Language switcher

Valdkonna tutvustus

Konkurentsiameti peamised ülesanded elektri valdkonnas:

  • Konkurentsivõimelise, paindliku, turvalise ja keskkonnasäästliku elektrienergia siseturu ning piirkondlike turgude arendamine;
  • Elektriteenuse hindade kooskõlastamine, kehtestamine ja kontrollimine;
  • Liitumistasude, liitumistasu metoodikate ja liitumislepingute kontrollimine ja kooskõlastamine;
  • Elektrivaldkonna üle järelvalve teostamine, väärtegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine;
  • Ettevõtjatele tegevus- ja arenduskohustuse panemine ja täitmise kontrollimine.

Konkurentsiamet teeb järelevalvet turuosaliste üle. Kõik elektrijaotusega tegelevad ettevõtjad peavad oma tasud Konkurentsiametiga kooskõlastama. Selline järelevalve annab tarbijale kindluse, et ettevõtjad ei teeni monopoolset turupositsiooni ära kasutades põhjendamatult suurt kasumit.

Lisaks tagab amet, et ettevõtete investeeringud võrkude tehnilise seisundi parandamiseks ja energiataristu arendamiseks on mõistlikud ning saavad õigeaegselt tehtud. Elektrisüsteemi tervikuna toimimise ja kvaliteetse elektrivarustuse kindlustamise eest vastutab süsteemihaldur Elering AS.

Konkurentsiameti koostatud elektri- ja gaasituru aruanded Euroopa Komisjonile »

Eestis on 33 jaotusvõrguettevõtjat (161.52 KB, PDF), kes haldavad üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine.
Elektrilevi OÜ turuosa moodustab ligikaudu 87%, millele järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev VKG Elektrivõrgud OÜ ja Lääne-Eestis tegutsev Imatra Elekter AS.

Kõigil neil on kohustus tagada tarbijale kvaliteetne elektriühendus ja rikete kiire kõrvaldamine. Elektriturgu reguleerivad elektrituruseadus ja võrgueeskiri, kus on toodud nõuded nii elektrienergia tootjaile, müüjatele, võrguettevõtjatele, liinivaldajatele, bilansihalduritele, elektribörsi korraldajale ja tarbijatele kui ka turul järelevalvet teostavale Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet kooskõlastab võrguettevõtjate tasud ja kontrollib, et neis kajastuvad investeeringud oleksid mõistlikud ja tagaksid võrgu töökindluse ning jätkusuutlikkuse.

Avatud elektriturg


2013. aasta algusest avanes Eesti elektriturg kõigile tarbijatele. Kõigil, kellel on olemas kehtiv võrguleping, on võimalik valida endale sobiv elektrimüüja. Avatud turul on kõigil elektri tootjatel võrdsed võimalused juurdepääsuks elektrivõrkudele ja Euroopa Liidu riikide vahelistele võrguühendustele.

Tarbija jaoks tähendab turu avanemine võimalust valida enda jaoks sobivaim elektrimüüja olenemata sellest, millise ettevõtjaga on tal sõlmitud võrguteenuse leping. Ettevõtja on aga olukorras, kus tal tuleb klientide võitmise nimel rohkem pingutada. Elektrihind kujuneb elektribörsil võrdsetes konkurentsitingimustes.

Kui tarbija ei ole ühegi elektrimüüjaga lepingut sõlminud või leping on lõppenud, siis varustab tarbimispiirkonna võrguettevõtja (või viimase poolt nimetatud müüja) teda elektrienergiaga üldteenuse raames. Konkurentsiamet kontrollib üldteenuse hinna kujunemist tagantjärele.

Elektriturul toimub kauplemine Eesti piirkonnas üldiselt Nord Pool elektribörsi kaudu. Üksikutel juhtudel müüakse elektrit ka tootja ja tarbija omavaheliste lepingute alusel.

Tarbijat abistab süsteemihalduri Elering hallatav andmevahetus-platvorm ANDMELADU, mille kaudu saab võrgulepingu sõlminud inimene vaadata oma tarbimisandmeid ja lepinguid. Sealsamas saab elektrimüüjatele anda volituse vaadata oma tarbimisandmeid, mille alusel saavad elektrimüüjad teha personaalseid hinnapakkumisi.

Õigusaktid

Euroopa määrused ja direktiivid
Euroopa võrgueeskirjad

Seisukohad ja arvamused

2018: Elektri jaeturu analüüs:

Kokkuvõte: Alates 1. jaanuarist 2013 on elektriturg 100% ulatuses avatud kõigile tarbijatele. See tähendab, et kõik tarbijad, kes omavad kehtivat võrgulepingut, saavad valida endale sobiva elektrimüüja ja hinnapaketi. Konkurentsiamet analüüsis, millised arengud on viie aasta jooksul pärast avanemist elektri jaeturul toimunud. Peamiselt keskenduti Eestis tegutsevatele elektrimüüjatele,  turu avanemise järgselt toimunud müüjate arvu muutumisele ja tarbijate aktiivsusele. Lisaks viidi läbi uuring, milline on Eesti elanikkonna teadlikkus elektrituru avatusest ning kuidas turu avanemine on mõjutanud inimeste käitumist, hoiakuid ja valikuid elektrimüüjate osas.

Elektri jaeturu analüüs >>> (1.51 MB, PDF)

2018: Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest

Kokkuvõte: Ülevaate saamiseks pikaajalise hinnaregulatsiooni tulemustest analüüsis Konkurentsiamet regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate kapitali tootlikkust, hindade dünaamikat, tarbijale müüdava teenuse kvaliteeti ning nimetatud tulemuste kontekstis ka energia kasutamise efektiivsust. 
Kokkuvõtteks saab hinnaregulatsiooni hinnata edukaks. Regulatsiooni üks peamisi eesmärke – tagada tarbijatele hinnastabiilsus ja vältida monopoolsetel ettevõtjatel liigse kasumi teenimist on üldjoontes täidetud.  Kõige suuremat edu on saavutatud energiasäästu alal. Nii elektrikaod kui ka kaod kaugküttetrassides on vaadeldaval perioodil oluliselt langenud. 

Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest » (1.18 MB, PDF)

2017: Hinnang põhivõrgu elektrivarustuse kvaliteedile

2015: Konkurentsiameti hinnang Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste EstLink 1 ja EstLink 2 katkestustele

Konkurentsiamet analüüsis Eesti ja Soome vaheliste elektriühenduste (Estlink 1 ja Estlink 2) töökindlust. Amet jõudis seisukohale, et hetkel kehtiv seadusandlus ei reguleeri piisavalt elektriühenduste toimimist. Oluline on sätestada Estlink kaablitele vastavad kvaliteedinõuded: näiteks lubatud maksimaalne katkestuste aeg aastas.
Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada Estlinkide katkestuste põhjused ning anda vastus küsimusele, kas katkestusi oleks saanud ära hoida. Menetluse tulemusel selgus, et nii nagu kõikide teiste tehnikaseadmete osas, ei ole ka Estlinkidele võimalik tagada 100 % garantii. Samas on võimalik töö parema korraldamisega saavutada seadmete kõrgem töökindlus.
Estlinkide kaablite puhul on tegemist nii Eesti kui ka Läti ja Leedu jaoks väga oluliste ühendustega, mille tööst sõltub otseselt tarbijate elektrienergia hind. Kvaliteedinõuete kehtestamine ning selle kaudu töökindluse eesmärkide sätestamine on seega kõikide elektritarbijate, kuid ka elektri tootjate ja kauplejate huvides. Maksavad ju elektritarbijad läbi võrgutasude kinni Estlinkide kulud ja nende huvides on et viimaste töökindlus oleks viidud maksimaalsele tasemele.

Loe edasi: Konkurentsiameti hinnang Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste EstLink 1 ja EstLink 2 katkestustele >>> (287.33 KB, PDF)

Uuringud ja eksperthinnangud

Mõisted tarbijale

elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega;
elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;
jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk;
kauglugemisseade – mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata;
liin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa;
liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga;

mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;
mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed;
otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;
põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;

süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;
varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;
võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;
võrgueeskiri – õigusakt, millega kehtestatakse varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded, tehnilised nõuded elektripaigaldisele, mõõtmisele kohaldatavad nõuded jms.

 

 

Kontaktid

 

Marilin Tilkson

teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
regulatsiooniteenistus

 

 Telefon: 667 2576
marilin@konkurentsiamet.ee

 

Margus Kasepalu

energia- ja taristuosakonna juhataja
regulatsiooniteenistus

 

 Telefon: 667 2400
margus.kasepalu@konkurentsiamet.ee