KKK

Koondumine on:

1. eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine;
2. ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
3. ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
4. füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
5. mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle.
    

Ettevõtja üle valitseva mõju omandamine on ka neis nimetatud isikute poolt ühiselt uue ettevõtja moodustamine, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks.

Koondumise mõiste määratlus hõlmab üksnes neid tehinguid, mille tulemusel toimub püsiv valitseva mõju üleminek ja mis toovad kaasa muudatuse valitseva mõju struktuuris. Koondumisena ei saa käsitleda tehinguid, mille tulemusel antakse valitsev mõju üle üksnes ajutiselt.
 

Konkurentsiseaduse § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus mõjutada teist ettevõtjat, mis võib muuhulgas seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, tööd, otsuste tegemist või kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Ühise valitseva mõju puhul on kahel või enamal ettevõtjal võimalus teostada ühiselt valitsevat mõju. Ühine valitsev mõju nõuab kokkuleppe saavutamist kõigis ettevõtja äritegevust puudutavates olulistes otsustes (sh nt eelarve, ettevõtja juhtorgani liikmete või selle enamuse valik, suuremad investeeringud, äritegevuse plaan jm). Seega erineb üksi teostatav valitsev mõju oluliselt ühisest valitsevast mõjust, kuna arvestada tuleb võimalike erinevate huvidega.

Valitseva mõju olemasoluks piisab võimalusest mõjutada teist ettevõtjat, kusjuures tähtis ei ole asjaolu, kas seda võimalust ka tegelikult kasutatakse. Kui ühele aktsionärile kuulub strateegiliste otsuste vastuvõtmisel otsustav hääl võrdselt jagunevate häälte korral, ei saa olla tegemist ühise valitseva mõjuga. Sellisel juhul omab otsustava hääleõigusega aktsionär üksi valitsevat mõju ettevõtja üle.
 

Koondumiseks ei ole ettevõtjate ühinemine või omandamine, mis toimub kontsernisisese ümberkorraldusena.

Konkurentsiseaduse § 19 lõikes 4 on nimetatud olukorrad, mil tegemist ei ole koondumisega.

Äriseadustiku § 6 kohaselt on kontsern:
1.    Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga.
2.    Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju.
3.    Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni.

Ettevõtja on konkurentsiseaduse tähenduses majandustegevusega tegelev isik sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on kaupade või teenuste pakkumine teataval turul (vt Riigikohtu 25.04.2019 lahend nr 3-16-1267, p 21).
 

Konkurentsiseaduse § 19 lg 3 kohaselt on ettevõtja osaks ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sh ettevõte või käitis, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav käive kaubaturul. Vastavalt konkurentsiseaduse § 19 lg 1 p-le 2 loetakse sellise ettevõtja osa üle valitseva mõju omandamist koondumiseks.

Hindamaks seda, kas omandatav vara võib olla ettevõtja osa konkurentsiseaduse § 19 lg 3 tähenduses, tuleb arvestada konkreetse tehinguga seotud juriidilisi ja faktilisi asjaolusid ning äritegevuse toimimise põhimõtteid ning praktikat. Näiteks tuleb hinnata, kas omandatav ettevõte hakkab genereerima käivet. Oluline ongi arvestada käibe argumenti, kuna sellega võib kaasneda uue osalise turule sisenemine või tema turuosa suurenemine ning samal ajal müüja turuosa vähenemine või turult väljumine, mis omakorda toob kaasa olulise muutuse kaubaturu struktuuris. Seepärast on tähtis hinnata, kas koos omandatava varaga antakse üle käivet tekitav äritegevus või mitte.

Ühisettevõtja on ettevõtja, mille on asutanud kaks või enam sõltumatud ettevõtjat, et nad ühiselt tegutseksid mingi konkreetse majandusliku eesmärgi nimel. Ühisettevõtja kaudu võivad nad toota või turustada kindlat toodet või teenust.

Ühisettevõtja asutamine loetakse koondumiseks siis kui see täidab järgmised tingimused:
•    see on püsivalt toimiv üksus, millel on iseseisev juhtimine, töötajad ja varad jms;
•    see täidab kõiki majandusliku üksuse funktsioone, mitte ainult toetavat ja piiratud tegevust;
•    emaettevõtjad omandavad ühise valitseva mõju selle üle.
 

Koondumise osaliste käivete arvutamisel tuleb lähtuda Koondumise osaliste käibe arvutamise juhendist

Konkurentsiamet kontrollib koondumisi, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 miljonit eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 miljonit eurot, so konkurentsiseaduse § 21 lg 1.
 

Lisaks üldisele käibekriteeriumile on olemas täiendav kriteerium (nn kahe aasta reegel, konkurentsiseaduse § 24 lõige 7), mille kohaselt juhul kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.

Seaduse sätte eesmärk on kontrollida koondumisi sellistes majandusharudes, kus ettevõtjate kogukäive võib olla suhteliselt väike või kus tegutseb palju väikeste käivetega ettevõtjaid. Siinjuures on oluline märkida, et ei ole oluline, kas ettevõtjad tegelevad mingis majandusharus suurel või vähesel määral, on nad tegevad samadel tegevusaladel või mitte; oluline on tuvastada et ettevõtjad tegutsevad ühes ja samas majandusharus. Kui selliselt arvestades ületavad koondumise osaliste käibed 2 miljoni piiri, kuuluks koondumine kontrollimisele.

Kuigi koondumise osalise, kelle üle valitsev mõju omandatakse, käive eraldi võetuna võib jääda alla 2 miljoni euro, kohalduvad koondumise kontrolli sätted ka sellisel juhul, kui omandaja poolt viimase kahe aasta jooksul samas majandusharus omandatud ettevõtjate käive kokku ületab nimetatud piirmäära.

Selleks, et kindlaks teha, kas koondumine kuulub kontrollimisele, tuleb selle ettevõtja käibele, kelle üle on valitsev mõju omandatud kõige viimasena, liita nende ettevõtjate käive, kelle üle on valitsev mõju omandatud viimasele koondumisele eelneva kahe aasta jooksul. Liitmisele kuuluvad ettevõtjate ühe ja sama, st viimase majandusaasta käibed. 

Eesmärgiks on kontrollida selliseid koondumisi, mis toimuvad majandusharudes, kus ettevõtjate kogukäive on suhteliselt väike või kus tegutseb palju ettevõtjaid, kelle käibed on väikesed. Omandades valitseva mõju kahe või enama ettevõtja üle, on võimalik saavutada turgu valitsev seisund, mis oluliselt kahjustab konkurentsi selles majandusharus või kitsamal kaubaturul.

Arvestada tuleb viimase lõppenud majandusaasta andmeid, sõltumata sellest, millal see täpselt lõppes.

Kõik kontserni kuuluvad ettevõtjad, mille üle omab valitsevat mõju sama isik, loetakse üheks koondumise osaliseks käibe arvestamisel. Nende Eestis teenitud käibed liidetakse kokku.

Konkurentsiseaduse § 25 kohaselt tuleb kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatada enne koondumise jõustumist, arvestades §-des 26 ja 27 sätestatud tähtaegu, ning pärast:
1.    ühinemislepingu sõlmimist või ettevõtjate osade ühendamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
2.    valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
3.    ühise valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
4.    väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamist.

Kavandatavast kontrollimisele kuuluvast koondumisest võib Konkurentsiametile teatada enne ühinemiseks või valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist tingimusel, et koondumise osalised tõendavad oma tehingu või muu toimingu tegemise kavatsust või avaliku pakkumise korral on koondumise osalised teatanud avalikult oma kavatsusest korraldada selline pakkumine.
 

Koondumisest teatab või teatavad:
1.    ettevõtjad ühiselt, kui eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjad ühinevad äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osad ühendatakse;
2.    ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
3.    ettevõtjad ühiselt, kui nende poolt omandatakse ühiselt valitsev mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
4.    füüsiline isik, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui ta eelnevalt juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju;
5.    füüsilised isikud ühiselt, kes omandavad ühise valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui nad eelnevalt juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju.

Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ning selles sisalduvad kohustuslikud andmed on loetletud konkurentsiseaduse § 26 lõikes 1. Teatud tingimustel on võimalik koondumise teade esitada lühendatud kujul (vt konkurentsiseaduse § 26 lg 2).

Koondumise teate koostamisel tuleb lähtuda Koondumise teate esitamise juhendist.

Kui koondumise teade ei vasta konkurentsiseaduse § 26 lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele ja koondumise teate esitamise juhendile, määrab Konkurentsiamet tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks ja teavitab sellest koondumise teate esitajat kirjalikult. Kui koondumise osalised määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, loetakse § 26 lg 8 kohaselt teade mitteesitatuks.

Koondumise teadetes on esinenud nt järgmised puudused: müügilepingul puuduvad allkirjad, koondumise osaliste käive on ebaõigesti määratletud, ei ole esitatud kaubaturgude määratlust koos asjakohaste andmetega, ei ole nimetatud konkurente koos ärinimede ja kontaktandmetega jne.
 

Konkurentsiamet teeb koondumise teate esitamisest arvates 30 kalendripäeva jooksul ühe järgnevatest otsustest:
1.    koondumiseks loa andmise otsuse,
2.    täiendava menetluse alustamise otsuse,
3.    otsuse, et tegemist ei ole koondumisega,
4.    menetluse lõpetamise otsuse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.

Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiamet nelja kuu jooksul ühe järgmistest otsustest:
1.    koondumiseks loa andmise otsuse,
2.    koondumist keelava otsuse,
3.    menetluse lõpetamise otsuse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.

Täiendava menetluse raames võib Konkurentsiamet menetluse peatada ühe korra kuni kaheks kuuks koondumise osaliste poolt võetavate kohustuste analüüsimiseks.
 

Konkurentsiamet võib koondumise keelata kui koondumine kahjustab oluliselt konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.

Samas võib selline koondumine siiski loa saada, kui koondumise osalised võtavad endale kohustused, mis aitavad konkurentsi kahjustamist vältida. Tavaliselt on sellisteks kohustusteks näiteks teatud käitumisreegli võtmine, mis piirab ettevõtja tegevust konkreetsel turul; teatud varade või äritegevuste võõrandamine, mis vähendab ettevõtja turuosa konkreetsel turul, vms.
 

Koondumisele hinnangu andmisel lähtub Konkurentsiamet vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
1.    koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2.    juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
3.    kaupade nõudlust ja pakkumist;
4.    ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.
 

Konkurentsiseaduse kohaselt on koondumise jõustamine lubatud, kui Konkurentsiamet on teinud koondumist lubava otsuse.

Koondumise menetluse kestel on koondumise osalistel nn oote-kohustus, mille jooksul ei tohi osapooled teha nt järgmiseid tegevusi:
•    võõrandada valitseva mõju üleminekuga seotud aktsiaid, osasid või muid õiguseid;
•    teha otsuseid teise ettevõtja nimel või suunata selle majandustegevust;
•    kooskõlastada turundusstrateegiaid, kliendisuhtlust või tarnijate valikut;
•    integreerida koonduvate ettevõtjate IT-süsteeme;
•    jne.
 

Koondumise menetlemise riigilõiv on 1920 eurot.

Konkurentsiseaduse § 25 lõike 5 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda enne koondumisest teatamist.

Saaja: RAHANDUSMINISTEERIUM
SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)
Viitenumber: 2900073096
Selgitus: Riigilõivuseaduse § 1161, riigilõiv koondumise menetlemise eest
Summa: 1920 eurot