Language switcher

Valdkonna tutvustus

Konkurentsijärelevalve eesmärk

on tagada aus konkurents ja kaitsta turgu tervikuna. Peamine osa tööst on suunatud erinevate konkurentsiseaduse rikkumiste tuvastamisele. Konkurentsiseadusega on reguleeritud peamiselt ettevõtjate tegevus.

Konkurentsireeglite eesmärgiks on kõrvaldada konkurentsipiirangud

Konkurentsiteenistuse järelevalveosakond tegeleb konkurentsi kahjustavate kokkulepete ning turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjate tegevust puudutavate juhtumite lahendamisega. Eesti õiguskorrast tulenevalt tähendab Konkurentsiameti jaoks nii kriminaal-, väärteo- kui haldusmenetluste läbiviimist.

Lisaks analüüsitakse konkurentsiolukorda erinevates majandussektorites ja tehakse valdkonna eest vastutavatele ministeeriumitele ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks.

 

Ettevõtjate vahelised keelatud kokkulepped

  • Konkurentide vahelised kokkulepped või koostöö (nt ettevõtjate koostöö riigihangetel või informatsioonivahetus)
  • Erineval tasandil tegutsevate ettevõtjate (nt tarnija ja jaemüüja) kokkulepped (nt erinevates turustuskokkulepetes sisalduvad piirangud)
  • Ettevõtjate ühenduste ja liitude konkurentsi piirav tegevus

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

Konkurentsiseaduse kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja, kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.
Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Turgu valitseva seisundi omamine ei ole keelatud, keelatud on seisundi kuritarvitamine, mis võib seisneda näiteks:

  • liiga kõrgete või liiga madalate hindade küsimises;
  • ostmisest või tarnimisest keeldumises, ilma objektiivse põhjenduseta;
  • äripartnerite ebavõrdses kohtlemises (k.a allahindlused).

Hangetega seotud konkurentsi kahjustavad pakkumised 

OECD on välja töötanud juhendi konkurentsi kahjustavate kokkulepetega (pakkumismahhinatsioonidega) võitlemiseks riigihangete läbiviimisel (324.11 KB, PDF)(Guidelines for Fighting Bid Rigging in Public Procurement, 2009). Nimetatud pakkumismahhinatsioonide tuvastamine on oluline ka Eestis, mistõttu avaldab amet tõlke nimetatud dokumendist. Juhend selgitab, millised on levinumad pakkumismahhinatsioonide vormid (pakkumuste roteeruv esitamine, turu jagamine jne), millised turu tingimused soodustavad pakkumismahhinatsioonide esinemist, mida hankemenetluse korraldamisel tähele panna ning milliste tunnuste abil pakkumismahhinatsioone tuvastada. 

Õigusaktid

Euroopa konkurentsireeglid

Täiendavat informatsiooni Euroopa Liidu konkurentsipoliitika kohta leiab Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt »

Korduvad küsimused

Kes on ettevõtja?

Ettevõtjaks loetakse äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat, muud majandus- või kutsetegevuses osalevat isikut, juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust või ettevõtja huvides tegelevat isikut. Ka avalik-õiguslikke ülesandeid täitvale isikule, riigile ja kohaliku omavalitsuse üksusele võidakse kohaldada ettevõtjate kohta käivat regulatsiooni, kui nad pakuvad sarnaselt ettevõtjatega kaubaturul tooteid või teenuseid.

Mis on ettevõtjate konkurentsi kahjustav koostöö?

Ettevõtjate konkurentsi kahjustav koostöö on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.
Konkurentsi kahjustavaks koostööks loetakse näiteks ettevõtjate poolt oma äripartnerite või klientide (sh lõpptarbijate) suhtes rakendatavate toote või teenuse hindade kindlaksmääramist, kokkulepet, millisel territooriumil ettevõtjad tegutsevad ja millistele kliendigruppidele nad võivad oma toodet müüa. Samuti loetakse konkurentsi kahjustavaks koostööks nt hinnamuutusi puudutava teabe vahetamist ja kokkulepet äripartnerite vahel või klientide diskrimineerimist.
 

Mis on kaubaturg?

Toote või teenuse kohta kasutatakse konkurentsiseaduses mõistet „kaup“. Ühe kaubaturu moodustavad ostja (ettevõtja, klient, lõpptarbija) seisukohast hinna, kvaliteedi, kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest omavahel asendatavad kaubad. Näiteks, leiva- ja saiatooted ei asu piimatoodetega samal kaubaturul, kuna need ei ole tarbija jaoks omavahel asendatavad.

Omavahel asendatavad kaubad on tihedalt seotud käibimise alaga, mis tähendab, et ostjal on võimalik ligilähedaste kulutustega ja oluliste täiendavate pingutustega osta seda kaupa mingi kindla territooriumi piires. Sõltuvalt kaubast võib selle käibimise alaks olla osa Eesti territooriumist, kogu Eesti või mitme riigi territoorium.

Mis on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine?

Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ei tohi kehtestada ebaõiglasi ostu- või müügitingimusi, piirata tootmist, teenindamist või kaubaturgu, siduda kauba ostu või müüki kokkuleppega mitteseotud kohustustega, kohelda oma äripartnereid või kliente ebavõrdselt või keelduda põhjendamatult kauba ostmisest või müümisest.

Mis on turgu valitsev seisund?

Turgu valitsevat seisundit omab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat, kellele kuulub vähemalt 40% turust ning kes saavad seetõttu konkreetsel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Kui ettevõtjale kuulub ligi 100% turust, siis omab ta sellel turul monopoolset seisundit. Turgu valitsevat seisundit omavad ka ettevõtjad, kellele riik või kohalik omavalitsus on andnud kindlaksmääratud turul eelise võrreldes teiste ettevõtjatega (nt prügiveo- või vee-ettevõtja). Turgu valitseva seisundi omamine on lubatud, kuid selle kuritarvitamine on keelatud.

 

Mis on kartell?

Mõistega „kartell“ tähistatakse konkurentsialases kirjanduses ühte osa konkurentsi kahjustavast koostööst. Kartell hõlmab konkurentide vahelisi (horisontaalseid) kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevusi, mille eesmärgiks on kahjustada konkurentsi ostu- või müügihindade kindlaksmääramise, tootmise või müügikoguste piiramise või kaubaturgude jagamise kaudu.

 

Kasulikud viited

  • Kui otsite teavet, mis puudutab tootja (tarnija) ja edasimüüja või jaemüüja vahelistes lepingutes olevaid konkurentsipiiranguid, siis liikmesriikide vahelist kaubandust puudutavate kokkulepete puhul on vajalik järgida Euroopa Komisjoni10.05.2022 määrust nr 2022/720. 

    Määruses kirjeldatud piirangute kohta leiate selgituse Euroopa Komisjoni suunistes vertikaalkokkulepete kohta (2022/C 248/01). Suunised käsitlevad näiteks ainuõigusliku turustust, valikulist turustust ja mittekonkureerimise kohustust ning ning konkurentsiõiguse kohaldumist ettemaksete ja kategooriajuhtimise kokkulepetele. 

  • Konkurentide vahelisi kokkuleppeid, mis on seotud informatsiooni vahetamisega, kaupade ühistootmise, ühisostu või ühise müügiga, standardikokkulepetega või teadus-ja arenduskokkulepetega, käsitlevad Euroopa Komisjoni suunised (Komisjoni teatis 2011/C 11/01) horisontaalkoostöö kohta.

 

Kontaktid

 

Juhan Põldroos

Juhan Põldroos

järelevalveosakonna juhataja-peaökonomist
konkurentsiteenistus

 

 Telefon: 667 2470
[email protected]

 
Katrin Tasa

Katrin Tasa

järelevalveosakonna juhataja asetäitja
konkurentsiteenistus

 

 Telefon: 667 2465
[email protected]

 
Kristjan Ots

Kristjan Ots

järelevalveosakonna juhataja asetäitja
konkurentsiteenistus

 

 Telefon: 667 2453
[email protected]