PEADIREKTOR

                                   �rakiri
  �risaladused on v�lja j�etud

Otsus

Tallinn  05.11.2002 nr 68-KO

Koondumisele nr 19-ko/2002 AS Eesti Statoil/Shell Eesti AS osa loa andmine

Koondumine

11.10.2002.a esitas AS Eesti Statoil esindaja Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt AS Eesti Statoil (edaspidi Eesti Statoil) omandab Shell Eesti AS (edaspidi Shell Eesti) osa.

4.10.2002.a s�lmitud ostu-m��gilepingu kohaselt m��b Shell Eesti oma 25 teenindusjaamast koosneva keti Eesti Statoilile. Koos teenindusjaamadega omandab Eesti Statoil ka teenindusjaamadega seotud vara (tankurid, seadmed, kaubad jm).

Koondumine Eestis on osaks tehingust, millega Norra kontserni Statoil ASA kuuluvad ettev�tjad omandavad Eestis, L�tis ja Leedus Shelli kaubam�rki kandvad mootorik�tuse teenindusjaamad. Shell taandub Eesti, L�ti ja Leedu turul mootorik�tuse m��gi �rist, j��des tegutsema vaid �li- ja m��rdeainete kaubaturul.

Nimetatud tehingu tulemusel omandab Eesti Statoil valitseva m�ju Shell Eesti osa �le konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) � 2 lg 4 t�henduses. Seega on tegemist koondumisega KonkS � 19 lg 1 p 2 s�testatud viisil.

Konkurentsiamet avaldas 24.10.2002.a Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumise teate saamise kohta teate v�ljaandes �Ametlikud Teadaanded�. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuv�iteid ei esitanud.

 

Koondumise osalised

KonkS � 20 punktide 2 ja 4 j�rgi on koondumise osaline ettev�tja, kes omandab valitseva m�ju teise ettev�tja osa �le, ja ettev�tja osa, kelle �le omandatakse valitsev m�ju. Seega on k�esoleval juhul koondumise osalisteks Eesti Statoil ja Shell Eesti osa.

Eesti Statoili peamiseks tegevusalaks on mootorik�tuse sissevedu ja jaem��k, m��rdeainete sissevedu ning jae- ja hulgim��k, autotarvikute, esmatarbekaupade, toiduainete ja jookide jaem��k, autopesu teenuse osutamine ning kiirtoitlustus. Eesti Statoil kuulub Statoil ASA-le, kes on maailma 25 riigis tegutsev Norra riigi kontrolli all (81,8%) olev nafta- ja gaasikontsern. Statoil ASA peamiseks majandustegevuseks on nafta ja naftasaaduste uurimine, tootmine, transport, rafineerimine ja turustamine.

Statoil ASA-l on k�esoleval ajal Eestis peale Eesti Statoili veel �ks t�tarettev�tja, milline on likvideerimisel ja millel ei ole majandustegevust ega vara. �kski teine Statoil ASA kontserni kuuluv ettev�tja Eesti turul ei tegutse.

Shell Eesti peamiseks tegevusalaks on samuti mootorik�tuse sissevedu ja jaem��k, m��rdeainete sissevedu ning hulgi- ja jaem��k, autotarvikute, esmatarbekaupade, toiduainete ja jookide jaem��k, autopesu teenuse osutamine ja kiirtoitlustus. Shell Eesti kuulub The Royal Dutch/Shell gruppi, mis on �lemaailmselt tegev nafta ja gaasi uurimise, tootmise ja m��gi, kemikaalide tootmise ja m��gi ning energia tootmise ja taastootmise alal.

�iguslik hinnang

Koondumise kontrolli kohaldamine

KonkS � 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta �lemaailmsed k�ibed kokku �letavad 500 miljonit krooni ja v�hemalt kahe koondumise osalise �lemaailmne k�ive �letab kummalgi 100 miljonit krooni ning ettev�tja v�i tema osa, kelle �le omandatakse valitsev m�ju, �ritegevus toimub Eestis.

Statoil ASA 2001.a majandusaasta k�ive oli 465 miljardit krooni ning Eesti Statoili k�ive Eestis 730,8 miljonit krooni. Shell Eesti teenindusjaamade 2001.a majandusaasta k�ive oli 441,8 miljonit krooni ning nende �ritegevus toimub Eestis. Seega kuulub Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumine KonkS � 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.

Kaubaturud

KonkS � 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade k�ibimise ala kogu Eesti territooriumil v�i selle osal.

Rahandusministri 27.08.2001.a m��ruse nr 74 �Koondumise teate esitamise juhend� � 7 lg 3 p 1 kohaselt on horisontaalselt m�jutatud kaubaturg selline kaubaturg, kus tegutseb v�hemalt kaks koondumise osalist v�i nendega samasse kontserni kuuluvat ettev�tjat ning koondumine viib v�hemalt 15 protsendilise turuosani.

Eesti Statoili ja Shell Eesti tegevus kattub mitmel kaubaturul nagu mootorik�tuse jaem��k, autopesu teenuse osutamine, m��rdeainete m��k, autotarvikute m��k ning toidu � ja esmatarbekaupade m��k. Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade liidetud turuosa kokku �letab 15 protsenti �ksnes mootorik�tuse (bensiini ja diiselk�tuse) jaem��gi kaubaturul.

Muud kattuvad kaubaturud nagu autopesu teenuse osutamine, m��rdeainete, autotarvikute, toidu- ja esmatarbekaupade m��k on osaks laiematest kaubaturgudest ning koondumise teate esitaja hinnangul ei �leta Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade turuosa kokku 10 protsenti igal nimetatud kaubaturul ning koondumine ei too kaasa olulist m�ju nendel kaubaturgudel.

Mootorik�tuse m�iste alla kuuluvad k�tuseaktsiisi seaduse � 4 p 1 kohaselt autobensiin, diislik�tus, lennukipetrool, lennukibensiin, mootorik�tusena kasutatav vedel- ja surugaas. K�esoleva koondumise seisukohalt vaadeldakse ainult autodes kasutatavaid mootorik�tuseid, milledeks on autobensiin ja diiselk�tus (edaspidi mootorik�tus).

Mootorik�tuse l�pptarbijale tarnimine toimub kas l�bi teenindusjaamade v�i otsetarnetena. K�esoleva koondumise osaliste otsetarnete osat�htsus l�pptarbijale on suhteliselt tagasihoidlik. Mootorik�tuse m��gi teenindusjaamades (s.o bensiinijaamades, tanklates) m��akse erineva oktaanarvuga bensiini ja diiselk�tust. Erinevad mootorid kasutavad erinevaid k�tuseid, n�uded kasutatava bensiiniliigi v�i diiselk�tuse kohta on toodud auto kasutamisjuhendis. Seega tarbimisomaduste poolest (n�udlus) ei ole mootorik�tuse eri liigid omavahel asendatavad. Pakkumise poolelt on m�lemad mootorik�tuse liigid esindatud samas m��gipunktis. Koondumise teate esitaja on seisukohal, et antud koondumise ja selle m�jude hindamisel ei ole vaja eristada bensiini ja diiselk�tuse jaem��gi kaubaturgu (olgugi, et erinevad mootorid tarbivad erinevat k�tust) v�i veelgi detailsemat jaotust s�ltuvalt bensiini oktaanarvust. Reeglina on k�igi autok�tuste jaem��jate kaubavalikus esindatud nii autobensiin kui ka diiselk�tus. Seega k�sitletakse antud koondumise puhul mootorik�tuse jaem��ki �htse kaubaturuna. Kuna erinevate k�tusem��jate teenindusjaamad konkureerivad omavahel �ldisel mootorik�tuse jaem��gi kaubaturul, on tarbijal v�imalus valida neile sobivam pakkuja. Seet�ttu on �he jaem��ja teenindusjaamas pakutav mootorik�tus tarbija seisukohalt asendatav teiste jaem��jate poolt pakutavaga, mis omakorda p�hjustab tarbijate v�hese lojaalsuse �he v�i teise mootorik�tuse jaem��ja suhtes.

V�ttes arvesse Eesti suurust (vahemaad on l�hikesed), kus erinevate k�tusetanklate teeninduspiirkonnad moodustavad �ksteisele j�rgnevate ja �ksteisega kattuvate alade ahela, ning asjaolu, et konkurentsitingimused mootorik�tuse jaem��gi turul Eesti erinevates piirkondades on sarnased ning jaehindade erinevus mittem�rkimisv��rne (umbes 10 � 20 senti/l, mis suurema vahemaa puhul ei ole p�hjuseks teise tankla otsimiseks) on antud koondumise puhul k�sitletud geograafilise kaubaturuna kogu Eesti territooriumi.

Seega on k�esoleva koondumise puhul horisontaalselt m�jutatud kaubaturuks mootorik�tuse (autobensiin ja diiselk�tus) jaem��gi kaubaturg Eestis.

P�hilisteks mootorik�tuse tarnijateks Eestisse on P�hja-Leedus asuv Mazeikiai tehas, Kirisi tehas Venemaal, tehased L�una-Soomes (Porvoo jt) ja Statoil gruppi kuuluvad ettev�tjad (SIA Statoil Latvia). V�iksemad partiid mootorik�tust hangitakse ka teistest Venemaa ja Valgevene nafta �mbert��tlemise tehastest. Seega Eestis kasutatav mootorik�tus on �mber t��deldud p�hiliselt Venemaa ja P�hjamere naftast. Mootorik�tuse jaem��gile eelneval kaubaturul tegutsevad nii rafineerimistehased kui ka vahendajad, kes m��vad rafineeritud naftatooteid. K�tus tarnitakse kas tanklaevade v�i rongidega Eestis asuvatesse terminaalidesse ning sealt k�tuseveokitega teenindusjaamadesse. K�tuseveokid kuuluvad kas k�tusefirmadele v�i veole spetsialiseerunud ettev�tjatele. Jaem��jatel on sageli lepingud hulgim��jatega, kuid mitmetel jaem��jatel on ka otselepingud rafineerimistehastega.

Mootorik�tuse teenindusjaamade asustus Eestis on tihe. O� Tehnokontrollikeskus andmetel on Eestis �le 500 nii maaaluse kui maapealse paikse anumaga mootorik�tuse teenindusjaama. Neist umbes pooled teenindusjaamad kuuluvad suurematesse v�i v�iksematesse kettidesse. Ainu�ksi Neste Eesti AS, AS Alexela Oil, AS Eesti Statoil, AS Lukoil Tanklad, HydroTexaco Eesti AS ja Shell Eesti AS omasid 2001.aastal Eesti erinevates maakondades kokku �le 150 teenindusjaama. Lisaks omasid teenindusjaamu AS Tartu EPT, AS Krooning, AS Olerex, AS Mokter, AS Mahta K�tus, AS Saare K�tus ja paljud teised v�iksemad ettev�tjad.

Eesti Statoil omab k�esoleval ajal 23 ja Shell Eesti 25 teenindusjaama. Koondumise osalised opereerivad samaaegselt ainult suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, P�rnu, Narva, Kohtla-J�rve/J�hvi ja Viljandi. Nimetatud linnades s�ilib konkurents ka koondumise j�rgselt, kuna �heski neist ei j�� k�tuseturul tegutsema ainult Eesti Statoil.

Tallinnas tegutseb k�esoleval ajal kokku 23 koondumise osaliste teenindusjaama, nende konkurentide suurematel v�i v�iksematel kettidel on Tallinnas kokku ligikaudu 40 teenindusjaama, ainu�ksi Neste opereerib Tallinnas 17 ja Lukoil 6 teenindusjaamaga.

Tartus omavad koondumise osalised kokku 5 teenindusjaama. Suurematest tanklakettidest on esindatud Lukoil ja Neste kokku 4 teenindusjaamaga.

P�rnus omavad koondumise osalised kokku 3 teenindusjaama. Suurematest tanklakettidest on esindatud Lukoil, Neste, Hydro Texaco, Alexela ja Olerex kokku 8 teenindusjaamaga.

Narvas omavad koondumise osalised kokku 2 teenindusjaama. Linnas opereerivad Lukoil, Neste ja Hydro Texaco iga�ks �he teenindusjaamaga.

Viljandis omavad koondumise osalised kokku 2 teenindusjaama, lisaks konkureerivad Neste, Hydro Texaco, Olerex, J�rvejaam ja Heleaas iga�ks �he teenindusjaamaga.

Kohtla-J�rvel omavad koondumise osalised 2 teenindusjaama, lisaks konkureerivad Lukoil ja Hydro Texaco kokku 3 teenindusjaamaga.

K�ikides nimetatud linnades konkureerivad lisaks mainitutele ka v�iksemad k�tusem��jad, kes ei kuulu suurematesse kettidesse. O� Tehnokontrollikeskus andmetel on Tallinnas �ldse �le 80 mootorik�tuse teenindusjaama, Tartus umbes 20, P�rnus umbes 15 jne.

Hinnang koondumisele

KonkS � 22 lg 2 kohaselt keelab Konkurentsiameti peadirektor v�i tema aset�itja koondumise, kui see v�ib tekitada v�i tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.

KonkS � 13 lg 1 j�rgi on turguvalitsev ettev�tja, kellele kuulub kaubaturul v�hemalt 40 protsenti k�ibest v�i kelle positsioon v�imaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval m��ral s�ltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Statistikaameti andmetel (www.stat.ee) oli 2001.aastal mootorik�tuse jaem��gi k�ive Eestis 3 049 miljonit krooni ning 2002.a I poolaastal 1 707 miljonit krooni.

Koondumise teate kohaselt oli 2001.aastal Eesti Statoili turuosa Eesti k�tuseturul 18,4%, 2002.a I poolaastal � 17%, seega ei ole ta turguvalitsevas seisundis. Turguvalitsev seisund ei teki ka peale Shell Eesti teenindusjaamade omandamist, sest liitmisel saadud turuosa oleks vastavalt 30,4% ja [�]%. Suuremate konkurentide Neste Eesti AS ja Lukoil Eesti AS turuosad on m�rkimisv��rsed (vastavalt [�]% ja [�]%), j�rgnevad Hydro Texaco Eesti AS ([�]%) ja AS Alexela Oil ([�]%). Lisaks nimetatud tanklate kettidele ja koondumise osalistele tegutseb k�tuse jaem��gi kaubaturul suur hulk v�iksemaid ettev�tjaid, omades ligikaudu 30% mootorik�tuse jaem��gi k�ibest ning �le poole tanklate koguarvust Eestis.

Kuna mootorik�tuse jaem��gi kaubaturul konkureerivad omavahel rahvusvaheliste kontsernide t�tarettev�tjad ja kohalikud ettev�tjad, siis ei oma koondumise osalised eelist majandusliku ja finantsj�u n�ol. Koondumine ei tekita ega tugevda turguvalitsevat seisundit mootorik�tuse jaem��gi kaubaturul KonkS � 13 lg 1 t�henduses. Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade �hendamine toob endaga kaasa tugeva turuliidri, kuid mitte turguvalitseva seisundi tekkimise Eesti k�tuseturul.

Ka p�rast Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade �hendamist on mootorik�tuse jaem��gi kaubaturg v�istluslik, koondumise osaliste positsioon kaubaturul ei v�imalda neil tegutseda s�ltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Arvestades Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumise tulemusel tekkivat turuosa mootorik�tuse jaem��gi kaubaturul, konkurentide arvu, nende majanduslikku ja finantsj�udu ning teisi tegureid, ei esine k�esoleva koondumise puhul KonkS � 22 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.

Hinnang koondumisega seotud konkurentsipiirangule

Eesti Statoili ja Shell Eesti vahel s�lmitud ostu-m��gilepingu kohaselt v�ttis Shell Eesti endale kohustuse tagada, et [�����������������������].

Konkurentsiamet on seisukohal, et eelpool kirjeldatud konkurentsipiirangud on Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumisega otseselt seotud ja selle j�ustamiseks vajalikud, kuna sellega tagatakse omandatavate varade v��rtuse s�ilimine nende �leminekul m��jalt ostjale.

L�htudes eeltoodust ja juhindudes KonkS � 27 lg 1 p 1

Otsustan:

Anda luba AS Eesti Statoil ja Shell Eesti AS osa koondumisele.

K�esolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 p�eva jooksul sellest teada saamisest v�i p�evast, kui isik pidi otsusest teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik � 9).

Peeter Tammistu
Peadirektor

Tagasi