Language switcher

Sa oled siin

Amet avaldas iga-aastase Eesti elektri- ja gaasituru aruande

Amet avaldas aruande, mis võtab vaatluse alla Eesti elektri- ja gaasituru arengud 2020. aastal ning milles antakse hinnangud vastavate turgude konkurentsiolukorrale. Kestev Covid19 pandeemia mõjutab meid endiselt, kuid järsk ja kiire taastumine majanduselus on täna märkimisväärselt tõstnud erinevate toorainete hindu– alustades metallidest ja lõpetades energeetikas nii nafta, maagaasi kui ka elektriga. Samas nägime 2020. aastal Covid19 pandeemia mõjudena just madalamat tarbimist nii elektris kui gaasis ja seetõttu ka tavapärasemalt madalamaid hindu.

Majanduse taastumisega kaasneb paratamatult energiatarbimise kasv ning see on ka tänase maagaasi kõrge hinna üheks põhjuseks. Kui lugeda erinevaid analüüse, siis on maagaas rohepöörde ülemineku kütuseks fossiilsetelt energia allikatelt taastuvatele ning seda perspektiivi järgides võib maailma mastaabis tarbimise kasvu ennustada. Kalli elektri hinna põhjuseid tuleb kompleksselt vaadata. Paratamatult ongi tegemist mitme erineva teguri samaaegse kokkulangemisega. Nendeks teguriteks on elektritarbimise kasv seoses pandeemiast väljumisega – kasvav majandus vajab paratamatult enam energiat, eelpool mainitud gaasi hinna järsk tõus, liiga vähe investeeringuid taastuvenergiasse, vähe sademeid Põhjamaades, kõrge CO2 kvoodi hind jne. Kindlasti mängib rolli ka üleminek süsinikuvabale majandusele, kus elekter erinevates majandusvaldkondades aina enam rolli mängib – olgu see transport või hoonete kütte- ja jahutussüsteemid. Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud, et rohepööre peab toimima turumajanduse tingimustes ning EL-i aluslepingutes sätestatud vaba konkurentsi aluseid ei ole keegi muutnud. Oma selle aasta aruandes oleme tähelepanu pööranud ka meie taastuvate elektritootjate toetuste skeemile ning leidnud, et aeg oleks teha lõplik otsus vaba turumajanduse kasuks. Samas on igal medalil kaks külge, muidugi on kõrged energiaarved koormaks tarbijatele ning vajadusel vajavad tarbijad täna aina enam riigi abistavat kätt. Teiselt poolt on aga kõrge elektri hind just see, mis peab andma tugevama suuna taastuvelektri investeeringuteks ning kombinatsioonis madalate intressi määradega on parim aeg just turupõhisteks, mitte subsideeritud investeeringuteks.

Elektri tootmise varustuskindlust on pikemalt käsitletud 2019. aasta aruandes. Gaasi osas on täna erinevad tarneallikad. 2020. aasta oli gaasituru osas murranguline kuna Balti ja Soome gaasisüsteemid said läbi Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ühendatud ning Eesti, Läti ja Soome lõid ühise tariifitsooni, mis võimaldab gaasil liikuda kolme riigi vahel tariifivabalt, luues suurema konkurentsi turul. Suuremast turust ja tihedamast konkurentsist gaasimüüjate vahel saavad lõpptulemusena kasu just tarbijad. Ühendatud Balti-Soome gaasisüsteem on küll suures osas Venemaa gaasivarustusel, kuid esiteks on sisendeid mitmeid ning lisaks mängib olulist rolli ka Klaipeda veeldatud gaasi terminaal kui alternatiivne varustusallikas.