ostetud kaup müüakse edasi või kasutatakse seda edasi müüdava toote valmistamiseks, võib PTEKS siiski kohalduda.

Jah, kui ostja ja müüja on asutatud või elavad Euroopa Liidus. PTEKS kohaldub sõltumata sellest, millise riigi õigust pooled on lepingule kohaldatavaks valinud.

Jah, PTEKS võib kohalduda ka kontsernisisestele müügilepingutele, kui tegemist ei ole ostmisega oma tarbeks. Hinnang sõltub tehingu tegelikust sisust ja rollidest tarneahelas. 

PTEKS hõlmab ELTL-i I lisas nimetatud põllumajandustooteid ning nendest valmistatud toitu, näiteks piima, liha, kala, mune, mett, teravilja, köögi- ja puuvilju, jooke, valmistoitu ja toidulisandeid, kui toode on toiduna tarvitamiseks ning sisaldab ELTL-i I lisas nimetatud koostisosa. 

Jah, kui jook või toidulisand on mõeldud toiduna tarvitamiseks ja sisaldab ELTL-i I lisas nimetatud koostisosa. Näiteks võib PTEKS kohalduda mahladele, karastusjookidele, õllele või toidulisandile, kui eeldused on täidetud.

Ei. Ravimid ei kuulu toidu mõiste alla. Kui sama ärisuhe hõlmab nii ravimeid kui ka toiduna käsitatavaid tooteid, tuleb PTEKS-i kohaldumist hinnata nende toodete kaupa eraldi.

Ostja on isik või isikute liit,  kes ostab põllumajandustoodet või  toitu tarneahelas. Müüja on isik või isikute liit, kes müüb  põllumajandustoodet või toitu ostjale. Roll sõltub konkreetsest  tehingust: sama ettevõtja võib ühes suhtes olla ostja ja teises suhtes müüja.

PTEKS-is on loetletud 16 ebaausat kaubandustava. Neist üheksa on alati keelatud ehk nn mustas nimekirjas ning seitse on keelatud siis, kui nende kohta ei ole eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud ehk nn hallis nimekirjas. 

Musta nimekirja tavad on alati keelatud. Halli nimekirja tavad on keelatud siis, kui nende kohta ei ole enne selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kui seaduses nõutud lisainfo ei ole esitatud. 

PTEKS-iga vastuolus olev tehing või tingimus on tühine. Tühine tingimus ei tekita algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lisaks võib rikkumise korral järgneda järelevalvemeede või väärteovastutus.

Ei. PTEKS reguleerib teatud ebaausaid tavasid põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja vahelises tarneahelasuhtes. Ebaaus konkurents on laiem konkurentsiõiguslik ja tsiviilõiguslik mõiste ning seda käsitletakse teise õigusraamistiku alusel.

Üldreeglina peab ostja tasuma põllumajandustoote ja toidu eest hiljemalt 30 päeva jooksul. Tähtaja algus sõltub sellest, kas lepingus on kokku lepitud korrapärased tarned või üksiktarned ning kas makstava summa määrab müüja või ostja. Korrapäraste tarnete puhul võib arvestuse aluseks olla maksimaalselt ühe kalendrikuu pikkune tarneperiood.

PTEKS seab nõuded üksnes põllumajandustoodete ja toidu maksetähtaegadele. Kui sama leping hõlmab ka muid kaupu, võib arveldamise lihtsustamiseks kokku leppida, et PTEKS-i maksetähtaegu kohaldatakse ka neile, või esitada põllumajandustoodete ja toidu eest eraldi arved.

See sõltub tasu sisust. Keelatud on nõuda tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote või toidu müügiga. Boonus võib olla lubatav üksnes siis, kui müüja saab selle eest tegeliku ja konkreetse vastusoorituse ning tasu seos müügiga on selge.

Jah. PTEKS ei välista faktooringut, kuid faktooring või muu finantseerimislahendus ei tohi pikendada PTEKS-is sätestatud maksetähtaegu. Kui müüja vajab raha kiiremini, võib ta faktooringut kasutada, kuid ostja maksekohustus peab jääma seadusega kooskõlla.

Üldjuhul ei reguleeri PTEKS hinnakujundust ega alla-omahinna-müüki. Samas tuleb lepingute sõlmimisel ja tingimuste kokkuleppimisel järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning hinnata, kas mõni konkreetne tingimus võib siiski olla PTEKS-i järgi keelatud tava.

Müüjal on õigus nõuda müügilepingu tingimuste kirjalikku kinnitamist. Kui ostja keeldub kokkulepitud tingimusi kirjalikult kinnitamast, võib tegemist olla ebaausa kaubandustavaga.

Müüja võib esitada Konkurentsiametile vihje või taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks. Pöörduda võivad ka tootja- või müüjaorganisatsioonid, nende liidud ja ühistud ning mittetulundusühingud, kes esindavad müüjate huve.

Konkurentsiamet kontrollib saadud infot, kogub vajadusel lisateavet ning otsustab, kas järelevalvemenetluse alustamine on vajalik. Rikkumise tuvastamisel võib amet teha ettekirjutusi, rakendada sunniraha või väärteomenetluses rahatrahvi.

Lisa võimalikult täpne kirjeldus juhtunust, asjakohased lepingud või tingimused, arved, maksekorraldused, kirjavahetus, kuupäevad ja muud tõendid. Kui esitad ametliku taotluse, märgi taotleja nimi, selgelt sõnastatud sisu, kuupäev, kontaktandmed ja allkiri.

Jah, vastava taotluse korral saab amet kaitsta pöörduja isikuandmeid ja esitatud teavet. Tuleb siiski arvestada, et kui menetlust ei ole võimalik konfidentsiaalset infot avaldamata alustada või lõpule viia, võib amet järelevalvemeetme või rahatrahvi kohaldamata jätta.

Jah. Kui küsimus puudutab põllumajandustoote või toidu ostja ja müüja vahelist tasu, tingimust, makset,  tagastust,  tellimust, survet või muud praktikat, võid olukorda lühidalt kirjeldada. Esmane küsimus ei tähenda automaatselt järelevalvemenetlust.

Ei. Sageli on esimene samm info täpsustamine, teema üldisem kaardistamine või selgituse andmine. Menetluse alustamine sõltub asjaoludest, tõenditest, pädevusest, avalikust huvist ja järelevalve eesmärgist.

Kõige kasulikum on lühike kirjeldus, leping või tingimus, arved, makseandmed, kirjavahetus, kuupäevad, tasude või allahindluste arvestus ning selgitus, kuidas tingimus või praktika müüjat mõjutas. Kõiki dokumente ei pea alati kohe olema, kuid konkreetne info aitab olukorda kiiremini hinnata.

See võib olla lubatud ainult siis, kui tingimus on eelnevalt selgelt kokku lepitud ning müüjale on arusaadav, millise tegevuse, toote, perioodi, maksumuse ja kasu eest ta maksab. Risk tekib, kui tasu on  ebamäärane, kohustuslik,  tagantjärele nõutud või ei anna  müüjale  tegelikku vastusooritust.

See on tasu, millel puudub sisuline seos konkreetse müüja põllumajandustoote või toidu müügiga. Praktikas tuleb vaadata, mille  eest tasu küsitakse, mida müüja vastu saab, kuidas summa kujuneb ning kas tasu kannab pigem ostja enda üldkulu või äririski müüjale.

Müümata kauba tagastamine võib olla tingimuslikult lubatud ainult selge eelneva kokkuleppe korral. Eraldi tuleb hinnata raiskumist või kadu: kui kaup rikneb, aegub või kaob ostja ruumides või pärast omandi üleminekut ning see ei ole müüja süü, ei tohi ostja seda riski automaatselt müüjale üle kanda.

Kogu kirjalikud tõendid ja kirjelda praktilist mõju. PTEKS-i vaatest ei ole oluline üksnes tingimuse nimetus,  vaid ka tegelik valikuvõimalus ja see, kas õiguste kasutamisega kaasneb kahjulik tagajärg või kaubanduslik surve.

Ei pea. Kui see on turvaline ja mõistlik, võib ostjalt küsida kirjalikku selgitust tasu, tingimuse või arvestuse kohta. See ei ole aga pöördumise eeltingimus, eriti kui müüja kardab ärisuhte kahjustamist või tõendite kadumist.

Vihje võib esitada üldistatult või anonüümse vihjete portaali kaudu. Arvestada tuleb, et anonüümse info põhjal  ei pruugi amet saada küsida lisainfot ega anda tagasisidet. Mida konkreetsem on info, seda paremini saab hinnata, kas ja kuidas edasi liikuda.

Ei. Amet saab selgitada PTEKS-i kohaldamise põhimõtteid ja hinnata riske konkreetsete asjaolude põhjal,  kuid see ei asenda eraõiguslikku nõustamist ega ole lepingu eelnev üldine heakskiit.

Mitte alati. Tasu võib olla lubatav, kui see on seotud konkreetse müüja kauba müügiga, müüja saab tegeliku teenuse  või hüve ning kokkulepe, arvestus ja kulude põhjendus on selged. Kui vastusooritust ei ole või seos kaubaga puudub, on risk suur.

Mitte alati. Mõne tava puhul on eelnev selge kokkulepe vajalik, kuid alati tuleb hinnata ka tingimuse tegelikku sisu ja rakendamist. Alati keelatud tava ei muutu lubatavaks pelgalt seetõttu, et müüja on lepingule alla kirjutanud.

Üldine või käibepõhine turundustasu võib olla riskantne, kui ei ole selge, millist konkreetset tegevust müüja saab, kuidas tasu kujuneb ning kuidas see seostub müüja konkreetse kauba müügiga. Turunduse puhul tuleb tegevus, hinnanguline maksesumma, kulude põhjendus ja ajastus selgelt kokku leppida enne kulu nõudmist.

Arvestusviis üksi ei otsusta, kas tasu on lubatav. Ostja peab suutma selgitada teenuse sisu, hinna kujunemist, kulude seost  ja seda, mida müüja selle eest vastu saab. Kui tasu on tegelikult ostja üldkulude või äririski katmine, võib tegemist olla keelatud  tasuga.

Jah, kuid ainult siis, kui selles on enne kampaaniat selgelt kokku lepitud. Müüjale peab olema arusaadav, millist toodet, perioodi ja allahindlust kokkulepe puudutab ning milline on tema rahaline panus.

See sõltub kokkuleppest ja kauba seisukorrast. Müümata kauba tagastamine ilma kauba või kõrvaldamise eest maksmata vajab eelnevat selget kokkulepet. Kui kaup on ostja valduses riknenud, aegunud või kaotanud müügikõlblikkuse ilma müüja süüta, ei tohi seda  riski automaatselt müüjale üle kanda.

Oluliste müügilepingu tingimuste ühepoolne muutmine võib olla keelatud. Kui muudatus mõjutab tarne sagedust, viisi, kohta,  aega, mahtu, kvaliteedinõudeid, maksetingimusi, hinda või müügiga seotud teenust, tuleks muudatus läbi rääkida ja dokumenteerida.

Tasaarvestus ei ole iseenesest keelatud, kuid see peab olema õiguslikult korrektne, läbipaistev ja selge alusega. Risk tekib,  kui ostja teeb ühepoolseid mahaarvamisi ebaselge nõude alusel, kasutab tasaarvestust survemeetmena või muudab sellega sisuliselt maksetähtaega.

Kaardista riskikohad, hinda nende tegelikku rakendamist, peata kõrge riskiga praktika ning korrasta lepingud ja sisemised tööprotsessid. Alustada tasub maksetähtaegadest, tasudest, tagastustest, ühepoolsetest muudatustest ja tasaarvestusest.

Kasulik on määrata PTEKS-i kontaktisik, hoida tasude register, kontrollida lepingupõhjad enne kasutust, dokumenteerida iga tasu eesmärk ja vastusooritus ning koolitada ostu-, kategooria-, finants- ja logistikameeskonda. Risk võib tekkida nii lepingu sõnastusest  kui ka igapäevasest rakendamisest.

Ei. Konkurentsiamet saab selgitada PTEKS-i põhimõtteid ja juhtida tähelepanu riskidele, kuid veebilehe juhised ega esmane  selgitus ei ole konkreetse lepingu lõplik heakskiit.

Jah. Liit võib esitada üldisi küsimusi, kirjeldada korduvaid probleemimustreid ja paluda selgitusi, mida liikmetele jagada. Konkreetse  lepingu või vaidluse hindamiseks on enamasti vaja lepinguosalise enda dokumente ja selgitusi.

Ei. Liit võib aidata infot levitada ja üldisi küsimusi koondada, kuid müüjad ja ostjad võivad ning sageli peaksid pöörduma  Konkurentsiameti poole ka otse.

Jah, võimalusel teeb Konkurentsiamet selgitustööd, osaleb koolitustel ja infopäevadel ning aitab üldisi küsimusi selgitada. Kõige kasulikum on, kui liit saadab enne kohtumist üldistatud küsimused ja märgib sihtrühma rolli.

See sõltub olukorrast ja volitusest. Üldise turusignaali võib liit edastada, kuid konkreetse lepingu, tõendite ja menetlusliku suhtluse puhul on keskne roll tavaliselt asjaomastel lepinguosalistel.

Liit võib koondada üldistatud sisendit ja kirjeldada mustreid ilma liikmeid nimetamata. Kui konkreetse juhtumi lahendamiseks on vaja dokumente või täpseid asjaolusid, tuleb hinnata, kuidas infot saab nõuetekohaselt ja turvaliselt jagada.

Liit saab suunata liikmeid esmalt müüja või ostja alamlehele, KKK-sse ja kontrollküsimustikku ning julgustada küsima  Konkurentsiametilt üldist selgitust. Samuti võib liit kirjeldada ametile üldistatud probleemimustrit.

PTEKS-i teavitustöö ei tohi muutuda ettevõtjatevaheliseks kooskõlastamiseks ega tundliku äriteabe vahetamiseks.  Vältida tuleb liikmete hindade, marginaalide, individuaalsete lepingutingimuste või äristrateegiate kogumist ja jagamist.

Sobivad materjalid on avaleht, müüja ja ostja alamlehed, juhendid, KKK, kontrollküsimustik, pöördumise juhis  ning Konkurentsiameti järelevalvepraktika avalikud kokkuvõtted.