Language switcher

Sa oled siin

Valdkonna tutvustus

Maksejõuetuse teenistus

Maksejõuetuse teenistus on oma tegevuses sõltumatu, autonoomse pädevuse ja oma eelarvega Konkurentsiameti juures asuv teenistus.

Maksejõuetuse teenistuse ülesanded on

  1. teostada järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning
  2. uurida võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel. Selle ülesande täitmise raames viib teenistus pankrotiseaduse alusel läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning teeb vajadusel pankrotihaldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel.

Maailmapanga Doing Businessi 2019. aasta raporti (andmed 01.05.2018 seisuga) kohaselt saadakse Eestis keskmiselt ühe dollari kohta pankrotimenetluses tagasi 40,7 senti, samal ajal kui Soomes on sama näitaja 88,3 senti. OECD keskmine on 71,2 senti dollari kohta. Teenistuse eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjusi ja oma tegevuse kaudu mõjutada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra. Pankrotimenetlustes peab olema tagatud suurema läbipaistvuse saavutamine, õigusvastaste raugemiste vähendamine ja seeläbi Eestis ärikeskkonna parandamine.

Maksejõuetuse teenistuse ülesanne on teostada haldusjärelevalvet pankrotihalduri üle pankrotimenetluses menetluse seaduspärase läbiviimise ning pankrotimenetluse kulude otstarbekusega seoses.

Maksejõuetuse teenistus ja koja kutsekogu juhatus teostavad haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle maksejõuetuse teenistusele või koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud.
Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud halduri kohustuste rikkumisest teatavad maksejõuetuse teenistus ja koja kutsekogu juhatus kohtule ning pankrotitoimkonnale.
 

Maksejõuetuse teenistusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:  

  • saada haldurilt, võlgnikult, pankrotitoimkonnalt ning riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet ja dokumente;
     
  • saada võlausaldajalt vajalikku teavet;
     
  • tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega;
     
  • kontrollida halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetavat arvepidamist ja pankrotivõlgniku raamatupidamist ning pankrotivõlgniku varalist seisukorda;
     
  • viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul;
     
  • saada halduri avatud võlgnikupõhise maksekonto ja võlgniku pangakonto väljavõtteid perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku pangakonto kasutamise õigus;
  • tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta;  
  • esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi;
  • pöörduda kohtusse haldurile trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, haldurile tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks.

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maksejõuetuse teenistus määrata adressaadile asendustäitmise ja seaduses sätestatud korras sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot. Sunniraha nõutakse riigieelarvesse.

Järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle teostab üksnes kohus, kes täidab ka muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Näiteks kohtujurist on pädev võlgniku pankrotimenetluses tegema kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet. Kohtunik otsustab pankrotiasjas enda ja kohtujuristi täpsema tööjaotuse ning võib anda kohtujuristile suuniseid.

Kohtuniku ainupädevuses on:
1) ajutise halduri nimetamine ja pankrotiavalduse lahendamine;
2) pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused;
3) halduri määratud häälte arvuga seotud vaidluste lahendamine võlausaldajate üldkoosolekul;
4) võlausaldajate nimekirja kinnitamine hagita menetluses;
5) pankrotimenetluse lõpetamine;
6) pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme tasu ja kulutuste kinnitamine;
7) ajutise halduri tasu ja kulutuste või pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi hüvitamise nõude lahendamine;  

8) trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine.

Teenistus aitab muu hulgas kaasa ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele pankroti- ja saneerimismenetluses ning võlgade ümberkujundamise ja füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluses.

 

Teenistus ei teosta järelevalvet Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikute üle, st isikute üle, kellele on tegevusloa andnud Finantsinspektsioon.