Language switcher

Sa oled siin

Tarbimise juhtimine aitab elektrituru hindu alla tuua, kuid on hetkel suuresti kasutamata potentsiaal

Allikas: https://pixabay.com/photos/earth-planet-continents-light-pear-2581631/

Elektrimüüjad võiksid aktiivsemalt pakkuda oma klientidele tarbimise juhtimise võimalusi, mis võimaldaks tarbimise paindlikkust müüa otse päev-ette elektriturule. Tegemist on tugevat potentsiaali omava energiasäästu meetmega, mis võib kriitilistel ülikõrgete hindadega tundidel hindu turul kõigi tarbijate jaoks oluliselt alla tuua.

Tarbimata elekter planeeritud kujul ja pakkumisena omab elektriturul täpselt sama kaalu kui tootmisvõimsuse pakkumine, aga seda ainult juhul, kui vastav pakkumine esitatakse turule ja saab osaleda turu hinna kujunemises. Kui tarbimist vähendada turu väliselt, kaasneb sääst ainult konkreetsele tarbijale, kuid ei mõjuta börsil kujunevat hinda, kuna börsi jaoks on eeldatud, et vastav tarbija tarbib nagu tavaliselt, ehk elektrimüüja ostab tema jaoks turult elektri ikkagi ära. 

Turuvälist tarbimise vähendamist nimetatakse kaudseks tarbimise juhtimiseks ning sellega võib tegeleda iga börsipaketiga tarbija ise nii-öelda targalt tarbides, liigutades oma suuremat tarbimist kallima hinnaga tunnilt madalama hinnaga tundidele, näiteks pestes pesu pigem öösiti. On ka olemas nutiseadmeid, mis teevad sellise juhtimise vastavalt turuhinnale tarbija eest automaatselt ja mugavamalt. Mõned tarbijad kasutavad lisaks ka veel väiketootmise ja salvestuseadmete süsteeme, mis võimaldavad neil oma tarbimist elektrivõrgust suunata odavamatele tundidele. Kõik see on väga tervitatav ja võimaldab tarbijal saavutada praeguste volatiilsete hindade korral märkimisväärset säästu. Kuid nagu mainitud, ei võimalda antud lähenemised otseselt vähendada turu hinda börsil, ometigi võiks. Tegemist on börsi mõistes nii-öelda kasutamata potentsiaaliga.

Baltikumis ja Soomes 07.12.2021 08.00-09.00 ajalooliselt kõrge 1000 eur/MWh-i hinna tunnil nägime, et Eestis toimus tuntav tarbimise langus, kus erinevus planeeritud tarbimisest oli lausa 130,7 MWh. Selline maht moodustas Eesti kogutarbimisest antud tunnil ligikaudu 9%. Seega planeerisid bilansihaldurid/elektrimüüjad antud tunnile 9% kõrgemat tarbimist, kui tegelikult tuli, ehk tarbijad käitusid oodatust erinevalt. Mingil määral esineb nii-öelda tavapärast planeerimisviga bilansihaldurite prognoosides pidevalt, see on normaalne, kuid mitte sellises mahus. Võttes aga väga robustselt näiteks tavapäraseks tarbimise prognoosiveaks antud päeva keskmine erinevus prognoosi ja tegeliku tarbimise vahel, mis on 57 MWh, jääb antud tunnile ikkagi täiendav 73 MWh erinevust, kus tegelik tootmine on väiksem ja mis näitab, et tarbijad vähendasid omaalgatuslikult oma tarbimisi..

Joonisel 1 on näidatud seos tegeliku tarbimise vähenemise ja antud päeva elektri tunnihindade vahel. Näeme, et tegelikult oli kogu päeva lõikes tarbimine tegelikkuses väiksem kui bilansihaldurite poolt planeeritud -vahe oli juba mainitud 57 MWh. Eriti suured vahed aga ilmnevad just kõrgemate turuhindade tundidel ja nende naabertundidel, mis annab selge indikatsiooni, et tarbijad proovisid ise oma tarbimisi kõrge hinna tõttu vähendada. See näitab, et Eestis on tarbimine hinnatundlik ja paindlik ning tarbijad on avatud oma tarbimise juhtimisele sõltuvalt hinnast.

Joonis 1. Kaudselt ehk elektrituru väliselt vähendatud tarbimise sõltuvus hinnast 07.12.2021

Seega võime väita, et maksimaalse hinna tunnil 08:00-09:00 oli Eestis kaudne tarbimise juhtimine vahemikus ligikaudu 130,7-73 MWh. Võtame siia kõrvale võrdluseks Eesti Energia Balti Elektrijaama 11 ploki remondi, mille tõttu samal päeval oli turult eemal 142 MW tootmist. Näeme, et suurusjärk on suhteliselt sama, vähendatud tarbimise kogus on ligikaudu 92%-51% antud tootmisvõimsusest.

Kui antud tarbimise paindlikkust pakuksid  elektrimüüjad elektriturule otsese tarbimise juhtimisena, ehk hinnast sõltuva tarbimisena, oleks meil olnud turul sel tunnil vahemikus 131-73 MW vähem nõudlust 1000 eurose hinna juures ning on suur tõenäosus, et me poleks 1000 eur/MWh turuhinda näinud. Seega, lisaks konkreetsetele tarbijatele, kes niikuinii ei soovinud nii kõrge hinnaga tarbida, oma tarbimist piirasid ja seeläbi säästu said, oleks kogu Baltikumi ja Soome piirkonna tarbijad saanud olulist võitu, kui antud tarbimise paindlikkus oleks pakutud turule ja hind oleks olnud selle võrra madalam (täpset mõju on siinjuures küll hetkel raske öelda). Tõenäoliselt suurendaks paindlikkuse struktureeritum kasutuselevõtt ja võimaluste tutvustamine klientidele kasutatava paindlikkuse mahu potentsiaali veelgi. Oluliselt mugavam oleks ka tarbija jaoks, kui teenusena nende tarbimist juhitaks ning tarbija ei pea ise oma seadmeid kindlal tunnil välja lülitama.

2014 aastal teostas Tallinna Tehnikaülikool  Eleringi tellimusel analüüsi (PDF), et hinnata tarbimise juhtimise võimalikku mahu potentsiaali Eestis ning analüüsi tulemusena leiti, et see võiks olla vahemikus 214-407 MW keskmiselt tunni peale.

Suurtarbijad, kes saavad ise börsile pakkumisi üles panna, juba kasutavad võimalust loobuda tarbimisest kõrgete hindade korral ja pigem oma mittetarbimist müüa. On tõenäoline, et just mõne suurtarbija pakkumine oli see, mis ka antud tunnil 1000 eur/MWh hinna Baltikumi ja Soome piirkonnas tegi, kuna elektribörsi Nord Pool pakkumiskõveratelt on näha teatav paindlikkus just tarbimise ehk ostupakkumiste poole pealt. Ka elektribörsi korraldaja NordPooli turujärelevalve tõi välja, et tõenäoliselt tegi antud tunniks hinna tarbimise paindlikkus. Ilma selleta oleksime näinud veelgi kõrgemaid hindu. Amet vaatab siiski veel detailsemalt antud tunni pakkumistele otsa ja uurib koostöös elektribörsi turujärlevalvega antud tunni hinnakujunemist, et hinna teinud pakkumisele konkreetselt jälile saada ja selle põhjendatust kontrollida.

Euroopa elektrienergia siseturu direktiiv, mis võeti vastu 5. juunil 2019 tutvustab põhimõtet, et tarbimise juhtimine tuleb tuua liikmesriikides kõigile turutasemetele (tähendab ka päev-ette turule), sealhulgas tutvustades selle edendamiseks uut elektrituru osalist – iseseisvat agregaatorit, kelle ülesandeks oleks just vastava juhitava tarbimise koondamine ja turule müümine. Iseseisev agregaator saab tarbimist koondada korraga erinevate bilansihaldurite/elektrimüüjate portfellidest, seega saab pakkuda suuremaid koguseid turule. Eestis tegeleb vastava direktiivi ülevõtmisega elektrituruseadusesse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ning eesmärgiks on 2022. aasta esimeses pooles vastavad muudatused seadusandlusesse viia.. Konkurentsiamet saab siis ülesande luua toimivad turureeglid ja turumudeli, mis seadusandluse nägemusest lähtuvad. 2022 aastal võtab amet  tugevalt fookusesse tarbimise juhtimise ja  agregaatorite toomise kõigile turutasemetele ning kõigi turuosaliste jaoks toimivate turureeglite loomise. Eesmärgiks on saada suurem kogus tarbimise juhtimist turule võimalikult kiiresti, kuna see on meede, mis võimaldaks päev-ette turul tuua hindu alla just sellistel kriitilisematel tundidel, kui hinnad muidu väga kõrgeks läheks. Lisaks, paindlikkuse otsese pakkumise korral turule võimaldaks turumudel paindlikel tarbijatel lisaks säästule oma paindlikkuse pealt ka reaalselt teenida, juhul kui see aitas ühiskonnale tuua kasu turuhinna üldise alanemise näol.

Seega ei ole hetkel  selget seadusandlust ega turureegleid iseseisvatele agregaatoritele päev-ette turul tegutsemiseks. Nagu öeldud, on Konkurentsiametil võimalik konkreetsemad turureeglid sätestada 2022. aastal, mil vastavad nõuded on seaduses jõustunud. Elektrimüüjatel on aga võimalik ka täna oma portfellisiseselt tarbimise juhtimist klientidele pakkuda.  Konkurentsiamet julgustab   Eesti elektrimüüjaid mitte raiskama tarbijate potentsiaali, mis võib turul hindu alla tuua ja laiendama oma tootevalikut ka tarbimise paindlikkuse suunas.  Siinjuures oleks mõistlik luua vastavad võimalused ka kodutarbijatele, mitte vaadata ainult suurtarbijate poole.

Pikemas perspektiivis on meil kõrgete hindadega võitlemiseks vaja rohkem tootmisvõimsusi regiooni ja paremaid ühendusi – kõige selle nimel tuleb samuti juba praegu töötada, kuid neid vilju saaks nautida alles aastate pärast. Tarbimise paindlikkuse potentsiaali oskuslikum kasutuselevõtt saaks toimuda juba praegu ja aidata meil vahepealset aega üle elada. On tõenäoline, et tuleviku elektriturg, kuhu oleme juba sisenenud on väga tugevalt volatiilsete hindadega, see tuleb panna turuosaliste kasuks mängima, muutes siiani kehtinud käitumismustreid.

 

Karin Maria Lehtmets
Konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja

 

Veel uudiseid samal teemal

08.12.2021

Konkurentsiamet analüüsis elektri- ja gaasihindasid

Konkurentsiamet võttis elektri- ja gaashindade analüüsides vaatluse alla hinnamuutuste ulatuse ja põhjuseid, mis on energiahinnad nii Eestis kui Euroopas drastilise tõusuni viinud.

01.12.2021

Konkurentsiamet analüüsis hinnaregulatsiooni tulemusi

Konkurentsiamet analüüsis regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtjate kapitali tootlikkust, hindade dünaamikat, tarbijale müüdava teenuste kvaliteeti ning nimetatud tulemuste kontekstis ka energia kasutamise efektiivsust kuni aastani 2020 (kaasa arvatud).