Otsus 06.12.2001 nr 50-KO

Koondumine

07.11.2001.a esitas AS Tallinna K�te esindaja Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt AS Tallinna K�te v�tab rendile k�ik AS Tallinna Soojus varad, mis on seotud soojusenergia tootmise ja m��giga Tallinna linnas (edaspidi AS Tallinna Soojus varad). Rendileping s�lmiti 30 aastaks.

Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) � 19 lg 4 kohaselt on ettev�tja osa ettev�tja vara v�i ettev�tja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettev�te, mis on �ritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav turuk�ive.

Seoses varade rentimisega v�tab AS Tallinna K�te �le AS Tallinna Soojus �ritegevuse, mis seisneb soojusenergia tootmises ja m��gis Tallinna linnas ning nendega seotud teenuste osutamises. Sellest tulenevalt on AS Tallinna Soojus varade puhul tegemist ettev�tja osaga KonkS � 19 lg 4 t�henduses.

Nimetatud tehingu tulemusel omandab AS Tallinna K�te valitseva m�ju KonkS � 2 lg 4 t�henduses AS Tallinna Soojus osa �le, milleks on rendile v�etavad AS Tallinna Soojus varad. Seega on tegemist koondumisega KonkS � 19 lg 1 p 2 s�testatud viisil.

Konkurentsiamet avaldas 29.11.2001.a �lal nimetatud koondumise teate saamise kohta teate v�ljaandes "Ametlikud Teadaanded". Kolmandad isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuv�iteid ei esitanud.

Koondumise osalised

KonkS � 20 punktide 2 ja 4 j�rgi on koondumise osaline ettev�tja, kes omandab valitseva m�ju teise ettev�tja �le, ja ettev�tja osa, kelle �le omandatakse valitsev m�ju. Seega on k�esoleval juhul koondumise osalisteks AS Tallinna K�te ja AS Tallinna Soojus varad.

AS Tallinna K�te on 29.10.2001.a asutatud ettev�tja, kelle tegevusalad on soojusenergia tootmine ja m��k. AS Tallinna K�te ainuaktsion�r on AS Erak�te, kelle tegevusalad on soojusenergia tootmine, �lekandmine, jaotamine ja m��k. AS Erak�te teised t�tarettev�tjad tegelevad peamiselt soojusenergia m��giga Eesti erinevates linnades. AS Erak�te kuulub oma emaettev�tja Dalkia International S.A. kaudu Vivendi Universal kontserni. Dalkia International S.A. on valdusettev�tja, kellele kuuluvad osalused energiaettev�tjates, mis tegutsevad v�ljaspool Prantsusmaad. Vivendi Universal on peamiselt meedia ja telekommunikatsiooni valdkonnas tegutsev kontsern. K�ik kontserni t�tarettev�tjad, mis tegelevad energeetika, transporditeenuste, veev�rkude ja j��tmek�itlusega kuuluvad Vivendi Universal t�tarettev�tja Vivendi Environment kontserni.

AS Tallinna Soojus on 100 % Tallinna linnale kuuluv ettev�tja, kelle p�hitegevuseks on Tallinna linnas soojusenergia tootmine ja m��mine kaugk�ttev�rgu kaudu. AS-le Tallinna Soojus kuulub viis katlamaja (Mustam�e, Kadaka, �lemiste, Karjamaa ja Tallinn), kus toimub soojusenergia tootmine AS Tallinna Soojus p�hiv�rgu jaoks. Samuti kuulub AS-le Tallinna Soojus 41 lokaalkatlamaja, mis on antud pikaajalisele rendile AS-le Fortum Termest. AS Tallinna K�te poolt rendile v�etavad varad on seotud soojusenergia tootmise ja m��giga Tallinna linnas.

�iguslik hinnang

Koondumise kontrolli kohaldamine

KonkS � 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta �lemaailmsed k�ibed kokku �letavad 500 miljonit krooni ja v�hemalt kahe koondumise osalise �lemaailmne k�ive �letab kummalgi 100 miljonit krooni ning ettev�tja, kelle �le omandatakse valitsev m�ju, �ritegevus toimub Eestis.

AS Tallinna K�te 2000.a majandusaasta k�ive puudub. KonkS � 24 lg 1 alusel liidetakse AS Tallinna K�te k�ibele temaga samasse kontserni kuuluvate ettev�tjate k�ive. Sellest tulenevalt on AS Tallinna K�te k�ive KonkS � 21 lg 1 t�henduses 654 miljardit krooni. AS Tallinna Soojus soojusenergia m��giga seotud k�ive 2000.a majandusaastal oli 693 miljonit krooni. AS Tallinna K�te poolt rendile v�etavate varadega seotud �ritegevus toimub Eestis. Seega kuulub �lal kirjeldatud koondumine KonkS � 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.

Kaubaturud

KonkS � 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate v�i asendatavate kaupade k�ibimise ala kogu Eesti territooriumil v�i selle osal.

K�esoleva koondumise puhul piiritletakse kaubaturgudena soojusv�rgu haldamine, soojusenergia tootmine ja soojusenergia m��k kaugk�ttev�rgu kaudu.

Soojusenergia tootmine toimub katlamajades, kus toimub vee v�i auru soojendamine selleks etten�htud spetsiaalsetes veesoojendus v�i aurukateldes. Soojusenergia tootmiseks on sisenditena vajalikud k�tus (gaas v�i masuut), elektrienergia ja vesi. Soojusenergia tootmine toimub AS-le Tallinna Soojus kuuluvates Mustam�e, Kadaka ja �lemiste katlamajas. Reservis on Karjamaa ja Tallinna katlamaja.

Lisaks katlamajadele toimub soojusenergia tootmine nn lokaalkatlamajades. Lokaalkatlamajaks loetakse soojusenergia tootmis�ksust, mis varustab soojusega harilikult �hte hoonet, harvemal juhul v�heseid l�hedal asuvaid hooneid (korterelamud, kaubanduskeskused jne). Lokaalkatlamajades kasutatakse soojusenergia tootmiseks gaasi. Lokaalkatlamaja omanikuks ja opereerijaks v�ib olla varustatava hoone valdajad v�i korteri�histud, see t�hendab, et toimub tootmine ainult omatarbeks. M�nedel juhtudel opereerivad suuremaid lokaalkatlamaju energiaettev�tjad.

Samuti tegeleb Tallinna l�hedal soojusenergia tootmisega AS-le Eesti Energia kuuluv Iru Elektrijaam.

2000/2001.a majandusaastal tootis AS Tallinna Soojus 821 616 MWh soojusenergiat. Soojusenergia tootmisel kasutati k�tusena peamiselt maagaasi (95,2 %) ja v�iksemas mahus masuuti (4,8 %). AS Tallinna Soojus poolt toodetud soojusenergia osakaal oli 37,2 %. Lisaks enda poolt toodetud soojusele osteti oluline osa (52,6 %) soojusenergiast AS-le Eesti Energia kuuluvast Iru Elektrijaamast. Lokaalv�rkudes m��dud soojusenergia (10,2 %) ostis AS Tallinna Soojus AS-lt Fortum Termest.

Soojusenergia m��k toimub AS-le Tallinna Soojus kuuluva kaugk�ttev�rgu v�i lokaalv�rkude kaudu. Lokaalv�rgud on piirkondlikud kaugk�ttev�rgud, mis ei ole �hendatud AS Tallinna Soojus p�hiv�rkudega.

2000/2001.a majandusaastal m��s AS Tallinna Soojus omatoodetud ja sisseostetud soojusenergiat kokku 1 828 696 MWh. K�ige rohkem soojusenergiat (77 %) m��di elamumajandusele (eramud, kinnisvarahooldus ettev�tjad, korteri- ja elamu�histud). J�rgneva suurema kliendigrupi (18 %) moodustasid haridus- ja lasteasutused, hotellid, kultuuri- ja spordiasutused, munitsipaalasutused, transpordi ettev�tjad, riigiasutused ja tervisehoiuasutused. Kommertsklientidele (t��stusettev�tjad jms) m��di ligikaudu 5 % soojusenergiast.

Kaugk�ttev�rgu kaudu soojusenergia ostmist saab asendada iseseisva soojusenergiaga varustamise s�steemiga, sealhulgas lokaalkatlamaja, elektrik�te v�i ahjuk�te. Kaugk�ttev�rgu kaudu soojusenergia ostmise asendamine n�uab t�iendavaid kulutusi individuaalse k�ttes�steemi v�ljaehitamiseks. Iseseisva soojusenergiaga varustamise puhul toimub soojusenergia tootmine omatarbeks ning ei toimu soojusenergia m��ki teistele isikutele. Seega toimub nimetatud s�steemide puhul soojusenergia tootmine, kuid ei konkureerita soojusenergia m��gi kaubaturul.

Soojusenergia m��k kaugk�ttev�rgu kaudu on v�imalik ainult piirkonnas, kus on olemas selleks vajalik soojusv�rk. AS Tallinna Soojus v�rgud katavad kogu Tallinna v.a piirkonnad, kus kaugk�ttev�rk ei ole v�lja ehitatud ning piirkonnad, kus soojusenergia m��misega lokaalse v�rgu kaudu tegeleb AS Servikol. AS Tallinna Soojus kaugk�ttev�rke ei ole v�imalik �hendada Eesti teiste piirkondade kaugk�ttev�rkudega. Sellest tulenevalt on geograafiliselt kaubaturuks Tallinna linna need piirkonnad, kus asuvad AS Tallinna Soojus p�hiv�rk ja lokaalv�rgud.

Hinnang koondumisele

KonkS � 22 lg 2 kohaselt keelab Konkurentsiameti peadirektor v�i tema aset�itja koondumise, kui see v�ib tekitada v�i tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.

KonkS � 13 lg 2 kohaselt on turguvalitsev ettev�tja ka KonkS � 15 s�testatud olulist vahendit omav ettev�tja.

KonkS � 15 j�rgi loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettev�tja, kelle omandis, valduses v�i opereerimisel on v�rgustik, infrastruktuur v�i muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole v�imalik v�i ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdep��suta v�i mille olemasoluta ei ole v�imalik kaubaturul tegutseda.

AS Tallinna Soojus soojusv�rgu rendile v�tmisega muutus AS Tallinna K�te v�rguettev�tjaks energiaseaduse � 14 lg 1 t�henduses.

Vastavalt energiaseaduse � 18 lg 4 ostavad v�iketarbijad soojusenergiat neid teenindavalt v�rguettev�tjalt. Tallinna linnas ei ole hetkel soojusenergia tarbijaid, kes vastaksid Vabariigi Valitsuse m��rusega kehtestatud suurtarbija m��ratlusele, mis lubaks neil osta soojusenergiat v�rgu tehniliste v�imaluste piires teistelt Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevatelt soojusenergiat m��vatelt ettev�tjatelt. Seega saab k�esoleval ajal Tallinna linna piirkondades, kus asuvad AS Tallinna Soojus v�rgud, kaugk�ttev�rgu kaudu soojusenergiat osta ainult AS-lt Tallinna Soojus ja edaspidi AS-lt Tallinna K�te, kes rendib AS Tallinna Soojus varasid. Kaubaturule sisenemine eeldab lisaks suurtarbijate olemasolule ka olemasolevat soojusv�rku dubleeriva kaugk�ttev�rgu rajamist, mis ei ole majanduslikult otstarbekas.

Sellest tulenevalt muutus AS Tallinna K�te koondumisega seoses kaugk�ttev�rgu valdamisel olulist vahendit omavaks ettev�tjaks KonkS � 15 t�henduses ning seega turguvalitsevaks ettev�tjaks KonkS � 13 lg 2 t�henduses.

AS Tallinna K�te muutus koondumise tulemusel �htlasi ka turguvalitsevaks ettev�tjaks Tallinna linnas soojusenergia m��mise kaubaturul AS Tallinna Soojus asemel.

K�esoleva juhtumi puhul ei kaasne koondumise tulemusena turguvalitseva seisundi tugevnemist, sest muutus ainult olulist vahendit ja Tallinna linnas soojusenergia m��mise kaubaturul turguvalitsevat seisundit omav ettev�tja. Seega ei muutunud koondumise tulemusel konkurentsi olukord kaubaturul.

Kuna koondumisega seoses ettev�tja turguvalitsev seisund Tallinna linnas soojusenergia m��mise ning kaugk�ttev�rkude haldamise kaubaturgudel ei tugevne, puuduvad KonkS � 22 lg-s 2 nimetatud asjaolud, mis tingiksid koondumise keelamise.

L�htudes eeltoodust ja juhindudes KonkS � 27 lg 1 p 1

Otsustan:

Anda luba koondumisele, mille k�igus AS Tallinna K�te v�tab rendile AS-le Tallinna Soojus kuuluvad soojusenergia tootmise ja m��giga seotud varad.

K�esolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 p�eva jooksul sellest teada saamisest v�i p�evast, kui isik pidi otsusest teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik � 9).

Peeter Tammistu
Peadirektor