Mis on konkurentsikaitse?
Konkurentsikaitse eesmärk on tagada, et ettevõtjad konkureerivad omavahel ausalt ning turul ei esine tegevusi, mis piiravad konkurentsi või kahjustavad tarbijate ja ettevõtjate võimalusi.
Konkurentsikaitse lähtub Eesti konkurentsiseadusest ning Euroopa Liidu konkurentsireeglitest.
Konkurentsikaitse aitab kaasa toimivale turule, kus ettevõtjatel on võimalik konkureerida võrdsetel alustel ning tarbijad saavad kasu parematest valikutest, kvaliteedist ja hindadest. Selleks:
- menetleme konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevust, ettevõtjate ühenduste otsuseid ning turgu valitseva seisundi võimaliku kuritarvitamisega seotud juhtumeid;
- menetleme konkurentsirikkumisi konkurentsijärelevalve- ja väärteomenetluses, kogume ja hindame tõendeid ning rakendame seaduses ette nähtud meetmeid;
- hindame ettevõtjate koondumisi, et ennetada konkurentsi olulist kahjustamist ning turgu valitseva seisundi tekkimist või tugevnemist;
- analüüsime konkurentsiolukorda eri majandussektorites ning teeme ettepanekuid konkurentsi toimimise parandamiseks.
Millal pöörduda Konkurentsiameti poole?
Pöördu Konkurentsiameti poole, kui sul on kahtlus, et turul võib esineda tegevusi, mis kahjustavad ausat konkurentsi.
Näiteks kui kahtlustad, et:
- ettevõtjad on omavahel kokku leppinud hindades või muudes tingimustes (kartell);
- pakkumused riigihankes või muus protsessis on kooskõlastatud;
- turgu valitsev ettevõtja kasutab oma positsiooni konkurentsi piiramiseks;
- ettevõtjate ühendus või organisatsioon annab konkurentsi piiravaid juhiseid;
- turule pääsemist või seal tegutsemist takistatakse ebaõiglaselt.
Kuidas meiega ühendust võtta?
Võimalikust konkurentsirikkumisest saad teada anda vihje kaudu. Küsimuste või selgituste saamiseks esita pöördumine.
Kui soovid, et Konkurentsiamet kontrolliks võimalikku konkurentsiseaduse rikkumist ja kaaluks konkurentsijärelevalvemenetluse algatamist, esita konkurentsijärelevalvemenetluse algatamise taotlus.
Oluline teada: Selgitustaotluse alusel ei anna Konkurentsiamet ettevõtjate tegevusele üldist õiguslikku hinnangut ega võta seisukohta võimaliku konkurentsiseaduse rikkumise esinemise kohta.
Millega Konkurentsiamet ei tegele?
Kõik ettevõtjate vahelised vaidlused ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse. Konkurentsiamet sekkub üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et ettevõtja tegevus võib rikkuda konkurentsireegleid.
Mõned teemad, mis ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse, on välja toodud paremas tulbas.
Ebaaus konkurents hõlmab tegevusi, mis on vastuolus hea äritava ja ausa konkurentsi põhimõtetega. Ebaaus konkurents on näiteks:
- eksitava teabe levitamine konkurendi või tema toodete kohta;
- kaubamärgi, ärinime või muu eristusmärgi jäljendamine;
- ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine;
- konkurendi maine kahjustamine.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet ei lahenda ebaausa konkurentsi vaidlusi.
Kuhu pöörduda
Vaidlused lahendatakse üldjuhul tsiviilkohtus või muude eraõiguslike vaidluste lahendamise võimaluste kaudu.
Tarbijavaidluste ja side valdkond hõlmab tarbijate ja ettevõtjate vaheliste vaidluste lahendamist ning elektroonilise side teenustega seotud küsimusi. Sinna kuuluvad näiteks kaupade ja teenuste kvaliteedi, lepingute täitmise ning sideoperaatorite teenuste ja tingimustega seotud probleemid.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet ei tee selles valdkonnas järelevalvet.
Sekkumine on võimalik üksnes juhul, kui esineb konkurentsireeglite rikkumine, näiteks:
- keelatud kokkulepe ettevõtjate vahel;
- turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.
Kuhu pöörduda
Nende valdkondade järelevalvega tegelevad vastavad valdkondlikud järelevalveasutused.
Riigihangete valdkonna alla kuuluvad riigihangete korraldamine ja sellega seotud otsused.
Näiteks ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse:
- pakkumuste vastavuse hindamine riigihanke tingimustele;
- riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse hindamine;
- hankija kohustuse hindamine riigihanke läbiviimisel.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet sekkub juhul, kui esineb kahtlus, et ettevõtjad on omavahel kokku leppinud:
- hindades;
- pakkumuste sisus;
- muudes konkurentsi kahjustavates tingimustes.
Kuhu pöörduda
Riigihangete järelevalve ning selgituste andmine kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse.
Vabaturul kujunevad hinnad ja teenuste tingimused ettevõtjate iseseisvate otsuste, konkurentsiolukorra ning nõudluse ja pakkumise koosmõjul.
Konkurentsikaitse raames ei sekkuta vabaturul kujunevate hindade määramisse ega hinnataseme kujundamisse.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet võib sekkuda juhul, kui hinnakujundus on seotud konkurentsireeglite võimaliku rikkumisega, näiteks:
- keelatud kokkuleppega ettevõtjate vahel;
- kooskõlastatud tegevusega;
- turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega.
Turgu valitseva ettevõtja puhul võib konkurentsiõiguslik küsimus tekkida näiteks siis, kui:
- hinnakujundus kahjustab konkurentsi;
- hinnaga seotud tingimused takistavad teiste ettevõtjate turulepääsu.
Üksnes kõrge hind ei tähenda automaatselt konkurentsireeglite rikkumist.
Reguleeritud turgudel, kus konkurents on piiratud või puudub, näiteks loomuliku monopoli valdkondades, võivad hinnad olla seadusest tulenevalt reguleeritud.
Sellistel juhtudel võib Konkurentsiamet talle seadusega antud pädevuse piires hinnata või kooskõlastada hindu, et need oleksid põhjendatud, kulupõhised ja tarbijate suhtes õiglaselt kujundatud.
Lepingutingimused on kokku lepitud reeglid, mis määravad lepingupoolte õigused ja kohustused ning lepingu täitmise korra. Need sätestavad muu hulgas teenuse või kauba sisu, hinna, maksetingimused ning vastutuse lepingu rikkumise korral.
Millal Konkurentsiamet sekkub
Konkurentsiamet ei lahenda lepingulisi vaidlusi ega hinda lepingute kehtivust.
Sekkumine on võimalik üksnes juhul, kui lepingutingimused mõjutavad konkurentsi, näiteks:
- piiratakse konkurentide tegutsemist;
- lepitakse kokku hinnad;
- jagatakse turgu;
- turgu valitsev ettevõtja kehtestab ebaõiglased tingimused.
Kuhu pöörduda
Lepingulised vaidlused lahendatakse üldjuhul kohtus või muude tsiviilõiguslike lahenduste kaudu.
Konkurentsirikkumiste menetlemine
Konkurentsiamet sekkub olukordades, kus ettevõtjate tegevus võib kahjustada konkurentsi ning takistada ettevõtjatel või tarbijatel ausatest turutingimustest kasu saada.
Järelevalve eesmärk on tuvastada ja lõpetada konkurentsi kahjustav käitumine, näiteks ettevõtjatevahelised keelatud kokkulepped, turgu valitseva ettevõtja tegevus, mis võib konkurentsi piirata, või muud tegevused, mis kahjustavad turu toimimist.
Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on lõpetada konkurentsi kahjustav käitumine ja taastada turul aus konkurents. Selles menetluses saab Konkurentsiamet tuvastada rikkumise ja nõuda selle lõpetamist, kuid ei määra rahalist karistust.
Väärteomenetluse eesmärk on tuvastada rikkumine ning võtta rikkuja vastutusele. Selle tulemusena võib kohus määrata ettevõtjale rahatrahvi.
| Konkurentsijärelevalvemenetlus | Väärteomenetlus | |
| Eesmärk | Tuvastada konkurentsi kahjustav käitumine, lõpetada rikkumine ning taastada ja kaitsta toimivat konkurentsi. | Tuvastada väärtegu ning tagada selle eest õiguslik vastutus. |
| Algatamine | Ameti algatusel, vihje, monitooringu, analüüsi vms ja taotluse alusel. | Ameti algatusel väärteo toimepanemise kahtluse korral või väärteomenetluse taotluse alusel. |
| Uurimismeetmed | Teabe nõudmine ja läbiotsimine | Teabe nõudmine ja läbiotsimine |
| Menetluse tulemus | Keelatud teo tuvastamine ja lõpetamise kohustus, ettevõtja poolt kohustuste võtmine, lepitusraha kokkulepe, menetluse lõpetamine. | Väärteo tuvastamine ja karistuse määramine (rahatrahv kuni 10% ettevõtja ülemaailmsest käibest) või menetluse lõpetamine. |
| Aegumine | Aegumistähtaeg puudub | Väärteovastutus aegub seaduses sätestatud tähtaegadel – üldjuhul 3 või 5 aastat. |
Mida on vaja järelevalve alustamiseks?
Kui soovid, et Konkurentsiamet kontrolliks võimalikku konkurentsireeglite rikkumist ja vajaduse korral sekkuks, tuleb meile esitada piisavalt selget ja asjakohast teavet ning võimaluse korral ka tõendeid. Esitatud info põhjal saame hinnata, kas ja millistel tingimustel on alust menetluse alustamiseks.
Kui esitatud teabest on midagi olulist puudu või see vajab täpsustamist, anname sellest teada ja selgitame, mida tuleb täiendada või lisada. Kui puudusi ei kõrvaldata või esitatud teabest ei piisa menetluse alustamise eelduste hindamiseks, võib Konkurentsiamet jätta menetluse alustamata.
Kui sa ei ole kindel, kas sinu probleem kuulub Konkurentsiameti pädevusse või milliseid andmeid ja tõendeid lisada, võid enne info saatmist meiega ühendust võtta.
Taotluse keelatud teo lõpetamiseks saab esitada isik, kelle õigusi väidetav konkurentsiseaduse rikkumine oluliselt puudutab. Taotluses tuleb kirjeldada väidetavat rikkumist, selle mõju ning esitada olemasolevad tõendid.
Taotluse sisu- ja vorminõuded tulenevad konkurentsiseaduse § 53⁷ lõikest 2. Konkurentsiamet hindab taotluse lubatavust konkurentsiseaduse § 53⁸ alusel.
Väärteoteate võib esitada isik, kellele on teada asjaolud, mis võivad viidata konkurentsialasele väärteole. Väärteoteates tuleb kirjeldada väidetavat väärtegu, selle asjaolusid ning esitada olemasolevad tõendid.
Väärteo menetlemisel lähtub Konkurentsiamet väärteomenetluse seadustikust.
Konkurentsijärelevalve läbiviimisel puutub Konkurentsiamet kokku teabega, mille avalikustamine võib kahjustada menetluse eesmärki, ettevõtjate õigusi või teabe esitanud isikute huve. Sellise teabe kaitseks kehtestab konkurentsiseadus (KonkS § 63) lisaks avaliku teabe seadusele täiendavad alused teabele juurdepääsu piiramiseks.
Konkurentsiamet on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks muu hulgas:
konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise taotlusi ja nendega seotud teavet;
teavet konkurentsijärelevalvemenetluste kohta, mis on lõpetatud seetõttu, et menetluse läbiviimine ei olnud prioriteet;
teavet, mis võib isikut või tema lähedast süüstada;
leebuse kohaldamise taotlustes sisalduvat teavet;
kokkuleppe sõlmimise taotlustes sisalduvat teavet.
Nende piirangute eesmärk on kaitsta menetlusega seotud isikute õigusi, vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi teabe esitajatele ning tagada konkurentsijärelevalve tõhus läbiviimine.
Konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise taotluse ja sellega seotud teabe kaitse aitab tagada, et võimalikud konkurentsiõiguse rikkumised jõuaksid Konkurentsiametini ka olukordades, kus teabe avalikuks tulek võib pöördumise esitajale kaasa tuua ebasoodsaid tagajärgi. Seetõttu ei muutu konkurentsijärelevalvemenetluse alustamise taotlus ja sellega seotud teave automaatselt avalikuks ka juhul, kui Konkurentsiamet otsustab menetlust mitte algatada või lõpetab menetluse ilma järelevalvemeetmeid kohaldamata.
Juurdepääsupiirangute kohaldamise alused ja kehtivusaeg tulenevad seadusest.
Viimati uuendatud: 03.11.2026