2022. aasta elektri- ja gaasituru kokkuvõte – oli hinnašokkide aasta
Täna avaldatud Konkurentsiameti 2022. aasta elektri- ja gaasituru kokkuvõte analüüsib eelmisel aastal energiasektoris toimunud hinnatõusude põhjuseid ning mõjutajaid.
Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haabi sõnul on energiasektoris toimunud muutused olnud väga suure tähelepanu all, sest hinnatõus puudutas otseselt kõiki inimesi. „Lisaks mõjutas Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu oluliselt ka maailma energiasektori varustuskindlust ja energiajulgeolekut,“ ütles Haab.
Energiahindade tõus, mis sai alguse 2021. aastal, jätkus ka 2022. aastal. Eesti elektrisüsteemis toodeti 2022. aastal elektrienergiat 19,3% rohkem kui eelneval aastal – 7533 GWh, import oli 7069 GWh ja eksport 6138 GWh. Eesti riigisisene elektrienergia tarbimine oli 8464 GWh. Elektrisüsteemi hulgiturul jätkus 2022. aastal suundumus, kus import ületas eksporti ehk Eesti tarbis rohkem kui ise tootis. 2022. aasta keskmiseks elektrienergia hinnaks kujunes Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas 192,82 €/MWh, mis oli 2021. aasta hinnast 122,3% võrra kõrgem. 17. augustil 2022. aastal oli Eesti elektrituru maksimaalse elektri hind 4000 €/MWh. Elektrituru regulatsioonis toimus 2022. aastal suur muutus, alates 01.10.2022 hakkas kehtima universaalteenuse regulatsioon, mille järgi said elektrimüüjad pakkuda kodutarbijatele elektrit universaalteenusena ehk reguleeritud hinnaga teenust. Universaalteenuse tootmishind arvutatakse kolme majanduslikult kõige kulutõhusama tootmisseadme alusel. 29.09.2022 kehtestas Konkurentsiamet ajutise universaalteenuse tootmishinna 154,08 €/MWh.
Maagaasituru kõige olulisemad muutused olid nii gaasi varustuskindluse tagamine kui ka suur hinnatõus, mis algas juba 2021. aastal. Venemaa katkestas osaliselt gaasitarned Euroopa Liidu liikmetele, mis omakorda mõjutas Euroopa gaasihinna indeksi TTF-i (title transfer facility) kui ka tarbimist. Euroopa Liit võttis vastus soovituse gaasinõudluse vähendamise kava 15%. Eesti otsustas, et loobutakse 2022. aastal lõpuks Venemaa gaasi impordist . Balti-Soome regioon toetus veeldatud maagaasi (LNG) võimekusele Klaipeda LNG-terminalist. Ent kuna selle LNG-terminali maht ei olnud piisav, et katta ära 2022. aasta teises pooles kogu regiooni gaasivarustus, siis arendati 2022. aastal LNG vastuvõtmise võimekus Paldiskisse ja toodi täiendav LNG-terminal Soome Inkosse. Gaasibörsi GET Baltic andmetel oli 2022. aastal keskmine hind 130,24 €/MWh. Võrreldes 2021. aasta keskmise hinnaga on tõus olnud 106,36%. 2022. aasta augustiks oli TTF-i börsil maagaasi hind kerkinud rekordilise 339,20 €/MWh eest.
Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.
Uuringu täisteksti lugemiseks vajuta SIIA (2.12 MB, PDF). (1.66 MB, PDF)
Veel uudiseid samal teemal
Valmis raport kättesaadava marginaali kohta piiriüleses elektrikaubanduses Balti riikides 2022. aastal
Konkurentsiamet, Läti energia regulaator (Public Utilites Commission of Latvia) ja Leedu energia regulaator (National Energy Regulatory Council of Lithuania) on koostanud raporti kättesaadava marginaali kohta piirkonnaüleses elektrikaubanduses Balti riikides 2022. aastal.
Teade: avalik konsultatsioon Elering AS-i elektrienergia ülekande võrguteenuse tasude ning elektri võrgulepingu tüüptingimuste osas
Elering AS on esitanud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks elektrienergia ülekande võrguteenuse tasude ning elektri võrgulepingu tüüptingimuste taotluse.