Regulatsiooni üks peamisi eesmärke – tagada tarbijatele pikas vaates hinnastabiilsus ja vältida monopoolsetel ettevõtjatel liigse kasumi teenimist – on üldjoontes täidetud. Pärast 2021.–2022. aasta energiakriisi toimunud hinnatõuse langesid 2023. aastal reguleeritud teenuste hinnad mitmes sektoris, eriti kaugkütte ja elektri võrguteenuste valdkonnas. Monopoolsete teenuste hindade muutustel, eeskätt energeetikasektoris, on tuntav mõju üldisele majanduskeskkonnas toimuvale hinnamuutusele. Konkurentsiameti aktiivne tegevus reguleeritud turgudel tegutsevate ettevõtjate suunal on oluline just selleks, et kütuste ja elektrienergia sisendhindade langus jõuaks olulise viivituseta ka monopoolsete teenuste tarbijateni.
Väga suur edasiminek on saavutatud energiasäästu valdkonnas. Konkurentsiamet on kehtestanud kaugküttetrasside trassikao tehnilised nõuded, mille eesmärk on olnud motiveerida soojusettevõtjaid trasside kaasajastamisse investeerima. Nende nõuete rakendamise eesmärk on kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivsest jaotamisest põhjustatud liigsete kulude eest. Nii elektrikaod kui ka kaugküttetrasside kaod on vaadeldaval ajavahemikul märkimisväärselt vähenenud. Võrreldes 1999. aastaga on elektrijaotusvõrkude absoluutne kadu 2023. aasta lõpuks vähenenud ligikaudu 69% ehk 704 GWh võrra. Kaugkütte võrgupiirkondades on kaugküttetrasside absoluutne soojuskadu võrreldes 2001. aastaga vähenenud 39% ehk 375 GWh võrra. Näiteks energiahinna 100 €/MWh korral tähendab see 100 miljoni euro suurust "võitu“.
Eesti elektrivõrkude töökindlus on pikas vaates paranenud (rikete arv on vähenenud), kuid jääb ikkagi sõltuvaks ilmastikutingimustest — ekstreemsete ilmastikunähtuste korral esineb endiselt ulatuslikke katkestusi. Elektrilevi OÜ peab pingutama, et rikkeid efektiivselt ja kiirelt likvideerida.
Analüüsiga saab tutvuda siin: