Eestis on soojusmajanduse korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus oma haldusterritooriumi piires määrata kaugküttepiirkond ja kehtestada teenuse pakkumise tingimused ja kord. Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna.
Tarbijatele soojuse varustuskindluse tagamine on soojusettevõtja üks olulisemaid kohustusi. Soojusettevõtja peab tagama võimalikult efektiivse, kindla, usaldusväärse, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadusele vastava soojusvarustuse.
Erinevalt elektri- ja gaasihinnast ei kujune kaugkütte hind turutingimustes. Vastavalt kaugkütteseadusele peab soojusettevõtja, kes müüb soojust tarbijale või võrguettevõtjale või toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis, kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga. Hinna kooskõlastamisel lähtub amet sellest, et soojuse tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutused oleksid põhjendatud. Soojuse hinna muutumist mõjutavad peamiselt soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste hindade muutused ning investeeringud katlamajade ja kaugküttevõrgu tehnilise olukorra parandamiseks.
Soojuse valdkonnas on Konkurentsiameti peamised ülesanded:
- hinnavalemite ja soojuse piirhindade kooskõlastamine;
- soojuse ostu konkursi korraldamise tingimuste kooskõlastamine;
- järelevalve teostamine;
- tegevusloa taotluste lahendamine.
Viimati uuendatud: 13.12.2023