I. ÜLDSÄTTED
II. KOKKULEPPE, KOOSKÕLASTATUD TEGEVUSE JA ETTEVÕTJATE ÜHENDUSE OTSUSE KEELD
III. ERANDI ANDMISE MENETLUS
IV. TURGUVALITSEV ETTEVÕTJA
V. KOONDUMISE KONTROLLIMINE
VI. RIIGIABI
VII. KÕLVATU KONKURENTS
VIII. RIIKLIK JÄRELEVALVE
IX. VASTUTUS
X. RAKENDUSSÄTTED

RKs RT I 2001, 56, 332

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 20. juuni 2001. a otsusega nr 1088

KONKURENTSISEADUS
Vastu võetud 5. juunil 2001. a

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seaduse reguleerimisala on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil.

(3) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid tööjõuturul.

§ 2. Ettevõtja

(1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik.

(2) Kui avalik-õiguslikku funktsiooni täitev isik, riik või kohaliku omavalitsuse üksus osaleb kaubaturul, kohaldatakse neile ettevõtjate kohta käivaid sätteid. Riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Pangale ei laiene käesoleva seaduse 9. peatüki sätted.

(3) Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents.

(4) Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt teise ettevõtja või füüsilise isiku poolt ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, lepingu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, tööd või otsuste tegemist;
2) kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

§ 3. Kaubaturg

(1) Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

(2) Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja turuosa arvestada mõne muu võrreldava näitaja alusel.


2. peatükk
KOKKULEPPE, KOOSKÕLASTATUD TEGEVUSE JA ETTEVÕTJATE ÜHENDUSE OTSUSE KEELD

§ 4. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld

(1) Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas:
1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;
2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda;
4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.

(2) Põllumajandustootjate kokkuleppele, tegevusele ja nende ühenduste otsusele, mis käsitleb põllumajandussaaduse tootmist ja müüki ning ühiste vahendite kasutamist, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 2–6, kui selle kokkuleppe, tegevuse või otsusega konkurentsi oluliselt ei kahjustata.

§ 5. Vähese tähtsusega kokkulepe, tegevus või otsus

(1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2–6 sätestatut ei kohaldata vähese tähtsusega kokkuleppele, tegevusele ja otsusele.

(2) Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete summaarne osatähtsus ei ole kaubaturul:
1) vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse puhul suurem kui 10 protsenti;
2) horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse puhul suurem kui 5 protsenti;
3) kokkuleppe, tegevuse ja otsuse puhul, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, suurem kui 5 protsenti.

(3) Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Horisontaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.

(4) Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus või otsus siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud selle kokkuleppe, tegevuse või otsuse kogu toimimise aja jooksul.

§ 6. Erand

(1) Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega antud luba käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa võib anda juhul, kui kokkulepe, tegevus või otsus:
1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;
2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa saamiseks peavad olema täidetud kõik lõikes 2 sätestatud tingimused.

§ 7. Grupierand

(1) Grupierand on rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antud üldine luba käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.

(2) Grupierand kehtestatakse tähtajalisena ja selles võidakse määrata:
1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub;
2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda;
3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma, ning piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda;
4) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud grupierand ei kohaldu:
1) kaubaturgu valitseva ettevõtja suhtes;
2) kui kaubaturul, mida kokkulepe, tegevus või otsus mõjutab, praktiliselt puudub konkurents.

§ 8. Kokkuleppe ja otsuse kehtetus

Kokkulepe ja otsus või nende osa, millel on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud eesmärgid või tagajärjed ning millele ei ole § 6 või 7 alusel antud luba, on tühine, välja arvatud §-le 5 vastav kokkulepe ja otsus.


3. peatükk
ERANDI ANDMISE MENETLUS

§ 9. Eranditaotluse esitamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud erandi saamiseks tuleb esitada Konkurentsiametile eranditaotlus enne kokkuleppe sõlmimist, kooskõlastatud tegevuse alustamist või otsuse vastuvõtmist. Eranditaotluse võib esitada ka erandit vajava kokkuleppe sõlmimisest või otsuse vastuvõtmisest kuue kuu jooksul, seejuures on vastav kokkulepe või otsus või nende konkurentsi kahjustav osa kuni erandi andmiseni kehtetu.

(2) Eranditaotlus kokkuleppe, otsuse või nende osa või tegevuse kohta, mis ei olnud kokkuleppe sõlmimisel, tegevuse alustamisel või otsuse vastuvõtmisel käesoleva seadusega vastuolus, tuleb esitada kolme kuu jooksul, alates asjaolude ilmnemisest, mille tõttu kokkulepe või otsus või selle osa või tegevus osutub käesoleva seadusega vastuolus olevaks, või ajast, millal nende olemasolust oleks pidanud teada saama. Vastav kokkulepe või otsus või selle osa on vastavate asjaolude ilmnemisest kuni erandi andmiseni kehtetu.

(3) Eranditaotluse esitavad kokkuleppe sõlminud või kooskõlastatult tegutsenud või otsuse vastuvõtnud ettevõtjad ühiselt või üks nendest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud võivad ühiselt või eraldi eranditaotluse tagasi võtta igal ajal kuni erandi andmiseni, esitades sellekohase kirjaliku avalduse, kusjuures nimetatud avalduse esitaja ei pea olema sama isik, kes eranditaotluse esitas.

§ 10. Eranditaotlusele esitatavad nõuded

(1) Nõuded eranditaotlusele, erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks esitatavale taotlusele ja taotluse esitamise korra kehtestab rahandusminister määrusega. Konkurentsiameti nõudmisel peab eranditaotleja andma selgitusi ning esitama tutvumiseks dokumentide originaalid või nende koopiad või ärakirjad, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga.

(2) Kui eranditaotluses sisalduv või sellega seoses esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, määrab Konkurentsiamet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist saadab Konkurentsiamet eranditaotluse esitajale vastava kinnituse, mille väljasaatmisest algab ka käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade kulgemine.

(3) Isik, kelle kasuks on erand antud, ja isik, kes erandi andmise otsust taotleb, peab olulistest muudatustest eranditaotluses esitatud andmetes viivitamata Konkurentsiametile kirjalikult teatama.

(4) Teabe juurde, mida eranditaotluse esitaja või teine kokkuleppe pool peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke.

§ 11. Eranditaotluse lahendamine

(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb eranditaotluse kohta ühe järgmistest otsustest:
1) annab erandi, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe, tegevus või otsus on vastavuses käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustega;
2) keeldub erandi andmisest, kui ta leiab, et taotluse aluseks olev kokkulepe, tegevus või otsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele;
3) lõpetab menetluse, kui eranditaotlus on tagasi võetud või kui Konkurentsiameti määratud tähtajaks ei ole eranditaotleja oma taotluses puudusi kõrvaldanud või ei ole Konkurentsiameti nõutud teavet esitanud;
4) lõpetab menetluse erandit andmata, tunnistades kokkuleppe, tegevuse või otsuse erandit mittevajavaks, kuna tegemist ei ole käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud kokkuleppe, tegevuse või otsusega või kui kokkulepe, tegevus või otsus ei vaja erandit käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud alustel või kui kokkulepe, tegevus või otsus vastab grupierandile;
5) algatab eranditaotluse kohta täiendava menetluse, kui ta leiab, et taotluse aluseks oleva kokkuleppe, tegevuse või otsuse sobivus erandi saamiseks käesoleva seaduse § 6 alusel on kaheldav ning otsustamiseks on vajalik saada täiendavat teavet või teostada täiendavat kontrolli.

(2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb ühe käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud otsustest kahe kuu jooksul pärast kogu teabe saamist.

(3) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja otsustab algatada täiendava menetluse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel, teatab ta sellest kirjalikult erandi taotlejatele ning teeb ühe lõike 1 punktides 1–3 sätestatud otsustest kuue kuu jooksul pärast kogu teabe saamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu võib Konkurentsiamet pikendada üksnes eranditaotleja kirjalikul nõusolekul.

§ 12. Erandi andmise otsused

(1) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud otsus on kirjalik ja sisaldab põhjendust.

(2) Erandi andmise otsus võib sisaldada kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele tingimusi või kohustusi.

(3) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda erandi kuni viieks aastaks, kusjuures määratud tähtaja lõppemisel võib erandi kehtivuse tähtaega pikendada erandi andmise otsusega.

(4) Taotlus erandi kehtivuse tähtaja pikendamiseks esitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud määrusele vähemalt kuus kuud enne otsuses toodud erandi kehtivuse tähtaja lõppemist.

(5) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistab erandi andmise otsuse kehtetuks või muudab seda sõltuvalt konkurentsiolukorrast konkreetsel juhul, kui:
1) on toimunud olulisi muutusi erandi andmise aluseks olnud andmetes või tingimustes;
2) ei täideta erandi andmise otsusega pandud kohustusi või tingimusi;
3) erand anti mittetäielike või ebaõigete andmete alusel ja erandi saanud kokkulepe, tegevus või otsus ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele.

(6) Kõigi käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tehtud otsuste kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded.


4. peatükk
TURGUVALITSEV ETTEVÕTJA

§ 13. Turguvalitseva ettevõtja mõiste

(1) Turguvalitsev ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

(2) Turguvalitsev ettevõtja on ka käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja.

§ 14. Eri- või ainuõigust omav ettevõtja

(1) Eri- või ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul.

(2) Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 15. Olulist vahendit omav ettevõtja

Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.

§ 16. Turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine

Keelatud on turguvalitseva ettevõtja poolt oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:
1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine;
2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
3) võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
4) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi;
5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks;
6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest;
7) eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmine.

§ 17. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja tegevuse piirangud

(1) Eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.

(2) Olulist vahendit omavale ettevõtjale võib seadusega määratud riigiasutus, Vabariigi Valitsus või kohaliku omavalituse territooriumi piires teenust osutava olulist vahendit omava ettevõtja korral kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.

(3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada teatud liiki eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil teenuseid osutavatele eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ettevõtjatele ei laiene.

§ 18. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustused

(1) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud:
1) lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil;
2) hoidma raamatupidamises selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel (näiteks tootmine, edastamine, turustamine ja ettevõtja muud tegevusalad), tagades sellega majandusarvestuste läbipaistvuse.

(2) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja võib keelduda lubamast teistele ettevõtjatele juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile, kui keeldumiseks on objektiivsed alused, sealhulgas:
1) on ohustatud antud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga ühendatud seadmete ohutus ja turvalisus ning võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi töö efektiivsus ja turvalisus;
2) on ohustatud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine;
3) seadmed, mida soovitakse ühendada võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga, ei vasta kehtivatele tehnilistele standarditele või reeglitele;
4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi kaudu või abil;
5) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puudub seadusega ettenähtud luba vastavaks tegevuseks;
6) juurdepääsu tagajärjel ei ole tagatud seadusega ettenähtud andmete kaitse.


5. peatükk
KOONDUMISE KONTROLLIMINE

§ 19. Koondumine

(1) Koondumine on:
1) eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) tähenduses;
2) ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
3) ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
4) ühe füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle;
5) mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle.

(2) Ettevõtja üle valitseva mõju omandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 tähenduses on ka neis nimetatud isikute poolt ühise ettevõtja asutamine, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühise ettevõtja asutamise eesmärgiks või tagajärjeks on teda asutanud ettevõtjate omavahelise konkureeriva käitumise kooskõlastamine või tema äritegevus ei ole kavandatud pikaajaliseks ega iseseisvaks, kohaldatakse sellele tegevusele käesoleva seaduse §-s 4 sätestatut.

(4) Ettevõtja osa käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav turukäive.

(5) Koondumiseks ei loeta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehinguid, kui need toimuvad kontsernisiseste ümberkorraldustena.

§ 20. Koondumise osalised

Koondumise osaline on:
1) ühinev ettevõtja;
2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja või tema osa üle;
3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt omandavad valitseva mõju kolmanda ettevõtja või tema osa üle;
4) ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju.

§ 21. Koondumise kontrollimise kohaldamine

(1) Koondumist kontrollitakse, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis.

(2) Koondumist ei kontrollita, kui krediidiasutus, finantseerimisasutus, kindlustusandja või väärtpaberivahendaja, kelle igapäevaseks äritegevuseks on väärtpaberitehingud kas enda või teiste isikute nimel, omandavad edasimüümise eesmärgil teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, et nad ei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja konkureeriva käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite müügi ettevalmistamisel ning nende väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite omandamisest arvates.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väärtpaberite müümine ei ole ühe aasta jooksul võimalik, võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja oma otsusega pikendada seda tähtaega vastava isiku põhjendatud taotluse alusel.

§ 22. Koondumisele hinnangu andmine

(1) Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ja nii tegelikku kui ka potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2) juriidilisi või muid sisenemistõkkeid kaubaturule;
3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
4) ostjate, müüjate ja lõpptarbijate huvisid.

(2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja keelab koondumise, kui see võib tekitada või tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.

§ 23. Koondumise osaliste käive

(1) Koondumise osalise käive on raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) alusel arvutatud koondumisele eelnenud majandusaastal tema poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuste realiseerimise netokäive.

(2) Krediidi- ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste sissetulekute summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
1) intressitulu ja teised sarnased tulud;
2) tulu väärtpaberitest;
3) tulu osalustest ettevõtjates;
4) komisjoni- ja teenustasud;
5) finantsoperatsioonidest saadud puhaskasum;
6) muud tegevustulud.

(3) Kindlustusandja käibeks loetakse bilansiliste kindlustuspreemiate väärtus, mis hõlmab kõiki saadud ja saadavaid summasid kindlustusandja poolt või nimel väljastatud kindlustuslepingute alusel, kaasa arvatud väljaminevad edasikindlustuse preemiad.

§ 24. Käibe arvutamine

(1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel lisatakse tema käibele järgmiste ettevõtjate käive:
1) ettevõtja, kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju;
2) ettevõtja, kellel on koondumise osalise üle valitsev mõju;
3) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktis 2 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju;
4) ettevõtja, kelle üle käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud ettevõtjad ühiselt omavad valitsevat mõju.

(2) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed.

(3) Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing sooritati.

(4) Kui kahe või enama tehingu teel omandatakse valitsev mõju ettevõtja üle või ettevõtja osa üle, võetakse käibe arvutamisel arvesse kõigi nende osade käive, mille suhtes sooritati tehingud eelneva kahe aasta jooksul.

(5) Kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.

(6) Käibe arvutamise juhendi kehtestab rahandusminister määrusega. Eri majandusharudes tegutsevate koondumise osaliste käibe arvutamisel võib juhendis ette näha erinevaid metoodikaid.

§ 25. Koondumisest teatamine

(1) Koondumisest, mis kuulub kontrollimisele, teatatakse Konkurentsiametile ühe nädala jooksul, arvates:
1) ühinemislepingu sõlmimisest;
2) valitseva mõju omandamisest;
3) ühise valitseva mõju omandamisest;
4) väärtpaberite avaliku ostupakkumise väljakuulutamisest.

(2) Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse § 19 lõike 1:
1) punktis 1 nimetatud koondumise osalised ühiselt;
2) punktis 2 nimetatud valitsevat mõju omandav ettevõtja;
3) punktis 3 nimetatud ühist valitsevat mõju omandavad ettevõtjad ühiselt;
4) punktis 4 nimetatud isik, kes omandab valitsevat mõju;
5) punktis 5 nimetatud ühist valitsevat mõju omandavad isikud ühiselt.

(3) Krediidiasutused, väärtpaberivahendajad ja kindlustusandjad teatavad koondumisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal või mitte hiljem kui ühe nädala jooksul pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist.

§ 26. Koondumise teade

(1) Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ja selles sisalduvad:
1) andmed koondumise osaliste kohta, sealhulgas ärinimed, registrikoodid, kontaktandmed, tegevusalad;
2) koondumise kirjeldus;
3) andmed koondumise osaliste eelmise majandusaasta käibe kohta;
4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates;
5) andmed kaubaturgude kohta, sealhulgas andmed koondumise osaliste turuosade, peamiste konkurentide, klientide ja nende turuosade ning kaubaturule sisenemise või sealt lahkumise tõkete kohta;
6) teate esitaja kirjeldus koondumise mõjust kaubaturule;
7) andmed ettevõtjate ühenduste kohta, kuhu kuulub vähemalt üks koondumise osaline;
8) koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud, kui neid esineb, ja põhjendus nende vajalikkusest;
9) andmed muude koondumisega seotud asjaolude kohta, kui neid esineb, sealhulgas ettepanekud koondumisega otseselt seotud tingimuste ja kohustuste osas.

(2) Koondumise teatele lisatakse:
1) koondumise osaliste registreerimisdokumentide ärakirjad riiklikest registritest;
2) dokumendid, mille alusel koondumine jõustatakse;
3) koondumise osaliste koondumisele eelnenud majandusaasta aruanded ja raamatupidamisaruanded;
4) teate esitaja volitusi tõendav dokument;
5) dokument riigilõivu tasumise kohta;
6) koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu.

(3) Koondumise teatele lisatakse originaaldokumendid või nende tõestatud ärakirjad.

(4) Teatel peab olema selle esitamise kuupäev ja esitaja allkiri.

(5) Koondumise teate esitamise juhendi kehtestab rahandusminister määrusega.

(6) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile, loetakse teade mitteesitatuks.

(7) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib määrata tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks.

(8) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib vabastada koondumise osalise mõnede käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest, kui need ei ole vajalikud antud koondumise menetlemisel.

(9) Koondumise teates sisalduva teabe juurde, mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke. Ärisaladuseks ei saa lugeda koondumist ennast ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet.

§ 27. Koondumise menetlemine

(1) Koondumise teate esitamisest 30 kalendripäeva jooksul Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja:
1) teeb koondumiseks loa andmise otsuse, juhul kui kontrollitava koondumise puhul ei esine käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
2) teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise puhul;
3) saadab kirjaliku teate koondumise teate esitajale, kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt.

(2) Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja nelja kuu jooksul ühe järgmistest otsustest:
1) annab koondumiseks loa;
2) keelab koondumise;
3) lõpetab menetluse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.

(3) Vältimaks turguvalitseva seisundi tekkimise või tugevnemisega seotud konkurentsi kahjustamist, võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja, lähtudes koondumise osaliste ettepanekust, koondumiseks loa andmise otsuses kehtestada koondumise osalistele koondumisega otseselt seotud tingimused ja panna kohustused.

(4) Koondumine on lubatud, kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest.

(5) Koondumise osalised ei tohi enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuse tegemist teha toiminguid koondumise teostamiseks ega teha midagi, mis võib takistada koondumist keelava otsuse täitmist. Kõik nimetatud toimingud on kehtetud loa saamiseni, välja arvatud juhul, kui koondumine on lubatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

(6) Kui Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja on määranud tähtaja koondumise teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest.

(7) Kui koondumise osalised ei esita Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja määratud tähtaja jooksul vajalikku teavet või materjale, peatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemine teabe või materjalide esitamiseni.

(8) Koondumise osalistel ja nende esindajatel on õigus tutvuda kõigi koondumise kohta kogutud materjalidega, välja arvatud teise ettevõtja ärisaladus ja Konkurentsiameti sisesed dokumendid.

(9) Koondumise teate saamise, käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste ning lõike 1 punkti 3 alusel saadetud kirjaliku teate kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(10) Asjast huvitatud kolmandatel isikutel on õigus seitsme kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud koondumise teate saamise kohta teadaande avaldamisest esitada Konkurentsiametile oma arvamus ja vastuväited.

§ 28. Ärakuulamine

(1) Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise puhul esinevad käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolud, teavitatakse nendest kirjalikult koondumise teate esitanud isikut.

(2) Vajaduse korral võib läbi viia koondumise osaliste ärakuulamise Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teavitatakse ärakuulamisele kutsutavat isikut kirjalikult mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Ärakuulamisele kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ettenähtud tähtaega või kohta muuta.

§ 29. Koondumise kehtetus

(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui:
1) koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav;
2) koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu või muid tingimusi või kohustusi.

(2) Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba.


6. peatükk
RIIGIABI

§ 30. Üldsätted

(1) Riigiabi on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi riigiabi andja) poolt või nende vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist või müüki. Selleks võib olla rahaline abi, maksuvõlgade tasumise ajatamine, võlgade kustutamine, laenude andmine soodsamatel tingimustel kui tavaliselt teistele ettevõtjatele ja muus vormis antud abi.

(2) Riigiabi andjana käsitatakse ka:
1) sihtasutust, kes kasutab otseselt või kaudselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid;
2) mittetulundusühingut, kes kasutab otseselt või kaudselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid;
3) avalik-õiguslikku juriidilist isikut, kes kasutab otseselt või kaudselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid;
4) äriühingut, milles riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab üle poole osa- või aktsiakapitalist või üle poole aktsiate või osadega esindatud häältest;
5) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud äriühinguga ühte kontserni kuuluvat äriühingut.

(3) Käesolev seadus ei anna õigust saada riigiabi, vaid sätestab riigiabi andja õiguse anda abi ettevõtjale juhul, kui järgitakse käesolevas seaduses sätestatut.

(4) Riigiabiks ei loeta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku sellist tegevust, kus ta käitub nii, nagu käituks tavaliselt turumajanduse tingimustes mõistlikult tegutsev ettevõtja.

(5) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) (RT II 1995, 22–27, 120) artikli 63 lõikes 5 ettenähtud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale riigiabina antavale abile. Nimetatud abi andmise tingimused ja kord sätestatakse eraldi seadustega.

§ 31. Riigiabi andmise üld- ja eritingimused

(1) Anda võib ainult üldiste huvidega kokkusobivat riigiabi, mis vastab käesolevas seaduses sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele.

(2) Üldiste huvidega sobib kokku järgmist tüüpi riigiabi:
1) sotsiaalse iseloomuga riigiabi tingimusel, et sellise riigiabi andmisega ei kaasne toodete päritolul põhinevat diskrimineerimist;
2) riigiabi loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tõttu tekkinud kahjude heastamiseks.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib üldiste huvidega kokkusobivaks pidada riigiabi:
1) majandusliku arengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on väga madal või kus tööpuudus on väga kõrge;
2) üleeuroopalist huvi pakkuva projekti elluviimiseks või tõsise majandushäire kõrvaldamiseks Eestis;
3) teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui selline abi ei mõju majandustingimustele negatiivselt ulatuses, mis on vastuolus üldiste huvidega;
4) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.

(4) Riigiabi antakse kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Sellise riigiabi andmine tuleb lõpetada, kui see ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldtingimusele või lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele.

(5) Riigiabi kogusuuruse arvutamisel arvestatakse ka Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest ettevõtjale antud riigiabi, kui käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustes ei ole sätestatud teisiti.

(6) Riigiabi andmise eritingimused ja nendega seotud mõisted kehtestab Vabariigi Valitsus valdkonniti, lähtudes Euroopa lepingu artikli 63 lõikes 2 sätestatust.

§ 32. Eksporditegevusega seotud riigiabi ja abi impordi asendamiseks

(1) Eksporditegevusega seotud riigiabi (edaspidi ekspordiabi) ja abi impordi asendamiseks ei ole kokkusobiv üldiste huvidega.

(2) Ekspordiabi on abi, mis on otseselt seotud eksporditavate kaupade kogustega, turustusvõrgu sisseseadmise ja käigushoidmisega või muude eksporditegevusega seotud jooksvate kuludega.

(3) Abi impordi asendamiseks on abi, mida antakse ettevõtjale imporditud kaupade asemel kodumaisete kaupade kasutamise eest.

(4) Ekspordiabina ei käsitata abi, mida antakse ettevõtjale osalemiseks kaubandusmessidel ning uuringuteks või konsultatsiooniteenusteks, mis on vajalikud uue või olemasoleva toote müügilelaskmiseks uuel turul.

(5) Üldiste huvidega võib kokkusobivaks pidada ekspordi garanteerimist ja krediteerimist, kui see ei ole vastuolus Euroopa lepingu või mõne muu välislepinguga.

§ 33. Vähese tähtsusega abi

(1) Abi, mis ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul, on vähese tähtsusega. Vähese tähtsusega abi loetakse üldiste huvidega kokkusobivaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata transpordile antava riigiabi, ekspordiabi ja impordi asendamiseks antava abi puhul.

(3) Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja taotleda käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud riigiabi andmise luba.

§ 34. Riigiabi andmise luba

(1) Riigiabi võib anda ainult rahandusministri eelneval kirjalikul loal ning riigiabi andmist ei alustata enne, kui rahandusminister on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikele 3 loetakse riigiabi rahandusministri poolt lubatuks või kui Vabariigi Valitsus on vastavalt käesoleva seaduse §-le 48 andnud riigiabi andmise loa.

(2) Riigiabi andmise loa taotlus (edaspidi loa taotlus) esitatakse rahandusministrile koos kogu vajaliku teabega, arvestades käesolevas seaduses sätestatud menetlemise tähtaegu. Loa taotluse vormi(d) ja nende täitmise juhendi(d) kehtestab rahandusminister.

(3) Rahandusminister teeb riigiabi andmise loa taotluse kohta otsuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 36 või 38. Otsuse teeb rahandusminister oma käskkirjaga, viidates käesoleva seaduse vastavale sättele. Otsusest teavitatakse viivitamata kirjalikult loa taotlejat.

§ 35. Riigiabi programm ja individuaalne riigiabi

(1) Riigiabi andja võib riigiabi andmise luba taotleda nii riigiabi programmi (edaspidi abiprogramm) kui individuaalse riigiabi kohta.

(2) Abiprogrammi aluseks on igasugune õigusakt või leping, millest tuleneb võimalus anda riigiabi õigusaktis või lepingus eelnevalt kindlaks määratlemata ettevõtjatele ühe eesmärgi või sarnaste eesmärkide saavutamiseks.

(3) Individuaalne riigiabi on riigiabi, mida ei anta abiprogrammi raames, või abiprogrammi raames antav riigiabi, mille kohta tuleb taotleda eraldi rahandusministri luba.

§ 36. Riigiabi andmise loa taotluse menetlemine

(1) Rahandusminister vaatab talle esitatud loa taotluse läbi ja teeb ühe järgmistest otsustest:
1) tagastab taotluse, kui taotluses esitatu ei ole riigiabi käesoleva seaduse § 30 lõike 1 tähenduses;
2) annab riigiabi andmise loa, kui taotluses esitatud riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega;
3) algatab riigiabi andmise loa taotluse kohta täiendava menetluse, kui tal on alust kahelda riigiabi kokkusobivuses üldiste huvidega.

(2) Rahandusminister teeb ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsustest kahe kuu jooksul pärast riigiabi loa taotleja või riigiabi saaja poolt kõigi vajalike andmete esitamist või käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud teate esitamist. Seda tähtaega võib muuta rahandusministri ja loa taotleja omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

(3) Kui loa taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul saanud kirjalikku teadet rahandusministri poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsuse kohta, teavitab ta sellest rahandusministrit. Kui rahandusminister eeltoodud teate kättesaamisele järgneva 15 tööpäeva jooksul ei ole loa taotlejale teatanud ühest käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud otsusest, loetakse riigiabi rahandusministri poolt lubatuks.

§ 37. Teabe nõudmine

(1) Rahandusministril on õigus nõuda riigiabi andmise loa taotluse menetluse läbiviimiseks vajalikke andmeid loa taotlejalt, abi saajalt ja kolmandatelt isikutelt kahe kuu jooksul riigiabi andmise loa taotluse või mis tahes nõutud lisateabe kättesaamise päevast arvates. Seda tähtaega muudetakse vastavalt sellele, kuidas on muudetud käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud tähtaeg.

(2) Kui loa taotleja vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 2 esitatud riigiabi andmise loa taotluses esitatav teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav või taotluse läbivaatamiseks on vaja täiendavaid andmeid, teavitatakse sellest loa taotlejat, abi saajat või kolmandaid isikuid kirjalikult, nõudes määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist või andmete esitamist.

(3) Loa taotlus loetakse mitteesitatuks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks ei ole puudused kõrvaldatud või loa taotleja ei ole esitanud kogu nõutud teavet või ta ei ole selleks tähtajaks teatanud, et nõutud täiendav teave ei ole kättesaadav või see on juba esitatud. Teabe mittekättesaadavus peab olema põhjendatud. Loa taotluse mitteesitatuks lugemisest teatatakse taotlejale kirjalikult.

(4) Rahandusminister võib loa taotleja vastava taotluse alusel ning mõjuvate põhjuste olemasolu korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaega pikendada.

§ 38. Täiendava menetluse lõpetamine

(1) Rahandusminister lõpetab käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 3 alusel alustatud täiendava menetluse, tehes ühe järgmistest otsustest:
1) annab riigiabi andmise loa, kui riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega;
2) tagastab taotluse, kui ta pärast loa taotleja poolt abiprogrammis või individuaalse riigiabi kavas tehtud muudatusi leiab, et taotluses esitatu ei ole riigiabi käesoleva seaduse § 30 lõike 1 tähenduses;
3) annab riigiabi andmise loa, kui ta pärast loa taotleja poolt abiprogrammis või individuaalse riigiabi kavas tehtud muudatusi leiab, et riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega;
4) keeldub riigiabi andmise loa andmisest, kui riigiabi ei sobi kokku üldiste huvidega.

(2) Rahandusminister võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud otsusele lisada käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele vastavaid tingimusi, mille täitmise korral võib abi lugeda üldiste huvidega kokkusobivaks, ja kohustusi, mis võimaldavad jälgida otsuse täitmist.

(3) Rahandusminister teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsused kuue kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete laekumist. Seda tähtaega võib vajaduse korral muuta rahandusministri ja loa taotleja omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

§ 39. Riigiabi andmise loa taotluse tagasivõtmine

(1) Loa taotleja võib käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud riigiabi andmise loa taotluse tagasi võtta enne, kui rahandusminister on teinud otsuse vastavalt §-le 36.

(2) Kui täiendav menetlus on käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 3 alusel juba algatatud ja loa taotleja võtab loa taotluse tagasi enne, kui rahandusminister on teinud otsuse vastavalt §-le 38, teeb rahandusminister oma käskkirjaga otsuse menetluse lõpetamiseks ja loa taotluse tagastamiseks.

§ 40. Otsuste avaldamine

Käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktide 2 ja 3, § 38 lõike 1 punktide 1, 3 ja 4, § 39 lõike 2 ning § 43 lõike 1 alusel tehtud rahandusministri otsused avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 41. Otsuse tühistamine

(1) Rahandusminister võib tühistada vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktile 1 või 2 või § 38 lõikele 1 tehtud otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav. Enne otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist algatab rahandusminister täiendava menetluse vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktile 3.

(2) Kui rahandusminister pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat menetlust teeb käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsuse, võib ta nõuda riigiabi tagastamist vastavalt §-le 43.

§ 42. Ebaseadusliku riigiabiga ja riigiabi väärkasutamisega seotud menetlus

(1) Ebaseaduslik riigiabi on riigiabi, mida hakati andma pärast käesoleva seaduse jõustumist ning millele rahandusminister ei ole andnud luba või mida ei loeta lubatuks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikele 3 või mille kohta Vabariigi Valitsus vastavalt §-le 48 ei ole andnud riigiabi andmise luba.

(2) Riigiabi väärkasutamine on riigiabi kasutamine eesmärgil, mis on erinev kasutusest või eesmärgist, mis oli nimetatud riigiabi kohta esitatud teabes, või käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatud tingimuste või kohustuste mittetäitmine.

(3) Ebaseaduslikust riigiabist või riigiabi väärkasutamisest võivad rahandusministrile teatada kõik asjast huvitatud kolmandad isikud.

(4) Kui rahandusminister saab teavet väidetava ebaseadusliku riigiabi või riigiabi väärkasutamise kohta, teeb ta ettekirjutuse:
1) riigiabi andjale või riigiabi saajale teabe esitamiseks määratud tähtaja jooksul;
2) riigiabi andjale riigiabi andmise loa taotluse esitamiseks määratud tähtaja jooksul;
3) riigiabi andjale ebaseadusliku riigiabi või väidetavalt väärkasutatud riigiabi andmise peatamiseks, kuni ta on selle kohta teinud käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 2 või § 38 lõikes 1 sätestatud otsuse.

(5) Ebaseadusliku riigiabiga või riigiabi väärkasutamisega seotud menetluse käigus teeb rahandusminister otsuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 36. Kui riigiabi andja või riigiabi saaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ettekirjutust või ei esita nõutud lisateavet, tehakse otsus olemasoleva teabe põhjal. Käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punkti 3 alusel algatatav täiendav menetlus lõpetatakse ühe § 38 lõikes 1 sätestatud otsusega.

(6) Kui rahandusminister pärast täiendavat menetlust teeb käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsuse, võib ta nõuda riigiabi tagastamist vastavalt §-le 43.

§ 43. Riigiabi tagastamine

(1) Kui pärast käesoleva seaduse § 41 või 42 alusel läbiviidud täiendavat menetlust tehakse § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsus, on rahandusministril õigus teha riigiabi andjale või riigiabi saajale ettekirjutus riigiabi andmise otsuse tühistamiseks või riigiabi tagastamiseks.

(2) Tagastamisele kuuluva riigiabi suuruse arvutamisel arvestatakse abi suurust ja kulusid enne nendelt otseste maksude mahaarvamist. Kui abi anti mitterahalises vormis, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks toetuseks. Abi, mida anti mitmete osamaksetena, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui abi tehti kättesaadavaks.

(3) Rahandusministril on õigus nõuda käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 ning § 42 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riigiabi tagastamist 10 aasta jooksul. Tähtaja kulgemine algab riigiabi kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Rahandusministri poolt läbiviidava menetluse või asja kohtuliku menetluse ajaks tähtaja kulgemine peatub.

(4) Kui riigiabi saaja ei täida ettekirjutust riigiabi tagastamise kohta, on rahandusministril õigus pöörduda kohtusse.

§ 44. Intressi nõudmine

Rahandusministril on õigus nõuda intressi iga riigiabi tagastamise juhtumi korral käesoleva seaduse § 43 lõike 1 alusel tagastatava riigiabi summalt. Sissenõutud intressid kantakse riigieelarve tuludesse. Intressi arvestatakse alates riigiabi kättesaadavaks tegemise päevast, kasutades selleks abi lubamise otsusele või selle puudumisel riigiabi andmisele eelnenud kuu Eesti pankade poolt mittefinantssektori ettevõtjatele antavate laenude keskmist intressimäära.

§ 45. Ettekirjutus

(1) Käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 nimetatud ettekirjutusse märgitakse:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
4) ettekirjutuse tegemise alused koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele;
5) käesoleva seaduse § 42 lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul määratakse kindlaks, millist teavet nõutakse;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) sunniraha summa, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;
8) ettekirjutuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.

(2) Rahandusminister võib ettekirjutuses ette näha riigiabi andmise peatamisega kaasnevaid kohustuslikke toiminguid.

§ 46. Sunniraha määramine

(1) Rahandusminister võib määrata käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunniraha võib ettekirjutuse täitmiseni rakendada korduvalt.

§ 47. Riigiabikomisjon

(1) Vabariigi Valitsus moodustab riigiabikomisjoni (edaspidi komisjon), mille ülesandeks on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 alusel rahandusministri otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud taotluse kohta ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele.

(2) Komisjoni moodustamise korra ja töökorralduse kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 48. Vaidlusaluse riigiabi juhtumi menetlemine

(1) Kui rahandusminister lisab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 alusel oma otsusele tingimusi ja kohustusi või teeb § 38 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsuse, millega loa taotleja ei nõustu, on loa taotlejal õigus pöörduda rahandusministri otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse vastuvõtmiseks komisjoni poole, kes pärast asja läbivaatamist saadab materjalid koos oma ettepanekutega Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

(2) Komisjonile esitatakse kõik loa taotleja, abi saaja ja kolmandate isikute poolt rahandusministrile esitatud materjalid ning rahandusministri poolt juhtumi kohta tehtud otsus.

(3) Vabariigi Valitsus vaatab talle esitatud taotluse läbi ja teeb ühe järgmistest otsustest:
1) tunnistab kehtetuks rahandusministri otsuse ja annab oma korraldusega riigiabi andmise loa;
2) jätab talle esitatud taotluse rahuldamata.

§ 49. Riigiabi aruandlus

(1) Riigiabi andmise ja kasutamise aruande vormi ning esitamise tähtpäeva kehtestab rahandusminister. Riigiabi andja esitab riigiabi andmise ja kasutamise aruande rahandusministrile. Aruanne esitatakse ka vähese tähtsusega riigiabi andmise ja kasutamise kohta.

(2) Rahandusminister koostab kalendriaasta lõppemisest 12 kuu jooksul aruande kogu sellel aastal antud riigiabi kohta. Aruanne esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.


7. peatükk
KÕLVATU KONKURENTS

§ 50. Kõlvatu konkurentsi keeld

(1) Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:
1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine;
2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.

(2) Kõlvatu konkurents on keelatud.

(3) Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284) sätteid.

§ 51. Eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine

(1) Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.

(2) Keelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi või -allikate, hinna, tariifi, allahindluse, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta.

§ 52. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine

(1) Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

(2) Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.

§ 53. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine

Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras.


8. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 54. Riikliku järelevalve korraldus

(1) Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle, välja arvatud 6. ja 7. peatükis sätestatu täitmise üle.

(2) Rahandusminister teostab riiklikku järelevalvet 6. peatükis sätestatu täitmise üle.

§ 55. Konkurentsiameti pädevus

(1) Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.

(2) Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega.

§ 56. Koostöö Euroopa Komisjoniga

Vastavalt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisele assotsieerumislepingule (Euroopa leping) ja Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsusele nr 1/99 Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu artikli 63 lõike 1 punkti i, lõike 1 punkti ii ja lõike 2 rakendamiseks vajalike eeskirjade vastuvõtmise kohta (RT II 1999, 15, 94) toimub Euroopa Komisjoni ja Konkurentsiameti koostöö nende eeskirjade artiklis 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt.

§ 57. Konkurentsiameti õigus nõuda teavet

(1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet:
1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks;
2) kaubaturu piiritlemiseks;
3) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks;
4) erandi andmise otsustamiseks;
5) turguvalitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks;
6) koondumise kontrollimiseks;
7) menetlemise alustamise otsustamiseks;
8) seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise asja menetlemiseks;
9) käesoleva seaduse täitmise üle muu järelevalve teostamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikult, kusjuures nimetatakse ära taotluse eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse sanktsioonidele teabe esitamata jätmise ning mittetäieliku, ebaõige ja eksitava teabe esitamise eest. Teabe esitamise tähtajaks määratakse mitte vähem kui 10 kalendripäeva.

(3) Konkurentsiametil on õigus füüsilist isikut, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindajat või töötajat või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta.

§ 58. Konkurentsiametisse kutsumine

(1) Füüsiline isik, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindaja või töötaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisik või nende esindajad, kutsutakse Konkurentsiametisse kutsega, milles märgitakse:
1) kutsutava isiku nimi või nimetus;
2) kutsumise põhjus ja õiguslik alus;
3) alustatud juhtumi korral juhtumi number;
4) ilmumise aeg ja koht;
5) kutsutava isiku õigused, sealhulgas õigus esitada kirjalik seletus;
6) kohustus teatada ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest.

(2) Kutse antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega (edaspidi kättetoimetamine) ning ilmumiseks antakse kutsutud isikule või tema esindajale mitte vähem kui 10 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib seda tähtaega muuta, samuti edastada kutse suuliselt.

(3) Kutsutud isikule kutse kättetoimetamisel loetakse ka tema esindajale kutse kättetoimetatuks, menetlusosalise esindajale kutse kättetoimetamisel loetakse ka tema volitajale kutse kättetoimetatuks.

(4) Juriidilisele isikule loetakse kutse kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud juriidilise isiku registrisse kantud asukoha aadressil.

(5) Kui tähtajaks ilmumine ei ole võimalik, peab kutsutud isik sellest viivitamata teatama.

(6) Kutsutud isiku ilmumata jäämise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidmisega, kutse kättesaamine hilinenult või muu asjaolu, mille menetleja loeb mõjuvaks.

§ 59. Konkurentsiameti õigus nõuda materjale

(1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt ja esindajatelt dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.

(2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastatakse talle Konkurentsiameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta ning neil on õigus Konkurentsiametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu nende poolt esitatud dokumentide, kavandite ja muude materjalide originaalid tagasi saada.

§ 60. Ettevõtja asukoha ja tegutsemiskoha kontrollimine

(1) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirjaga volitatud Konkurentsiameti ametnikul või esindajal (edaspidi kontrollimist teostav isik) on õigus käesoleva seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise tuvastamise eesmärgil kontrollida ettevõtja asukohta ja tegutsemiskohta, sealhulgas ettevõtet, territooriumi, hoonet, ruumi ja transpordivahendit, ilma eelneva hoiatuse või eriloata nii tööajal kui tegutsemiskoha kasutamise ajal. Ettevõtja nõusolekul võib tema asukohta, tegutsemiskohta või ettevõtet kontrollida ka muul ajal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimine toimub ettevõtja, tema esindaja või töötaja teadmisel ning neil on õigus viibida kontrollimise juures.

(3) Kontrollitava ettevõtja asukohas või tegutsemiskohas esitab kontrollimist teostav isik sellele ettevõtjale, tema esindajale või töötajale tõestatud ärakirja või väljavõtte Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusest juhtumi menetluse alustamise kohta ja Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja käskkirja kontrollimist teostava isiku volitamise kohta.

(4) Kontrollimist teostaval isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel järgmised õigused:
1) õigus kontrollida viivitamata ettevõtja tegevust puudutavaid dokumente, nende kavandeid ja muid materjale ning saada neist kontrollitava ettevõtja kulul ärakirju või koopiaid, mille originaalile vastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga;
2) õigus kontrollida viivitamata kontrollitava ettevõtja asukohas ja tegutsemiskohas elektroonilisel kujul arvutis peetavaid andmeid ja andmebaase ning elektroonilisi andmekandjaid ning teha neist kontrollitava ettevõtja kulul väljatrükke ja elektroonilisi koopiaid, mille õigsust kinnitab kontrollitav isik, tema esindaja või töötaja oma allkirjaga väljatrükil või eraldi lehel;
3) õigus võtta ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt seletusi, mis vormistatakse vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõikele 3.

(5) Kontrollimist teostaval isikul on kohustus koostada kontrollimise tulemuste kohta kokkuvõte.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kokkuvõttesse märgitakse:
1) kokkuvõtte koostamise aeg ja koht;
2) kokkuvõtte koostaja nimi ja ametikoht;
3) kontrollitava füüsilise isiku, tema esindaja või töötaja nimi ja ametikoht või juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimetus ja juriidilise isiku esindaja või töötaja nimi ja ametikoht;
4) kontrollimise käik;
5) märge kontrollitavale ettevõtjale, tema esindajale või töötajale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse ärakirja või väljavõtte ja käskkirja esitamise kohta;
6) loetelu kontrollitavalt ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt võetud seletuste kohta;
7) kontrollimise käigus saadud materjalide loetelu;
8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui tõlk osaleb;
9) kontrollitava ettevõtja või tema esindaja või töötaja märkused kontrollimise kohta;
10) märge selle kohta, et kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja on saanud kätte kokkuvõtte ühe eksemplari.

(7) Kui ettevõtja või tema esindaja või töötaja takistab kontrollimisalast tegevust, tehakse kokkuvõttesse sellekohane kanne, märkides võimaluse korral takistamise motiivid.

(8) Kokkuvõte koostatakse kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla koostaja ja kontrollitava ettevõtja esindaja või töötaja. Allkiri antakse igale leheküljele ning kontrollitav ettevõtja ja Konkurentsiamet saavad kokkuvõttest kumbki ühe eksemplari. Konkurentsiameti eksemplarile lisatakse kõik kontrollimise käigus saadud materjalid.

(9) Kui kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja keeldub kokkuvõttele alla kirjutamast, tehakse kokkuvõttesse vastav kanne ja märgitakse allakirjutamisest keeldumise motiivid.

§ 61. Soovituste andmine ja menetluse piiritlemine

(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.

(2) Konkurentsiametil on õigus menetluse käigus kontrollida kõigi tema järelevalve alla kuuluvate käesoleva seaduse sätete täitmist, laiendades selleks vajaduse korral menetlusosaliste ringi ja väljudes kaebuse või avalduse (edaspidi kaebuse) alusel või oma algatusel alustatud menetluse piiridest.

§ 62. Ettekirjutus ja sunniraha määramine

(1) Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik:
1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud tähtajaks teabe või materjalid esitamata;
2) takistas ettevõtja asukoha või tegutsemiskoha kontrollimist;
3) jättis suulisele arutamisele, haldusõiguserikkumise protokolli koostamisele või seletuste andmisele ilmumata;
4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud vastavat otsust või on tehtud koondumist keelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või milleks antud loa on Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja tunnistanud kehtetuks.

(2) Ettekirjutusega kohustatakse tegema nõutav tegu või hoiduma keelatud teost.

(3) Ettekirjutus sisaldab hoiatust, milles määratakse:
1) tähtpäev, milleni on aega ettekirjutus täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole tähtpäeva vaja märkida);
2) sunniraha summa, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;
3) ettekirjutuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.

(4) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud sunniraha võib kuni ettekirjutuse täitmiseni rakendada korduvalt.

§ 63. Ärisaladuse hoidmise kohustus

(1) Konkurentsiametil ei ole õigust avaldada ettevõtja nõusolekuta tema ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, teisele isikule ega neid avalikustada, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Ärisaladus ei ole: üldsusele avaldamisele kuuluv teave ning Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja tehtud otsus ja Konkurentsiameti peadirektori, tema asetäitja või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud haldusõiguserikkumise protokoll, millest on ärisaladused välja jäetud.

(3) Haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel ei tohi Konkurentsiamet ettevõtja vastu kasutada teavet, mida käesoleva seaduse kohaselt ei saa sellele ettevõtjale avaldada.

(4) Konkurentsiamet jätab avaldamisele kuuluvate otsuste tekstist välja ärisaladused.

§ 64. Kaebus

(1) Kaebus esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ning selles märgitakse:
1) adressaat, kellele kaebus esitatakse;
2) kaebuse esitaja nimi, alaline elu- või asukoht (postiaadress) ning sidevahendi number;
3) kaebuse esitamise kuupäev;
4) kaebuse sisu ja põhjused, miks selle esitaja leiab, et konkurentsi on kahjustatud ning milliseid kaebuse esitaja õigusi on rikutud;
5) kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus;
6) kaebuse esitaja kinnitus, et ta ei ole esitanud samas asjas kaebust või hagi kohtusse;
7) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud otsuse kättesaamise viisi valik;
8) muud asjaolud, mida kaebuse esitaja peab oluliseks.

(2) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Juriidilise isiku ja juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse nimel esitatud kaebusele kirjutab alla selleks volitatud isik. Kaebuse esitaja esindaja lisab volitust tõendava dokumendi. Juriidilise isiku seadusliku esindaja volitusi tõendab vastava registrikaardi kehtiv koopia. Kaebusele lisatakse kaebuse esitajale kättesaadavad tõendid.

(3) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega võidakse kaebuse esitaja nimi või nimetus tema põhjendatud taotluse alusel tunnistada kolmandatele isikutele avaldamisele mittekuuluvaks.

§ 65. Juhtumi menetlemise alustamine ja alustamisest keeldumine

(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja teeb 30 kalendripäeva jooksul kaebuse laekumisest:
1) juhtumi menetlemise alustamise otsuse või
2) juhtumi menetlemise alustamisest keeldumise otsuse.

(2) Konkurentsiameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule teha juhtumi menetlemise alustamise otsus oma algatusel.

(3) Juhtumi menetlemist ei alustata ja alustatud menetlus lõpetatakse, kui selgub, et:
1) juhtumi menetlemine ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse;
2) puuduvad käesoleva seaduse rikkumise tunnused;
3) isikut on juba karistatud sama rikkumise toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või mõnes teises riigis;
4) sama asi on esitatud kohtu menetlusse või selles asjas on algatatud kriminaalasi;
5) samas asjas on olemas jõustunud Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsus või kohtuotsus, mis on tehtud samade asjaolude alusel;
6) füüsiline isik on surnud või juriidiline isik on lõppenud, kelle suhtes peaks alustama või on alustatud menetlus.

(4) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusesse juhtumi menetlemise alustamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
2) kaebuse või avalduse esitaja nimi või nimetus, välja arvatud käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatud juhul;
3) otsuse tegemise alus koos viitega käesoleva seaduse vastavale sättele;
4) otsuse tegija nimi.

(5) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusesse juhtumi menetlemise alustamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
2) otsuse tegemise alus koos viitega käesoleva seaduse vastavale sättele;
3) otsuse tegija nimi.

(6) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusesse juhtumi menetlemise alustamisest keeldumise kohta märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
2) kaebuse esitaja nimi või nimetus, välja arvatud käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatud juhul;
3) kaebuse sisu kokkuvõte;
4) otsuse tegemise alus koos viitega käesoleva seaduse vastavale sättele;
5) otsuse tegemise põhjendus;
6) otsuse tegija nimi.

§ 66. Menetlusosalised

(1) Juhtumi menetlemisel on menetlusosalised:
1) kaebuse esitaja;
2) menetluse subjekt;
3) asjast huvitatud kolmas isik.

(2) Menetluse subjekt on isik, kes on väidetavalt rikkunud käesolevat seadust. Kui väidetavaks seaduserikkujaks on ühendus, on sama menetluse subjektideks ka ühenduse liikmed. Asjast huvitatud kolmas isik on isik, kelle õigusi ja kohustusi juhtum puudutab.

§ 67. Menetlusosaliste õigused juhtumi menetlemisel

(1) Menetlusosalistel või nende esindajatel on õigus avaldada seisukohti, esitada tõendeid ja taotlusi juhtumi kohta.

(2) Menetluse subjektil on õigus nõuda ühel korral juhtumi suulise arutamise läbiviimist Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt.

(3) Kaebuse esitajal on õigus taotleda menetluses oma isiku mitteavaldamist.

(4) Menetluse subjektil, kaebuse esitajal ja nende esindajal on õigus tutvuda kõigi juhtumi kohta kogutud materjalidega pärast Konkurentsiameti poolt kogu teabe saamist, välja arvatud teise ettevõtja ärisaladus ja Konkurentsiameti sisesed dokumendid ning andmed kaebuse esitanud isiku kohta, juhul kui kaebuse esitanud isiku nimi või nimetus on tunnistatud avaldamisele mittekuuluvaks käesoleva seaduse § 64 lõike 3 alusel.

§ 68. Juhtumi suuline arutamine

(1) Vajaduse korral võidakse läbi viia juhtumi suuline arutamine Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teavitatakse arutamisele kutsutavat isikut kirjalikult mitte vähem kui 10 kalendripäeva enne arutamist. Arutamisele kutsutava isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja ettenähtud tähtaega või kohta muuta.

(2) Juhtumi suulisel arutamisel võivad osaleda menetlusosalised, nende esindajad, Konkurentsiameti ametnikud, Konkurentsiameti esindajad ning menetlusosaliste ja Konkurentsiameti kokkuleppel kutsutud isikud. Suuline arutamine võib toimuda erinevatele menetlusosalistele erinevas kohas ja erineval ajal.

(3) Konkurentsiametil on õigus suuline arutamine heli- või videosalvestada, millest suulisel arutamisel osalevaid isikuid eelnevalt teavitatakse.

(4) Juhtumi suulise arutamise kohta koostatakse kokkuvõte, kuhu märgitakse:
1) kokkuvõtte koostamise aeg ja koht;
2) suulisel arutamisel osaleva isiku nimi ja ametikoht, juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimetus ja juriidilise isiku esindaja või töötaja nimi ja ametikoht;
3) suulise arutamise käik ja arutamisele kutsutud isikute seletused;
4) märge tõlgi osavõtu kohta, kui tõlk osaleb;
5) märge suulise arutamise heli- või videosalvestamise kohta;
6) suulise arutamise osaliste märkused või nende puudumine kokkuvõtte, samuti heli- või videosalvestuse kohta;
7) suulise arutamise käigus Konkurentsiametile üleantud materjalide loetelu.

(5) Kokkuvõte koostatakse ühes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla suulisel arutelul osalenud Konkurentsiameti ametnikud, kusjuures kõik suulisel arutamisel osalenud isikud võivad soovi korral saada nimetatud kokkuvõtte ärakirja.

§ 69. Juhtumi menetlemise peatamine

(1) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib juhtumi menetlemise oma otsusega peatada, kui juhtumi kohta seisukoha võtmisel:
1) omab olulist tähtsust antud juhtumiga seotud lahend haldus-, haldusõiguserikkumise, tsiviil- või kriminaalasjas, milles menetlus on pooleli;
2) olulist tähtsust omava tõendi saamine on takistatud, kusjuures muud vajalikud toimingud on teostatud.

(2) Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib juhtumi menetlemise oma otsusega uuendada:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 märgitud kohtu- või halduslahendi jõustumisel,
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 märgitud tõendi saamist takistava asjaolu äralangemisel või
3) kui selgub, et asjaolu, mille esinemist või mitteesinemist sooviti antud tõendiga tõendada, on võimalik muul viisil kindlaks teha või sel asjaolul ei ole olulist tähtsust.

§ 70. Juhtumi menetlemise lõpetamine

(1) Enne juhtumi menetlemise lõpetamist saadetakse menetluse subjektile kirjalik teade, millega antakse talle tähtaeg mitte vähem kui 10 kalendripäeva, mille jooksul isikut kutsutakse tutvuma kõigi menetluse käigus kogutud materjalidega, välja arvatud teise isiku ärisaladus, Konkurentsiameti sisesed dokumendid ja kaebuse esitanud isiku nimi või nimetus, kui see on tunnistatud avaldamisele mittekuuluvaks käesoleva seaduse § 64 lõike 3 alusel.

(2) Isikul on õigus esitada täiendavat teavet 20 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate Konkurentsiameti poolt väljastamisest arvates. Sätestatud tähtaja möödumisega loetakse kogu teave esitatuks.

(3) Juhtumi menetlemine lõpetatakse kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist.

(4) Juhtumi menetlemine lõpetatakse haldusõiguserikkumise protokolli koostamisega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel.

(5) Juhtumi menetlemine võidakse lõpetada Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega juhtumi menetlemise lõpetamise kohta juhul, kui:
1) menetluse subjekt on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti Pank,
2) esinevad käesoleva seaduse § 65 lõikes 3 sätestatud asjaolud,
3) menetluse subjekt on olukorda kaubaturul oluliselt parandanud,
4) konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud või
5) kaebuse esitaja on esitatust loobunud ning loobumine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

(6) Haldusõiguserikkumise protokolli ei koostata isiku suhtes, kes andis esimesena teada käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kokkuleppest, tegevusest või otsusest juhul, kui see isik ei olnud ise nimetatud kokkuleppe, tegevuse või otsuse algataja ja kui ta on teinud täielikku koostööd Konkurentsiametiga juhtumi menetlemisel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud otsuses märgitakse:
1) otsuse koostamise kuupäev;
2) viide menetlemise alustamise otsusele;
3) andmed menetlemise subjekti kohta;
4) menetlemise lõpetamise põhjendus ja viide käesoleva seaduse vastavale sättele;
5) vajaduse korral ettepanekud ja soovitused menetlusosalisele;
6) otsuse peale edasikaebamise kord;
7) otsuse tegija nimi ja ametikoht.

§ 71. Otsuste kehtetuks tunnistamine

Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja võib tunnistada kehtetuks oma otsuse, mille aluseks olnud õigusakt on jõustunud kohtuotsusega tühistatud või õigusvastaseks tunnistatud või on ilmnenud uusi olulisi asjaolusid või otsuse aluseks olnud dokumendid või muud materjalid olid ebaõiged, mittetäielikud või eksitavad ning kui uute asjaolude või õigete ja täielike andmete teadmisel oleks vastu võetud teistsugune otsus.

§ 72. Otsuste edastamine ja avaldamine

(1) Käesoleva seaduse § 65 lõigetes 1 ja 2, §-s 69, § 70 lõikes 5 ja §-s 71 sätestatud otsused antakse menetluse subjektile ja kaebuse esitajale või nende esindajale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

(2) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 5 ja §-s 71 sätestatud otsuste kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 73. Otsuste vaidlustamine

Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsuste peale on isikul õigus kaevata halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321) sätestatud korras kohtusse.


9. peatükk
VASTUTUS

§ 74. Vastutuse kohaldamine

(1) Juriidilisele isikule karistuse määramisel käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest arvestatakse õiguserikkumise raskust, laadi ja teisi asjaolusid, rikkuja koostöövalmidust Konkurentsiametiga ning keelatud tegevuse lõpetamist enne karistuse määramist.

(2) Juriidilisele isikule ei kohaldata karistust, kui õiguserikkumise toimepanemisest või lepingu täitmise lõpetamisest või kehtetuks muutumisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.

§ 75. Juriidilise isiku vastutus haldusõiguserikkumise eest

(1) Rahandusministrile ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest – määratakse rahatrahv 500 kuni 50 000 krooni.

(2) Riigiabi väärkasutamise eest – määratakse rahatrahv 500 kuni 50 000 krooni.

(3) Konkurentsiametile ebaõige, mittetäieliku või eksitava teabe esitamise eest – määratakse rahatrahv kuni 1 protsent seaduserikkuja trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaasta käibest.

(4) Turguvalitseva seisundi kuritarvitamise eest – määratakse rahatrahv kuni 10 protsenti seaduserikkuja trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaasta käibest.

(5) Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keelu rikkumise eest, samuti erandit vajava kokkuleppe, tegevuse või otsuse eest ilma erandi loata või erandi loa tingimuste rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 10 protsenti seaduserikkuja trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaasta käibest.

(6) Koondumisest tähtaegselt teatamata jätmise, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni 10 protsenti seaduserikkuja trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaasta käibest.

(7) Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava juriidilise isiku raamatupidamises erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel selge vahe mittehoidmise eest – määratakse rahatrahv kuni 1 protsent seaduserikkuja trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaasta käibest.

(8) Käive käesoleva paragrahvi tähenduses on ettevõtja realiseerimise netokäive või krediidi- või finantseerimisasutuse käive, mis on arvutatud vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõikele 2, või kindlustusandja käive, mis on arvutatud vastavalt käesoleva seaduse § 23 lõikele 3, või nende näitajate puudumise korral juriidilise isiku tulud, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks.

(9) Kui seaduserikkujal ei olnud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud käivet trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal, on tema käibeks trahvi määramise aasta tegelik käive kuni haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseni.

§ 76. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

(1) Ettevõtja kutsutakse haldusõiguserikkumise protokolli koostamisele kirjaliku kutsega vastavalt käesoleva seaduse §-le 58. Kutses märgitakse, millise haldusõiguserikkumise eest protokoll koostatakse.

(2) Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 1 ja 2 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on rahandusministri volitatud ametnikul.

(3) Käesoleva seaduse § 75 lõigetes 3–7 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on Konkurentsiameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning nende volitatud Konkurentsiameti ametnikul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud protokoll sisaldab järgmisi andmeid:
1) koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimetus, kelle esindaja koostab protokolli, ja aadress;
3) protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
4) haldusõiguserikkuja nimetus või ärinimi, registreerimise number ja asukoht;
5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
7) viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse;
8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta;
9) märge selle kohta, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi.

(5) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja või tema esindaja. Kui haldusõiguserikkuja või tema esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja või tema esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta ning allakirjutamisest keeldumise motiivid.

(6) Protokoll esitatakse kohtule arutamiseks 10 kalendripäeva jooksul selle koostamisest arvates.

§ 77. Menetlus haldusõiguserikkumise asjas

Menetlus käesolevas seaduses sätestatud juriidilise isiku õiguserikkumise asjas toimub käesolevas seaduses sätestatud korras ja käesolevas seaduses otseselt reguleerimata juhtudel haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174; 42, 236) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras.

§ 78. Kahjude hüvitamine

Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.


10. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 79. Kriminaalkoodeksi täiendamine

Kriminaalkoodeksit (RT 1992, 20, 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49, 301 ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597; 104, 685; 2001, 21, 115 ja 116; 31, 174) täiendatakse §-dega 14816–14819 järgmises sõnastuses:

« § 14816. Turguvalitseva seisundi kuritarvitamine

Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise või ostjate kahjuks tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramise või muu turguvalitseva seisundi otsest või kaudset kuritarvitamist kaubaturul põhjustava tegevuse eest – karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 14817. Konkurentsi kahjustav kokkulepe, tegevus või otsus

Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keelu rikkumise eest, samuti erandit vajava kokkuleppe, tegevuse või otsuse eest ilma erandi loata või erandi loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 14818. Koondumisega seotud kohustuste täitmata jätmine

Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt koondumisest tähtaegselt teatamata jätmise, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 14819. Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava juriidilise isiku poolt raamatupidamises selge vahe mittehoidmine

Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava juriidilise isiku raamatupidamises erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel selge vahe mittehoidmist põhjustava tegevuse eest – karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.»

§ 80. Hinnaseaduse muutmine

Eesti Vabariigi hinnaseaduse (ENSV ÜVT 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400; RT I 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 1998, 60, 951) §-d 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 81. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine

Geograafilise tähise kaitse seaduse (RT I 1999, 102, 907; 2000, 40, 252; 2001, 27, 151) § 49 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 82. Kaubamärgiseaduse muutmine

Kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 151) § 364 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Riigilõivuseaduse täiendamine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151; 31, 171; 34, 188 ja 189; 36, 201; 42, 235; 43, 238 ja 239; 47, 260; 48, 268; 50, 284) tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 201 järgmises sõnastuses:

« 201) Konkurentsiameti toimingud;»;

2) seaduse 7. peatükki täiendatakse 131. jaoga järgmises sõnastuses:

«131. jagu
Konkurentsiameti toimingud

§ 14720. Koondumise menetlemine

Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

§ 14721. Eranditaotluse menetlemine

Eranditaotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.»

§ 84. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289) § 11 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 85. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 393 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis.»;

2) paragrahvi 400 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsus koondumiseks loa andmise kohta, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis, välja arvatud kontsernisisesed ühinemised.»

§ 86. Valla- ja linnaeelarve seaduse muutmine

Valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) § 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Enne eelarveprojekti üleandmist volikogule esitab valitsus eelarveprojektis ettenähtud riigiabi kohta riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele.»

§ 87. Seaduse rakendamine

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuste ja otsuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda.

(2) Juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, menetletakse juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi.

(3) Eri- ja ainuõiguseks loetakse ka enne 1998. aasta 1. oktoobrit ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ükskõik millises vormis ja korras antud luba, mis võimaldab ettevõtjal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul.

(4) Vabariigi Valitsus ja ministrid viivad konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232) alusel vastuvõetud määrused käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 88. Olemasoleva riigiabi menetlemine

(1) Olemasolev riigiabi on abiprogrammid ja individuaalne riigiabi, mida hakati andma pärast 1995. aasta 1. jaanuari ja enne käesoleva seaduse jõustumist ning mida antakse jätkuvalt käesoleva seaduse kehtimise ajal, samuti riigiabi, mille andmiseks rahandusminister või Vabariigi Valitsus on andnud loa, ning riigiabi, mida loetakse lubatuks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõikele 3.

(2) Olemasolevat riigiabi hinnatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatud üldtingimustele ja käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud eritingimustele.

(3) Kui rahandusminister leiab, et olemasolev riigiabi ei sobi või enam ei sobi kokku üldiste huvidega, teatab ta kirjalikult riigiabi andjale oma esialgsest seisukohast ja annab talle võimaluse esitada ühe kuu jooksul omapoolseid selgitusi. Põhjendatud juhtudel võib rahandusminister seda tähtaega pikendada.

(4) Kui rahandusminister teeb riigiabi andja poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 esitatud selgituste põhjal otsuse, et olemasolev riigiabi on kokkusobiv üldiste huvidega, teatab ta sellest riigiabi andjale.

(5) Kui rahandusminister teeb riigiabi andja poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 esitatud selgituste põhjal otsuse, et olemasolev riigiabi ei sobi kokku üldiste huvidega, on rahandusministril õigus nõuda riigiabi sisulist muutmist ja määratud tähtajaks uue loa taotluse esitamist või määratud tähtajaks riigiabi andmise lõpetamist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esitatavat riigiabi andmise loa taotlust menetletakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 36.

(7) Kui riigiabi andja ei täida tähtajaks rahandusministri poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5 esitatud nõudeid, loetakse pärast eelnimetud tähtaega antavat riigiabi ebaseaduslikuks riigiabiks ning rahandusministril on õigus algatada menetlus vastavalt käesoleva seaduse §-le 42.

§ 89. Seaduse kehtetuks tunnistamine

Käesoleva seaduse jõustumisest arvates tunnistatakse kehtetuks konkurentsiseadus (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232).

§ 90. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. oktoobril.


Riigikogu esimees Toomas SAVI