Language switcher

Sa oled siin

Elektrituru arengut peaks esmajoones soodustama kehtivate reeglite raames

Allikas: Elering. Soorebane
Allikas: Elering. Soorebane

Konkurentsiamet analüüsis Eesti näitel Euroopa elektrituru ülesehitust ja võimalusi turukorralduslikeks muudatusteks. Hulgituru korraldus on reguleeritud küll EL-i õigusaktidega, kuid samas on palju ka liikmesriigi pädevuses.

Näiteks on elektribörsi ülesehitus, seal kauplemise reeglid, sh. hinnapiirid sätestatud Euroopa regulatsiooniga ning vajaksid muutmiseks kogu Euroopa ühtset nägemust ning muudatuste heakskiitu. Samas, kui paljudes liikmesriikides on enam kahepoolseid lepinguid, siis Eestis on enam levinud kauplemine börsil. Ameti hinnangul peab parim lahend selguma turutingimustel ning kui tulevikus on enam nõudlust kahepoolsetele lepingutele, siis peaks ka riikidevahelise ülekande võimsuste jagamist vastavalt sellele kujundama.

Ka on küsitav, kas suuremad muudatused turukorralduses tooksid pikas perspektiivis kasu või hoopis kahju. Kuna Euroopa Liidus on elektriturg põhimõtteliselt avatud, siis peab parim lahendus kujunema turu tingimustel ja on turuosaliste otsustada, kas kaubelda börsil või sõlmida kahepoolseid lepinguid. Pigem peaks riiklikult töötama selle nimel, et tagada turu toimimine kehtivate reeglite raames. See tähendab, et riigil oleks piisavas mahus piiriüleseid ühendusi, et uute tootmisvõimsuste juurdekasv oleks soodustatud, et ei oleks liigseid takistusi uute tootmisvõimsuste planeerimismenetlustel ja võrku ühendamistel ning et turuosalistel oleks võimalik oma hinnariske turupõhiselt maandada.

Liikmesriikidel on ühe meetmena võimalik eristada kaitsetud tarbijad ülejäänutest. See võib olla kasulik kõrgete elektrihindade mõjude piiramiseks tarbijatele, sest nii on võimalik vajalikke toetusi luua lihtsamalt ja kiiremini. Liikmesriigil on lubatud rakendada hinnaregulatsiooni kodu- ja väiketarbijatele. Eestis sellist poliitilist otsust tehtud ei ole. 

Pikas perspektiivis tuleb mõelda lahendustele, mis tagavad turu arengu ka edaspidiseks ja aitaksid tulevikus riske minimeerida. Sellised lahendused on näiteks energiaefektiivsuse tõstmine ja tarbijate teadlikkuse suurendamine energiasäästust, tarbimise juhtimise ja paindliku elektrisüsteemi soodustamine, energiasäästu soodustamine, uute tootmisüksuste investeerimiskeskkonna soodustamine jne.

Veel uudiseid samal teemal

Elektribörs vajab revisjoni, kuna mitmed asjaolud, mis viisid hinnatõusuni, võivad juhtuda ka tulevikus
13.10.2022

Nord Pool peab Balti turule pakutavad tooted muutma paindlikumaks

Eesti, Läti ja Leedu energia regulaatorite ühisanalüüs leidis, et Nord Pooli elektribörsi elektrihinna järsu tõusu põhjustas 17. augustil 2022 erinevate asjaolude kokkulangemine nagu ka Balti turu väiksusest tulenevad eripärad. Turureeglite rikkumist analüüsi raames ei leitud.

Elektri universaalteenusele ajutiseks tootmishinnaks on 154,08 €/MWh
30.09.2022

Konkurentsiamet kehtestas elektri universaalteenusele ajutiseks tootmishinnaks 154,08 €/MWh

Konkurentsiamet kehtestas elektri universaalteenusele ajutise tootmishinna, sest tootja esitatud tootmishind (181,83 €/MWh) ja ameti arvestatud hind oli erinev.