Valdkonna tutvustus

Reguleeritavate ettevõtjate teenuste hindade põhjendatuse kontrollimiseks on kehtestatud eriseadused, mis sätestavad hindade kujundamise aluspõhimõtted. Teenuse hind peab katma põhjendatud kulutused, vajalikud investeeringud ning mõistliku kasumi. Kasumlikkust piiratakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga (lüh WACC), mille määramisel on muuhulgas oluline hinnata võla- ja omakapitali hinda ning kapitali struktuuri ehk võla- ja omakapitali vahekorda. Mõistliku ärikasumi arvutamine monopoolse teenuse hinnakomponendina on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus turgu valitseval ettevõtjal võiks tekkida võimalus teenida teenuse müügist ülikasumit. Loomulikul, turumajanduslikul teel kujundaks mõistliku kasumi konkurents. 

Energeetikas sai hinnaregulatsioon seadusliku aluse koos energiaseaduse jõustumisega aastal 1998. Seadus sätestas nii hindade kujunemise alused gaasi-, elektri- ja kaugküttesektoris kui ka sõltumatu regulaatori – Energiaturu Inspektsiooni loomise. 2003. aastal jõustusid energeetikasektorit reguleerivad eriseadused: elektrituruseadus, maagaasiseadus ja kaugkütteseadus. Hinna kujunemisel lähtuti sealjuures energiaseadusega sarnastest printsiipidest. 2008. aasta 1. jaanuarist ühendati Energiaturu Inspektsioon Konkurentsiametiga ja regulaatoriks sai sellega Konkurentsiamet. 2010. aastal muudeti ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadust, millega määrati ka suuremate vee-ettevõtjate hinnaregulaatoriks Konkurentsiamet. Varasemalt täitsid hinnaregulaatori rolli kohalikud omavalistused. Samal ajal muudeti ka kaugkütteseadust ning kõikide soojusettevõtjate hinnaregulaatoriks määrati samuti Konkurentsiamet.