Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on ebaaus kaubandustava?

Ebaausat kaubandustava võib määratleda kui lepingutingimust või tava, mis kaldub oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning mille üks, sageli suurem ja mõjukam kaubanduspartner, surub ühepoolselt peale teisele, sageli nõrgemal läbirääkimispositsioonil olevale kaubanduspartnerile. Teatud tegusid ja tavasid loetakse ebaausaks ka siis, kui mõlemad pooled on nendega nõus.

2. Milline seadus reguleerib toidu ja põllumajandustoodete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid ja kes seda järgima peab?

1. novembril 2021 jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus1 (PTEKS), mille eesmärk on keelata ostjatel põllumajandustoote ja toidu müüjate vastu ebaausaid kaubandustavasid kasutada. PTEKS sisaldab nimekirja keelatud kaubandustavadest.

PTEKS-is käsitletakse ühe lepingupoole ehk ostja tehtavaid tehinguid või tegusid, sest põllumajandustoote ja toidu ostjad on üldjuhul tugevamal läbirääkimispositsioonil. Kuigi ebaausate kaubandustavade kasutamine ei ole siiski välistatud ka tarnijate ehk müüjate poolt, siis PTEKS selle lepingupoole tegusid ei reguleeri.

Eestis teostab riikliku ja haldusjärelevalvet põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausate kaubandustavade keelu järgimise üle Konkurentsiamet.

3. Millistele tehingutele PTEKS kohaldub?

PTEKS kohaldub ettevõtjatevahelistele (inglise keeles ka business-to-business või B2B) müügitehingutele, mis toimuvad põllumajandustoote ja toidu tarneahela eri etappides (sh tootmine, töötlemine, jae- ja hulgimüük, turustamine, tarnimine jne).

Ebaausate kaubandustavade keeld kohaldub ka toidu ja põllumajandustoote müügiga seotud kõrvalteenustele. Kõrvalteenuseks võib olla näiteks kaubaloetellu lisamine, müügiedendus, turundamine, turustamine jne.

4. Kas ebaausate kaubandustavade keeld kehtib ka tarbijatele?

Ei, PTEKS kohaldub ainult ettevõtjatevahelistele ärisuhetele põllumajandustoote ja toidu tarneahelas. Seadust ei kohaldata tehingutele, mille puhul põllumajandustoode või toit on mõeldud lõpptarbijale või kaup soetatakse oma tarbeks (näiteks ettevõtte töötajatele ostetud kohv või koostööpartnerite kingitud mesi). Teisisõnu, kui ostja ei müü põllumajandustoodet või toitu edasi tulu saamise eesmärgil, ei ole ta PTEKS-i tähenduses ostjaks.

Oma tarbeks ostmisega ei ole siiski tegemist juhul, kui näiteks loomapidaja ostab loomadele sööta ja hiljem müüb loomadest valmistatud tooteid edasi. Edasimüük, kas töödeldud või töötlemata kujul, on ühtlasi see piir, mille järgi eristada toote oma tarbeks ostmist.

5. Kas PTEKS kohaldub ka väljaspool Eestit asuvatele lepingupartneritele?

Jah, PTEKS kehtib juhul, kui vähemalt üks tehingu pool – kas ostja või müüja – on asutatud või elab Eestis.

6. Kas PTEKS kohaldub ka kontsernisisestele müügilepingutele?

Jah, PTEKS kohaldub ka kontsernisisestele müügilepingutele, välja arvatud juhul, kui ema- või tütarettevõtja on põllumajandustoote või toidu lõpptarbija.

1. Kust ma saan vaadata nimekirja toodetest, millele PTEKS kohaldub?

Ebaausa kaubandustava keeld kohaldub tehingutele või tegudele, mille esemeks on põllumajandustoode või toit, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) I lisas.

Näiteks: liha, kala, vähid ja molluskid, piim, munad, mesi, rasvad ja õlid, teraviljad, jahutooted, köögiviljad, puuviljad, suhkur, kohv, tee, elusloomad ja -taimed, taimesibulad, lõikelilled, tubakas, looduslik kork, õled, loomasööt jne.

PTEKS kohaldub ka toitudele ja jookidele, mille valmistamiseks on kasutatud vähemalt ühte ELTL I lisas nimetatud toodet. Seejuures ei ole määravaks koostisosa protsentuaalne kogus lõpptootest.

Näiteks: pagaritooted, hommikusöögihelbed, võided, valmistoidud, juustu- ja lihavalmistised, kala- ja lihakonservid, piima- ja munatooted, makaronid, kuivatatud puuviljad, mahlad, maitseteed, õlu, karastusjoogid, toidulisandid jne.

Kahtluse korral, et kas toode ikka kuulub ELTL I lisas nimetatud konkreetsesse tooterühma, on võimalik juurde vaadata kombineeritud nomenklatuuri (CN), kus kirjeldatakse ELTL I lisas nimetatud tooterühmi üksikasjalikumalt.

Tasub tähele panna, et ELTL I lisa põhineb 1958. aasta Brüsseli tariifinomenklatuuril, mille asendas 1987. aastal Nõukogu määrusega nr 2658/87 kombineeritud nomenklatuur (CN). Määruse artikli 12 kohaselt ajakohastatakse CN-i igal aastal, samas kui ELTL I lisa muudeti viimati 1959. aastal ja see on sellest ajast muutumatuks jäänud. Sellest tulenevalt ei pruugi ELTL I lisas ja CN-is esitatud tootekoodid omavahel kattuda.

PTEKS-i tähenduses kvalifitseeruvad põllumajandustoodete ja toiduna siiski ainult ELTL I lisas nimetatud tooted (ja nendest valmistatud tooted), lähtudes 1958. aasta Brüsseli nomenklatuurist. Seetõttu määratakse ELTL I lisas hõlmatud tooted kindlaks eelkõige tootekirjelduste, mitte CN-koodide alusel.

2. Kas ebaausa kaubandustava keeld kohaldub jookidele?

Jah, kuivõrd toidu ja põllumajandustoote legaaldefinitsioon ei eelda, et tegemist peab olema tahkel kujul toiduga. Kehtib üldreegel, et kui toode sisaldab ELTL I lisas nimetatud koostisosa ja see on mõeldud toiduna tarvitamiseks, siis kuulub see PTEKS-i kohaldamisalasse.

Näiteks õlu on tavaliselt valmistatud teraviljast (ELTL I lisa, rühm 10), linnasest (rühm 11) ja tõenäoliselt kasutatakse kääritamisel ka suhkrut (rühm 17). Näiteks mahlade, karastusjookide ning long drink’ide puhul on tootes tõenäoliselt kasutatud suhkrut või puuvilju (rühm 8).

3. Kas ebaausa kaubandustava keeld kohaldub toidulisanditele?

Jah, kui toidulisand on mõeldud toiduna tarvitamiseks ja selles sisaldub ELTL I lisas nimetatud koostisosa – näiteks kalamaksaõli, suhkur, marjad, – siis kohaldub toidulisandiga seotud tehingutele ja tegudele ebaausate kaubandustavade keeld. 

4. Kas PTEKS kohaldub ka ravimitele?

Ei, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 (d) kohaselt ei kuulu mõiste „toit“ hulka ravimid.

1. Kes on ostja?

Ostja on mis tahes füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute liit, kes ostab põllumajandustoodet või toitu eesmärgiga see edasi müüa. Ostjaks võib olla seega näiteks toidutootja ja -töötleja, jaekauplus, hulgimüüja, ostuühendused, tootjaorganisatsioon, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus jne.

2. Kes on müüja?

Müüja on mis tahes füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute liit, kes müüb põllumajandustoodet või toitu. Müüjaks võib olla seega näiteks põllumajandustoote või toidu tootja, tootja- või tarnijaorganisatsioon, toidutöötleja, hulgimüüjad jne.

1. Millised kaubandustavad on ebaausad ja seega keelatud?

PTEKS-is on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud (nn „must nimekiri“) ning seitse on keelatud juhul, kui nendes ei ole varem kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud (nn „hall nimekiri“). 

2. Millised kaubandustavad kuuluvad nn musta nimekirja?

Alati (sh ka juhul kui müüja on nendega nõustunud) loetakse ebaausaks ja seega keelatuks järgmised kaubandustavad:

põllumajandustoote ja toidu eest maksmine 30 päeva hiljem arve väljastamisest või tarne(perioodi) lõppemisest arvates, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem:

• tellimuse tühistamine lühikese etteteatamisajaga, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse;
• ühepoolsed muudatused lepingutingimustes, mis on seotud toodete tarne või kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedistandardite, maksetingimuste või hindadega või ostja pakutava või osutatava põllumajandustoote ja toidu müügiga otseselt seotud teenusega;
• põllumajandustoote ja toidu müügiga mitteseotud tasu nõudmine;
• kauba raiskumineku või kao eest müüjalt maksete nõudmine, kui see ei ole toimunud müüjal süül ning raiskuminek või kadu on toimunud ostja ruumides või on omandiõigus ostjale üle läinud;
• keeldumine müügilepingu tingimuste kirjalikust kinnitamisest;
• müüja ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine või avaldamine;
• ähvardused kaubanduslike survemeetmete rakendamisega ostja poolt;
• kliendikaebuste läbivaatamisega seotud kulude ülekandmine müüjale, kui kaebuse põhjus ei ole seotud müüja süüga.

3. Millised kaubandustavad kuuluvad nn halli nimekirja?

Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selge ja ühemõttelise kokkuleppe puudumisel loetakse ebaausaks kaubandustavaks:

• müümata jäänud põllumajandustoote ja toidu tagastamine müüjale ilma nende või nende kõrvaldamise eest maksmata;
• tasu nõudmine kauba ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest;
• müügiedenduse käigus tekkinud allahindluse kulude katmise nõudmine;
• turundamise ehk reklaamimise kulude katmise nõudmine;
• turustamise kulude katmise nõudmine;
• müügialade kordaseadmise eest personalikulude katmise nõudmine;
• teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamise nõudmine

4. Mis saab siis, kui ostja kasutab või leping sisaldab ebaausat kaubandustava?

Ebaausa kaubandustava kasutamine on keelatud. PTEKS-iga vastuolus olev tehing või selle tingimus on tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise eest on isikule ette nähtud ka väärteokaristus.

5. Kas ebaaus kaubandustava on sama mis ebaaus konkurents?

Kuigi ebaaus konkurents ja ebaausad kaubandustavad on oma olemuselt sarnased, ei ole siiski tegemist samatähenduslike mõistetega.

Ebaausad kaubandustavad on ettevõtjatevahelistes ärisuhetes esinevad ebaausad tavad või lepingutingimused, mis on seotud põllumajandus- ja toiduainete müügiga. Selliseid ebaausaid kaubandustavasid reguleerib PTEKS ning seaduse täitmise üle teostab riikliku järelevalvet Konkurentsiamet.

Ebaaus konkurents on laiem mõiste, mis hõlmab ebaausat äritegevust ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid, näiteks eksitava teabe avaldamist, konkurendi toote halvustamist või ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist. Ebaausa konkurentsi küsimusi reguleerib ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus1 (EKTÄKS) ning selle alusel esitatavad kaebused ja nõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluses.

1. Kuidas määrata maksetähtaega?

Korrektse maksetähtaja arvutamine sõltub esiteks sellest, kas tegemist on korrapäraste tarnetega või mitte. Teatud põllumajandustoote ja toidu puhul on tavapärane, et tarnimine toimub kas igapäevase, iganädalase või igakuise tarnena (võimalikud on ka muud intervallid).

Kui lepingus on ette nähtud kauba korrapärane tarnimine, siis ostja peab tasuma tarnijale ehk müüjale hiljemalt 30 päeva jooksul kokkulepitud tarneperioodi lõppemise päevast arvates või kõnealuse tarneperioodi eest makstava tasu kindlaksmääramise päevast arvates, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kui tarneperioodi eest makstava summa määrab kindlaks ostja, algab maksetähtaeg selle kokkulepitud tarneperioodi lõppemise päevast arvates, mille jooksul tarned on tehtud.

Tarneperiood – kokkulepitud ajavahemik, mille jooksul korrapäraseid tarneid tehakse.

Tarneperioodi eest makstava tasu kindlaksmääramise päev – arve väljastamise kuupäev või kuupäev, mil ostja arve kätte sai.

Maksetähtaja arvutamisel on lubatud aluseks võtta maksimaalselt ühe kalendrikuu pikkune tarneperiood. Teisisõnu võib ühes kalendrikuus tehtud tarned grupeerida ühele arvele, mille tasumise tähtaeg on 30 päeva alates selle kalendrikuu viimasest päevast või päevast, mil müüja arve esitas. Sätte eesmärk on vältida näiteks igapäevaste arvete esitamist ja liigset halduskoormust ettevõtjale.

Kui lepingus ei ole ette nähtud kauba korrapärast tarnimist, siis ostja peab tasuma tarnijale ehk müüjale hiljemalt 30 päeva jooksul tarne päevast arvates või tarne eest makstava summa kindlaksmääramise päevast arvates olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kui tarne eest makstava summa määrab kindlaks ostja, algab maksetähtaeg tarne päevast arvates.

Näide: Kokkulepitud tarneperioodi lõpp või tarne kuupäev on 31. märts. Müüja esitab ostjale arve 5. aprillil. 30-päevast maksetähtaega arvestatakse alates 5. aprillist. Kui ostja määrab kindlaks tasumisele kuuluva summa, siis algab maksetähtaeg 31. märtsist. Ainult müüja saab määrata maksetähtaja alguseks tarnepäevast hilisema kuupäeva. 

2. Mida teha, kui lepingu alusel müüakse lisaks põllumajandustoodetele ja toidule ka muid kaupu?

PTEKS seab nõuded üksnes põllumajandustoodete ja toidu maksetähtaegadele. Kui leping hõlmab ka muude kaupade müüki, siis võivad lepingupooled arveldamise lihtsustamise eesmärgil kokku leppida, et PTEKS-is sätestatud maksetähtaegu kohaldatakse ka muudele kaupadele. Võimalik on ka eraldi arvete esitamine.

3. Kas ostja tohib müüjalt küsida boonustasusid (mahuboonus, kasvuboonus jmt)?

Sõltub olukorrast. Ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga (PTEKS § 5 lg 1). Selleks et hinnata, kas tasu on seotud konkreetse põllumajandustoote ja toidu müügitehinguga, tuleb hinnata, kas müüja saab midagi lisasumma maksmise eest vastu. Näiteks mahuboonus on lubatav üksnes siis, kui ostja teeb reaalselt suuremaid pingutusi, et konkreetset mahtu müüa ning kui selle saavutab, siis müüja maksab ostjale mahuboonust või teeb lisaallahindlust.

4. Kas arve faktooring on lubatud?

Jah, PTEKS arvete faktooringut ei välista, kuid arvesse tuleb võtta, et finantseerimismehhanismide kasutamine PTEKS-is sätestatud maksetähtaegu ei pikenda. Komisjon on selgitanud, et direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõikes 1 sätestatud ebaausad kaubandustavad ei ole avatud poolte alternatiivseteks kokkulepeteks, mis ühtlasi tähendab, et PTEKS §-s 4 sätestatud maksetähtajad on rangelt kohustuslikud ning PTEKS § 4 lg 9 kohaselt on maksetähtaegadega vastuolus olev tehing või selle tingimus tühine.

Kui aga müüja äritegevuse jaoks on vajalik saada rahalisi vahendeid kiiremini kui 30 päeva jooksul, siis võib müüja faktooringut kasutada.

5. Kas alla omahinna müük on PTEKS-iga hõlmatud?

Ei, PTEKS ei reguleeri hindade kehtestamise küsimusi, sealhulgas alla omahinna müüki. Lepingute sõlmimisel ja lepingutingimuste kokkuleppimisel tuleb siiski järgida hea usu põhimõtet (VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõtet (VÕS § 7).

6. Mida teha, kui ostjaga puudub kirjalik leping?

Müüjal on õigus nõuda ja ostja peab esitama põllumajandustoote ja toidu müügilepingu tingimuste kohta kirjaliku kinnituse. Kui ostja keeldub lepingutingimuste kirjalikust kinnitamisest, siis on tegemist ebaausa kaubandustavaga, mille kasutamine on keelatud.
 

1. Mis vahe on raiskuläinud kaubal ja müümata jäänud kaubal?

PTEKS-i § 6 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kui põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja ei ole tarne tingimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt kokku leppinud, on põllumajandustoote ja toidu ostjal keelatud tagastada müüjale müümata jäänud põllumajandustoode ja toit ilma nende eest või nende kõrvaldamise eest maksmata.

Võib esineda juhtumeid, kus müüja võib olla huvitatud müümata jäänud toodete tagasivõtmisest, näiteks kui nende toodete edasimüük, ringlussevõtt või taaskasutamine jäätmetena oleks müüjale endiselt kasumlik. Samas ei tohi seda sätet tõlgendada nii, et see võimaldab ostjal anda müüjale üle majandusliku riski, mis kaasneb näiteks raiskuläinud kauba müümata jäämisega.

PTEKS-i § 5 lõike 2 järgi on ostjal keelatud nõuda müüjalt makseid põllumajandustoote ja toidu raiskumineku või kao eest, kui see raiskuminek või kadu ei ole toimunud müüja süül ning põllumajandustoote ja toidu raiskuminek või kadu on toimunud ostja ruumides või põllumajandustoote ja toidu omandiõigus on läinud üle ostjale.

Raiskuminek võib hõlmata näiteks säilimisaja ületanud tooteid, mille väärtus on seetõttu vähenenud või mis on muutunud müügikõlbmatuks. PTEKS keelab ostjal nõuda hüvitist raiskuläinud kauba hinna, käitlus- või ladestamiskulude eest (sh tasaarvelduse teel). Seda ka juhul, kui mõlemad pooled on sellega nõustunud. Seetõttu tuleb lepingupooltel pöörata erilist tähelepanu raiskuläinud kauba ja müümata jäänud kauba eristamisele lepingus.

1. Kuhu pöörduda, kui ostja kasutab müüja suhtes ebaausat kaubandustava ning mis saab kaebusest edasi?

Põllumajandustoote ja toidu müüja, kelle suhtes ostja kasutas või kasutab ebaausat kaubandustava, võib esitada Konkurentsiametile vihje või taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks. Taotluse võib esitada müüja, tootja- või müüjaorganisatsioon ning nende liidud ja ühistud, samuti mittetulundusühing, kes esindab müüjate huve.

Kaebuse saamisel kontrollib Konkurentsiamet saadud infot, kogub vajadusel lisateavet ning otsustab järelevalvemenetluse algatamise vajaduse üle. Rikkumise tuvastamisel on Konkurentsiametil õigus teha ostjale ettekirjutusi rikkumise kõrvaldamiseks ning rakendada sunniraha. Lisaks võib amet kohaldada kuni 400 000 eurost rahatrahvi juriidilisest isikust ostjale, kes on rikkunud PTEKS-i nõudeid.

Konkurentsiamet teeb riikliku ja haldusjärelevalvet nii esitatud taotluste alusel kui ka vihje saamisel omal algatusel.

2. Mida tuleks taotlusele või kaebusele lisada?

Vihjete ja märgukirjade esitamisele vorminõudeid ei ole ning teavet võib esitada nii suuliselt või kirjalikult.

PTEKS-i §-s 10 nimetatud taotlus peab aga olema kirjalik ja selles tuleb märkida taotluse esitaja nimi, taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäev, taotleja kontaktandmed ja taotleja digitaalallkiri. Juhul, kui taotluse esitaja soovib jääda anonüümseks, siis tuleb vastav soov taotluses koos põhjendusega selgelt ära märkida.

Selleks, et ebaausate kaubandustavade tuvastamine ja nende tõkestamine oleks efektiivne ja tõhus, soovitame pöördumises juhtunut võimalikult detailselt kirjeldada ning lisada pöördumisele ka kõik kättesaadaval olevad tõendid, mis on aluseks rikkumise kahtlusele. Näiteks kui rikkumine puudutab probleemset lepingutingimust, siis lisage kaebusele pooltevaheline leping. Kui rikkumine puudutab maksetega hilinemist, siis lisage vastavad arved ja maksekorraldused jne.

3. Kas Konkurentsiamet saab kaitsta müüja identiteeti ja esitatud teavet ostja ees, kelle kohta kaebus esitati?

Jah. Mõistame, et ebaausatest kaubandustavadest mõjutatud müüjad võivad olla suurematest ostjatest majanduslikult sõltuvad ning ametile kaebuse esitamisel seisavad silmitsi teatava hirmufaktoriga. Seetõttu kaitseb Konkurentsiamet võimalikust rikkumisest teatanu isikuandmeid ja esitatud teavet vastava taotluse korral. Siiski tuleb arvestada, et kui menetlust ei ole võimalik alustada või lõpule viia ilma kaebuse esitaja konfidentsiaalselt teavet avaldamata, siis lõpetab Konkurentsiamet menetluse järelevalvemeedet või rahatrahvi kohaldamata.

4. Kas võin Konkurentsiametiga anonüümselt ühendust võtta?

Jah, kui soovite võimalikest ebaausatest kaubandustavadest teavitamisel jääda anonüümseks, siis võite kasutada rikkumisest teavitamisel Konkurentsiameti veebipõhist anonüümset vihjete edastamise portaali.

Vihjete portaal asub siin.

Tasub siiski meeles pidada, et anonüümselt edastatud info ei pruugi alati olla piisav ebaausate kaubandustavade tuvastamiseks ega nende tõkestamiseks. Sellest hoolimata on igasugune teave, mis aitab kaardistada ebaausaid kaubandustavasid turul, Konkurentsiametile väärtuslik.