Language switcher

Valdkonna tutvustus

 

01.11.2021. a jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (lühend PTEKS), millega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.04.2019. a direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

PTEKS-i eesmärk on kaitsta põllumajandustoodete ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seadusega kehtestatakse ebaausa kaubandustava kasutamise korral müüja kaitseks eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele lisaks kohaldatavad avalik-õiguslikud õiguskaitsevahendid ning sätestatakse seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord.

 
Põllumajandustoode ja toit:

Seadus mõjutab ettevõtjaid, kes tegelevad põllumajandustoote ja toidu ostmise või müümisega teisele ettevõtjale. Loetelu, millised tooted liigituvad põllumajandustooteks ja toiduks PTEKS-i tähenduses, on toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I.  Samuti on põllumajandustooteks ja toiduks selles lisas nimetamata toode, kuid mis on töödeldud toiduks sama lepingu I lisas nimetatud toodet kasutades. Näiteks kuuluvad lisaks tavapärastele põllumajandustoodetele ja toidule (piim, leib, sai, juust jne), põllumajandustoodete alla ka näiteks elusloomad, lõikelilled, taimed, taimesibulad, teravili kui ka loomasööt.

Ebaausad kaubandustavad:

Seaduses on loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud ning seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. 

Ostjal on igal juhul ja alati keelatud: 
  1. tasuda põllumajandustoote ja toidu eest hiljem kui 30 päeva jooksul eelnõus sätestatud päevast arvates; 
  2. tühistada põllumajandustoote ja toidu tellimus nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse; 
  3. muuta ühepoolselt neid müügilepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste, hindade või ostja pakutava või osutatava müügiga otseselt seotud teenuse osutamisega; 
  4. nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga; 
  5. nõuda müüjalt tasu sellise ostja omandis oleva põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte müüja süül; 
  6. keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja müüja vahel kokku lepitud müügilepingu tingimusi, kui müüja on kirjalikku kinnitust nõudnud; 
  7. ebaseaduslikult saada, kasutada või avaldada müüja ärisaladust;
  8. ähvardada müüjat nö kaubandusliku kättemaksuga, kui müüja kasutab oma lepingust tulenevaid või seadusjärgseid õigusi; 
  9. nõuda müüjalt hüvitist selliste kulude eest, mis on tekkinud seoses müüja toodetega seotud kliendikaebuste läbivaatamisega, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.
Ostjal on (vastava kirjaliku kokkuleppe puudumisel) keelatud: 
  1. tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma müümata jäänud toodete või nende kõrvaldamise eest maksmata; 
  2. nõuda tasu müüja põllumajandustoote ja toidu turul kättesaadavaks tegemise, ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest; 
  3. nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu müügiedenduse kulude katmist; 
  4. nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu reklaamimise ehk turundamise kulude katmist; 
  5. nõuda ostja poolt müüdava põllumajandustoote ja toidu turustamise kulude katmist; 
  6. nõuda müüjalt kauba müümiseks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmist; 
  7. nõuda müüjalt üksnes etteantud veopakendite kasutamist, kui seda ei nõuta asjakohases õigusaktis.

Seaduses on sätestatud tingimused, mis peavad olema täidetud kui kasutatakse viimati nimetatud ebaausaid kaubandustavasid.

Korduvad küsimused

Kelle suhtes rakendatakse?

Kõnealuse seaduse kohaselt käsitletakse ebaausa kaubandustavana üksnes ühe lepingupoole ehk ostja tehtavaid tehinguid või tegusid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mis on ühepoolselt kehtestatud müüja suhtes. Seda seetõttu, et tavapäraselt on üldjuhul ostja tugevamal läbirääkimispositsioonil. Kuigi samasugune olukord või tegevus ei ole välistatud ka müüjate puhul, kes samuti on ettevõtjad toidutarneahelas ja sama olulised kui ostjad, on tegemist siiski vähetõenäolise ja äärmiselt marginaalse olukorraga, mis ei vaja lisa olemasolevatele õigusnormidele (võlaõigusseadus) ja õiguskaitsevahenditele (tsiviilkohus).

Kelle suhtes kohaldub?

Käesolevat seadust kohaldatakse EL-is asutatud (st juriidilisest isikust) või EL-i liikmesriigis elukohta omava (st füüsilisest isikust) põllumajandustoote ja toidu ostja või müüja suhtes. See tähendab, et vähemalt üks tehingu osapooltest ‒ kas ostja või müüja ‒ peab olema asutatud EL-i liikmesriigis või tema elukoht peab olema mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.

Kes on ostja?

Põllumajandustoote ja toidu ostja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu, sealhulgas valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus või nende asutuste liit, avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute liit.

Kes on müüja?

Käesoleva seaduse tähenduses on müüja isik, sealhulgas tootja või tarnijaorganisatsioon või nende liit, kes müüb põllumajandustoodet ja toitu. Termin „isik” hõlmab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. TsÜS-i kohaselt on isikud füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, ja juriidiline isik on seaduse alusel loodud kas eraõiguslik või avalik-õiguslik õigussubjekt, näiteks tulundusühistu, äriühing nagu aktsiaselts, osaühing.

Kas kohaldub ka oma tarbeks ostmise korral?

Kõnealust seadust ei kohaldata, kui juriidiline isik ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks, näiteks klientidele või oma töötajatele pakkumiseks (näiteks tee, kohv ja kommid ettevõtte ruumides kohapeal tarbimiseks või nn firmakingituseks koostööpartneritele). Põllumajandustoote või toidu lõppkasutaja, kes ei müü põllumajandustoodet või toitu edasi tulu saamise eesmärgil, ei ole käesoleva seaduse kohaselt põllumajandustoote ja toidu ostja.

Millal tuleb olemasolevad lepingud PTEKS-iga kooskõlla viia?

Seadus jõustus 1. novembril 2021 ning enne PTEKS-i jõustumist sõlmitud müügilepingud tuleb viia seadusega kooskõlla hiljemalt 21. septembriks 2022.

Taotluse esitamine

Ebaausa kaubandustava üle riikliku või haldusjärelevalve algatamise taotluse võib Konkurentsiametile esitada:

  • müüja
  • tootjaorganisatsioon või tulundusühistu oma liikmete nimel
  • müüjaorganisatsioon 
  • käesoleva lõike punktis 2 või 3 sätestatud organisatsioonide liit oma liikme või organisatsioonide liidu liikmeks oleva liikme nimel; 
  • muu organisatsioon, kes tegutseb mittetulundusühinguna ja kellel on õigustatud huvi esindada müüjat.
  • Taotluses peab sisalduma:
    - taotluse esitaja nimi,
    - taotluse selgelt sõnastatud sisu
    - taotluse esitamise kuupäev ja
    - taotleja allkiri,
    - haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ja selleks vajalikud kontaktandmed
    - muud õigusaktidega ettenähtud andmed.
 

Kontaktid

 

Kaspar Lehesmets

jurist
konkurentsiteenistuse järelevalveosakond

 Telefon: 667 2444
[email protected]