Language switcher

Sa oled siin

Varustuskindluse tagamine kliimaneutraalsuse ja vaba konkurentsi tingimustes

Konkurentsiameti aruanne elektri- ja gaasituru toimimisest viimasel paaril aastal keskendub muuhulgas ka Eesti jaoks põletavale küsimusele, kuidas on kliimaneutraalsuse eesmärki silmas pidades tagatud varustuskindlus tulevikus nii Eestis kui Euroopas. Aruandes selgitatakse, kuidas on varustuskindlus tagatud kliimaneutraalsuse ja võrdse konkurentsi põhimõtteid arvesse võttes ning mida tähendab varustuskindluse norm – indikaator, mis on Euroopas varustuskindluse hindamisel kasutusele võetud.

EL-i kliimaneutraalsuse eesmärk on ambitsioonikas – olla süsinikuneutraalne aastaks 2050. Kuna EL on üks maailma suurimaid ja jõukamaid majandusi, kes on endiselt teravas sõltuvuses energia impordist, on see ambitsioon tähtis ka varustuskindluse ja energiajulgeoleku mõttes. Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie planeedi tuleviku jaoks äärmiselt oluline, kuid seda eesmärki silmas pidades on kogu Euroopa võtnud suuna fossiilsete elektrijaamade sulgemise poole. Sellega kaasneb aga aktuaalse küsimusena varustuskindluse tulevik.

Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel on oluline meeles pidada vaba konkurentsi, mis on EL-i toimimise üks põhialuseid. Süsteemi varustuskindlus tuleb saavutada vaba konkurentsi ja toimiva energiaturu kaudu. Seega tuleb kliimaneutraalsus saavutada nii, et säiliks sotsiaalmajanduslikult vajalik varustuskindluse tase ja oleks tagatud vaba konkurents ning seeläbi turu areng.

Arvestades aina suurenevat taastuvenergia tootmisvõimekuste kasvu üle Euroopa ning Euroopa elektrisüsteemi tugevat omavahelist integreeritust, mis võimaldab ühtse elektrituru toimimist, on kliimaeesmärkide saavutamine jõudude ühendamisel võimalik nii, et tagatud on ka varustuskindlus. Seejuures on väga olulised piisavad riikidevahelised ühendused, mida vajadusel ka tugevdatakse. Süsteemi varustuskindluse vaatlemisel muutub tulevikus üha olulisemaks üheaegsusteguri rakendamine - kuskil Euroopas ikka tuul puhub ja päike paistab ning toimiva võrgu kaudu on võimalik ka taastuvatest allikatest toodetud energiat süsteemis transportida. Seega on varustuskindluse tagamiseks eeskätt vajalik toimiv võrk ja piisavalt ühendusvõimsusi riikide vahel, mis võimaldaksid turul toimida. Turu toimimine üle-euroopaliselt soodustab tootmisvõimsuste juurdekasvu.

Varustuskindluse tagatuse analüüsimisel süsteemipiisavuse aspektist on seega oluline, et tihedalt ühendatud Euroopa elektrisüsteemis vaadeldakse varustuskindlust mitte ainult liikmesriigi põhiselt vaid kogu süsteemi tervikuna. Seda lähenemist silmas pidades tutvustab 2019. aastal vastuvõetud roheenergia pakett Euroopale muuhulgas ka uut lähenemist varustuskindluse analüüsimisel. Peamine printsiip on seega varustuskindluse tagamine vaba konkurentsi ja elektrisüsteemide integreerimise teel. Varustuskindlust analüüsitakse varustuskindluse normi arvesse võttes. Varustuskindluse norm on majanduslik indikaator, mille eesmärk on tagada sotsiaalmajanduslik tasakaal võimaliku täiendava süsteemireservide loomise vajaduse ja vaba konkurentsi raames toimiva turu vahel. Juhul, kui liikmesriigis tuvastatakse, et tuleviku aspektist ei piisa regioonis olemasolevatest tootmisvõimsustest varustuskindluse normi täitmiseks, on põhjendatud süsteemihalduril hankida täiendavat tootmisvõimsust turutingimustes, ehk rakendada võimsusmehhanismi. Kuna võimsusmehhanismi raames on tegemist riigiabiga, siis tuleb liikmesriigil väga põhjalikult kaaluda, kas vabast konkurentsist kõrvalekaldumine ja võimsusmehhanismi rakendamine on ikka õigustatud. EL-i seadusandlus annab seega väga täpse suunise liikmesriikidele, millal on võimalik ja vajalik reserve süsteemi riigiabina juurde hankida.

Konkurentsiameti aruanne käsitleb varustuskindluse normi indikaatorit põhjalikumalt ning selgitab selle komponente ja leidmist. Amet on vastava normi suuruse osas teinud ettepaneku Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, tuginedes eelneva aasta jooksul ühiselt süsteemihalduri Eleringi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi viidud analüüsil. Analüüsile toetudes on ameti ettepanekuks kinnitada Eesti varustuskindluse normina kaheastmeline indikaator – 9 tundi/aastas ja 6 GWh/aastas (0,07% aastasest tarbimisest). Selline norm ei tähenda kindlasti seda, et reaalsuses planeeritakse Eestisse nimetatud mahus elektrikatkestusi. Tegemist on vastavalt EL-i regulatsioonile arvutatud majandusliku indikaatoriga, mis annab raamistiku, millisel juhul on varustuskindluse analüüsi tulemuste põhjal alust Eestis võimsusmehhanismi rakendamise protsess ette võtta.

Aruandes käsitletakse ka Eestile viimase aasta jooksul tehtud varustuskindluse analüüse, nii Euroopa põhiseid kui riiklikke stsenaariume, mis kõik näitavad, et kuigi Eesti on elektrit importiv süsteem, mille impordisõltuvus aasta-aastalt kasvab, on meil siiski piisavalt välisühenduste võimsusi, et varustuskindlus on vastavalt normile tagatud kuni 2030. aastani. Lisaks on 2030. aastani tagatud ka 1000 MW kindlat võimsust, mille olemasolu vajalikkuse on välja toonud ka süsteemihaldur Elering.

Aruanne on leitav: https://www.konkurentsiamet.ee/et/ametist-kontaktid/aruanded

Karin Maria Lehtmets
energiaturgude osakonnajuhataja

Veel uudiseid samal teemal

13.10.2021

Elektrilevi peab pöörama suuremat tähelepanu võrguühenduste katkestuste likvideerimisele

Konkurentsiamet lõpetas käesoleva aasta 27. aprillil Jõgeva piirkonnaalajaama põlengu ja selle tulemusel toimunud suuremahulise elektrikatkestuse kohta alustatud järelevalvemenetluse. Amet tuvastas, et Elektrilevi AS rikkus võrguteenuste kvaliteedinõudeid võrguühenduse katkestuse kestuse osas. 

12.10.2021

Läti ja Eesti reguleerivad asutused on andnud oma heakskiidu Venemaaga elektrikaubanduse metoodika muudatuse osas

Läti riiklik reguleeriv asutus ja Konkurentsiamet toetavad Läti süsteemihalduri AS Augstsprieguma tīkls ja Eesti süsteemhalduri Elering AS ühiselt välja töötatud võimsuse arvutamise metoodika muudatust Venemaaga, mis täpsustab, kuidas arvutatakse elektrienergia võimsust Venemaaga kauplemiseks.