Korduma kippuvad küsimused

See, et hinnaregulatsiooni viib sõltumatu regulaatorina läbi Konkurentsiamet, on oluline tarbijate ja ettevõtjate huvide tasakaalustamiseks. Kuna tarbija ei saa alternatiivset kütteviisi valida, siis on kaugkütte-ettevõtja seal piirkonnas monopoolses seisundis. Selleks, et tarbija saaks olla kindel, et temale müüdava soojuse tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutused oleksid põhjendatud, peab hinna kooskõlastama Konkurentsiamet. Koos soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse esitamisega peavad ettevõtjad alati esitama argumenteeritud põhjendused. Amet kontrollib taotluses esitatud andmeid ja selgitusi väga põhjalikult ning nõuab vajadusel lisaandmeid. Samuti viib amet vajadusel läbi katlamajade paikvaatlusi. Amet kooskõlastab üksnes põhjendatuks loetud soojuse piirhinna.

Soojuse piirhind sõltub eelkõige müügimahust ja kasutatavast kütusest. Väiksema müügimahu puhul kujuneb müüdava soojuse piirhind kõrgemaks ja vastupidi. Kui soojust toodetakse 100% kas põlevkiviõlist või maagaasist, siis on hind märgatavalt kõrgem võrreldes hakkpuidust või turbast toodetud soojuse piirhinnaga. Seetõttu on soojuse piirhind igal võrgupiir-konnal erinev.

Soojuse hindasid kujundavad lisaks ka muud tegurid (tootmise ja jaotamise efektiisusnäitajad) ja muud hinnakomponendid (tegevuskulud, elektrienergia kulu, saastetasud, põhivara kulum jne). Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et ettevõtjale oleks tagatud vajalike tegevuskulude katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ja põhjendatud tulukus.

Vastavalt seadusele peab soojusettevõtja avalikustama soojuse piirhinna vähemalt 30 päeva enne selle kehtima hakkamist. Kõik Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnad on leitavad ameti kodulehelt.

Soojuse hinnataotluste esitamise sagedus ei ole piiratud. Soojusettevõtja võib taotleda hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Sellisteks teguriteks  on soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste (põlevkiviõli, maagaas, hakkpuit jm) ja/või sissostetava soojuse ostuhinnad. 

Seega muutuvad kütuste ja sisseostetava soojuse ostuhindade muutumisel ka soojuse piirhinnad, kuna  ostuhinnad peavad peegeldama võimalikult täpselt turuolukorda. Kõik teised hinnakomponendid (tegevuskulud, põhivara kulum, ettevõtte kasum jm) jäävad müüdava soojuse hinnas muutumatuks.

Konkurentsiamet teeb otsuse soojuse piirhindade kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti töömahuka taotluse menetlemisel võib seda tähtaega pikendada 90 päevani.

Kui ettevõtjal on kehtiv hinnavalem siis teeb amet hinna kooskõlastamise otsuse 10 tööpäeva jooksul esitamisest.

Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud kaugkütte seadusest tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale. Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama Konkurentsiametit kirjalikult lõpetamise ajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest, mis tagavad kaugkütteseaduse nõuete täitmise.

Seaduse järgi on võrguettevõtjal õigus katkestada võrguühendus tarbijale või teisele soojusettevõtjale ette teatamata, kui on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond. Viivitamatult võib võrguühenduse katkestada, kui on tuvastatud soojuse ebaseaduslik kasutamine.

Vähemalt seitsmepäevase etteteatamisega võib võrguettevõtja soojusvarustuse katkestada, kui:

• tarbija on ületanud liitumistingimustega temale antud õigusi või ei ole täitnud nende tingimustega endale võetud kohustusi;
• on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija või teise soojusettevõtja omandis või valduses oleval territooriumil asuvatele mõõtesüsteemidele nende kontrollimiseks või asendamiseks või muude võrgutööde tegemiseks;
• tarbija või soojusettevõtja võlgneb soojuse eest.

Võrguettevõtja peab enne võrguühenduse katkestamist andma mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja esitama kirjaliku hoiatuse, et puuduse kõrvaldamata jätmise korral katkestatakse võrguühendus.

Juhul, kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu maksmata, siis võib eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini üksnes pärast seda, kui eelnimetatud teate saamisest on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud. 

Soojusenergia müük on sisuliselt nagu iga teenuse müük.

Olukorras, kus isik jääb üldiste teenuste tarbimisel korteriühistule võlgu on korteriühistul olemas kõik korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevad hoovad, et võlgnik korrale kutsuda. Antud situatsioonis on peamine asjaolu see, et soojuse tarbimise leping sõlmitakse võrguettevõtja ning korteriühistu vahel, kes peab vastutama kõigi oma liikmete eest. 

Kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu.

Soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised.

Torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks.

Kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav kogum tarbija varustamiseks soojusega.

Võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht.

Piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab.

Maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku.

  Tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb.

Isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust.

Ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks.

See on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga.

Ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.