Konkurentsiameti peamised ülesanded elektri valdkonnas:
- Konkurentsivõimelise, paindliku, turvalise ja keskkonnasäästliku elektrienergia siseturu ning piirkondlike turgude arendamine;
- Elektriteenuse hindade kooskõlastamine, kehtestamine ja kontrollimine;
- Liitumistasude, liitumistasu metoodikate ja liitumislepingute kontrollimine ja kooskõlastamine;
- Elektrivaldkonna üle järelvalve teostamine, väärtegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine;
- Ettevõtjatele tegevus- ja arenduskohustuse panemine ja täitmise kontrollimine.
Konkurentsiamet teeb järelevalvet turuosaliste üle. Kõik elektrijaotusega tegelevad ettevõtjad peavad oma tasud Konkurentsiametiga kooskõlastama. Selline järelevalve annab tarbijale kindluse, et ettevõtjad ei teeni monopoolset turupositsiooni ära kasutades põhjendamatult suurt kasumit.
Lisaks tagab amet, et ettevõtete investeeringud võrkude tehnilise seisundi parandamiseks ja energiataristu arendamiseks on mõistlikud ning saavad õigeaegselt tehtud. Elektrisüsteemi tervikuna toimimise ja kvaliteetse elektrivarustuse kindlustamise eest vastutab süsteemihaldur Elering AS.
Korduma kippuvad küsimused e (152.15 KB, PDF)lektrihinna kujunemisest (allalaaditav) (151.37 KB, PDF). (152.15 KB, PDF)
Konkurentsiameti koostatud elektri- ja gaasituru aruanded Euroopa Komisjonile »
Aruandlus
Konkurentsiamet esitab Euroopa Komisjonile elektri- ja gaasituru aastaaruanded.
- Aruanne 2021 (10.53 MB, DOCX)
- Aruanne 2020 (1.9 MB, PDF)
- Aruanne 2019 - 2020 (2.6 MB, PDF)
- 2018. aasta aruanne (PDF)
- 2017. aasta aruanne (PDF)
- 2016. aasta aruanne (PDF)
- 2015. aasta aruanne (PDF)
Eestis on 33 jaotusvõrguettevõtjat (161.52 KB, PDF), kes haldavad üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine.
Elektrilevi OÜ turuosa moodustab ligikaudu 87%, millele järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev VKG Elektrivõrgud OÜ ja Lääne-Eestis tegutsev Imatra Elekter AS.
Kõigil neil on kohustus tagada tarbijale kvaliteetne elektriühendus ja rikete kiire kõrvaldamine. Elektriturgu reguleerivad elektrituruseadus ja võrgueeskiri, kus on toodud nõuded nii elektrienergia tootjaile, müüjatele, võrguettevõtjatele, liinivaldajatele, bilansihalduritele, elektribörsi korraldajale ja tarbijatele kui ka turul järelevalvet teostavale Konkurentsiametile.
Konkurentsiamet kooskõlastab võrguettevõtjate tasud ja kontrollib, et neis kajastuvad investeeringud oleksid mõistlikud ja tagaksid võrgu töökindluse ning jätkusuutlikkuse.
Avatud elektriturg
2013. aasta algusest avanes Eesti elektriturg kõigile tarbijatele. Kõigil, kellel on olemas kehtiv võrguleping, on võimalik valida endale sobiv elektrimüüja. Avatud turul on kõigil elektri tootjatel võrdsed võimalused juurdepääsuks elektrivõrkudele ja Euroopa Liidu riikide vahelistele võrguühendustele.
Tarbija jaoks tähendab turu avanemine võimalust valida enda jaoks sobivaim elektrimüüja olenemata sellest, millise ettevõtjaga on tal sõlmitud võrguteenuse leping. Ettevõtja on aga olukorras, kus tal tuleb klientide võitmise nimel rohkem pingutada. Elektrihind kujuneb elektribörsil võrdsetes konkurentsitingimustes.
Kui tarbija ei ole ühegi elektrimüüjaga lepingut sõlminud või leping on lõppenud, siis varustab tarbimispiirkonna võrguettevõtja (või viimase poolt nimetatud müüja) teda elektrienergiaga üldteenuse raames. Konkurentsiamet kontrollib üldteenuse hinna kujunemist tagantjärele.
Elektriturul toimub kauplemine Eesti piirkonnas üldiselt Nord Pool elektribörsi kaudu. Üksikutel juhtudel müüakse elektrit ka tootja ja tarbija omavaheliste lepingute alusel.
Tarbijat abistab süsteemihalduri Elering hallatav andmevahetus-platvorm ANDMELADU, mille kaudu saab võrgulepingu sõlminud inimene vaadata oma tarbimisandmeid ja lepinguid. Sealsamas saab elektrimüüjatele anda volituse vaadata oma tarbimisandmeid, mille alusel saavad elektrimüüjad teha personaalseid hinnapakkumisi.
Õigusaktid
- Elektrituruseadus »
- Võrgueeskiri »
- Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri »
- Elektrituru toimimise võrgueeskiri »
- Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral »
- Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramise kord »
Euroopa määrused ja direktiivid
Euroopa võrgueeskirjad
- Komisjoni määrus (EL) 2015/1222, 24. juuli 2015, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised »
- Komisjoni määrus (EL) 2016/1719, 26. september 2016, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri »
- Komisjoni määrus (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri »
- Komisjoni määrus (EL) 2017/2196, 24. november 2017, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri »
- Komisjoni määrus (EL) 2016/1388, 17. august 2016, millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta »
- Komisjoni määrus (EL) 2016/631, 14. aprill 2016, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta »
- Komisjoni määrus (EL) 2016/1447, 26. august 2016, millega kehtestatakse võrgueeskiri alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta »
- Komisjoni määrus (EL) 2017/1485, 2. august 2017, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri »
Seisukohad ja arvamused
2023: Raport kättesaadava ülekandevõimsuse marginaali kohta piirkonnaüleses elektrikaubanduses Balti riikides 2022. aastal
Konkurentsiamet, Läti energia regulaator (Public Utilites Commission of Latvia) ja Leedu energia regulaator (National Energy Regulatory Council of Lithuania) koostasid raporti kättesaadava marginaali kohta piirkonnaüleses elektrikaubanduses Balti riikides 2022. aastal.
2022: Raport kättesaadava ülekandevõimsuse marginaali kohta piirkonnaüleses elektrikaubanduses Balti riikides 2021. aastal
2022: Euroopa elektrituru ülesehtitus Eesti näitel
Esmalt antakse ülevaade elektrienergia kauplemisest hulgiturul, kahepoolsest kaubandusest ja turujärelevalvest. Seejärel käsitletakse hinnaregulatsiooni võimalikkust ja erinevaid viise ning võrdlusena elektrituru korraldust erinevate näidete abil väljaspool Euroopat ja toetusmeetmeid, mida Euroopa riigid 2021/2022 talveperioodil hüppeliselt kasvanud energiahindadega võitlemiseks vastu võtsid.
Eesmärk on vastata küsimusele, kas tekkinud kõrgete hindade leevendamiseks oleks võimalik/vajalik elektrituru korraldust mingis osas muuta ja kui suur paindlikkus on liikmesriikidele selles osas jäetud.
2021: Elektrienergia hinnatõusu analüüs
2021: Hinnang taastuvenergia toetuste kohta
- Konkurentsiameti hinnang taastuvenergia toetuste kohta (676.01 KB, PDF)
- Ülevaade päikesejaamade tasuvusanalüüsist (343.7 KB, PDF)
- Päikesejaamade tasuvusarvutused (325.83 KB, XLSX)
- Hevac OÜ ekspertanalüüs "Päikeseelektrijaamade tasuvusarvutuse koostamiseks vajalikud tehnilised ja majanduslikud sisendid" (976.52 KB, PDF)
2020: Saamata jäänud energia hind
Saamata jäänud energia hind on hinnanguline maksimaalne elektrihind väljendatuna eurodes MWh kohta, mida tarbijad on nõus maksma elektrikatkestuse ärahoidmise eest ja mis võetakse arvesse varustuskindluse normi arvutusel, tuginedes Määruse artiklile 25(3).
Saamata jäänud energia hinna väärtus vaadatakse Konkurentsiameti poolt üle ja ajakohastatakse iga viie aasta tagant või varem, kui täheldatakse olulisi muutusi.
- Konkurentsiameti 03.07.2020 otsus nr 7-26/2020-007 (450.37 KB, PDF)
2020: Elektriautode laadimistaristu tulevik ja konkurentsi tagamine turul:
2018: Elektri jaeturu analüüs:
Elektri jaeturu analüüs >>> (1.51 MB, PDF)
2018: Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest
Kokkuvõtteks saab hinnaregulatsiooni hinnata edukaks. Regulatsiooni üks peamisi eesmärke – tagada tarbijatele hinnastabiilsus ja vältida monopoolsetel ettevõtjatel liigse kasumi teenimist on üldjoontes täidetud. Kõige suuremat edu on saavutatud energiasäästu alal. Nii elektrikaod kui ka kaod kaugküttetrassides on vaadeldaval perioodil oluliselt langenud.
Ülevaade hinnaregulatsiooni tulemustest » (1.18 MB, PDF)
2017: Hinnang põhivõrgu elektrivarustuse kvaliteedile
2015: Konkurentsiameti hinnang Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste EstLink 1 ja EstLink 2 katkestustele
Loe edasi: Konkurentsiameti hinnang Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste EstLink 1 ja EstLink 2 katkestustele >>> (287.33 KB, PDF)
2012: Konkurentsiameti hinnang elektrienergia tootjatele toetuste maksmise kohta lähtuvalt kehtivast elektrituruseadusest ja selle muutmise eelnõust
Loe edasi: Konkurentsiameti hinnang elektrienergia tootjatele toetuste maksmise kohta lähtuvalt kehtivast elektrituruseadusest ja selle muutmise eelnõust » (PDF)
2010: Konkurentsiameti ettepanek elektrituruseaduse § 59 muudatuste tegemiseks
Uuringud ja eksperthinnangud
-
Kommentaarid Konkurentsiameti poolt 2023. aasta WACC arvutustele ja vastused Konkurentsiameti poolt asjatundjale esitatud küsimustele (680.07 KB, PDF)
-
Järelevalvemenetluse aruanne Elektrilevi OÜ tegevuse suhtes seoses võrguühenduse katkestustega Saare maakonnas (1.62 MB, PDF)
-
Electricity_Forward_Market_Hedging_Opportunities_in_Finland, Estonia, Latvia and Lithuania (2.31 MB, PDF)
-
2017. a. kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatavad näitajad
(koostaja: Priit Sander, PhD) (459.86 KB, PDF) -
Elektrilevi OÜ investeeringute vajalikkuse ja efektiivsuse eksperthinnang
(koostaja: Hevac OÜ) (5.4 MB, PDF)» -
Käibemarginaalide kasutamine (juuni 2017)
(koostaja: Tartu Ülikool) » (1.57 MB, PDF) -
Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs
(koostaja: Priit Sander, PhD) » (462.09 KB, PDF)
Mõisted tarbijale
elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega;
elektrijaam – elektrienergia tootmise ühest või mitmest tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega;
jaotusvõrk – võrk, mis ei ole põhivõrk;
kauglugemisseade – mõõteseade, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata;
liin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa;
liitumispunkt – turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga;
mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat;
mõõteseade – elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed;
otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks;
põhivõrk – vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse;
süsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega;
tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud;
varustuskindlus – süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus;
võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini;
võrgueeskiri – õigusakt, millega kehtestatakse varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded, tehnilised nõuded elektripaigaldisele, mõõtmisele kohaldatavad nõuded jms.
Kontaktid

Külli Haab
teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja
regulatsiooniteenistus
Telefon: 667 2425
[email protected]

Margus Kasepalu
energia- ja taristuosakonna juhataja
regulatsiooniteenistus
Telefon: 667 2430
[email protected]
Marilin Tilkson
energiaturgude osakonna juhataja
regulatsiooniteenistus
Telefon: 667 2576
[email protected]