Millega Konkurentsiamet tegeleb?
Konkurentsikaitse eesmärk on tagada, et ettevõtjad konkureerivad omavahel ausalt ning turul ei esine tegevusi, mis piiravad konkurentsi või kahjustavad tarbijate ja ettevõtjate võimalusi.
Konkurentsikaitse lähtub Eesti konkurentsiseadusest ning Euroopa Liidu konkurentsireeglitest.
Konkurentsikaitse aitab kaasa toimivale turule, kus ettevõtjatel on võimalik konkureerida võrdsetel alustel ning tarbijad saavad kasu parematest valikutest, kvaliteedist ja hindadest. Selleks:
- menetleme konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevust, ettevõtjate ühenduste otsuseid ning turgu valitseva seisundi võimaliku kuritarvitamisega seotud juhtumeid;
- menetleme konkurentsirikkumisi konkurentsijärelevalve- ja väärteomenetluses, kogume ja hindame tõendeid ning rakendame seaduses ette nähtud meetmeid;
- analüüsime konkurentsiolukorda eri majandussektorites ning teeme ettepanekuid konkurentsi toimimise parandamiseks.
Millal pöörduda Konkurentsiameti poole?
Pöördu Konkurentsiameti poole, kui sul on kahtlus, et turul võib esineda tegevusi, mis kahjustavad ausat konkurentsi.
Näiteks kui kahtlustad, et:
- ettevõtjad on omavahel kokku leppinud hindades või muudes tingimustes (kartell);
- pakkumused riigihankes või muus protsessis on kooskõlastatud;
- turgu valitsev ettevõtja kasutab oma positsiooni konkurentsi piiramiseks;
- ettevõtjate ühendus või organisatsioon annab konkurentsi piiravaid juhiseid;
- turule pääsemist või seal tegutsemist takistatakse ebaõiglaselt.
Kui kahtlustad konkurentsirikkumist, esita Konkurentsiametile vihje.
Küsimuste tekkimisel kirjuta aadressil [email protected].
Millega Konkurentsiamet ei tegele?
Kõik ettevõtjate vahelised vaidlused ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse. Konkurentsiamet sekkub üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et ettevõtja tegevus võib rikkuda konkurentsireegleid.
Mõned teemad, mis ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse, on välja toodud paremas tulbas.
Ebaaus konkurents hõlmab tegevusi, mis on vastuolus hea äritava ja ausa konkurentsi põhimõtetega. Ebaaus konkurents on näiteks:
- eksitava teabe levitamine konkurendi või tema toodete kohta;
- kaubamärgi, ärinime või muu eristusmärgi jäljendamine;
- ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine;
- konkurendi maine kahjustamine.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet ei lahenda ebaausa konkurentsi vaidlusi.
Kuhu pöörduda
Vaidlused lahendatakse üldjuhul tsiviilkohtus või muude eraõiguslike vaidluste lahendamise võimaluste kaudu.
Tarbijavaidluste ja side valdkond hõlmab tarbijate ja ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamist ning elektroonilise side teenustega seotud küsimusi. Sinna kuuluvad näiteks kaupade ja teenuste kvaliteedi, lepingute täitmise ning sideoperaatorite teenuste ja tingimustega seotud probleemid.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet ei tee selles valdkonnas järelevalvet.
Sekkumine on võimalik üksnes juhul, kui esineb konkurentsireeglite rikkumine, näiteks:
- keelatud kokkulepe ettevõtjate vahel;
- turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.
Kuhu pöörduda
Nende valdkondade järelevalvega tegelevad vastavad valdkondlikud järelevalveasutused.
Riigihangete valdkonna alla kuuluvad riigihangete korraldamine ja sellega seotud otsused.
Näiteks ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse:
- pakkumuste vastavuse hindamine riigihanke tingimustele;
- riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse hindamine;
- hankija kohustuse hindamine riigihanke läbiviimisel.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet sekkub juhul, kui esineb kahtlus, et ettevõtjad on omavahel kokku leppinud:
- hindades;
- pakkumuste sisus;
- muudes konkurentsi kahjustavates tingimustes.
Kuhu pöörduda
Riigihangete järelevalve ning selgituste andmine kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse.
Vabaturul kujunevad hinnad ja teenuste tingimused ettevõtjate iseseisvate otsuste, konkurentsiolukorra ning nõudluse ja pakkumise koosmõjul.
Konkurentsikaitse raames ei sekkuta vabaturul kujunevate hindade määramisse ega hinnataseme kujundamisse.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet võib sekkuda juhul, kui hinnakujundus on seotud konkurentsireeglite võimaliku rikkumisega, näiteks:
- keelatud kokkuleppega ettevõtjate vahel;
- kooskõlastatud tegevusega;
- turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega.
Turgu valitseva ettevõtja puhul võib konkurentsiõiguslik küsimus tekkida näiteks siis, kui:
- hinnakujundus kahjustab konkurentsi;
- hinnaga seotud tingimused takistavad teiste ettevõtjate turulepääsu.
Üksnes kõrge hind ei tähenda automaatselt konkurentsireeglite rikkumist.
Reguleeritud turgudel, kus konkurents on piiratud või puudub, näiteks loomuliku monopoli valdkondades, võivad hinnad olla seadusest tulenevalt reguleeritud.
Sellistel juhtudel võib Konkurentsiamet talle seadusega antud pädevuse piires hinnata või kooskõlastada hindu, et need oleksid põhjendatud, kulupõhised ja tarbijate suhtes õiglaselt kujundatud.
Lepingutingimused on kokku lepitud reeglid, mis määravad lepingupoolte õigused ja kohustused ning lepingu täitmise korra. Need sätestavad muu hulgas teenuse või kauba sisu, hinna, maksetingimused ning vastutuse lepingu rikkumise korral.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet ei lahenda lepingulisi vaidlusi ega hinda lepingute kehtivust.
Sekkumine on võimalik üksnes juhul, kui lepingutingimused mõjutavad konkurentsi, näiteks:
- piiratakse konkurentide tegutsemist;
- lepitakse kokku hinnad;
- jagatakse turgu;
- turgu valitsev ettevõtja kehtestab ebaõiglased tingimused.
Kuhu pöörduda
Lepingulised vaidlused lahendatakse üldjuhul kohtus või muude tsiviilõiguslike lahenduste kaudu.
Konkurentsirikkumiste menetlemine
Konkurentsiamet sekkub olukordades, kus ettevõtjate tegevus võib kahjustada konkurentsi ning takistada ettevõtjatel või tarbijatel ausatest turutingimustest kasu saada.
Järelevalve eesmärk on tuvastada ja lõpetada konkurentsi kahjustav käitumine, näiteks ettevõtjatevahelised keelatud kokkulepped, turgu valitseva ettevõtja tegevus, mis võib konkurentsi piirata, või muud tegevused, mis kahjustavad turu toimimist.
Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on lõpetada konkurentsi kahjustav käitumine ja taastada turul aus konkurents. Selles menetluses saab Konkurentsiamet tuvastada rikkumise ja nõuda selle lõpetamist, kuid ei määra rahalist karistust.
Väärteomenetluse eesmärk on tuvastada rikkumine ning võtta rikkuja vastutusele. Selle tulemusena võib kohus määrata ettevõtjale rahatrahvi.
Konkurentsijärelevalvemenetluse ja väärteomenetluse võrdlus
| Konkurentsijärelevalvemenetlus | Väärteomenetlus | |
| Eesmärk | Tuvastada konkurentsi kahjustav käitumine, lõpetada rikkumine ning taastada ja kaitsta toimivat konkurentsi. | Tuvastada väärtegu ning tagada selle eest õiguslik vastutus. |
| Algatamine | Ameti algatusel, vihje, monitooringu, analüüsi vms ja taotluse alusel. | Ameti algatusel väärteo toimepanemise kahtluse korral või väärteomenetluse taotluse alusel. |
| Uurimismeetmed | Teabe nõudmine ja läbiotsimine | Teabe nõudmine ja läbiotsimine |
| Menetluse tulemus | Keelatud teo tuvastamine ja lõpetamise kohustus, ettevõtja poolt kohustuste võtmine, lepitusraha kokkulepe, menetluse lõpetamine. | Väärteo tuvastamine ja karistuse määramine (rahatrahv kuni 10% ettevõtja ülemaailmsest käibest) või menetluse lõpetamine. |
| Aegumine | Aegumistähtaeg puudub | Väärteovastutus aegub seaduses sätestatud tähtaegadel – üldjuhul 3 või 5 aastat. |
Konkurentsijärelevalvetaotlusele esitatavad nõuded
Taotluse esitamine on esimene samm konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks keelatud teo lõpetamise taotlemisel. Selleks peab esitatav taotlus sisaldama piisavat teavet ja tõendeid, et Konkurentsiamet saaks hinnata väidetava rikkumise asjaolusid ja vajadust sekkumiseks. Ettepanek konkurentsijärelevalvemenetluse algatamiseks tuleb esitada taotlusena. Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet ja tõendeid võimaliku konkurentsirikkumise kohta, et Konkurentsiamet saaks hinnata menetluse algatamise vajadust.
Kui taotlus on puudulik, antakse võimalus puuduste kõrvaldamiseks; kui puudusi ei kõrvaldata või teave ei ole piisav menetluse algatamiseks, võib Konkurentsiamet jätta taotluse läbi vaatamata ja menetlust ei alustata.
Konkurentsiametile esitatav taotlus peab olema selge, põhjendatud ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
- taotleja nimi, isikukood või registrikood ning kontaktandmed
- andmed ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kohta, kelle tegevuse kohta taotlus esitatakse
- keelatud teo kirjeldus, sealhulgas:
- mõjutatud kaubad või teenused
- teo geograafiline ulatus
- toimepanemise aeg ja viis
- taotlejale kättesaadavad tõendid väidetava rikkumise kohta
- põhjendus, kuidas väidetav rikkumine mõjutab oluliselt taotleja õigusi
- põhjendus, miks ei ole võimalik õigusi samaväärselt kaitsta tsiviilkohtumenetluses
- taotluse esitamise kuupäev
- taotluse esitaja digitaalallkiri
- vajaduse korral esindaja volitust tõendav dokument
- soovitud dokumentide kättetoimetamise viis ja kontaktandmed
Taotleja võib põhjendatud juhul taotleda, et tema nime ei avaldataks teistele menetlusosalistele.
Avaldus väärteomenetluse alustamiseks peab sisaldama järgmisi andmeid:
- teate esitaja nimi, isikukood või registrikood ning kontaktandmed
- võimalusel andmed isiku kohta, kelle kohta teade esitatakse
- väidetava väärteo kirjeldus, sealhulgas:
- sündmuse toimumise aeg ja koht
- tegevuse kirjeldus ja asjaolud
- võimaliku rikkumise sisu
- olemasolevad tõendid või nende kirjeldus
- selgitus, milles seisneb väidetav rikkumine
- avalduse esitamise kuupäev
- allkiri (digitaalne või kirjalik vastavalt esitamise vormile)
- vajadusel esindaja andmed ja volitus
- kontaktandmed menetlustoiminguteks ja teadete saamiseks
Viimati uuendatud: 09.07.2026