EST | ENG  
›› Avaleht

Konkurentsiamet

Teade: 5G sageduslubade jagamisel tuleb usaldada konkurentsi

11.07.2019

Konkurentsiamet kujundas seisukoha sageduslubade konkursi kohta sagedusvahemikus 3410-3800 MHz, mille tulemusel load omandavad ettevõtjad hakkavad rajama sideteenuste jaoks nn 5G võrku.

Amet leiab, et sagedusala ei tule jagada kolmeks ega neljaks, vaid näeb võimalust panna sagedusload oksjonile väiksemate plokkidena. Nii on 5 või 10 MHz kaupa sageduslube välja antud teistes Euroopa Liidu riikides. Selline lahendus elavdab konkurentsi mitte ainult kolme suure mobiilsideoperaatori vahel, vaid annab võimaluse uudse ärimudeliga tegijatele Eestis 5G võrgu arendamiseks. 5G eeldatav kasutusala on märksa laiem ja mitmekesisem kui pelgalt andmeside kiiruste tõstmine.

Pakutavate sideteenuste areng sõltub valikust, kuidas rajatakse 5G võrgud. Üks valik, mida suure tõenäosusega eelistavad üleriigiliste mobiilsidevõrkude omanikud, on rajada 5G võrk senise võrgu toel ja selle täienduseks. Teine ja sellest erinev arengusuund on rajada uus võrk 5G teenuste pakkumiseks eraldiseisvalt, arvestades uue standardiga kaasnevaid valikuvõimalusi. Viimasel juhul ei ole olemasoleva 4G võrgu omanikel tehnoloogilist eelist. Konkurentsivõimelised on tulevikku vaatavad ärimudelid.

Euroopa Komisjoni suuniste järgi tuleks sagedusala jagada piisavalt suurteks plokkideks eelistatavalt laiusega 80-100 MHz. Konkurentsiameti hinnangul ei takista sagedusala tõhusat kasutamist see, kui konkursile pandavad plokid on oluliselt väiksemad sagedusala osast, mille iga sideettevõtja lõpuks omandab. Seejuures saab konkursi tingimustega tagada võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning vältida samas sagedusala killustumist ning ebatõhusat kasutust.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots leiab, et riik peaks olema turu usaldamises järjekindel: „Kui sideettevõtjatele on jäetud vabadus oma võrku antud sagedusalas iseseisvalt planeerida ning arenduskohustust ei ole konkursi tingimustes vajalikuks peetud, siis selles osas on pandud lootus konkurentsile, mis tagab eeldatavalt mobiilsidevõrgu katteala üle riigi. Sarnaselt tuleks eeldada, et konkurents 5G lubade pärast tagab antud sagedusala efektiivse kasutuse, kuna võidab parima ärimudeliga pakkuja.“ Riik ei pea tingimata ette nägema, milliseks täpsemalt kujuneb väljaantavate sageduste kasutus. „Iga ettevõtja teab ise kõige paremini oma plaane ja vajadusi ning oskab sellest lähtuvalt hinnata sageduslubade ostmisega kaasnevaid riske. Selle, kas üks ettevõtja ostab konkursilt ühe, neli või kaksteist 10 MHz luba, peaks määrama nõudluse ja pakkumise tasakaal,“ märkis Ots.

Enne seisukoha avaldamist saatis Konkurentsiamet selle kavandi arvamuse andmiseks Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liidule, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja OÜ-le Levikom, kelle avaldus oli ametile ajendiks selle teema analüüsimisel. Antud tagasisidest ei nähtunud olulisi takistusi kõnealune sagedusala oksjonile panemiseks Eestis väikeste plokkide kaupa. Ühtlasi soovitas Konkurentsiamet ministeeriumil kaaluda nimetatud lahendust ka eelseisva 700 MHz sagedusala jagamise ettevalmistamisel.

Ameti seisukoht on leitav kodulehelt.

Teate edastas:
Maarja Uulits
Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja
Konkurentsiamet
 

Pressiteade: Konkurentsiamet tegi AS-ile Eesti Post ettekirjutuse

03.07.2019

Konkurentsiamet tegi AS-ile Eesti Post ettekirjutuse, millega kohustas ettevõtjat viima kirisaadetiste edastamise teenuse kvaliteedi ja postkontorite arvu postiseaduse nõuetega vastavusse.
Postiseaduse kohaselt tuleb vähemalt 90% siseriiklikest lihtkirjadest toimetada saajale kätte järgmisel tööpäeval pärast kirja üleandmist teenuse osutajale. 2018. aastal viidi vaid 76% kirjadest saajale kätte järgmiseks tööpäevaks. Tulemus ei paranenud ka 2019. aasta alguses. Amet kohustas ettevõtjat viima kirisaadetiste edastamise teenuse kvaliteedi postiseadusega vastavusse hiljemalt 01.01.2020.
Konkurentsiamet tuvastas, et Jõelähtme vallas ja Elva vallas on universaalse postiteenuse postkontorite arv kummaski vallas ühe võrra väiksem, kui olema peab.
Amet kohustas ettevõtjat avama ühe täiendava postkontori Jõelähtme vallas hiljemalt 01.01.2020 ja ühe täiendava postkontori Elva vallas 01.10.2019.
 

Teate edastas:
Maarja Uulits
Välis- ja avalike suhete osakonna juhataja
maarja.uulits@konkurentsiamet.ee
667 2420 | 667 2400
 

Tallinna Ringkonnakohus andis Konkurentsiametile õiguse ASi Tallinna Vesi kahju hüvitamise nõuet puudutavas vaidluses

20.06.2019

Tallinna Ringkonnakohus tegi 19.06.2019 otsuse AS Tallinna Vesi ja Konkurentsiameti vahelises vaidluses haldusasjas. 
Haldusasi puudutab AS Tallinna Vesi kaebust Konkurentsiameti vastu saamata jäänud tariifitulu hüvitamiseks ja kaebusi ettevõtte veeteenuse hindade kooskõlastamise taotluste läbivaatamata jätmise vaidlustamiseks aastatel 2013-2017. Tallinna Halduskohus jättis ettevõtte kaebused 19.11.2018 otsusega rahuldamata.
AS Tallinna Vesi esitas halduskohtu otsuse peale 19.12.2018 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse võib 30 päeva jooksul edasi kaevata Riigikohtusse.


Arhiiv
Viimati lisatud
Üldkontakt:

Telefon:  667 2400
E-post:   info at konkurentsiamet dot ee
Asukoht:
Tatari 39, 10134 Tallinn
reg nr 70000303
VAT EE101244558 

Elektrituru avanemine

Eleringi andmelao bänner

 

Tarbija