Haldusjärelevalve

Haldusjärelevalve pankrotihaldurite kutsetegevuse ja pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle.

Pankrotihaldur on see ametiisik, kes peab Eestis tagama ausa, efektiivse ja korrakohase pankrotimenetluse läbiviimise. See on pankrotiseaduse keskne ja läbiv idee ning põhimõte. Pankrotihaldur peab kaitsma kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.

Pankrotihalduri õigusliku staatuse reguleerimisel on seadusandja lähtunud alates 2010. aastast ametiteooriast. Pankrotihaldur ei ole ettevõtja või teenuse osutaja menetlusosalistele.

Ajutine haldur, pankrotihaldur, likvideerimisülesannetes olev haldur või saneerimisnõustaja on avalike ülesannete täitmiseks seadusest tulenevaid volitusi, pädevust ja kohustusi omav ametiisik hiljemalt hetkest, mil kohus on ta konkreetses menetluses seaduses toodud ülesandeid täitma määranud või kohustanud. 

Ajutisel halduril, likvideerimisülesannetes oleval halduril ja pankrotihalduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne.

Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja ja suuremate nõuetega võlausaldajate arvamuse ärakuulamist. Juhul, kui kohus ei arvesta ettevõtja või suurema nõudega võlausaldaja arvamust, peab kohus seda põhjendama. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja või suurema võlausaldaja arvamusega seotud.

Nii ajutise halduri, likvideerimisülesannetes oleva halduri, pankrotihalduri kui ka saneerimisnõustaja nimetamisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral, tuleb kohtul arvestada selle isiku (kes määratakse ametiisikuks) kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.

Pankrotihaldur teeb pankrotivõlgniku pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on pankrotivõlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt pankrotivõlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri põhikohustused ja õigused on sätestatud pankrotiseaduse §-s 55.

Pankrotihaldur

  • selgitab välja võlausaldajate nõuded;
  • valitseb pankrotivara;
  • korraldab pankrotivara moodustamise ja müügi;
  • korraldab pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise;
  • selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja;
  • korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise;
  • viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise;
  • annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule;
  • annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale;
  • koostab seaduses ettenähtud tähtaja jooksul halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni; 
  • täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi.

Selgitusena, et ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisikul on õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega (edaspidi kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Seadusega võib piirata teatud ametiisikute kõrvaltegevust.

Pankrotihaldur ei või võlgniku pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist pankrotiseaduse § 66 kohaselt.

Pankrotihalduriga seotud isik on muu hulgas (st see ei ole ammendav loetelu)

  •   pankrotihalduri abikaasa, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne tehingu tegemist;
  •   isik, kellel on halduriga ühine majapidamine või kellel oli halduriga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tehingut;
  •   halduri ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad ning halduri õde ja vend, samuti halduri abikaasa või punktis 2 nimetatud isiku ülenejad ja alanejad sugulased ning õde ja vend;
  •   juriidiline isik, kelle aktsiad või osad kuuluvad kas täielikult või osaliselt pankrotihaldurile või punktides 1–3 nimetatud isikutele või kelle juhtorganitesse pankrotihaldur kuulub või kellega ta on töölepingulises suhtes.

Pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu võib haldur teha üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Juhul, kui pankrotitoimkonda ei ole loodud, siis tuleb nõusolekut küsida võlausaldajate üldkoosolekult.

Erilise tähtsusega tehinguks on eelkõige, kuid mitte ainult, laenu võtmine. Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, mille tegevust pärast pankroti väljakuulutamist jätkatakse, loetakse erilise tähtsusega tehinguks ka kõik ettevõtte tavapärase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud.

Pankrotihaldurite tegevuse üle teostavad seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet maksejõuetuse teenistus ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja üks juhtimisorganitest - kutsekogu juhatus.

Vastavalt pankrotiseaduse § 54 on pankrotihalduri kutsetegevusena käsitletav:

  • pankrotimenetluste läbiviimine;
  • tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana;
  • tegutsemine juriidilise isiku korral kohtu poolt määratud saneerimisnõustajana ning
  • õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine.
     

Maksejõuetuse teenistus ja Koja kutsekogu juhatus teostavad haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle maksejõuetuse teenistusele või Koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et pankrotihaldur on oma kohustusi rikkunud.

Maksejõuetuse teenistusel ja Koja kutsekogu juhatusel on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida pankrotihalduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust.

Maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet ka pankrotimenetluse kulude otstarbekuse üle.

Selgitusena, et igal pankrotihalduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel, olles ära kuulanud pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna (juhul kui see organ on loodud) arvamuse. Pankrotihalduri taotlusel määrab kohus halduri tasu enda büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja avalikke ülesandeid täidab.

Maksejõuetuse teenistusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:

  • saada haldurilt, võlgnikult, pankrotitoimkonnalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet ja dokumente;
  • saada võlausaldajalt vajalikku teavet;
  • tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega;
  • kontrollida halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetavat arvepidamist ja pankrotivõlgniku raamatupidamist ning pankrotivõlgniku varalist seisukorda;
  • viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul;
  • saada halduri avatud võlgnikupõhise maksekonto ja võlgniku pangakonto väljavõtteid perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku pangakonto kasutamise õigus;
  • tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta;
  •  esitada haldurile arvamusi, soovitusi ja ettekirjutusi;
  •  pöörduda kohtusse haldurile trahvi määramiseks, halduri vabastamiseks, haldurile tegutsemiskeelu määramiseks või halduri tasu vähendamiseks.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks eespool nimetatud punktides 1–7 nimetatud õigused.

Maksejõuetuse teenistuse ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maksejõuetuse teenistus määrata adressaadile asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot. Sunniraha tasumine nõutakse riigieelarvesse.

Last updated: 02.10.2023