MJT juhataja Signe Viimsalu sõnul kehtib Eestis hetkel üksnes võlgniku keskne maksejõuetusõiguse (toime)mudel. „Mis tahes Eesti maksejõuetusmenetlused on võlgnikusõbralikud. Ärikeskkond ei ole tasakaalus. Kehtiv õigus on võlgnike ja lähikondsete suhtes äärmiselt leebe, hoolimata tuvastatud korduvatest rasketest juhtimisvigadest ja õigusrikkumistest Eesti ärikeskkonnas. Seetõttu jäävad võlausaldajad maksejõuetusmenetlustes kaitseta. Lisaks ei tehta pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, usaldusisikute, likvideerijate ja võlanõustajate üle piisava põhjalikkusega järelevalvet,“ ütles Viimsalu. Kuigi MJT-le otseselt kaebusi esitada ei saa, pöörduti 2023. aastal MJT poole ligi 100 korral – seda nii võlgnike, võlausaldajate, pankrotihaldurite endi kui ka muude asutuste poolt.
MJT vaatas 2023. aastal läbi kokku 133 varatu juriidilise isiku pankrotimenetlust, kokku laekus maakohtutest 140 ettepanekut avalike uurimiste algatamiseks. Esikolmiku moodustasid ehitussektor, jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja toitlustusasutused. „Need konkreetsed 133 varatut juriidilist isikut on oma lähikondsete käitumise kaudu tekitanud võlausaldajatele (Eesti ühiskonnale) kahju meile teada olevalt kokku umbes 50 miljoni euro ulatuses,“ ütles MJT juhataja Signe Viimsalu. Sularaha väljavõtmisi varatutest äriühingutest tuvastas MJT kogusummas üle 2,5 miljoni euro.
Varatute äriühingute omanike, juhtide ja raamatupidajate enim levinud rasked juhtimisvead ja rikkumised olid näiteks 105 juhul, st ligi 77% juhtudest see, et jäeti kohtule pankrotiavaldus õigel ajal esitamata, 63 juhul, st ligi 47% juhtudest puudus üldse või oli puudulikult peetud ühingu raamatupidamine. MJT tuvastas ka maksude väärarvestust, äriühingu raha kasutamist ettevõtlusega mitteseotult, vara äriühingust väljaviimist, samuti ettevõtte üleminekut uude ettevõttesse.
Kuriteoteateid esitati MJT kaasabil 2023. aastal avalike uurimistega seoses kokku viiel korral. MJT abistas maakohtuid ärikeelu kohaldamisel kahel korral ja esitas ärikeelu taotlused iseseisvalt kahel korral. Ärikeeluväärilisi juhte ja raamatupidajaid on MJT hinnangul Eestis tunduvalt rohkem, st ligi 60 inimest.
MJT on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega haldus- ja riikliku järelevalve organ. MJT-s töötas seisuga 31.12.2023 kaks ametnikku: juhataja ja üks järelevalve ekspert. MJT on Konkurentsiameti (koostöö ja tugiteenuste teenistuse) teenindamisel.
Maksejõuetuse teenistus (MJT) uurib juriidilisest isikust võlgniku ja selle lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel.
Tegevusaruande täistekst ja lisad: Tegevused ja tulemused | Maksejõuetuse teenistus (konkurentsiamet.ee)