2021. aasta Eesti elektri-ja gaasituru olukorra kokkuvõte

Energiasektoris toimunud muutused on olnud viimasel aastal väga suures fookuses,  energia hinnašokk tuli väga tugevalt esile 2021. aasta detsembris ja on jätkunud ka 2022. aastal.

2021. aasta elektrituru olulisem tendents oli tugev hinnatõus, mis on toimunud kogu Euroopas, ja eeskätt on olnud mõjutatud gaasihinna tugevast tõusust. Lisaks kasvas elektrienergia nõudlus keskmiselt 4% ja kahekordistusid CO2 hinnad ning ilmastik mõjutas hüdroreservuaaride mahtusid, mis omakorda mõjutasid elektrihinda.

Eesti elektrisüsteemis toodeti 2021. aastal elektrienergiat 31,2% rohkem kui eelneval aastal – 6312 GWh, füüsiline import  oli 7464 GWh ja füüsiline eksport 4832 GWh. Sealjuures on võrreldes varasema aastaga füüsiline import tõusnud 4,2% ja eksport 37%. Eesti siseriiklik elektrienergia tarbimine oli 8944 GWh. Elektrisüsteemi hulgituru näitajate osas jätkus 2021. aastal suundumus, kus import ületas eksporti ehk Eesti tarbis rohkem kui tootis. Selline suundumus jätkub tõenäoliselt edaspidi. 

2021. aasta keskmiseks elektrienergia hinnaks kujunes Nord Pool (NP) Eesti hinnapiirkonnas 86,73 €/MWh, mis oli 2020. aasta hinnast 157,4% võrra kõrgem. 

Maagaasituru suurim muutus 2021. aastal oli äärmuslik hinnatõus. Euroopa gaasihinna indeksi TTF-i (title transfer facility) hinnas toimus 5-kordne tõus võrreldes 2020 aastaga . 2022. aastal on Venemaa sõda Ukraina vastu seadnud maagaasituru tugeva surve alla kogu Euroopa Liidus. Maagaasitarneid ELi liikmesriikidesse on vähendatud. Mitmetele liikmesriikides paiknevatele ettevõtetele on Vene gaasi müük peatunud. Nende sündmuste tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus Balti-Soome regiooni 60 TWh/a gaasinõudlus on tagatud praegu vaid Klaipeda LNG-terminali ning Läti gaasihoidlasse kogutud gaasiga. Praegu tehakse pingutusi, et regiooni rajada lisa LNG võimekust.

Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud, et rohepööre peab toimima turumajanduse tingimustes ja EL-i aluslepingutes sätestatud vaba konkurentsi aluseid ei ole keegi muutnud. Suured energiaarved koormavad tarbijaid, kes vajadusel vajavad aina enam riigi abistavat kätt. Teiselt poolt on aga elektri kõrge hind just see, mis peab andma tugevama suuna taastuvelektri investeeringuteks ja kombinatsioonis madalate intressimääradega on parim aeg just turupõhisteks, mitte subsideeritud investeeringuteks. Tarbijaid on võimalik ajutiselt toetada riiklike meetmetega, nagu paljud riigid, sh Eesti, näiteks 2021/2022 ka tegid. Hüppeliselt kasvanud energiahindade kontekstis on sellised ajutised toetused kindlasti kiireim lahendus. Pikas perspektiivis tuleb aga mõelda lahendustele, mis tagaksid turuarengu ka edaspidi ja aitaksid sarnaseid olukordi minimeerida – näiteks energiaefektiivsuse tõstmine ja tarbijate teadlikkuse suurendamine energiasäästust, tarbimise juhtimise ja paindliku elektrisüsteemi, energiasäästu ning uute tootmisüksuste investeerimiskeskkonna soodustamine.

Lisainfo: ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2021 (10.53 MB, DOCX)