Korduma kippuvad küsimused

Kõnealuse seaduse kohaselt käsitletakse ebaausa kaubandustavana üksnes ühe lepingupoole ehk ostja tehtavaid tehinguid või tegusid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mis on ühepoolselt müüjale kehtestatud. Seda seetõttu, et tavapäraselt on üldjuhul ostja tugevamal läbirääkimispositsioonil. Kuigi samasugune olukord või tegevus ei ole välistatud ka müüjate puhul, kes samuti on toidutarneahelas ettevõtjad ja sama olulised kui ostjad, on tegemist siiski vähetõenäolise ja äärmiselt marginaalse olukorraga, mis ei vaja olemasolevatele õigusnormidele (võlaõigusseadus) ja õiguskaitsevahenditele (tsiviilkohus) lisa

Seadust kohaldatakse EL-is asutatud (st juriidilisest isikust) või EL-i liikmesriigis elukohta omava (st füüsilisest isikust) põllumajandustoote ja toidu ostjale või müüjale. See tähendab, et vähemalt üks tehingu pool ‒ kas ostja või müüja ‒ peab olema asutatud EL-i liikmesriigis või tema elukoht peab olema mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.

Selle seaduse tähenduses on põllumajandustoote ja toidu ostja isik, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu, sealhulgas valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus või nende asutuste liit, avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute liit.

Selle seaduse tähenduses on müüja isik, sealhulgas tootja või tarnijaorganisatsioon või nende liit, kes müüb põllumajandustoodet ja toitu. Termin „isik” hõlmab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. TsÜS-i (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) kohaselt on isikud füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, ja juriidiline isik on seaduse alusel loodud kas eraõiguslik või avalik-õiguslik õigussubjekt, näiteks tulundusühistu, äriühing nagu aktsiaselts, osaühing.

Seadust ei kohaldata, kui juriidiline isik ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks, näiteks klientidele või oma töötajatele pakkumiseks (näiteks tee, kohv ja kommid ettevõtte ruumides kohapeal tarbimiseks või nn firmakingituseks koostööpartneritele). Põllumajandustoote või toidu lõppkasutaja, kes ei müü põllumajandustoodet või toitu edasi tulu saamise eesmärgil, ei ole selle seaduse kohaselt põllumajandustoote ja toidu ostja.

Oma tarbeks ostmisega ei ole tegemist juhul, kui nt loomapidaja ostab loomadele sööta ja hiljem müüb loomadest valmistatud tooteid edasi. Edasimüük, kas töödeldud või töötlemata kujul, on ühtlasi see piir, mille järgi eristada toote oma tarbeks ostmist.

Seadus jõustus 1. novembril 2021 ja enne PTEKS-i jõustumist sõlmitud müügilepingud tuli viia seadusega kooskõlla hiljemalt 21. septembriks 2022.

Jah, kui toidulisand on mõeldud inimestele tarvitamiseks ja selles sisaldub ELTL-i lisas 1 nimetatud koostisosa. Toiduseaduse § 141 lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 46/2002 artikli 2 (a) kohaselt käsitletakse toidulisandina toitu, mille kasutamise eesmärk on

tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 kohaselt tähendab mõiste „toit“ töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.

Seega, kui toidulisand on mõeldud inimestele tarvitamiseks ning selles sisaldub ELTL-i lisas 1 nimetatud koostisosa, kohaldub PTEKS ka toidulisanditele. Seejuures ei ole oluline nimetatud koostisosa protsentuaalne kogus lõpp-produktist.

Jah, kuivõrd toidu legaaldefinitsioon ei eelda, et tegemist peab olema tahkel kujul toiduga, hõlmab toidu mõiste ka jooke. Peamine eeldus on, et tegemist on inimestele tarvitamiseks mõeldud tootega. Seega on ka jook, mis sisaldab ELTL-i lisas 1 nimetatud koostisosa, toit, mis kuulub PTEKS-i kohaldamisalasse.

Näiteks õlu on tavaliselt valmistatud teraviljast (ELTL Lisa 1, rühm 10), linnasest (rühm 11) ja tõenäoliselt kasutatakse kääritamisel ka suhkrut (rühm 17). Näiteks karastusjookide ning long drink’ide puhul on tootes tõenäoliselt kasutatud suhkrut või puuvilju (rühm 8).

Ei, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 (d) kohaselt ei kuulu mõiste „toit“ hulka ravimid.

Jah, PTEKS kohaldub ka kontsernisisestele müügilepingutele, v.a kui ema- või tütarettevõtja on põllumajandustoote või toidu lõppkasutaja.

Oleneb olukorrast, PTEKS § 5 lg 1 kohaselt on ostjal keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga. Selleks et hinnata, kas tasu on seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga, tuleb hinnata, kas müüja saab midagi lisasumma maksmise eest vastu. Näiteks mahuboonus on lubatav olukorras, kus ostja teeb suuremaid pingutusi, et seda mahtu müüa ning kui selle saavutab, siis müüja maksab ostjale mahubo

Jah, PTEKS arvete faktooringut ei välista, kuid arvesse tuleb võtta, et finantseerimismehhanismide kasutamine PTEKS-is sätestatud maksetähtaegu ei pikenda. Komisjon on selgitanud, et direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõikes 1 sätestatud ebaausad kaubandustavad ei ole avatud poolte alternatiivseteks kokkulepeteks, mis ühtlasi tähendab, et PTEKS §-s 4 sätestatud maksetähtajad on rangelt kohustuslikud ning PTEKS § 4 lg 9 kohaselt on maksetähtaegadega vastuolus olev tehing või selle tingimus tühine.

Kui aga müüja äritegevuse jaoks on vajalik saada rahalisi vahendeid kiiremini kui 30 päeva jooksul, siis võib müüja faktooringut kasutada.