Konkurentsijärelevalve eesmärk
Konkurentsijärelevalve eesmärk on tagada aus konkurents ja kaitsta kogu turgu. Peamine osa tööst on suunatud konkurentsiseaduse rikkumiste tuvastamisele. Konkurentsiseadusega on reguleeritud peamiselt ettevõtjate tegevus. Konkurentsireeglite eesmärk on kõrvaldada konkurentsipiirangud. Konkurentsiteenistuse järelevalveosakond tegeleb konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjate tegevust puudutavate juhtumite lahendamisega. Eesti õiguskorrast tulenevalt tähendab see Konkurentsiameti jaoks nii kriminaal-, väärteo- kui ka haldusmenetluste läbiviimist. Lisaks analüüsitakse konkurentsiolukorda eri majandussektorites ja tehakse valdkonna eest vastutavatele ministeeriumitele ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks.
Ettevõtjate keelatud kokkulepped
- Konkurentide kokkulepped või koostöö (nt ettevõtjate koostöö riigihangetel või informatsioonivahetus)
- Eri tasandil tegutsevate ettevõtjate (nt tarnija ja jaemüüja) kokkulepped (nt turustuskokkulepetes sisalduvad piirangud)
- Ettevõtjate ühenduste ja liitude konkurentsi piirav tegevus
Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
Konkurentsiseaduse järgi on turgu valitsevas seisundis ettevõtja, kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40% käibest. Turgu valitseva seisundi omamine ei ole keelatud, keelatud on seisundi kuritarvitamine, mis võib seisneda näiteks:
- liiga kõrgete või liiga madalate hindade küsimises;
- objektiivse põhjenduseta ostmisest või tarnimisest keeldumises;
- äripartnerite ebavõrdses kohtlemises (k.a allahindlused).
Hangetega seotud konkurentsi kahjustavad pakkumised
OECD on välja töötanud juhendi (Juhend konkurentsi kahjustavate kokkulepetega võitlemiseks riigihangete läbiviimisel, 2009) riigihangete läbiviimisel konkurentsi kahjustavate kokkulepetega (pakkumismahhinatsioonidega) võitlemiseks. Nimetatud pakkumismahhinatsioonide tuvastamine on oluline ka Eestis, mistõttu avaldab amet dokumendist tõlke. Juhend selgitab, millised on levinumad pakkumismahhinatsioonide vormid (pakkumuste roteeruv esitamine, turu jagamine jne), millised turu tingimused soodustavad pakkumismahhinatsioonide esinemist, mida hankemenetluse korraldamisel tähele panna ja milliste tunnuste abil pakkumismahhinatsioone tuvastada.
- OECD juhend konkurentsi kahjustavate kokkulepetega võitlemiseks riigihangete läbiviimisel
- Loetelu hankemenetluse kavandamise toimingutest, mis aitavad vähendada pakkumismahhinatsioonide riski
- Kontrollnimekiri pakkumismahhinatsioonide tuvastamiseks riigihangete läbiviimisel
Õigusaktid, kasulikud viited
- Konkurentsiseadus
- Karistusseadustik
- Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011 määrus nr 9 "Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate teadus-ja arenduskokkulepete sõlmimiseks loa andmine"
- Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2010 määrus nr 197 "Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate spetsialiseerumiskokkulepete sõlmimiseks loa andmine"
- Vabariigi Valitsuse 27. aprill 2023 a määrus nr 44 "Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine"
- Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse põhimäärus
- Artikkel 101 (keelatud lepingud ja kooskõlastatud tegevuse keeld)
- Artikkel 102 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld)
- Artiklid 103–105 (sätestavad konkurentsieeskirjade rakendamise)
- Artikkel 106 (avalikud ettevõtjad ning eri- ja ainuõigused)
- Artiklid 107–109 (riigiabi)
Lisainformatsiooni Euroopa Liidu konkurentsipoliitika kohta leiab Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.
- Kui otsite teavet, mis puudutab tootja (tarnija) ja edasimüüja või jaemüüja vahelistes lepingutes olevaid konkurentsipiiranguid, siis liikmesriikide vahelist kaubandust puudutavate kokkulepete puhul on vajalik järgida Euroopa Komisjoni 10.05.2022 määrust nr 2022/720. Määruses kirjeldatud piirangute kohta leiate selgituse Euroopa Komisjoni suunistes vertikaalkokkulepete kohta (2022/C 248/01). Suunised käsitlevad näiteks ainuõiguslikku turustust, valikulist turustust ja mittekonkureerimise kohustust ning ning konkurentsiõiguse kohaldumist ettemaksete ja kategooriajuhtimise kokkulepetele. Eesti sisestele kokkulepetele kohaldub Vabariigi Valitsuse 27.04.2023 määrus nr 44.
- Konkurentidevahelisi kokkuleppeid, mis on seotud informatsiooni vahetamisega, kaupade ühistootmise, ühisostu või ühise müügiga, standardikokkulepetega või teadus-ja arenduskokkulepetega, käsitlevad Euroopa Komisjoni suunised (Komisjoni teatis 2023/C 259/01).
- Mootorsõidukite järelturu kokkulepetega seotud informatsiooni leiate Euroopa Komisjoni määrusest. Mootorsõidukite müügile kohaldub eelmises punktis toodud üldine vertikaalsete kokkulepete grupierand. Eestis on nii mootorsõidukite müügile kui järelturule rakenduvad reeglid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.06.2010 määrusega nr 60. Nimetatud määruses sisalduvat on selgitatud Euroopa Komisjoni täiendavates suunistes vertikaalsete piirangute kohta mootorsõidukite müüki ja remonti ning nende varuosade turustamist käsitlevates kokkulepetes (viimased muudatused dokumendis) ja korduma kippuvates küsimustes. Samuti leiate sealt informatsiooni, mis puudutab garantiide väärkasutust ja volitamata remonditöökodade tehnilisele informatsioonile juurdepääsu.
- Informatsiooni selle kohta, kuidas saavad ettevõtjad parendada konkurentsieeskirjade järgimist, leiate Euroopa Komisjoni vastavast brošüürist (allalaadimisel saab valida eesti keele).
Viimati uuendatud: 03.01.2024