PEADIREKTOR

                                   �rakiri
  �risaladused on v�lja j�etud

Otsus

Tallinn  25.09.2002 nr 58-KO

Koondumisele nr 14-ko/2002 Telia AB/Sonera Corporation loa andmine

Koondumine

27.08.2002.a esitasid Telia AB esindajad Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt Telia AB (edaspidi Telia) ja Sonera Corporation (edaspidi Sonera) poolt 26.m�rtsil 2002.a s�lmitud lepingu j�rgi �hendatakse m�lema �ri�hingu �ritegevused. Tehing teostatakse aktsiate vahetamise kaudu, mille tulemusel Telia olemasolevad aktsion�rid omandavad 64%-lise osaluse koondunud �ri�hingus ja Sonera olemasolevad aktsion�rid 36%. Tehing kuulub heakskiitmisele aktsion�ride �ldkoosoleku poolt. Nimetatud tehingu tulemusel omandab Telia 100% Sonera aktsiakapitalist, omandades valitseva m�ju Sonera �le konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) � 2 lg 4 t�henduses. Seega on tegemist koondumisega KonkS � 19 lg 1 p 2 s�testatud viisil.

Konkurentsiamet avaldas 05.09.2002.a Telia ja Sonera koondumise teate saamise kohta teate v�ljaandes �Ametlikud Teadaanded�. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuv�iteid ei esitanud.

 

Koondumise osalised

KonkS � 20 punktide 2 ja 4 j�rgi on koondumise osaline ettev�tja, kes omandab valitseva m�ju teise ettev�tja �le, ja ettev�tja, kelle �le omandatakse valitsev m�ju. Seega on k�esoleval juhul koondumise osalisteks Telia ja Sonera.

Telia on suurim telekommunikatsiooni ja kaabeltelevisiooni kontsern Rootsi Kuningriigis, kes tegutseb P�hjamaades, Venemaal, Balti riikides ja mujal. Telia p�hitegevus on telefoni- ja mobiiltelefoniteenuste, samuti interneti- ja andmesideteenuste osutamine. Telia on Euroopa �he suurema telekommunikatsiooniv�rgu omanik. Ettev�tja aktsiakapitalist kuulub 70% Rootsi riigile. Telia omab �ritegevust Eestis Telia ja Sonera �hise valitseva m�ju all oleva Amber Teleholding AB t�tarettev�tjate kaudu AS-s Telegrupp, kes tegutseb telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste kaubaturul.

Sonera on Soome Vabariigi juhtiv telekommunikatsiooni ettev�tja. Ettev�tja on suurim mobiiltelefoniteenuste operaator ja liider kohalikul ja rahvusvahelisel kaugek�nede osutamise kaubaturul. Sonera on suuruselt kolmas kohalike k�nede infrastruktuuri ja kaabeltelevisiooniv�rkude pakkuja Soomes. Sonera omab �ritegevust Eestis oma t�tarettev�tjate Sonera Solutions Ltd ja Sonera Corporation Systems kaudu AS-s Esdata ja AS-s Reveko Telekom, kes tegutsevad vastavalt interneti juurdep��su ja andmesideteenuste ning telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste kaubaturul.

Telia ja Sonera omavad otse ja Baltic Tele AB kaudu kumbki 24,5 %-list osalust AS-s Eesti Telekom, kelle p�hitegevusalaks on AS Eesti Telefon ja AS EMT juhtimine ja haldamine. AS Eesti Telekom �lej��nud aktsiakapital jaguneb Eesti Vabariigi (27,28%) ja avalike investorite (23,72%) vahel.

AS Eesti Telefon ja AS EMT kaudu omavad Telia ja Sonera osalusi veel AS-s Connecto, AS-s Intergate, AS-s Sertifitseerimiskeskus, AS-s Telefonipood, AS-s Esmofon Tartu, AS-s Esmofon ja AS-s Mobile Wholesale.

�iguslik hinnang

Koondumise kontrolli kohaldamine

KonkS � 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta �lemaailmsed k�ibed kokku �letavad 500 miljonit krooni ja v�hemalt kahe koondumise osalise �lemaailmne k�ive �letab kummalgi 100 miljonit krooni ning ettev�tja, kelle �le omandatakse valitsev m�ju, �ritegevus toimub Eestis.

Telia 2001.a majandusaasta k�ive oli 96,8 miljardit krooni ja Sonera 2001.a majandusaasta k�ive 34,2 miljardit krooni. Sonera kontserni kuuluvad Eestis AS Esdata ja AS Reveko Telekom, mist�ttu kontserni �ritegevus toimub Eestis. Seega kuulub Telia ja Sonera koondumine KonkS � 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.

Kaubaturud

KonkS � 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade k�ibimise ala kogu Eesti territooriumil v�i selle osal.

Rahandusministri 27.08.2001.a m��ruse nr 75 �Koondumise teate esitamise juhend� � 7 lg 3 p 1 kohaselt on horisontaalselt m�jutatud kaubaturg selline kaubaturg, kus tegutseb v�hemalt kaks koondumise osalist v�i nendega samasse kontserni kuuluvat ettev�tjat ning koondumine viib v�hemalt 15 protsendilise turuosani.

K�esoleva koondumise puhul on horisontaalselt m�jutatud kaubaturuks telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste pakkumine. Nimetatud kaubaturul tegutsevad Telia ja Sonera �hise valitseva m�ju all oleva Amber Teleholding AB t�tarettev�tja AS Telegrupp (AB Lietuvos Telekomas ja UAB Comliet kaudu) ning AS Reveko Telekom.

Kaubaturul k�ibivaks kaubaks on telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste pakkumine.

Telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste turg h�lmab telekommunikatsiooni- ja n�rkvoolus�steemide terviklahenduste pakkumist. Telekommunikatsiooni- ja n�rkvoolus�steemide terviklahenduste all k�sitatakse telefonijaamade ja muude sides�steemide paigaldamist ja m��ki, arvutiv�rkude ehitust, telefoniv�rkude ehitust ja muid n�rkvoolus�steemide terviklahendusi. Lisaks telefonijaamadele on sides�steemideks konverents-telefonis�steemid, videokonverentsi telefonis�steemid, antennid, ruuterid ja muud �lekandes�steemid. N�rkvoolus�steemide all m�eldakse k�ikv�imalike kaablitega �hendatavaid s�steeme ning kaablis�steemi ennast, kus ei kasutata tugevvoolu (220V).

Tarbijate eelistuseks on saada valmiskujul telekommunikatsiooniteenus, mitte iseseisvalt tegeleda telekommunikatsioonis�steemide soetamisega. Tarbijad eelistavad teenuse ostmist telekommunikatsiooniteenust osutavalt operaatorilt, kes korraldab ja finantseerib kliendi telekommunikatsioonis�steemide ostu ja paigalduse. Kirjeldatud tarbijate eelistus t�hendab siselahenduste turuosaliste jaoks l�pptarbijatest klientide asendumist telekommunikatsioonioperaatoritest klientidega. Operaator m��b telekommunikatsioonis�steemi l�pptarbijale oma poolt osutatava teenuse k�igus.

Telekommunikatsioonis�steemi siselahenduste teenuste kaubaturul on klientideks valdavalt �rikliendid, oluline klient on ka avalik sektor.

Koondumise teate esitaja hinnangul on telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste pakkumise kaubaturu suuruseks Eestis 240 miljonit krooni, kusjuures eksporti ei toimu. Enamus seadmetest, mida m��akse telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste pakkumisel, on imporditud.

Geograafiliselt on kaubaturg kogu Eesti territoorium, kuna konkurentsitingimused �lalnimetatud telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks on Eesti erinevates piirkondades sarnased.

AS Esdata tegutseb interneti juurdep��su ja andmesideteenuste osutamise kaubaturul, pakkudes p�si�hendust, sissehelistamisteenust ja andmesideteenust. Koondumise teate esitaja hinnangul on Eesti interneti juurdep��su ja andmeside kaubaturu maht umbes 455 miljonit krooni.

 

Hinnang koondumisele

Telia ja Sonera koondumise tulemusena omandab Telia 49 %-lise osaluse AS-s Eesti Telekom, kelle t�tarettev�tjad on AS Eesti Telefon ja AS EMT. Telia ei omanda valitsevat m�ju AS Telekom �le, kuna ei omanda rohkem kui poolt aktsiatega esindatud h��ltest. Vabariigi Valitsusele kuulub AS-i Eesti Telekom Eri�igustega B-aktsia, mis annab talle veto�iguse teatud oluliste k�simuste, sealhulgas AS Eesti Telekom p�hikirja muutmine, otsustamisel. Vastavalt nimetatud P�hikirjale ja Eesti Vabariigi, Telia, Sonera, Sonera Holding ja Baltic Tele AB vahel 21.12.1998.a s�lmitud Aktsion�ride Lepingule koosneb AS Eesti Telekom n�ukogu 10 liikmest, kellest Telial ei ole �igust nimetada v�i tagasi kutsuda enamust. AS Eesti Telekom n�ukogul ja tema enamusel on seega piiratud volitused lisaks P�hikirja muutmisele ka ettev�tja aktsikapitali muutmisel, vahetusv�lakirjade v�ljalaskmisel ja tema �hinemisel, jagunemisel, �mberkujundamisel ja/v�i l�petamise otsustamisel. Aktsion�ride Leping annab Vabariigi Valitsusele t�iendavad veto�igused AS Eesti Telefon ja AS EMT aktsiakapitali loomisel, v�ljalaskmisel ja �mberkorraldamisel, samuti AS Eesti Telekom t�tarettev�tjate olulise vara m��gil, rendile andmisel, v��randamisel v�i omandamisel, kui see v�ljub igap�evase majandustegevuse raamest. P�hikiri seab N�ukogule olulised piirangud t�htsamate otsuste (osaluse omandamine ja l�ppemine teistes �hingutes, ettev�tte omandamine, v��randamine v�i selle tegevuse l�petamine, ettev�tte eelarve ja �riplaani kinnitamine, investeeringute tegemine jm) vastuv�tmisel. Nimelt on N�ukogu otsus vastu v�etud, kui selle poolt on antud 2/3 N�ukogu liikmete h��ltest. Aktsion�ride lepinguga s�testatakse, et �helgi lepingupoolel, sh Telial ega �helgi tema t�tarettev�tjal ei ole �igust eraldi ega koos teiste isikutega kokku omandada �le 49% AS Eesti Telekom aktsiakapitalist enne 12.04.2004.a v�i enne kui Eesti Vabariigi osalus langeb AS-s Eesti Telekom alla 10 %. Selle p�evani on j�us ka Eri�igustega Aktsiast tulenevad �igused.

�laltoodust tulenevalt ei omanda Telia valitsevat m�ju AS Eesti Telekom �le, mist�ttu Konkurentsiamet ei anal��si antud koondumise raames kaubaturge, kus tegutsevad AS Eesti Telefon ja AS EMT.

KonkS � 22 lg 2 kohaselt keelab Konkurentsiameti peadirektor v�i tema aset�itja koondumise, kui see v�ib tekitada v�i tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.

KonkS � 13 lg 1 j�rgi on turguvalitsev ettev�tja, kellele kuulub kaubaturul v�hemalt 40 protsenti k�ibest v�i kelle positsioon v�imaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval m��ral s�ltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Koondumise osaliste t�tarettev�tjate AS Reveko Telekom ja AS Telegrupp hinnanguline turuosa telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste kaubaturul 2001.a kokku oli 43,2 %. Arvestamata �hekordseid suuremaid projekte [����������.. ] oleks AS Reveko Telekom ja AS Telegrupp turuosa olnud 32,7 %. Nimetatud kaubaturul konkureerivad lisaks koondumise osaliste t�tarettev�tjatele veel AS Connecto (turuosa 10,3%), Haberst Infra AS (turuosa 10,3%) ning ligi k�mme 1 � 3 %-lise turuosaga konkurenti, arvestamata k�mneid ehitusettev�tjaid, kes on tegevad vastavate ehitust��de turul. Osa konkurente nagu Ericsson Eesti AS, AS Siemens ja Alcatel Baltic Eesti filiaal on vertikaalselt integreeritud. Olles h�stituntud seadmetevalmistajate kohalikud t�tarettev�tjad ja seega vastava toodangu ainuimportijad on neil kasvav aktiivsus ka telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste kaubaturul.

Telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste kaubaturg on telekommunikatsiooniteenuste kaubaturu suhtes teisese ja abistava iseloomuga, kuna tarbijad eelistavad osta telekommunikatsiooniteenuse operaatorilt teenuste paketti, mis h�lmab ka vastava kliendi telekommunikatsioonis�steemi ostu ja paigaldust. Tarbija on ennek�ike huvitatud vastavate seadmete ja hinna ning tehniliste v�imaluste suhtest ning seadme kaubam�rgist. Seet�ttu on tegeliku paigaldust�� teostaja l�pptarbija jaoks v�hese t�htsusega, sest seadmete kohase paigalduse ja toimimise tagamine on telekommunikatsioonioperaatori �lesandeks.

Telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste kaubaturule sisenemiseks ja sealt lahkumiseks piiranguid ei ole.

Koondumise teate esitaja hinnangul on AS Esdata turuosa interneti juurdep��su ja andmeside kaubaturul ligikaudu 1 %. Kuna Eestis puuduvad antud koondumise poolt m�jutatud interneti ja andmesideteenuste osutamise kaubaturud, kus tegutseb v�hemalt kaks koondumise osalist v�i nendega samasse kontserni kuuluvat ettev�tjat, siis koondumine ei m�juta Eesti vastavat kaubaturgu.

Arvestades koondumise osaliste t�tarettev�tjate koondumise tulemusel Eestis tekkivat turuosa telekommunikatsioonis�steemide siselahenduste teenuste kaubaturul, konkurentide arvu ja nende majanduslikku ja finantsj�udu, juriidiliste sisenemist�kete puudumist ja teisi tegureid, ei esine k�esoleva koondumise puhul KonkS � 22 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.

L�htudes eeltoodust ja juhindudes KonkS � 27 lg 1 p 1

 

Otsustan:

Anda luba Telia AB ja Sonera Corporation koondumisele.

 

K�esolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 p�eva jooksul sellest teada saamisest v�i p�evast, kui isik pidi otsusest teada saama (Halduskohtumenetluse     seadustik � 9).

Peeter Tammistu

Tagasi