Soojuse valdkonnas on Konkurentsiameti peamised ülesanded:
- hinnavalemite ja soojuse piirhindade kooskõlastamine;
- soojuse ostu konkursi korraldamise tingimuste kooskõlastamine;
- järelevalve teostamine.
Eestis on soojusmajanduse korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus oma haldusterritooriumi piires määrata kaugküttepiirkond ja kehtestada teenuse pakkumise tingimused ja kord. Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna.
Kaugkütte valdkonda reguleerib kaugkütteseadus. Vastavalt seadusele peab soojusettevõtja tarbijale müüdava soojuse piirhinna kooskõlastama Konkurentsiametiga. Hinna kooskõlastamisel lähtub amet sellest, et soojuse tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutused oleksid põhjendatud.
Soojuse hinna muutumist mõjutavad peamiselt soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste hindade muutused ning investeeringud katlamajade ja kaugküttevõrgu tehnilise olukorra parandamiseks.
Soojusettevõtja kohustus on tagada võimalikult efektiivne, kindel, usaldusväärne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadusele vastav soojusvarustus.
Õigusaktid
- Kaugkütteseadus »
- Omavoliliselt tarbitud soojuse koguse ja selle maksumuse määramise kord »
- Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika »
- Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord »
Mõisted
- Kaugküte - soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
- Kaugküttesüsteem - soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
- Kaugküttevõrk - torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks;
- Tarbijapaigaldis - kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav kogum tarbija varustamiseks soojusega;
- Liitumispunkt - on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;
- Võrgu teeninduspiir - piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
- Võrgupiirkond - maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
- Tegevuspiirkond - tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
- Tarbija - isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
- Võrguettevõtja - ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
- Liitumine - tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;
- Soojusettevõtja - ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest. tegev
Seisukohad ja arvamused
2021: Hinnaregulatsiooni tulemuste hindamine reguleeritud sektorites
- Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest 2021» (1.22 MB, PDF)
Konkurentsiamet analüüsis regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate kapitali tootlikkust, hindade dünaamikat, tarbijale müüdava teenuste kvaliteeti ning nimetatud tulemuste kontekstis ka energia kasutamise efektiivsust kuni aastani 2020 (kaasa arvatud). Kokkuvõttes saab analüüsi kaasatud aastatel hinnaregulatsiooni hinnata edukaks, sest regulatsiooni üks peamisi eesmärke - tagada tarbijatele hinnastabiilsus ja vältida monopoolsetel ettevõtjatel liigse kasumi teenimist on üldjoontes täidetud. Kõige suuremat edu on saavutatud energiasäästu alal. Oluliselt on vähenenud nii elektrikaod kui ka kaod kaugküttetrassides. Konkurentsiamet oma metoodilises juhendis sätestanud trassikao tehnilised nõuded, mille eesmärgiks on motiveerida soojusettevõtjaid tegema investeeringuid kaugküttetrassidesse trassikao vähendamiseks, et kaitsta tarbijaid soojuse ebaefektiivse jaotusteenuse jätkamise eest.
Elektrivõrkude puhul on analüüsi kaasatud aastatel kooskõlastatud keskmised hinnad reaalsetes hindades langenud. Kuigi ülekandetariifid on tõusnud, on peamiseks tõusu põhjuseks rahvusvaheliste ühenduste ehitamine, ilma selleta oleksid ka Eleringi võrgutasud reaalsetes hindades langenud.
Kaugküttes on 16-aastase perioodi (2005-2020) jooksul keskmine kooskõlastatud soojuse hind suurenenud 1,7 korda ja keskmine puiduhakke hind 3,6 korda. Sealjuures on reaalsetes hindades ehk THI näitajate alusel arvutatud keskmine soojuse hind suurenenud oluliselt vähem, vaid 1,04 korda. Gaasi ja vedelkütuse hinnad sõltusid toornafta hinna muutusest, mille volatiilsus oli oluliselt suurem.
Veeteenuse ja gaasi jaotusvõrguteenuse hindasid on vaadeldud lühema perioodi jooksul (vastavalt 2013-2020 ja 2016-2020). Veeteenusel kujunesid keskmised hinnad reaalsetes hindades algaastast madalamaks või selle lähedaseks. Gaasi jaotusvõrguteenusel (ilma Eleringi komponendita) kujunesid keskmised hinnad reaalsetes hindades algaastast madalamaks.
Eesti elektrivõrkude töökindlus on küll tõusnud, kuid samas on võrgud endiselt ilmastikust sõltuvad ning ekstreemsetes ilmastikutingimustes kannatab võrkude töökindlus. Sealjuures on oluline fakt, et Eestis pole toimunud kordagi täielikku süsteemi kustumist, mis näitab eelkõige Eleringi head tööd. Elektri jaotusvõrkude osas on võimalik saavutada töökindluse tõus suuremahuliste investeeringute kaudu, kuid sellega kaasneks ka võrgutasude märkimisväärne kasv.
- Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest 2021» (1.22 MB, PDF)
2018: Hinnaregulatsiooni tulemuste hindamine reguleeritud sektorites
- Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest » (1.18 MB, PDF)
2016: Võlakapitali kaasamise hind ja osakaal riiklikult reguleeritud sektorite ettevõtetes
2015: Referentshinna rakendamise võimalused kaugküttesektoris
- Referentshinna rakendamise võimalused kaugküttesektoris » (865.98 KB, PDF)
2013: Riikliku regulatsiooni otstarbekusest väikestes kaugkütte võrgupiirkondades (aastase müügimahuga alla 10000MWh)
Uuringud ja eksperthinnangud
-
Analüüs – koostootmise kulude jagamise erinevad metoodikad
(koostaja: Energex Energy Experts OÜ) (554 KB, PDF) -
2017.a. kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad. Ekspertarvamus.
(koostaja: Priit Sander, PhD) (455.33 KB, PDF) -
Efektiivse kaugküttesüsteemi referentshinna arvutusmudeli auditeerimine
(koostaja: TTÜ STI) (642.59 KB, PDF) -
Katlamajade maksumuse, tehnilise lahenduse ja tegevuskulude eksperthinnang
(koostaja: ESTIVO OÜ) (403.08 KB, PDF) -
Käibemarginaalide kasutamine - lõpparuanne juuni 2017
(koostaja: Tartu Ülikool) (1.57 MB, PDF) -
Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs
(koostaja: Priit Sander, PhD) (462.09 KB, PDF) -
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud põhivarade kasuliku (tehnilise) eluea määramine (hindamine)
(koostaja: SusDev Consulting OÜ) (833.87 KB, PDF) -
Study of the Cost Breakdown for the services provided by Eesti Energia AS Transmission division to Televõrgud AS (1.46 MB, PDF)
(koostaja: Deloitte & Touche; ärisaladust sisaldavad leheküljed on eemaldatud) (1.46 MB, PDF)
Küsimused ja vastused
Kuidas ja miks Konkurentsiamet soojuse hinda kontrollib?
See, et hinnaregulatsiooni viib sõltumatu regulaatorina läbi Konkurentsiamet, on oluline tarbijate ja ettevõtjate huvide tasakaalustamiseks. Kuna tarbija ei saa alternatiivset kütteviisi valida, siis on kaugkütte-ettevõtja seal piirkonnas monopoolses seisundis. Selleks, et tarbija saaks olla kindel, et temale müüdava soojuse tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutused oleksid põhjendatud, peab hinna kooskõlastama Konkurentsiamet. Koos soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse esitamisega peavad ettevõtjad alati esitama argumenteeritud põhjendused. Amet kontrollib taotluses esitatud andmeid ja selgitusi väga põhjalikult ning nõuab vajadusel lisaandmeid. Samuti viib amet vajadusel läbi katlamajade paikvaatlusi. Amet kooskõlastab üksnes põhjendatuks loetud soojuse piirhinna.
Millest sõltub soojuse hind?
Kuidas saab tarbija teada soojuse hinna muutusest?
Vastavalt seadusele peab soojusettevõtja avalikustama soojuse piirhinna vähemalt 30 päeva enne selle kehtima hakkamist. Kõik Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnad on leitavad ameti kodulehelt.
Kui tihti võib soojusettevõtja oma hinda muuta?
Soojuse hinnataotluste esitamise sagedus ei ole piiratud. Soojusettevõtja võib taotleda hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. Sellisteks teguriteks on soojuse tootmiseks kasutatavate kütuste (põlevkiviõli, maagaas, hakkpuit jm) ja/või sissostetava soojuse ostuhinnad.
Kui kaua on Konkurentsiametil aega ettevõtja hinnataotluse kooskõlastamiseks?
Konkurentsiamet teeb otsuse soojuse piirhindade kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti töömahuka taotluse menetlemisel võib seda tähtaega pikendada 90 päevani.
Kui ettevõtjal on kehtiv hinnavalem siis teeb amet hinna kooskõlastamise otsuse 10 tööpäeva jooksul esitamisest.
Millistel tingimustel võib võrguettevõtja oma tegevuse lõpetada?
Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud kaugkütte seadusest tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale. Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist teavitama Konkurentsiametit kirjalikult lõpetamise ajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest, mis tagavad kaugkütteseaduse nõuete täitmise.
Millistel juhtudel võib võrguettevõtja soojusvarustuse katkestada?
- tarbija on ületanud liitumistingimustega temale antud õigusi või ei ole täitnud nende tingimustega endale võetud kohustusi;
- on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija või teise soojusettevõtja omandis või valduses oleval territooriumil asuvatele mõõtesüsteemidele nende kontrollimiseks või asendamiseks või muude võrgutööde tegemiseks;
- tarbija või soojusettevõtja võlgneb soojuse eest.
Võrguettevõtja peab enne võrguühenduse katkestamist andma mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja esitama kirjaliku hoiatuse, et puuduse kõrvaldamata jätmise korral katkestatakse võrguühendus.
Kontaktid
Kertu Saul
hinnaregulatsiooni osakonna juhataja
regulatsiooniteenistus
Telefon: 667 2584
[email protected]
Mare Karotamm
hinnaregulatsiooni osakonna juhataja asetäitja
regulatsiooniteenistus