Valdkonna tutvustus

Maksejõuetuse teenistus on sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega Konkurentsiameti teenindamisel olev järelevalve- ja muu korrakaitseorgan, mis uurib võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel ja makseraskuste suurendamisel pankrotimenetluses.
Maksejõuetuse teenistus
  • Teostab järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ja eesmärgiga uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist võlgniku maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel pankrotimenetlustes

    Võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse kontrollimiseks võib maksejõuetuse teenistus läbi viia eriauditi või pankrotimenetluse avaliku uurimise ning taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist.

    Juhul, kui ilmneb, et võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

  • Teostab haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses
  • Aitab kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses
Oma ülesannete täitmiseks on maksejõuetuse teenistusel muu hulgas õigus
  1. saada viivitamata kohtult, haldurilt, võlgnikult, võlgniku lähikondselt, võlausaldajalt, võlausaldajate üldkoosolekult, pankrotitoimkonnalt, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult tasuta teavet ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks;

  2. teavitada avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohu kahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused);
  3. kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks;
  4. kohaldada ettekirjutusi ja haldussunnivahendeid (sunniraha igakordse rikkumise korral kuni 9600 eurot);
  5. kohaldab politsei abil vahetut sundi;
  6. kohaldada ise meetmeid ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid;
  7. peatada, tuvastada isik ning teda küsitleda;
  8. kutsuda isik ametiruumi;
  9. kohaldada isiku sundtoomist politsei abil;
  10. kontrollida valdaja nõusolekuta vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi;
  11. siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi;
  12. läbi vaadata valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi;
  13. võtta valduse läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega;
  14. võtta vallasasi hoiule seaduses sätestatud alustel ja korras.

Eelpool nimetatud korrakaitsemeetmeid kasutab maksejõuetuse teenistus eelkõige siis, kui on alust arvata, et võlgnik või võlgniku lähikondne võib varjata või hävitada maksejõuetusmenetluse olulisi dokumente või keelduda muul viisil teabe andmisest või keelduda koostööst pankrotihalduriga või takistada avalikku uurimist pankrotimenetluses või eriauditi teostamist.

Ajutine haldur, usaldusisik ja haldur peavad maksejõuetuse teenistusele ka pärast ametiülesannetest vabastamist andma teavet ja dokumente ning tegema maksejõuetuse teenistusega koostööd.

Maksejõuetuse teenistusel on vajaduse korral õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks menetlusväliste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, sealhulgas politsei abi.

Last updated: 05.12.2023