Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul olid 2023. aasta menetlused, nagu ka konkurentsiteenistuse tegevuse ümberkorraldamine, läbi viidud eesmärgiga tagada tarbijatele usaldusväärsed ja kvaliteetsed teenused, ennekõike aga avatud turud ja õiglased hinnad. „Jätkame tarbijate jaoks kriitilise turgude jälgimise ja analüüsimisega ka 2024. aastal ning tegeleme sellega, et avalikkus saaks meie tegevustest aru ja meie tegevusest oleks tarbijatele ka reaalselt kasu – amet on seadnud eesmärgiks, et iga ühe euro eest, mille maksumaksja on ameti finantseerimiseks andnud, peab tarbija tagasi saama vähemalt kolm eurot,“ ütles Pärn-Lee.
Majandusregulatsioonis oli töörohke aasta – teenistus viis läbi üle tuhande haldusmenetluse või -toimingu, sealhulgas ligi 300 hinnamenetlust ja enam kui 600 kaebust või päringut. Majandusregulatsioonile allutatud sektorites nagu vesi, kaugküte, gaas tuletati ettevõtjatele ennetavalt meelde nende seaduslikku kohustust sisendhindade odavnemise korral alandada ka tariife. Selle tulemusena vähenesid mitmes piirkonnas nii vee kui ka kaugkütte hinnad – ajal, mil tarbijahinnad on üha kasvanud. Kokkuarvutatult tõi hinnaregulatsioon 2023. aastal tarbijakasu ligikaudu 70 miljonit eurot.
„2024. aastal keskendume konkurentsijärelevalve tõhustamisele – eelkõige nendes valdkondades, kus amet viib läbi nii korralisi kui ka erakorralisi turuanalüüse. Lisaks on strateegiline valik, et tegeleme teadlikkuse tõstmisele ja kompetentside kasvatamisele suunatud tegevustega,“ ütles Pärn-Lee.
Ameti 2023. aastal loodud strateegia 2027+ eesmärk on luua võimekus tulla toime nii praeguste kui ka tulevaste väljakutsetega konkurentsi järelevalve ja majandusregulatsiooni valdkonnas, lisaks keskendub amet järelevalveprotsesside ümberkujundamisele, eesmärgiga suurendada järelevalvesuutlikkust.
Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, ebaausate kaubandustavade, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.