Väljaandja : Riigikogu
Akti või dokumendi liik : seadus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 30.04.2003

RIIGILÕIVUSEADUS riigilõivuseadus RIIGILÕIVUSEADUS

Vastu võetud 22. 10. 1997. a seadusega (RT I 1997, 80, 1344), jõustunud 1. 01. 1998.

Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

12.11.1997 (RT I 1997, 86, 1461) 1.01.1998

18.11.1997 (RT I 1997, 87, 1466) 11.01.1998

19.11.1997 (RT I 1997, 87, 1467) 1.01.1998

3.12.1997 (RT I 1997, 93, 1563) 1.07.1998

17.12.1997 (RT I 1998, 2, 47) 1.01.1998

17.12.1997 (RT I 1998, 4, 63) 13.01.1998

11.02.1998 (RT I 1998, 23, 321) 1.07.1998

25.03.1998 (RT I 1998, 36/37, 552) 1.05.1998

25.03.1998 (RT I 1998, 36/37, 553) 1.07.1998

13.05.1998 (RT I 1998, 52/53, 771) 1.07.1998

3.06.1998 (RT I 1998, 57, 859) 6.07.1998

10.06.1998 (RT I 1998, 60, 951) 16.07.1998

10.06.1998 (RT I 1998, 61, 979) 1.08.1998

16.06.1998 (RT I 1998, 61, 985) 16.07.1998

17.06.1998 (RT I 1998, 59, 941) 10.07.1998

17.06.1998 (RT I 1998, 64/65, 1004) 1.01.1999

17.06.1998 (RT I 1998, 64/65, 1005) 1.12.1998

18.06.1998 (RT I 1998, 64/65, 1008) 25.07.1998

22.09.1998 (RT I 1998, 86/87, 1408) 1.01.1999

14.10.1998 (RT I 1998, 97, 1519) 1.01.1999

18.11.1998 (RT I 1998, 103, 1701) 1.01.1999

25.11.1998 (RT I 1998, 108/109, 1783) 16.03.1999

9.12.1998 (RT I 1998, 111, 1829) 1.01.1999

9.02.1999 (RT I 1999, 16, 275) 1.07.1999

10.02.1999 (RT I 1999, 24, 359) 15.04.1999

10.02.1999 (RT I 1999, 24, 360) 1.07.1999

10.02.1999 (RT I 1999, 25, 364) 1.06.1999

17.02.1999 (RT I 1999, 23, 355) 19.03.1999

17.02.1999 (RT I 1999, 27, 380) 1.04.1999

17.02.1999 (RT I 1999, 27, 384) 27.03.1999

17.02.1999 (RT I 1999, 27, 385) 18.03.1999 (§ 1975 osas 5.08.1999)

17.02.1999 (RT I 1999, 27, 386) 27.03.1999

17.02.1999 (RT I 1999, 27, 392) 1.04.1999

23.02.1999 (RT I 1999, 29, 400) 19.03.1999

23.02.1999 (RT I 1999, 29, 404) 1.05.1999

25.02.1999 (RT I 1999, 30, 415) 1.01.2000

16.06.1999 (RT I 1999, 58, 608) 1.01.2000

28.09.1999 (RT I 1999, 75, 704) 1.01.2000

27.10.1999 (RT I 1999, 84, 764) 1.01.2000

9.11.1999 (RT I 1999, 87, 790) 6.12.1999

24.11.1999 (RT I 1999, 92, 827) 1.01.2000

15.12.1999 (RT I 1999, 102, 907) 10.01.2000

16.12.1999 (RT I 1999, 97, 861) 1.01.2000

26.01.2000 (RT I 2000, 10, 58) 1.10.2000

9.02.2000 (RT I 2000, 19, 117) 1.07.2000

8.03.2000 (RT I 2000, 26, 150) 15.12.2000

15.03.2000 (RT I 2000, 29, 168) 1.01.2001

15.03.2000 (RT I 2000, 29, 169) 17.04.2000

2.05.2000 (RT I 2000, 39, 237) 26.05.2000

6.06.2000 (RT I 2000, 49, 300) 1.07.2000 (§ 231 osas 1.01.2001)

7.06.2000 (RT I 2000, 54, 346) 1.10.2000

14.06.2000 (RT I 2000, 54, 349) 16.07.2000

14.06.2000 (RT I 2000, 57, 372) 23.07.2000

14.06.2000 (RT I 2000, 57, 373) 1.01.2001

19.06.2000 (RT I 2000, 59, 379) 1.01.2001

20.06.2000 (RT I 2000, 55, 365) 1.01.2001

õiend (RT I 2000, 60)

27.09.2000 (RT I 2000, 78, 498) 22.10.2000

19.10.2000 (RT I 2000, 84, 534) 1.04.2001

15.11.2000 (RT I 2000, 92, 597) 1.01.2001

15.11.2000 (RT I 2000, 92, 598) 18.12.2000

15.11.2000 (RT I 2000, 95, 607) 1.03.2001

22.11.2000 (RT I 2000, 95, 611) 1.01.2001

13.12.2000 (RT I 2001, 3, 4) 1.07.2001

20.12.2000 (RT I 2001, 2, 2) 1.01.2001 (§ 7 lg 6, 7, § 11, § 12 lg 2-4 ja § 14 p 3 osas 1.03.2001)

17.01.2001 (RT I 2001, 16, 69) 1.03.2001

17.01.2001 (RT I 2001, 16, 72) 16.02.2001

21.02.2001 (RT I 2001, 27, 151) 20.04.2001

6.03.2001 (RT I 2001, 31, 171) 29.03.2001

14.03.2001 (RT I 2001, 34, 188) 1.04.2001 (§ 1943 vastavalt seaduse §-le 2)

21.03.2001 (RT I 2001, 34, 189) 1.04.2001

21.03.2001 (RT I 2001, 36, 201) 19.04.2001

10.04.2001 (RT I 2001, 43, 238) 1.06.2001

11.04.2001 (RT I 2001, 42, 235) 1.05.2001

11.04.2001 (RT I 2001, 43, 239) 17.05.2001

2.05.2001 (RT I 2001, 47, 260) 1.01.2002

9.05.2001 (RT I 2001, 48, 268) 1.01.2002

9.05.2001 (RT I 2001, 50, 284) 1.01.2002

31.05.2001 (RT I 2001, 53, 310) 20.07.01

5.06.2001 (RT I 2001, 56, 332) 1.10.2001

13.06.2001 ˇ(RT I 2001, 64, 367) 1.01.2002

13.06.2001 (RT I 2001, 65, 377) 31.03.2002

10.10.2001 (RT I 2001, 85, 512) 1.05.2002

17.10.2001 (RT I 2001, 88, 531) 1.07.2002

24.10.2001 (RT I 2001, 91, 543) 1.01.2002

14.11.2001 (RT I 2001, 93, 565) 1.02.2002, osaliselt 14.12.2001

12.12.2001 (RT I 2002, 1, 1) 1.01.2003

23.01.2002 (RT I 2002, 18, 97) 1.07.2002

20.02.2002 (RT I 2002, 23, 131) 1.03.2002

12.02.2002 (RT I 2002, 24, 135) 1.07.2002

26.02.2002 (RT I 2002, 27, 151) 30.03.2002

27.02.2002 (RT I 2002, 27, 153) 1.04.2002

19.03.2002 (RT I 2002, 30, 178) 6.04.2002

27.03.2002 (RT I 2002, 35, 214) 1.06.2002, osaliselt samaaegselt alkoholiseadusega

14. 05. 2002 (RT I 2002, 44, 281) 7. 06. 2002

15.05.2002 (RT I 2002, 47, 297) 1. 01. 2003, osaliselt 1. 01. 2004

5. 06. 2002 (RT I 2002, 51, 316) 21. 06. 2002

12. 06. 2002 (RT I 2002, 57, 358) 1. 09. 2002

19. 06. 2002 (RT I 2002, 58, 361) 1. 01. 2003

19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002

19. 06. 2002 (RT I 2002, 62, 377) 1. 10. 2002

15. 10. 2002 (RT I 2002, 90, 519) 10. 11. 2002

20. 11. 2002 (RT I 2002, 102, 599) jõustub Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga 

4. 12. 2002 (RT I 2002, 105, 610) 1. 01. 2003, osaliselt 1. 01. 2004

 

I. ÜLDOSA

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesoleva seadusega määratakse riigilõivuga maksustatavad toi mingud, kehtestatakse riigilõivu arvestamise ja tasumise korra alused, riigilõivumäärad ning kontroll riigilõivu võtmise üle.

§ 2. Riigilõivu mõiste

Riigilõiv on käesoleva seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.

§ 3. Riigilõivuga maksustatav toiming

(1) Riigilõivuga maksustatav toiming (edaspidi toiming ) käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline toiming, avalduse läbivaatamine või dokumendi väljastamine, mille eest käesolev seadus näeb ette riigilõivu tasumise.

(2) Riigilõivuga maksustatakse:

1) kohtuasjade toimingud;

2) äriregistri toimingud;

3) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud;

31) usuliste ühenduste registri toimingud;

4) kommertspandiregistri toimingud;

5) kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingud;

6) abieluvararegistri toimingud;

7) pärimisregistri toimingud;

8) liiklusregistri toimingud;

81) karistusregistri toimingud;

82) [kehtetu];

83) riikliku ehitisregistri andmed;

84) keskkonnaregistri toimingud;

9) perekonnaseisuasutuse toimingud;

10) krediidiasutuste, kindlustusandjate, kindlustusvahendajate, väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingud;

11) hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud;

12) toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;

121) söödaseaduse alusel teostatavad toimingud;

13) ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud;

131) [kehtetu]

132) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavad toimingud;

14) sordikaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;

 

[Alapunkt 15 kehtib kuni 31. 12. 2003 - RT I 2002, 105, 610]

15) tolliseadustiku alusel teostatavad toimingud;

151) dumpinguvastase seaduse alusel tehtavad toimingud;

16) relvaseaduse alusel teostatavad toimingud;

161) lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud;

17) maakatastriseaduse ja maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud;

18) Lennuameti toimingud;

19) Veeteede Ameti toimingud;

20) Patendiameti toimingud;

201) Konkurentsiameti toimingud;

21) välisesinduste tõestamis- ja muud toimingud;

22) isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavad toimingud;

23) välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud;

24) riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine;

25) valla- või linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingud;

251) arhiiviseaduse alusel teostatavad toimingud;

26) energiaseaduse alusel teostatavad toimingud;

261) raudteeseaduse alusel teostatavad toimingud;

262) Sideameti toimingud;

263) digitaalallkirja seaduse alusel teostatavad toimingud;

27) mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud;

271) väetiste registri toimingud;

272) taimekaitseseaduse alusel teostatavad toimingud;

28) muud käesoleva seadusega ettenähtud toimingud.

[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 1. 01. 2004]

 

§ 4. Riigilõivu maksja

Riigilõivu maksja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, juriidiline isik, asutus või välismaa äriühingu filiaal, kes on kohustatud toimingult tasuma riigilõivu.

§ 5. Riigilõivu võtja

Riigilõivu võtja käesoleva seaduse tähenduses on valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus, kohus, valla- või linnasekretär, kes teostab riigilõivuga maksustatud toimingu.

§ 51. Aukonsuli poolt tehtavad toimingud

Aukonsuli poolt tehtavatelt käesolevas seaduses sätestatud toimingutelt riigilõivu ei võeta. Aukonsuli poolt tehtavate käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemise eest võib aukonsul võtta tasu käesolevas seaduses sätestatud riigilõivumäära piires ja välisministri määratud ulatuses. Aukonsuli poolt võetavatest tasudest moodustuvad rahalised vahendid aukonsulaadi halduskulude katteks.

§ 6. Riigilõivu laekumine

(1) Riigilõiv laekub riigieelarvesse.

(2) Riigilõiv valla- või linnasekretäri tõestamistoimingu eest laekub valla või linna eelarvesse.

(3) Kauplemisloa väljastamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.

(4) Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse.

 

2. peatükk

RIIGILÕIVU TASUMINE JA TAGASTAMINE

§ 7. Riigilõivu tasumine

(1) Riigilõiv tasutakse enne avalduse esitamist, toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

 

[Lõige 11 jõustub 1. 01. 2004 - RT I 2002, 105, 610]

(11) Käesoleva seaduse §-s 881 nimetatud toimingute sooritamisel tasutakse riigilõivu tollieeskirjas sätestatud korras. Sellisel juhul on Tolliametil riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise korral õigus nõuda riigilõivu maksjalt tollieeskirjas sätestatud korras tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses.

(2) Riigilõiv tasutakse Eesti kroonides, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud juhul. Kuni 100 krooni suuruse riigilõivu on maksja soovil riigilõivu võtja kohustatud vastu võtma sularahas.

(3) Kohtus menetletavates asjades, kus hageja on riigilõivust vabastatud, tasub hagi rahuldamisel kogu riigilõivu kostja vastavalt rahuldatud hagisummale.

(4) Riigilõivu tasumise korral näidatakse riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel riigilõivu tasuti. Samuti märgitakse riigilõivu tasumist tõendavasse dokumenti isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti.

(5) Riigilõivu tasumise korral krediidiasutuse kaudu märgitakse maksekorraldusse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule viitenumber. Maksekorraldusse ei pea märkima toimingu nimetust, kui see on viitenumbri kaudu tuvastatav. Maksekorralduse kaudu peab olema tuvastatav konkreetne toiming, mille eest riigilõivu tasutakse, kui nii on ette nähtud õigusaktis.

(6) Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui notaril või riigilõivu võtval asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Notar või riigilõivu võttev asutus on kohustatud riigilõivu laekumist elektroonilisel teel kontrollima avalduse esitamisel, enne toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist. Kui kontrollimisel selgub, et taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, selgitades, et tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Maksuamet avaldab oma veebilehel riigilõivu laekumist elektroonilisel teel kontrollivate asutuste ja notarite nimekirja.

(7) Riigilõivu tasumise kontrollimise ning riigilõivu sularahas vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 1. 01. 2003, osaliselt 1. 01. 2004]

 

§ 8. Riigilõivu tasumine välisesindustes ja Eesti riigipiiril

(1) Välisesindustes tehtavatelt toimingutelt tasutakse riigilõiv esinduse asukohariigi valuutas või Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras muus välisvaluutas.

(2) Eesti riigipiiril viisa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõiv Eesti kroonides või välisvaluutas vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 4.

§ 9. Riigilõivumäärade arvutamine välisvaluutas

(1) Eesti välisesindustes tehtavatelt toimingutelt tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse vastavalt toimingu teostamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile.

(11) Eesti välisesinduses tehtavatelt toimingutelt võetava riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2)-(3) [kehtetud]

(4) Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määrad välisvaluutas arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 10. Täiendava tasu võtmine

Riigilõivu võtjate poolt täiendava tasu võtmine riigilõivuga maksustatud toimingu eest on keelatud.

§ 11. Riigilõivu tagastamise taotlemine

(1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates.

(2) Riigilõivu tagastamise taotlemisel esitatakse riigilõivu võtnud asutusele kirjalik avaldus ja riigilõivu tasumist tõendav originaaldokument. Avaldus peab vastama käesoleva seaduse § 12 lõike 4 alusel antud määruses sätestatud nõuetele.

(3) Originaaldokumenti ei pea esitama juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

§ 12. Riigilõivu tagastamine

(1) Riigilõivu võtnud asutus teeb otsuse taotluse kohta 20 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(2) Riigilõivu võtnud asutus väljastab taotlusega nõustumisel Maksuametile tagasimakse teostamiseks tõendi. Riigilõivu tasumist tõendav dokument, kui see esitati, tagastatakse taotlejale.

(3) Maksuamet tagastab riigilõivu 20 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi saamisest arvates.

(4) Riigilõivu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega.

(5) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastab Maksuamet kohtumääruse alusel. Vastava kohtumääruse edastab Maksuametile määruse teinud kohus.

[Lõige 6 jõustub 1. 01. 2004]

(6) Käesoleva seaduse § 881 alusel tasutud riigilõivu tagastab Tolliamet tolliseadustiku kohaselt.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003, osaliselt 1. 01. 2004]

 

§ 13. Riigilõivu tagastamine välisesinduses

(1) Kui riigilõiv on tasutud välisesinduses, on riigilõivu tasunud isikul õigus nõuda riigilõivu tagastamist vastavas välisesinduses, esitades käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(2) Välisesindus teeb otsuse riigilõivu tagastamise taotluse kohta 10 kalendripäeva jooksul.

(3) Riigilõivu tagastamise taotlusega nõustumisel tagastab välisesindus riigilõivu ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi 30 kalendripäeva jooksul välisesindusele tõendi ja avalduse esitamisest arvates, tehes riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märke tagastatud summa kohta. Taotlusega mittenõustumisel tagastatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument.

§ 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine

Riigilõivu võtnud asutus ei vaata riigilõivu tagastamise taotlust läbi, kui:

1) riigilõivu tagastamise taotluse kohta on riigilõivu võtnud asutuse otsus;

2) riigilõivu tagastamise osas on olemas jõustunud kohtuotsus või -määrus;

3) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument juhul, kui see on nõutav.

§ 15. Tagastamisele kuuluv riigilõiv

(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult, kui:

1) riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas;

2) [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

3) esitatud taotlus või avaldus jäetakse läbi vaatamata;

4) keeldutakse avalduse või kaebuse vastuvõtmisest või riigilõivuga maksustatava toimingu tegemisest;

5) asja menetlus lõpetatakse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse;

6) riigilõivu on tasunud isik, kes käesoleva seaduse kohaselt on vabastatud riigilõivu tasumisest;

7) kohtu otsus tühistatakse ettenähtud korras;

8) riigilõivu tasunud isik loobub toimingust või dokumendi saamisest enne vastavasse asutusse pöördumist;

9) [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

10) abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu;

11) abielulahutuse hagist loobutakse menetluse käigus;

12) [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003];

13) ehitise omanikule väljastatud riikliku hooneregistri õiendi kasutamine tõendusmaterjalina vallasasjast ehitisega tehtava tehingu korral ei ole võimalik põhjusel, et ehitis on kinnisasja osa;

14) kohus jätab hagi läbi vaatamata kostja suhtes pankroti väljakuulutamise tõttu;

15) esinevad muud seaduses sätestatud alused.

 

(2) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.

(3) Käesoleva seaduse §-des 40-42, 44 ja 47 nimetatud toimingute eest tasutud riigilõivu ei tagastata juhul, kui toimingu tegemiseks esitatud avaldus võetakse enne toimingu tegemist tagasi või jäetakse kandeotsuse alusel rahuldamata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 7 nimetatud põhjustel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.

 

[Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2003 kuni 31. 12. 2003]

(4) Käesoleva seaduse § 881 ja § 100 punktide 1 ja 2 alusel tasutud riigilõiv tollivormistuse eest tagastatakse täielikult, kui vormistatud kaubadeklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei kohaldatud ning asjassepuutuv isik esitab taotluse kaubadeklaratsiooni annulleerimiseks tolliprotseduuri eeskirjades ettenähtud tähtaja jooksul.

 

[Lõike 4 alljärgnev sõnastus jõustub alates 1. 01. 2004]

(4) Käesoleva seaduse § 881 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tolliseadustikus ettenähtud tähtaja jooksul.

14) kohus jätab hagi läbi vaatamata kostja suhtes pankroti väljakuulutamise tõttu;

15) esinevad muud seaduses sätestatud alused.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003, osaliselt 1. 01. 2004]

 

3. peatükk

RIIGILÕIVU TASUMISEST VABASTAMINE

§ 16. Riigilõivu tasumisest vabastamine kohtuasjade toimingutes

(1) Riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja või kaebuse esitaja:

1) palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagis või kaebuses;

2) elatise nõudmise hagis;

3) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagis;

4) kuriteoga või haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis;

5) riigimetsast saadava metsatulu sissenõudmise asjas;

6) riigireservi varadega seonduvas hagis;

7) keskkonnakaitseasutus keskkonna reostamisega, loodusvarade omavolilise või ebaratsionaalse kasutamisega tekitatud kahju hüvitamise asjades, samuti looduskaitse-eeskirjade rikkumise eest määratud trahvide ja rikkumise tagajärjel saadud tulu sissenõudmise asjades;

8) loodusvara kasutamisloa väljaandnud asutus loodusvara kasutusõiguse eest võlasummade sissenõudmise asjades;

9) Konkurentsiamet hinnadistsipliini rikkumise tagajärjel alusetult saadud tulu ja vastava trahvi sissenõudmise asjades ning ettekirjutuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise asjades;

10) pankrotihaldur pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides;

11) Maksuamet ja Tolliamet maksuvõla sissenõudmise asjades;

12) sotsiaalkindlustusasutus ja sotsiaalhoolekandeasutus kahjutekitajalt kannatanule väljamakstud toetus- ja pensionisummade regressihagides;

13) sotsiaalhoolekandeasutus ebaõigesti väljamakstud toetuste ja pensionide sissenõudmise hagides;

14) Politseiamet tagaotsimiskulude sissenõudmise asjades;

15) Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste sissenõudmise asjades.

(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja juriidilised ning füüsilised isikud, kui nad on seadusega sätestatud juhtudel pöördunud avaldusega kohtusse teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, on vabastatud riigilõivu tasumisest.

(3) Pooled on vabastatud riigilõivu tasumisest:

1) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku halduskaristuse rakendamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlustes;

2) õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes.

(4) Füüsilised ja juriidilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest neile kriminaal- ja elatise nõudmise asjadega seotud kohtudokumentide esmasel väljastamisel.

(5) Füüsilised isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest valimiskomisjonide otsuste peale esitatavates kaebustes.

(6) Pensioni või toetuse taotlejad on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjades.

(7) Isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest pensioniõigusliku staaži tõendamise asjades.

(8) Maksuhaldurid on vabastatud riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamisel ja maksusumma määramise asjades.

(9) Maareformiseadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete teostamisel on maavalitsus vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamise korral Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga seotud asjas.

[RT I 2002, 105, 610 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 17. Riigilõivu tasumisest vabastamine äriregistri ja kommertspandiregistri toimingutes

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike äriregistri ja kommertspandiregistri registrikaardi ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) §-de 45, 451 ja 46 alusel äriregistrisse või kommertspandiregistrisse kande tegemist.

(3) Riigilõivuga ei maksustata ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamist.

(4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist.

(5) Riigilõivuga ei maksustata täisühingu usaldusühinguks ja usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise kandmist äriregistrisse.

(6) Riigilõivuga ei maksustata äriühingute ühinemise käigus ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist.

(7) Riigilõivuga ei maksustata äriühingu jagunemise käigus omandava äriühingu registrikaardile jaguneva äriühingu kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist.

(8) Riigilõivuga ei maksustata kommertspandiregistrisse kantud kommertspantide järjekohtade muutmist, kui selle aluseks on varasema järjekohaga pandi kustutamisel järgmisel järjekohal olnud kommertspandi etteastumine, mitte pandipidajate kokkulepe.

(9) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku § 33 lõike 7 1 alusel tehtud kommertspandiregistri kandeid.

(10) Riigilõivuga ei maksustata äriregistrisse märke tegemist ühingu osade või aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise kohta.

 (11) Riigilõivuga ei maksustata äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte aadressi, äriühingu aadressi ega filiaali aadressi muutmist sama omavalitsusüksuse piires.

(12) Riigilõivuga ei maksustata äriregistri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel.

(13) Riigilõivuga ei maksustata Finantsinspektsiooni taotlusel krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramise kohta äriregistrisse tehtavat kannet.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 18. Riigilõivu tasumisest vabastamine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutes

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registrikaartide ning toimikudokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Riigilõivuga ei maksustata äriseadustiku §-de 45, 45 1 ja 46 alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemist.

(21) Riigilõivuga ei maksustata ametiühingute mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kandeid.

(3) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu ja sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamist.

(4) Riigilõivuga ei maksustata likvideeritud mittetulundusühingu ja sihtasutuse dokumentide hoidja andmete registrisse kandmist ja muutmist.

(5) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise käigus ühendatava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmist.

(6) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise käigus omandava mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmist.

(7) Mittetulundusühing või sihtasutus, kes on enne 1996. aasta 1. oktoobrit registreeritud ettevõtteregistris, on vabastatud riigilõivu tasumisest vastava mittetulundusühingu või sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

(8) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingu või sihtasutuse registrisse kantud aadressi muutmist sama omavalitsusüksuse piires.

(9) Usuline ühendus, kes on enne 2002. aasta 1. juulit registreeritud Siseministeeriumis, on vabastatud riigilõivu tasumisest usulise ühenduse kandmisel usuliste ühenduste registrisse.

(10) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 19. Riigilõivu tasumisest vabastamine kinnistusraamatu ja laeva kinnistusraamatu toimingutes

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar, kohtutäitur ning vannutatud maamõõtja on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu dokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Kinnistusraamatu toimingute puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud:

1) valitsusasutus, kes esitab avalduse riigile kuuluva kinnisasja kinnistusraamatusse kandmiseks ja riigile kuuluva laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatusse kandmiseks või riigile kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa sulgemiseks;

2) valla- või linnavalitsus, kes esitab avalduse tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmiseks;

3) isik või asutus, kes esitab avalduse ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kandmiseks kinnistusraamatusse;

4) Muinsuskaitseamet avalduse esitamisel märke tegemiseks kinnistusraamatusse kinnismälestise ostueesõigusega koormamise kohta;

5) isik või asutus kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste, nende muutmise või lõpetamise kinnistusraamatusse kandmisel.

(3) Kinnistamisel on riigilõivuvabad järgmised kinnistamistoimingud:

1) alusetu või ebaõige kande parandamine;

2) kohtuotsuse või -määruse ja kohtutäituri avalduse alusel tehtav sissekanne, välja arvatud kanne omaniku kohta;

3) kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel tehtavate seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmine kinnistusraamatusse;

4) ümberkruntimiskava alusel tehtav sissekanne;

5) erastatava korteriomandi registriosa avamine ja avalik-õigusliku reaalkoormatise kinnistamine;

6) äriühingu ärinimest ning mittetulundusühingu või sihtasutuse nimest täiendi «asutamisel» kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele, kui vastav juriidiline isik oli eelnevalt kantud kinnistusraamatusse täiendiga «asutamisel»;

7) kinnistusraamatusse kantud juriidilise isiku registrikoodi muutmine, kui selline muutmine on tingitud isiku ümberregistreerimisest;

8) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;

9) kinnisomandist loobumine ja laeva või ehitatava laeva omandist loobumine;

10) omandi ülemineku kandmine kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse, kui kinnisasi, laev või ehitatav laev läheb sundvõõrandamise teel riigile;

11) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;

12) laeva või ehitatava laeva kustutamine laevakinnistusraamatust;

13) laevakinnistusraamatusse kantud andmete märkimine varem väljastatud merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele;

14) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234) §-s 152 nimetatud tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks kinnistusraamatusse reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kandmise avalduse esitamine ja vastava õiguse kinnistamine, kui see toimub enne 2004. aasta 30. detsembrit;

15) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 151 sätestatud kinnisasja omaniku kasuks ostuõiguse kinnistusraamatusse kandmine ja vastava õiguse kinnistamine;

16) uurija määruse alusel kinnisasja arestimise korral keelumärke kinnistusraamatusse kandmine.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 20. Riigilõivu tasumisest vabastamine abieluvararegistri toimingutes

(1) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike registridokumentide ärakirjade väljastamisel.

(2) Riigilõivuga ei maksustata alusetu või ebaõige kande parandamist registris.

§ 21. Riigilõivu tasumisest vabastamine pärimisregistrist teabe saamisel

Kohus, notar ja kohtutäitur on riigilõivu tasumisest vabastatud pärimisregistrist teabe saamisel.

§ 211. Riigilõivu tasumisest vabastamine hooneregistri toimingutes

(1) Kohus, prokuratuur, uurija, kohtutäitur ja Maksuamet on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike hooneregistri toimingute eest.

(2) Notar on riigilõivu tasumisest vabastatud tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike käesoleva seaduse § 68 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hooneregistri toimingute eest.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 212. Keskkonnaregistri toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastamine

Riigiasutus ja kohalik omavalitsus on nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike keskkonnaregistri toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastatud.

[RT I 2002, 58, 361 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 22. Riigilõivu tasumisest vabastamine perekonnaseisuasutuste toimingutes

(1) Füüsilised isikud ei tasu riigilõivu:

1) sünni- ja surmaakti koostamise eest, samuti nimetatud aktide alusel esmaste tunnistuste väljastamise eest;

2) tunnistuste väljastamise eest sünniakti muutmisel seoses lapsendamisega või põlvnemisandmete muutumisega;

3) perekonnaseisuametniku poolt perekonnaseisuakti koostamisel tehtud vigade parandamise eest;

4) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta kordustunnistuse väljastamise eest.

(2) Kohus, valitsusasutus, valla- ja linnavalitsus ning notarid on vabastatud riigilõivu tasumisest nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide ärakirjade väljastamise eest.

§ 23. Riigilõivu tasumisest vabastamine väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingutes

(1) Käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud riigilõivu ei tasuta Eesti riigi, Eesti Panga või Hüvitusfondi poolt emiteeritavate väärtpaberite avalike väljalasete ja avalike pakkumiste registreerimisel ning Erastamisagentuuri poolt läbiviidavate väärtpaberite avalike pakkumiste registreerimisel.

(2) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 2 sätestatud riigilõivu kohustusliku pensionifondi tingimuste muudatuste registreerimise eest ei tasuta juhul, kui need on tingitud muudatustest õigusaktides.

§ 231. Riigilõivu tasumisest vabastamine toiduseaduse alusel teostatavates toimingutes

Riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavad haridus-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused on vabastatud riigilõivu tasumisest asutusesisese toitlustamise järelevalvetoimingute eest.

§ 24. Riigilõivu tasumisest vabastamine valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingutes

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingu puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud füüsilised isikud riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse kinnitamise eest.

§ 241. Riigilõivu tasumisest vabastamine avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamise eest

Juurdleja, uurija, kohus, prokurör ja notar ei tasu riigilõivu avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

[Paragrahv 25 kehtib kuni 31. 12. 2002 - RT I 2002, 105, 610]

§ 25. Riigilõivuvabad tolliformaalsused

Riigilõivuga ei maksustata järgmiste kaupade tolliformaalsusi:
1) riigi-, valla- ja linnaasutuste, tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480) alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidiliste isikute poolt riikliku välisabina saadud ja saadetud kaubad, samuti nende poolt riikliku välisabina saadud ja saadetud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest ostetud kaubad. Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse riikliku välisabina rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi valitsuse, välisriigi kohaliku omavalitsuse või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt antavat tagastamatut abi, mida taotleb, saab, saadab või vahendab riigi-, valla- või linnaasutus või Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühing või sihtasutus või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidiline isik;
2) raamatukogude fondidesse saadetud trükised ja infokandjad;
3) Eesti Punase Risti nimele saadetud humanitaarabi;
4) kauba transportimiseks vajalikud konteinerid, kaubaalused või muu teisaldatav taara ning meditsiiniline ja laboratoorne varustus hädaabi andmiseks (kauba ajutisel importimisel).

 

§-d 26--27. [Kehtetud]

 

§ 28. Riigilõivu tasumisest vabastamine viisataotluse läbivaatamisel

Viisataotluse läbiva atamisel on riigilõivu tasumisest vabastatud:

1) Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Kaitsejõudude juhataja kutsel Eestisse saabuvad isikud;

2) alla 18-aastased isikud;

3) isikud Vabariigi Valitsuse poolt sõlmitud rahvusvahelises lepingus ettenähtud juhtudel.

§ 281. Riigilõivu tasumisest vabastamine ametlike teadaannete avaldamisel

Teadaannete avaldamisel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud:

1) kinnistusregistriosa avamisel seaduses ettenähtud teadaande avaldamine;

2) kohtute, sealhulgas kohtute registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadaande avaldamine;

3) notari poolt pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807) § 118 lõike 1 alusel teadaande avaldamine;

4) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamine.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 29. Riigilõivu tasumisest vabastamine mõne registrikande puhul

(1) Riigilõivuga ei maksustata aadressiandmete muutmist registris, kui selline muutmine on tingitud kohanime muutmisest (välja arvatud talu nime muutmine), haldusüksuse, asula või tänava piiride muutmisest või postisihtnumbri muutmisest.

(2) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku perekonnanime ega elukohaandmete muutmist, kui tema isikusamasus ei muutu.

(21) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku isikukoodi muutmist või täiendavat sissekandmist.

(3) Riigilõivuga ei maksustata surnud isiku andmete registrist kustutamist.

(4) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud äriühingu ärinime muutmist, kui see on tingitud äriühingu ümberkujundamisest.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 291. Välisriikide ja organisatsioonide esindajate vabastamine riigilõivu tasumisest

Välisriigi diplomaadi staatust omavad isikud ja välisriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused, rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindused on vabastatud riigilõivu tasumisest, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 34 punktides a kuni f nimetatud juhtudel.

§ 292. Riigilõivu tasumisest vabastamine raadiosaateseadmete, raadiosageduste ja numeratsiooniga seotud toimingute eest

(1) Eesti kaitsevägi on vabastatud riigilõivu tasumisest raadiosageduskanalite kasutamisel sagedusalades, mis on raadiosageduste plaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud.

(2) Üleriigilistena kehtestatud politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsumise ja vältimatu psühholoogilise abi kohustuslike lühinumbrite kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad.

(3) Vee- ja õhusõidukite raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest vee- ja õhusõidukitele paigaldatud ainult inimelude ohutuse tagamiseks ettenähtud raadioseadmete raadioloale kandmise eest.

(4) Sidepidamiseks mittekasutatavate raadiosaateseadmete keskkonnaseires kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad.

(5) Üldkasutatava mobiiltelefonivõrgu terminaliseadmete ja kosmosesidevõrkude maapealsete terminaliseadmete raadiosaateseadme paigaldamise ja kasutamise lubadega seotud toimingud on riigilõivuvabad.

§ 293. Riigilõivu tasumisest vabastamine välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel

Välisriigi advokaat on vabastatud riigilõivu tasumisest enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamisel.

§ 294. Riigilõivu tasumisest vabastamine liiklusregistri toimingutes

(1)   Liikluskindlustuse seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud isikud on endale kuuluva sõiduki registreerimistunnistusele kasutaja kandmisel või registreerimistunnistuselt kasutaja kustutamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.

(2) Kutseõppeasutuste põllumajanduse kutsealal õppivad õpilased on vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 ning § 672 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute eest.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 295. Riigilõivu tasumisest vabastamine kodakondsuse taotlemise toimingutes

Kodakondsuse seaduse (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565) §-des 13 ja 14 nimetatud alla 15-aastased isikud on Eesti kodakondsuse saamiseks esitatava sooviavalduse läbivaatamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 1. 08. 2002]

 

4. peatükk

KONTROLL JA VASTUTUS

§ 30. Riigilõivu võtmist kontrollivad asutused

(1) Riigilõivu võtmist ja riigieelarvesse laekumise täielikkust ja õigeaegsust kontrollivad:

1) valitsusasutused nende hallatavates asutustes;

2) Maksuamet kõigis riigilõivu võtvates asutustes;

3) kohaliku omavalitsuse asutused nende hallatavates asutustes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud asutused on kohustatud kontrollima kõiki nende hallatavaid riigilõivu võtvaid asutusi vähemalt kord kahe aasta jooksul.

§ 31. Dokumentide esitamise kohustus

Riigilõivu võtvad asutused on kohustatud esitama kontrollivale asutusele kõik riigilõivu võtmist puudutavad dokumendid.

§ 32. Kontrolliva asutuse ettekanne

Kontrolli teostanud asutus esitab riigilõivu ebaõige võtmise või riigieelarvesse laekumata jäämise korral Maksuametile vastava ettekande.

§ 33. Ettekirjutus

(1) Maksuametil on õigus teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks. Tolliametil on õigus teha riigilõivu maksjale ettekirjutus käesoleva seaduse §-des 88 1 ja 100 nimetatud toimingute eest tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

(2) Riigilõivu võtjal on õigus esitada Maksuametile ettepanek teha riigilõivu maksjale ettekirjutus tasumata riigilõivu sissenõudmiseks.

(3) Ettekirjutuses peab sisalduma:

1) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht;

2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

3) riigilõivu tasumise alus koos viitega käesolevale seadusele;

4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

5) ettekirjutuse täitmata jätmisest tulenevad tagajärjed.

(4) Ettekirjutus antakse riigilõivu maksjale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.

(5) Riigilõivu maksjal on õigus vaidlustada Maksuameti või Tolliameti ettekirjutus kohtus. Kohtusse kaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus.

§ 34. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg

(1) Riigilõivu maksja on kohustatud tasuma Maksuameti ettekirjutuses määratud riigilõivusumma kolme tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates.

(2) Riigilõivu maksja on kohustatud tasuma Tolliameti poolt tehtud ettekirjutuses määratud riigilõivusumma kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates..

§ 35. Riigilõivu sissenõudmine

(1) Kui riigilõivu maksja ei ole tasunud riigilõivu Maksuameti või Tolliameti ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul, on Maksuametil või Tolliametil õigus pöörduda kohtutäituri poole riigilõivu maksja poolt tasumata riigilõivu sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) ettenähtud korras.

(2) Riigilõivu maksja varale võib pöörata sissenõuet kahe aasta jooksul, arvates päevast, mil riigilõiv oleks tulnud tasuda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda.

§ 36. Riigilõivu võtva asutuse ametniku vastutus

Riigilõivu ebaõiges võtmises või riigilõivu riigieelarvesse laekumata jäämises süüdi olev isik vastutab haldus- või kriminaal- või distsiplinaarkorras.

 

II. RIIGILÕIVUMÄÄRAD

5. peatükk

KOHTUASJADE TOIMINGUD

§ 37. Kohtusse hagiavalduse, avalduse või kaebuse esitamine

(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

(2) Kohtuasja lahendamise käigus hagihinna suurenemisel tasutakse täiendav riigilõiv.

(3) Mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni.

(4) Abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(5) Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks isikust, kes on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 10 krooni.

(6) Abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2600 krooni.

(7) Hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(8) Avalduse (kaebuse) esitamisel erimenetluse asjas tasutakse riigilõivu 60 krooni.

(9) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 9 1-12 ja 18 sätestatud juhul.

(91) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse.

(10) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3% vaidlustatavast summast, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni.

(11) Kaebuse esitamisel Patendiameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3200 krooni.

(12) Kaebuse esitamisel Taimetoodangu Inspektsiooni otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 2200 krooni.

(13) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu:

1) võlgniku, tema surma korral pärija või pärandvara hoidja pankrotiavalduse esitamise eest 150 krooni;

2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest 1600 krooni;

3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamise eest 80 krooni.

(14) Apellatsioonkaebuse esitamisel kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule.

(15) Varalises vaidluses tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes.

(16) Hagiavalduse esitamisel patendiõiguse, kasuliku mudeli õiguse või kaubamärgiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(17) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

(18) Kaebuse esitamisel riigihangete seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku poolt riigihanke pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale tasutakse riigilõivu:

1) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise olemasolu korral 3% selles pakkumises määratud riigihanke eeldatavast maksumusest, kuid mitte vähem kui 10 krooni ja mitte rohkem kui 5000 krooni;

2) kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumise puudumise korral 100 krooni.

§ 38. Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamine

Kohtuotsuse või -määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

§ 39. Riigilõivust vabastamise õigus

Kohtul on õigus määrusega vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, lähtudes isiku maksevõimest.

 

6. peatükk

KOHTUTE REGISTRIOSAKONDADE JA KINNISTUSAMETITE TOIMINGUD

1. jagu

Äriregistri toimingud

§ 40. Äriregistri kande tegemine

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(3) Osaühingu äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% osakapitalist, kuid mitte alla 3000 krooni ja mitte üle 20 000 krooni.

(4) Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2% aktsiakapitalist, kuid mitte alla 4000 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

§ 41. Äriregistri kande muutmine

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(3) Osa- või aktsiakapitali suurendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrissekantud osa- või aktsiakapitali vahest, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

(4) Osa- või aktsiakapitali vähendamise kande tegemise eest äriregistrisse tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja mitte alla 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

(41) Osa- või aktsiakapitali kande tegemise eest äriregistrisse, millega osa- või aktsiakapitali üheaegselt nii vähendatakse kui suurendatakse, tasutakse riigilõivu 0,2% lõplikult taotletavast ning registrisse kantavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.

(5) Osaühingu või aktsiaseltsi kohta äriregistrisse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetamata muudatuste või täienduste kandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(6) Kui taotletakse ettevõtja kohta üheaegselt mitmesse äriregistri veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgem riigilõivumäär.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 42. Äriühingu ümberkujundamine

(1) Osaühingu või aktsiaseltsi täis- või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Täis- või usaldusühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu summas, mida tuleks tasuda vastava osaühingu või aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest käesoleva seaduse § 40 lõigete 3 ja 4 alusel.

(3) Osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav aktsiakapital jääb sama suureks kui senine osakapital, tasutakse riigilõivu 1400 krooni.

(4) Aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletav osakapital jääb niisama suureks kui senine aktsiakapital, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(5) Osaühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest, kui taotletava aktsia- või osakapitali suurus, võrreldes senise osa- ja aktsiakapitali suurusega, muutub, kohaldatakse riigilõivu tasumisel suurendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatut ning vähendamise puhul käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatut.

§ 43. Registrikartoteegi või äritoimiku dokumendi ärakirja väljastamine

(1) [kehtetu]

(2) Äriregistri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(3) [kehtetu]

(4) Äriregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga lehekülje eest.

 

2. jagu

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud

§ 44. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded

(1) Mittetulundusühingu registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.

(3) Mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 441. Usuliste ühenduste registri kanded

(1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Usuliste ühenduste registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 45. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ärakirja väljastamine

(1) [kehtetu]

(2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

(3) [kehtetu]

(4) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

§ 451. Usuliste ühenduste registri ärakirja väljastamine

(1) Usuliste ühenduste registri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

(2) Usuliste ühenduste registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

§ 46 [kehtetu]

 

3. jagu

Kommertspandiregistri toimingud

§ 47. Kommertspandiregistri kanne

(1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, tasutakse riigilõivu 0,2% pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

(2) Enne kommertspandiseaduse (RT I 1996, 45, 848; 49, õiend; 1997, 48, 774) jõustumist seatud kommertspantide ümberregistreerimise eest kommertspandiregistrisse tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(3) Pandisumma suurendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

(4) Pandisumma vähendamisel kande muutmise eest kommertspandiregistris tasutakse riigilõivu 0,2% taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000 krooni.

(5) Kommertspandi kustutamise eest kommertspandiregistrist tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-5 nimetamata kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(6) Kui taotletakse üheaegselt mitmesse kommertspandiregistri registrikaardi veergu kande tegemist, tasutakse riigilõivu vastavalt kandele, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär.

(7) Kui taotletakse üheaegselt mitme kommertspandi kohta kommertspandiregistrisse kantud andmete muutmist, täiendamist või kustutamist, tasutakse riigilõivu iga kommertspandi pealt.

 

§ 48. Kommertspandiregistri ärakiri

(1) [kehtetu]

(2) Kommertspandiregistri registrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(3) [kehtetu]

(4) Kommertspandiregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga lehekülje eest.

 

4. jagu

Kinnistusraamatu toimingud

§ 49. Riigilõivu suuruse määramine kinnistusraamatu toimingutes

Kinnistusraamatu toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 50. Kinnistusregistriosa avamine

Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

§ 51. Omaniku kandmine kinnistusraamatusse

(1) Kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismääras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.

(2) Kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või üleneja sugulase või abikaasa sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

(3) Kinnistusraamatusse kantud omaniku õdede või vendade või nende alanejate sugulaste sissekandmise eest uue omanikuna tasutakse riigilõivu 75% täismäärast.

(4) Ühisomandi puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa sissekandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 52. Kanne piiratud asjaõiguse kohta

(1) Piiratud asjaõiguse kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismäär.

(2) Kui piiratud asjaõiguse kanne tehakse koos registriosa avamise või omandi ülekandmisega, tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

(21) Isiku vahetumisel, kelle kasuks on kinnisasi piiratud asjaõigusega koormatud, tasutakse uue omaja kinnistusraamatusse kandmise eest riigilõivu 50% täismäärast.

(3) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse sisu muutmise eest tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

(4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kustutamise eest tasutakse riigilõivu 25% täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

(5) Ühishüpoteegi kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 100 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 53. Märge kinnistusraamatus

(1) Märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

(2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist kinnistusraamatusse, tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

§ 54. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga, kinnistute jagamine või ühendamine

(1) Kande tegemisel kinnistusraamatusse kinnistu jagamise või kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

(2) Kui kinnistu jagamisele või kinnistute ühendamisele lisandub omandi üleminek, tasutakse riigilõivu ka uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 51.

(3) Kinnistu jagamisel tasutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõivule jagamisega kaasneva uute registriosade avamise eest alates kolmandast uuest registriosast iga uue registriosa eest 100 krooni.

(4) Kinnistu osa liitmisel teisele omanikule kuuluva kinnistuga tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 55. [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 56. Muu sissekanne

Muu sissekande eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25% täismäärast.

§ 57. Kinnistusraamatu ärakiri

(1) [kehtetu]

(2) Kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 100 krooni, sõltumata lehekülgede arvust.

1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni;

2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni.

(3) Kinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu:

1) iga A4 formaadis lehekülje eest 25 krooni;
2) iga A3 formaadis lehekülje eest 50 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

 

5. jagu

Abieluvararegistri toimingud

§ 58. Riigilõivu suuruse määramine abieluvararegistri toimingutes

Abieluvararegistri toimingute eest võetava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 59. Abieluvararegistri kanne

(1) Abieluvararegistrisse kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

(2) Abieluvararegistrisse tehtud kande kustutamise eest tasutakse 50% riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

§ 60. Abieluvararegistri ärakiri

(1) [kehtetu]

(2) Abieluvararegistrikaardi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 35 krooni.

(3) [kehtetu]

(4) Abieluvararegistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu:

1) iga formaadis A4 lehekülje eest 25 krooni;

2) iga formaadis A3 lehekülje eest 50 krooni.

 

6. jagu

Pärimisregistri toimingud

§ 61 [kehtetu]

 

7. jagu

Laevakinnistusraamatu toimingud

§ 611. Laevakinnistusraamatu kanded ja märked

(1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ning siseveelaeva korral 500 krooni.

(2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

(3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(4) Hüpoteegi seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni. Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. Kui ühishüpoteek seatakse üheaegselt nii siseveelaevale kui ka merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile, siis tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(5) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 2000 krooni ja siseveelaeva korral 500 krooni.

(6) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi korral 1000 krooni ja siseveelaeva korral 250 krooni. Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena. Kui ühishüpoteek on seatud üheaegselt nii siseveelaevale kui ka merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile, siis tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(7) Muude käesolevas paragrahvis nimetamata laevakinnistusraamatu kannete ja märgete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 612. Laevakinnistusraamatu dokumentide väljastamine

(1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Laevakinnistusregistriosa ja laevatoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(4) [kehtetu]

 

7. peatükk

HALDUSASUTUSTE TOIMINGUD

1. jagu

Liiklusregistri toimingud

§ 62. Sõiduki eelregistreerimine

Sõiduki eelregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 63. Sõiduki registreerimine

(1) Sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(2) Maastikusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Muutusteta kujul taasväljaveo kohustusega Eestisse sisseveetud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 3700 krooni.

§ 64. Registreerimismärgi väljastamine

(1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega ja unikaalse auto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega ja unikaalse mootorratta registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, traktori, traktori baasil ehitatud masina ja muu liikurmasina ning nende haagiste registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

(4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni.

(5) Auto teisaldatava registreerimismärgi kirjega «PROOV» väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärkide, mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud registreerimismärkide korduvkasutuseks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 65. [Kehtetu]

§ 66. Registriandmete muutmine

(1) Registriandmete muudatuste vormistamise eest seoses sõiduki omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Registriandmete muudatuste vormistamise eest, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtumil, ja maastikusõiduki registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest koos sellest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 100 krooni.

§ 67. Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja selle dublikaadi väljastamine

(1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja nende dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus, taotluse läbivaatamine ja registrisse kandmine).

(2) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa, ajutise juhiloa ja nende dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni iga dokumendi eest (juhiloa maksumus, taotluse läbivaatamine ja registriandmete muutmine).

(3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud dokumendi dublikaadi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 130 krooni iga dublikaadi eest.

(4) Mopeedi juhiloa ja selle dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni iga dokumendi eest (juhiloa või dublikaadi maksumus, taotluse läbivaatamine ja registrisse kandmine või registriandmete muutmine).

§ 671. Teabe, tõendarve, tõendi ja ärakirja väljastamine ning autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumine

(1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) registrist kinnitatud väljavõtte puhul - 80 krooni iga lehekülje eest;

2) eriprogrammi järgi koostatud kinnitatud teabe puhul - 250 krooni iga lehekülje eest;

3) sõidukile ja maastikusõidukile registrisse kantud nõuete müügieelse kontrolli eest 80 krooni;

(2) Tõendarve väljastamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni.

(3) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 80 krooni iga lehekülje eest.

(4) Liiklusregistri alusdokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 20 krooni iga lehekülje eest.

(5) Sõiduki ja maastikusõiduki kontrollimiseks autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral tasutakse riigilõivu 250 krooni ühe väljakutse eest.

§ 672. Eksamite vastuvõtmine

(1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.

(2) Mootorsõidukijuhi sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni, eksami vastuvõtmisel autoregistrikeskuse sõidukiga - 450 krooni.

(3) Mopeedijuhi teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 20 krooni.

(4) Mopeedijuhi sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

§ 68. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamine

(1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(3) Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

11. jagu

Karistusregistritoimingud

§ 681. Karistusregistri teate väljastamine

Karistusregistri kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 682. Karistusregistri arhiivist andmete väljastamine

Karistusregistri arhiivist kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 683. Riigilõivust vabastamine

(1) Karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2-13 nimetatud isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri toimingutes.

(2) Karistusregistri seaduse § 22 lõike 1 punktis 2 nimetatud isik on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamisel.

 

12. jagu [Kehtetu]

[13. jagu kehtib kuni 31. 12. 2003]

13. jagu

Hooneregistri toimingud

§ 688. Ehitiste hooneregistrisse kandmine ning hooneregistri kandes muudatuse tegemine

(1) Ehitiste (nii kinnis- kui vallasvara) hooneregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Hooneregistris ehitise tehniliste andmete, omaniku või omaniku andmete muutmise, pandilepingu registreerimise või ümberregistreerimise või pandilepingu lõppemise kohta märke tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni iga nimetatud toimingu eest.

 (3) Eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 2000, 99, 638) § 22 lõikes 11 nimetatud vea parandamise eest hooneregistris tasutakse riigilõivu 5 krooni korteri kohta.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 689. Hooneregistri tõendi ja ärakirja väljastamine

(1) Ehitiste kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Korteri või mitteeluruumi kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni.

(21) Kinnistul paiknevate ehitiste kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(22) Korteriomandi reaalosa kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni.

(3) [kehtetu]

(4) Hooneregistri dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu:

1) iga A4 formaadis lehekülje eest 10 krooni;

2) iga A3 formaadis lehekülje eest 20 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 6810. Korteriomandi seadmiseks tõendi väljastamine

Korteriomandi seadmiseks tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni korteri või mitteeluruumi kohta.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 6811. Notariaalseks tehinguks õiendi väljastamine

Vallasvara notariaalseks tehinguks õiendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

 

14. jagu
Riikliku ehitisregistri andmed

§ 6812. Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine

Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete iga lehekülje eest tasutakse riigilõivu 20 krooni.

 

15. jagu

Keskkonnaregistri toimingud

 

§ 6813. Keskkonnaregistrist andmete väljastamine

(1) Keskkonnaregistri andmetest paberkandjal väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni A4 formaadis iga lehekülje eest.

(2) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardist paberkandjal mustvalge väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu:
1) A4 formaadis iga lehekülje eest 60 krooni;
2) A3 formaadis iga lehekülje eest 80 krooni;
3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte korral 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

(3) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardist paberkandjal värvilise väljavõtte tegemise eest tasutakse riigilõivu:
1) A4 formaadis iga lehekülje eest 120 krooni;
2) A3 formaadis iga lehekülje eest 160 krooni;
3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte korral 10 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

(4) Keskkonnaregistrist elektroonilisel andmekandjal andmete ühekordse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

[RT I 2002, 58, 361 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 6814. Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektrooniliste koopiate tegemine

Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektroonilise koopia tegemise eest tasutakse riigilõivu:
1) A4 formaadis iga lehekülje eest 20 krooni;
2) suurema kui A4 formaadis väljavõtte korral 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

[RT I 2002, 58, 361 – jõust. 1. 01. 2003]

 

2. jagu

Perekonnaseisuasutuse toimingud

§ 69. Abieluakti koostamine

(1) Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Abieluakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 70. Abielulahutusakti koostamine

(1) Abielulahutusakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Abielulahutusakti koostamise eest ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 40 krooni.

(3) Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(4) Abielulahutusakti koostamise eest välisesinduses ühe abikaasa avaldusel, kui teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 71. Uue tunnistuse ja kordustunnistuse väljastamine

(1) Uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 40 krooni.

(2) Uue tunnistuse väljastamise eest välisesinduses seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmisega tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(3) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(4) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 72. Nimemuutmisakti koostamine

(1) Nimemuutmisakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Nimemuutmisakti koostamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

§ 73. Arhiivitõendi väljastamine

(1) Arhiivitõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(2) Arhiivitõendi väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 

3. jagu

Krediidiasutuste, kindlustusandjate, kindlustusvahendajate, väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingud

§ 74. Krediidiasutuse tegevusluba

(1) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

(2) Välisriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

§ 741. Kindlustusandja tegevusluba

(1) Kindlustusandja esmase tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Välisriigis registreeritud kindlustusandja filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(3) Kindlustusandja täiendava tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni iga soovitava kindlustustegevuse liigi või alaliigi kohta.

§ 742. Kindlustusvahendajate registreerimise taotlemine

(1) Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(2) Kindlustusagendi kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 743. Investeerimisühingu tegevusluba

(1) Investeerimisühingu tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Välisriigis registreeritud investeerimisühingu filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(3) Täiendava tegevusloa taotlemisel investeerimisteenuste osutamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

§ 744. Olulise osaluse omandamise loa taotlemine

Krediidiasutuses, kindlustusandjas või investeerimisühingus olulise osaluse omandamise loa taotlemisel tasutakse riigilõivu 7500 krooni.

§ 75. Reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevusluba

(1) Reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Tegevusloa taotlemisel täiendava reguleeritud väärtpaberituru korraldamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

§ 76. Väärtpaberite arveldussüsteemi korraldaja tegevusluba

Väärtpaberite arveldussüsteemi korraldaja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

§ 77. Fondivalitseja tegevusluba

(1) Fondivalitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Fondivalitseja tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(3) Vabatahtliku pensionifondi valitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(4) Kohustusliku pensionifondi valitseja tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 15 000 krooni.

§ 78. Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimise taotlemine

(1) Väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Võlakohustuste avaliku pakkumise prospekti registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

§ 79. Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemine

Ülevõtmispakkumise kooskõlastamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

§ 80. Investeerimisfondi tingimuste registreerimise taotlemine

(1) Lepingulise investeerimisfondi tingimuste ja nende muudatuste registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(2) Kohustusliku pensionifondi tingimuste ja nende muudatuste registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

§ 81. Investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemine

(1) Euroopa Liidu liikmesriigis asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(2) Väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

§ 82. Kvalifikatsioonitunnistuse taotlemine

Fondijuhi kvalifikatsioonitunnistuse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

 

4. jagu

Hasartmängu- ja loteriiseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 83. Hasartmängu tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotlemisel:

1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 50 000 krooni;

2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 14 000 krooni.

§ 84. Tegevusloa väljastamine hasartmängu korraldamiseks

Tegevusloa väljastamise eest:

1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks tasutakse riigilõivu 700 000 krooni;

2) osavusmängu korraldamiseks tasutakse riigilõivu 19 000 krooni.

§ 85. Hasartmängu korraldusloa taotlemine

Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.

§ 86. Loterii korraldusloa taotlemine

Loterii korraldusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 800 krooni.

 

5. jagu

Toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 87 [kehtetu]

§ 871. Importija tegevusloa väljastamine ja pikendamine

(1) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 000 krooni.

(2) Toidutoorme ja toidu importimiseks tegevusloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 872. Käitlemise loa andmine

(1) Uuendtoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 3300 krooni.

(2) Eritoidu käitlemise loa eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 873. Volituse andmine

(1) Laboratooriumile järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüsimiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(2) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

§ 88 [kehtetu]

§ 881. Järelevalvetoimingud kauba sisseveol

(1) Toidutoorme või toidu sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga (edaspidi importimine) tasub importija riigilõivu järelevalvetoimingute eest ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil vastavalt imporditavale kogusele:

1) kuni 30 tonni - 0,05 krooni kilogrammi kohta;

2) iga kilogrammi kohta, mis ületab 30 tonni - 0,03 krooni.

(2) Elusloomade importija tasub järelevalvetoimingute eest riigilõivu:

1) põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomad, põllumajanduslinnud ja mesilased, importimisel ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil esimese looma eest 450 krooni ja iga järgmise looma eest 145 krooni;

2) karusloomade, lemmikloomade, eksootiliste loomade, laboratooriumides kasutatavate katseloomade, roomajate, kahepaiksete, kalade, lindude, mesilaste, haudemunade, seemne- ja munarakkude ning embrüote importimisel ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil 450 krooni.

(3) Veterinaarjärelevalve alla kuuluvate toidutoormeks või toiduks mitteolevate muude loomsete saaduste või toodete importimisel tasub importija järelevalvetoimingute eest riigilõivu ühe kaubapositsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil 600 krooni.

§ 882. Järelevalvetoimingud toidutoorme ja toidu käitlemisel

(1) Toidutoorme või toidu käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest käitlemisettevõttes või selle osas vastavalt käitlemisvaldkonnale riigilõivu:

1) tapamaja puhul, mille tapmisvõimsus on kuni 1000 loomühikut aastas - 2500 krooni;

2) tapamaja puhul, mille tapmisvõimsus on üle 1000 loomühiku aastas - 5000 krooni;

3) tapamaja puhul, kus tapetakse kuni 150 000 lindu - 1500 krooni;

4) tapamaja puhul, kus tapetakse üle 150 000 linnu - 5000 krooni;

5) punase liha tööstuslikul töötlemisel kuni 5 tonni nädalas - 1500 krooni;

6) punase liha tööstuslikul töötlemisel üle 5 tonni nädalas - 2500 krooni;

7) linnuliha tööstuslikul töötlemisel kuni 3 tonni nädalas - 1500 krooni;

8) linnuliha tööstuslikul töötlemisel üle 3 tonni nädalas - 2500 krooni;

9) punase liha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel kuni 7,5 tonni valmistoodangut nädalas - 1500 krooni;

10) punase liha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel üle 7,5 tonni valmistoodangut nädalas - 2500 krooni;

11) linnuliha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel kuni 7,5 tonni valmistoodangut nädalas - 1500 krooni;

12) linnuliha pool- ja valmistoodete tööstuslikul valmistamisel üle 7,5 tonni valmistoodangut nädalas - 2500 krooni;

13) piima töötlemise korral töötlemismahuga kuni 500 000 liitrit toorpiima aastas - 1500 krooni;

14) piima töötlemise korral töötlemismahuga 500 001 kuni 2 miljonit liitrit toorpiima aastas - 2500 krooni;

15) piima töötlemise korral töötlemismahuga üle 2 miljoni liitri toorpiima aastas - 5000 krooni;

16) munatoodete tööstusliku tootmise korral - 2500 krooni;

17) kala töötlemise korral - 2500 krooni;

18) muu toidutoorme või toidu tööstusliku töötlemise ja toidu valmistamise korral - 1500 krooni;

19) toitlustamise ja jaekaubanduse korral - 500 krooni;

20) toidutoorme ja toidu transportimise, ladustamise ja hulgikaubanduse korral - 1000 krooni.

(11) Käitlejale, kes tegutseb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-19 nimetatud käitlemisvaldkonnas, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 20 sätestatud riigilõivu.

(2) Kala käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest vastavalt laevale riigilõivu:

1) kalalaev (üle 12 meetri) - 2500 krooni;

2) väike traallaev - 1500 krooni;

3) kalatranspordilaev - 2500 krooni;

4) külmutus- ja tehaslaev - 10 000 krooni.

(3) Riigilõiv, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, tasutakse ja selle tasumist tõendavad dokumendid esitatakse järelevalveasutusele hiljemalt 10. jaanuariks.

(4) Käitleja, kes alustab tegevust pärast 1. juulit, tasub riigilõivu, mis kuulub tasumisele käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, pooles ulatuses.

§ 883. Tapalooma tapaeelne ja -järgne veterinaarjärelevalve

Tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve eest tasub loomade tapmisega tegelev käitleja, vastavalt looma liigile riigilõivu:

1) veis - 35 krooni;

2) vasikas - 20 krooni;

3) siga - 10 krooni;

4) lammas või kits - 5 krooni;

5) hobune - 35 krooni;

6) metsloom - 35 krooni;

7) linnud kaaluga kuni 2 kilogrammi - 3 krooni iga 40 linnu kohta;

8) linnud kaaluga üle 2 kilogrammi - 5 krooni iga 40 linnu kohta;

9) linnud kaaluga üle 5 kilogrammi - 9 krooni iga 40 linnu kohta;

10) nutriad ja küülikud - 2 krooni iga 10 looma kohta.

§ 884. Analüüsimetoodika tunnustamine

Analüüsimetoodika tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 885. Kaubapositsioonide määramine

Eesti kaupade nomenklatuuri kaubapositsioonid, millesse kuuluvate kaupade järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 881 toodud määrade järgi, määrab põllumajandusminister.

§ 886. Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustava ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamine

Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte ja katseloomade kasutusettevõtte tunnustamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 89 [kehtetu]

 

51. jagu

Söödaseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 891. Söödaregistri toimingud ja järelevalvetoimingud

(1) Söödaregistri andmetest ametlikult kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.

(2) Sööda tootja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja turustatud söödakogusele järgmiselt:

1) söödalisand - 0,01 krooni kilogrammi kohta;

2) eelsegu - 0,01 krooni kilogrammi kohta;

3) täiendsööt - 0,01 krooni kilogrammi kohta;

4) segasööt - 0,005 krooni kilogrammi kohta.

(3) Sööda tootja, kes toodab segasööta turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks ja kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis toodetud ja kasutatud iga segasööda kilogrammi kohta 0,005 krooni.

(4) Sööda vahendaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud vahendaja, kelle ettevõte peab olema tunnustatud või registreeritud, tasub iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu järelevalvetoimingute eest järgmiselt:

1) tunnustatud või tunnustatud ja registreeritud ettevõtte puhul - 4000 krooni;

2) registreeritud ettevõtte puhul - 2000 krooni.

(5) Sööda vahendaja, kes tegeleb mitteloomset päritolu sööda sisseveoga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu järelevalvetoimingute eest vastavalt tema eelmises kvartalis vabaks ringluseks sisseveetud mitteloomse päritoluga sööda kogusele ühe kaubapositsiooni kohta ühel kaubadeklaratsioonil järgmiselt:

1) söödamaterjal - 0,005 krooni kilogrammi kohta;

2) söödalisand - 0,07 krooni kilogrammi kohta;

3) eelsegu - 0,05 krooni kilogrammi kohta;

4) täiendsööt - 0,03 krooni kilogrammi kohta;

5) segasööt - 0,02 krooni kilogrammi kohta.

(6) Sööda vahendaja, kes tegeleb loomset päritolu sööda sisseveoga vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, tasub riigilõivu vastavalt käesoleva seaduse §-le 881 .

(7) Eesti kaupade nomenklatuuri kaubapositsioonid, millesse kuuluvate kaupade järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 891 lõikes 5 toodud määrade järgi, määrab põllumajandusminister.

(8) Kui sellise söödamaterjali partii sisseveol vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel selle kasutusotstarbest olenemata on sama kaubapositsioon, on ette nähtud riigilõivu tasumine käesoleva seaduse § 881 lõike 1 alusel, peab isik maksma riigilõivu kas nimetatud paragrahvi või käesoleva paragrahvi alusel.

 

6. jagu

Ravimiseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 90. Ravimi registreerimise taotluse esitamine

Ravimi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 91. Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa väljastamine ja pikendamine

Riigilõivu tasutakse ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa väljastamise või pikendamise eest:

1) ravimite tootmiseks (välja arvatud ravimtaimede pakendamine) 5000 krooni;

2) ravimtaimede pakendamiseks 1000 krooni;

3) ravimite hulgimüügiks 5000 krooni;

4) ravimite jaemüügiks linnaapteekides 1000 krooni;

5) ravimite jaemüügiks maa-apteekides 500 krooni;

6) ravimite jaemüügiks veterinaarapteekides 500 krooni.

§ 92. Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal muudatuse tegemine

Ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloal fikseeritud tegevuskoha, vastutava isiku või ettevõtja õigusliku vormi muutmisest tuleneva muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 

61. jagu

§-d 921-922 [kehtetud]

 

62. jagu

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 923. Kiirabi, eriarstiabi ja õendusabi osutamise tegevusloa väljastamine

Kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:

1) kiirabi osutamise tegevusluba - 1000 krooni iga kiirabibrigaadi kohta;

2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusluba - 1000 krooni;

3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusluba - 5000 krooni iga 100 voodikoha kohta;

4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusluba - 500 krooni.

§ 924. Tegevusloa dublikaadi väljastamine

Tegevusloa dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:

1) kiirabi osutamise tegevusloa dublikaat - 500 krooni;

2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa dublikaat - 500 krooni;

3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa dublikaat - 500 krooni;

4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa dublikaat - 150 krooni.

§ 925. Registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamine

Registreerimise tõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 

7. jagu

Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse ja sordikaitseseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 93. Sordikaitse taotlemine

(1) Sordikaitsetaotluse esitamise ja selle alusel sordiregistrisse sordikaitsetaotluste tasandil tehtavate registrikannete eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(2) Sordikaitsetaotluse ametliku menetluse alustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Sordi kaitse alla, sealhulgas ajutise kaitse alla võtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 94 [kehtetu]

§ 95. Sordi kaitse all hoidmine

Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:

1) 1.-5. aastal 400 krooni;

2) 6.-10. aastal 800 krooni;

3) 11.-15. aastal 1200 krooni;

4) 16.-20. aastal 1600 krooni;

5) alates 21. aastast 1900 krooni.

§ 96 [kehtetu]

§ 97. Sordiregistri kannete muutmine

Sordiregistri kannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 98. Registriteabe ja dokumentide väljastamine

(1) Sordikaitse tunnistuse, sealhulgas selle dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Iga sordiregistri kande kohta väljastatava kinnitatud dokumendi eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(3) Sordikirjelduse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 99 [kehtetu]

§ 991. Litsentsilepingu registreerimine, sundlitsentsi andmine ning vastuväite ja apellatsiooni arutuselevõtmine

(1) Litsentsilepingu sordiregistris registreerimise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3) Vastuväite arutuselevõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(4) Apellatsiooni arutuselevõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 992. Sortide sordilehte võtmine

Sordi sordilehte võtmisel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 

[8. jagu kehtib kuni 31. 12. 2003 - RT I 2002, 105, 610] 

8. jagu

Tolliseadustiku alusel teostatavad toimingud

§ 100. Kauba tolliformaalsused

Kauba tolliformaalsuste eest ühe tollideklaratsiooni (tolliseadustiku mõistes) kohta tasutakse riigilõivu:

1) kauba väljaveol - eksport, välistöötlemine - 100 krooni;

2) kauba sisseveol - vabasse ringlusse lubamine, seestöötlemine, töötlemine tollikontrolli all, ajutine importimine - 100 krooni;

3) pärast kauba vabastamist asjaomase isiku taotluse alusel tollideklaratsioonis paranduste tegemisel - 100 krooni.

§ 101 [kehtetu]

 

81. jagu
Dumpinguvastase seaduse alusel tehtavad toimingud

 

§ 1011. Dumpinguvastase uurimismenetluse algatamise taotlemine

Dumpinguvastase uurimismenetluse algatamise taotlemisel tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

[RT I 2002, 57, 358 – jõust. 1. 09. 2002]

 

 

9. jagu

Relvaseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 102. Relva soetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa väljastamine, pikendamine ja vahetamine

(1) Relva soetamisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Relvaloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni sile- või vintraudse või kombineeritud jahipüssi, gaasipüstoli või gaasirevolvri registreerimisel ning 2000 krooni muu vintraudse tulirelva registreerimisel.

(3) Paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relvade kollektsioneerimisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(4) Relva soetamisloa või relvade kollektsioneerimisloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(5) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(6) Kollektsioneeritava relva andmete kollektsioneerimisloale kandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 1021. Relvaseadusega kehtestatud eksamite vastuvõtmine

(1) Relva soetamisloa või relvaloa taotleja relvatundmise ja -käsitsemise eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1022. Relva- või padrunimudeli tüübikinnituse teostamine

Relva- või padrunimudeli tüübikinnituse teostamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 103. Relvade üle tollipiiri toimetamise eriloa väljastamine

(1) Eesti kodanikule eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks või Eestist väljaviimiseks tasutakse riigilõivu 500 krooni ühe relva kohta.

(2) Välisriigi kodanikule eriloa väljastamise eest tulirelva või gaasirelva Eestist väljaviimiseks või tulirelva või gaasirelva Eestisse sissetoomiseks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni ühe relva kohta.

(3) Juriidilisele isikule eriloa väljastamise eest:

1) kuni kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 8000 krooni;

2) enam kui kümnest relvast koosneva partii sisse-, välja- või transiitveoks tasutakse riigilõivu 10 000 krooni + 500 krooni iga järgmise kümne relva kohta;

3) tema nimele registreeritud tulirelva või gaasirelva valjaviimiseks või sissetoomiseks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni ühe relva kohta.

§ 104. Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamine

Laskemoona sisse-, välja- või transiitveo loa väljastamise eest:

1) kuni 1000 padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni;

2) 1001 ja enama padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni iga 1000 padruni ja tuhandega kordset arvu ületava arvu padrunite kohta.

§ 105. Riigilõivust vabastamine

(1) Laskespordiga tegelevad spordiorganisatsioonid ja laskesportlased on vabastatud riigilõivu tasumisest sporditulirelvade ja viimaste juurde kuuluva laskemoona omamiseks, valdamiseks ja veoks vajalikes käesoleva seaduse §-des 102-104 sätestatud toimingutes.

(2) Isik, keda siseminister või kaitseminister on seadusega kehtestatud korras autasustanud nimelise tulirelvaga, on vabastatud riigilõivu tasumisest nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest.

 

91. jagu

Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1051. Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavate toimingute eest riigilõivu tasumine

Lõhkematerjaliseaduse alusel teostatavate toimingute eest tasutakse riigilõivu:

1) lõhketöö tegemise loa väljastamise eest:

 

lõhkematerjali kulu korral kuni 100 t aastas

500 krooni;

lõhkematerjali kulu korral kuni 500 t aastas

1250 krooni;

lõhkematerjali kulu korral kuni 1000 t aastas

2500 krooni;

lõhkematerjali kulu korral üle 1000 t aastas

5000 krooni;

2) ilutulestiku korraldamise loa väljastamise eest

2000 krooni;

3) lõhketöö loa väljastamise eest (koos projekti ekspertiisiga):

 

lõhkematerjali kulu korral kuni 1,0 t

500 krooni;

lõhkematerjali kulu korral üle 1,0 t

1750 krooni;

4) lõhketöö loa pikendamise eest

250 krooni;

5) lõhkematerjaliga töötamise loa väljastamise eest

500 krooni;

6) lõhkematerjali hoiuloa väljastamise eest

500 krooni;

7) lõhkematerjali kasutusloa väljastamise eest

6000 krooni;

8) lõhkematerjali sisse- või väljaveo loa väljastamise eest:

 

kuni 100 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks

500 krooni;

kuni 500 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks

1250 krooni;

kuni 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks

1500 krooni;

üle 1000 t lõhkematerjali sisse- või väljaveoks

1500+1000 krooni iga järgmise 1000 t eest;

9) lihtlõhkeaine valmistamisloa väljastamise eest

3000 krooni;

10) lõhkematerjalitehase käitamisloa väljastamise eest

30 000 krooni;

11) lõhkematerjali soetusloa väljastamise eest:

 

füüsilisele isikule

500 krooni;

juriidilisele isikule või asutusele

1000 krooni;

12) lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutavate isikute välja- või täiendõppe programmide kinnitamise eest

500 krooni;

13) lõhkajate, lõhkematerjalilao juhatajate, väljaandjate ja laborantide õppeprogrammide läbivaatamise ja kinnitamise eest

500 krooni;

14) lõhkematerjali arvestusraamatu pitseerimise ja registreerimise eest

250 krooni;

15) lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutava isiku atesteerimise ja tunnistuse väljastamise eest

2250 krooni;

16) lõhkematerjali laohoidja või väljaandja kutsetunnistuse väljastamise eest (koos teadmiste kontrolliga)

1250 krooni;

17) lõhkaja kutsetunnistuse väljastamise eest (koos teadmiste kontrolliga)

1250 krooni;

18) lõhkaja kvalifikatsiooni tõstmise või teadmiste korduvkontrolli eest

1000 krooni;

19) lõhkematerjali valmistamise tegevusloa väljastamise eest

10 000 krooni;

20) lõhkematerjali müügi tegevusloa väljastamise eest

10 000 krooni.

 

 

10. jagu

Maakatastriseaduse ja maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 106. Maakatastri väljavõtted

(1) Maaregistrist kinnitatud väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni iga lehekülje eest.

(2) Katastriüksuse plaanist kinnitatud koopiate või katastri kaartidest kinnitatud väljavõtete tegemise eest paberkandjale tasutakse riigilõivu:

1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni;

2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni;

3) väljavõtete eest, mille formaat on suurem kui A3, 250 krooni ruutmeetrilt.

(3) Katastriandmetest ja katastri koosseisu kuuluvatest digitaalsetest kaartidest magnetkandjale koopiate valmistamise eest tasutakse riigilõivu:

1) kuni 50 katastriüksuse korral 100 krooni ja lisaks 1 kroon iga katastriüksuse eest;

2) enam kui 50 katastriüksuse korral 125 krooni ja lisaks 50 senti iga katastriüksuse eest.

(4) Tehingute andmebaasi andmetest magnetkandjale koopiate valmistamise või väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu:

1) kuni 50 tehingu korral 100 krooni ja lisaks 5 krooni iga tehingu eest;

2) enam kui 50 tehingu korral 200 krooni ja lisaks 3 krooni iga tehingu eest.

§ 107. Maavara uuringu loa väljastamine

(1) Maavara uuringu loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Maavara uuringu loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 108. Maavara kaevandamise loa väljastamine

(1) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest üleriigilise tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Maavara kaevandamise loa väljastamise eest kohaliku tähtsusega maardla puhul tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 109. Allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu ja allmaaehitise rajamise loa väljastamine

(1) Allmaaehitise rajamiseks tehtava geoloogilise uuringu loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(2) Allmaaehitise rajamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 1091. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva allmaa-objekti ja pealmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamine

(1) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva allmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva pealmaa-objekti kasutuselevõtmiseks lubava otsuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1092. Mäetööde arengukava kooskõlastamine

(1) Allmaa-mäetööde arengukava kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Pealmaa-mäetööde arengukava kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) põlevkivikarjääri arengukava kooskõlastamise eest 1000 krooni;

2) maavara, välja arvatud põlevkivi, karjääri arengukava kooskõlastamise eest 500 krooni.

§ 1093. Mäetööde peatamise või lõpetamise kooskõlastamine

Mäetööde peatamise või lõpetamise kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) allmaa-mäetööde peatamise või lõpetamise eest 1500 krooni;

2) pealmaa-mäetööde peatamise eest 500 krooni;

3) pealmaa-mäetööde lõpetamise eest 1000 krooni.

 

11. jagu

Lennuameti toimingud

§ 110. Õhusõiduki registreerimine

(1) Õhusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu:
1) 500 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg;
2) 3000 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on 451–5700 kg;
3) 7000 krooni + 200 krooni iga lisatonni kohta, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on üle 5700 kg.

(2) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 13 000 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 111. Lubade ja sertifikaatide väljaandmine, kehtivuse pikendamine ja nendes muudatuste tegemine

(1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest välisriigis tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(3) Lennuettevõtja sertifikaadi, õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi, lennuliiklusteenistuse sertifikaadi ja lennuvälja sertifikaadi väljaandmise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga nimetatud toimingu eest.

(4) Lennundusloa väljaandmise eest mittetulunduslikuks lennundustegevuseks tasutakse riigilõivu 300 krooni, äriliseks lennundustegevuseks 700 krooni.

(5) Lennundusloa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(6) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(7) Ühekordse lennuloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(8) Muudatuse tegemise eest õhusõiduki registreerimistunnistuses, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande eest.

(9) Muudatuse tegemise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 112. Lennuliiniloa väljastamine

Regulaarse lennuliini loa väljastamisel tasutakse riigilõivu:

1) siseliini loa eest 2000 krooni;

2) rahvusvahelise liini loa eest 60 000 krooni.

§ 113. [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

12. jagu

Veeteede Ameti toimingud

§ 114. Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri kanded

(1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni laeva kohta.

(2) Laeva kandmise eest väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(5) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist või väikelaevaregistrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

 

§ 115. Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri dokumentide väljastamine

(1) Korduva väikelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3) Laevapereta prahitud laevade registri ja väikelaevaregistri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

 

§ 1151. Laeva tehniline ülevaatus ning reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine

(1) Laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:

1) laeva esmase ja täisülevaatuse eest 75 krooni;

2) laeva, mille kogupikkus on 12-24 meetrit, iga-aastase ülevaatuse eest 25 krooni;

3) laeva, mille kogupikkus on üle 24 meetri, iga-aastase ülevaatuse eest 50 krooni;

4) laeva täieliku või osalise lisaülevaatuse eest 25 krooni;

5) teisaldatava ujuvvahendi ülevaatuse eest 25 krooni;

6) väikelaeva, mille kogupikkus on kuni 7 meetrit, ülevaatuse eest 5 krooni;

7) väikelaeva, mille kogupikkus on 7-9 meetrit, ülevaatuse eest 10 krooni;

8) väikelaeva, mille kogupikkus on 9-24 meetrit, ülevaatuse eest 25 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud riigilõivude arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:

1) ühetekilisel laeval 1;

2) mitmetekilisel laeval iga järgmise teki kohta lisaks 0,2;

3) alla 8 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 0,75;

4) 8-11 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1;

5) 12-19 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,25;

6) üle 20 aasta vanusel laeval ja väikelaeval 1,5.

(3) Laeva tunnistuste ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatu väljastamise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu:

1) laeva tunnistuse iga lehekülje eest 50 krooni;

2) väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatu eest 10 krooni.

(4) Klassifitseeritud laeva kohta merekõlblikkuse või reisijateveo tunnistuse väljastamise eest tasutava riigilõivu arvutamiseks kasutatakse koefitsienti 0,5.

(5) Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamise eest enne nende kasutuselevõtmist tasutakse riigilõivu 50 krooni iga raamatu eest.

(6) Reederi meresõiduohutusalase auditeerimise korral tasutakse riigilõivu 1000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 25 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 9000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel.

(7) Laeva meresõiduohutusalase auditeerimise eest tasutakse riigilõivu summas, mis on võrdne laeva kogumahutavusega, kuid mitte vähem kui 2500 krooni.

(8) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane või kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse või laeva kontrollimise eest riigilõivu vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2.

(9) Ettevõtja tasub tunnustamise taotlemisel riigilõivu 4000 krooni, kui ta valmistab tooteid või osutab teenuseid ühes või mitmes järgmistest tegevusvaldkondadest:

1) laevaehitus, -remont ja laevade ümberehitus;

2) laevakere veealuse osa ülevaatus;

3) laeva seadmete, mehhanismide, mõõteriistade, navigatsiooni-, side-, pääste- ning tuletõrjevahendite valmistamine, remontimine, katsetamine ja kontrollimine;

4) laevaehitusalased arvutused ja katsetused;

5) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;

6) hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamine;

7) meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe kvaliteedisüsteemi auditeerimine;

8) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;

9) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine.

§ 1152. Jetide registri kanded

(1) Jeti kandmise eest jetide registrisse koos jeti registreerimistunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Jeti kustutamise eest jetide registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 1153. Jetide registri dokumentide väljastamine

(1) Korduva jeti registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Jetide registri dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 116. Laevadokumendi kehtivuse pikendamine

Laevadokumendi kehtivuse pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 117 [kehtetu]

§ 118. Laevaregistri dokumendi ärakiri

Laevaregistri dokumendist kinnitatud ärakirja tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 119. Märke sissekandmine

Märke sissekandmise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

§ 120. Kande muutmine või kustutamine

Kande muutmise või kustutamise eest tasutakse 25% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

 

13. jagu

Patendiameti toimingud

§ 121. Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine

Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu:

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 2800 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni.

§ 122. Kaubamärgi kehtivuse pikendamine

(1) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Kaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 123. Kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamine

Kollektiivkaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu:

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 3500 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi 1000 krooni.

§ 124. Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamine

(1) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 3800 krooni.

(2) Kollektiivkaubamärgi kehtivuse pikendamise avalduse esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 125. Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi registrisse kandmine

Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi kandmise eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 1251. Kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamine

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamisel tasutakse riigilõivu:

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi - 2800 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi - 1000 krooni.

§ 1252. Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamine

Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu 2800 krooni.

§ 1253. Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamine

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3ter kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eesti Vabariigile laiendamise nõude esitamisel tasutakse riigilõivu:

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi - 3500 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi - 1000 krooni.

§ 1254. Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamine

Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

§ 1255. Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamine

Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu:

1) kaupade või teenuste ühe klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi - 1000 krooni;

2) kaupade või teenuste iga täiendava klassi kohta rahvusvahelise kaupade ja teenuste klassifikatsiooni järgi - 300 krooni.

§ 126. Vaidlusavalduse esitamine

Apellatsioonikomisjonile vaidlusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

§ 127. Dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamine

Dokumentide või muude materjalide esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 128. Kauba- ja teenindusmärkide registri kanded

Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi üleandmise, litsentsilepingu või õiguste ülemineku muude juhtude kohta tehtava kande eest riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 129. Patendivoliniku registreerimine ja tunnistuse väljastamine

Patendivoliniku registreerimise ja patendivoliniku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

§ 130. Teabe väljastamine tööstusomandi registrist

Tööstusomandi riiklikust registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

§ 131. Tööstusomandi kaitsega seonduvate dokumentide ja dokumendidublikaatide väljastamine

(1) Prioriteedidokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(2) Tööstusomandi kaitsega seonduva muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 70 krooni.

(3) Tööstusomandi kaitse dokumendi dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 132. Kasuliku mudeli registreerimistaotlus

(1) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(2) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(4) Kasuliku mudeli registreerimistaotluse ülemineku eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 133. Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamine

(1) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:

1) esimese pikendamise eest 3000 krooni;

2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

(2) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

§ 134. Kasuliku mudeli registreeringu andmete muutmine

Kasuliku mudeli registreeringus muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 135. Kasulike mudelite registri kanded

(1) Kasuliku mudeli üleandmise kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Kasuliku mudeli litsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse kasulike mudelite registrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 136. Kasuliku mudeli rahvusvaheline registreerimistaotlus

(1) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse esitamisel Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

(2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

(3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 137. Patenditaotluse esitamine

(1) Patenditaotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

(2) Üle 10-punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamisel tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud lõivumäär + 200 krooni iga punkti eest alates 11. punktist.

§ 138. Patenditaotluse menetlus

(1) Patenditaotluse menetluse jätkamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 139. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine

Patenditaotluse parandamise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 140. Patendi muudatused

Muudatuste tegemise eest patendis tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 141. Patenditaotluse üleminek

Patenditaotluse ülemineku eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 142. Leiutise registrisse kandmine

Leiutise riiklikusse patendiregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 143. Patendiregistri kanded

(1) Patendi ülemineku kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Patendi litsentsi või sundlitsentsi kohta tehtava kande eest riiklikusse patendiregistrisse tasutakse riigilõivu 600 krooni.

§ 144. Patenditaotluse ja patendi jõushoidmine

(1) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu:

1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni;

2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni;

3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni;

4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni;

5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni;

6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni;

7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni;

8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni;

9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni;

10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni;

11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni;

12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni;

13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni;

14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni;

15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni;

16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni;

17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 7700 krooni;

18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni;

19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni;

20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni.

(2) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast määrast.

[RT I 2002, 51, 316 - jõust. 21. 06. 2002]

 

§ 1441. Euroopa patenditaotlus ja Euroopa patent

(1) Euroopa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Euroopa patendikirjelduse ja muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke:
1) avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni;
2) esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse kande tegemise eest:
1) muudatuste tegemisel Euroopa patendis tasutakse riigilõivu 1500 krooni;
2) Euroopa patendi ülemineku, litsentsi või sundlitsentsi kohta kande tegemisel tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(4) Euroopa patenditaotluse muutmise eest siseriiklikuks:
1) patenditaotluseks tasutakse riigilõivu 3500 krooni;
2) kasuliku mudeli registreerimise taotluseks tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

[RT I 2002, 51, 316 - jõust. 21. 06. 2002]

 

§ 145. Rahvusvaheline patenditaotlus

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse esitamisel Patendiametile tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

(2) Rahvusvahelise patenditaotluse menetlusse võtmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

(3) Rahvusvahelise patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 146. Taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine

Rahvusvahelise patenditaotluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimistaotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 147. Rahvusvahelist tüüpi otsingu nõue

Rahvusvahelist tüüpi otsingu nõude esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 1471. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamine

(1) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimise taotluse esitamisel tasutakse alates kolmandast variandist iga järgmise variandi esitamise eest riigilõivu 400 krooni.

§ 1472. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 1473. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamine

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 1474. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminek

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1475. Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamine

(1) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:

1) esimese pikendamise eest 2000 krooni;

2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

§ 1476. Tööstusdisainilahenduse registreeringu andmete muutmine

(1) Tööstusdisainilahenduse registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1477. Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaat

Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1478. Tööstusomandi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust kinnitatud teabe väljastamine

Tööstusomandi registreerimise taotluste ja nende menetluse andmekogust kinnitatud teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu ühe registreerimistaotluse kohta 120 krooni.

§ 1479. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamine

Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 14710. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 14711. Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminek

Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 14712. Mikrolülituste topoloogiate registri kanded

(1) Mikrolülituse topoloogia registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Litsentsi registreerimise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 14713. Täiendava õiguskaitse taotluse esitamine

Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 14714. Täiendava õiguskaitse jõushoidmine

(1) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmiseks tasutakse esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 9800 krooni.

(2) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava õiguskaitse jõushoidmise eest tasutakse kehtivusaasta riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kehtivusaasta riigilõivumäär + 10% vastavast määrast.

§ 14715. Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamine

§ 14716. Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 14717. Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmine

Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 14718. Patendivoliniku kutse taotlemine

Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest.

§ 14719. Teabe väljastamine riiklikust patendivolinike registrist

Kirjaliku teabe väljastamise eest riiklikust patendivolinike registrist tasutakse riigilõivu 120 krooni iga dokumendi eest.

 

131. jagu

Konkurentsiameti toimingud

§ 14720. Koondumise menetlemine

Koondumise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

§ 14721. Eranditaotluse menetlemine

Eranditaotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

 

14. jagu

Välisesinduses teostatavad toimingud

§ 148. Lepingu tõestamine

(1) Hindamisele kuuluva vara võõrandamise lepingu tõestamise eest tasutakse riigilõivu 5% lepingusummast, kuid mitte alla 480 krooni.

(2) Hindamisele mittekuuluva lepingu tõestamise eest tasutakse riigilõivu 480 krooni.

§ 149. Testamendi tõestamine

Testamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 150. Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine

(1) Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasuvad riigilõivu 3% pärandisummast:

1) pärandaja alanejad sugulased, abikaasa, vanemad ja vanavanemad;

2) testamendijärgsed pärijad;

3) pärimislepingu alusel pärijad.

(2) Pärandaja õed ja vennad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 5% pärandisummast, kui nad ei päri testamendi või pärimislepingu alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata pärijad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 20% pärandisummast.

§ 151. Ühisvara osa kohta omandiõiguse tunnistuse väljastamine

Abikaasale tunnistuse väljastamise eest omandiõiguse kohta abielu kestel soetatud ühisvara osale tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 152. Volikirja tõestamine

(1) Vara kasutamise ja käsutamise ning krediidioperatsioonide teostamise õiguse kohta antava volikirja tõestamisel tasutakse riigilõivu:

1) lastele, abikaasale ja vanematele antava volikirja tõestamise eest 200 krooni;

2) teistele isikutele antava volikirja tõestamise eest 400 krooni.

(2) Muu volikirja tõestamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 153. Avaldus pärandvara hoiuabinõude rakendamiseks

Avalduse esitamisel pärandvara hoiuabinõude rakendamiseks tasutakse riigilõivu 350 krooni.

§ 154. Mereprotesti tegemise avaldus

Avalduse esitamisel mereprotesti tegemiseks tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 1541. Ajutise liputunnistuse väljastamine

Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1300 krooni.

§ 155. Tõlke õigsuse kinnitamine

Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni lehekülje eest.

§ 156. Ärakirja, väljavõtte või allkirja õigsuse kinnitamine

(1) Dokumendi ärakirja või sellest tehtud väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni lehekülje kohta.

(2) Dokumendil oleva allkirja, sealhulgas tõlgi allkirja õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 160 krooni.

§ 157. [Kehtetu]

§ 158. Tõendi väljastamine kodakondsusesse mittekuuluvuse kohta

Isikule Eesti kodakondsusesse mittekuuluvuse tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 520 krooni.

§ 159. Tagasipöördumisdokumendid

Tagasipöördumistunnistuse, samuti tagasipöördumise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 130 krooni.

§ 160. Hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemine

Füüsilised ja juriidilised isikud tasuvad nende hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest välisesinduse kaudu riigilõivu 210 krooni.

§ 161. Kirstu või urni saatmisega seotud dokumentide vormistamine

Välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel viibinud välismaalase põrmuga kirstu või urni Eestisse saatmisega seotud dokumendi vormistamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

§ 162. Vara hoiulevõtmine ja edasisaatmine

Välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel viibinud välismaalase vara välisesinduse poolt hoiulevõtmise ja edasisaatmise eest tasutakse riigilõivu 520 krooni.

§ 163. Muu tõestamistoiming

Muu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

§ 164. Tõestamistoiming väljaspool välisesinduse ruume

Tõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume võetakse riigilõivu kahekordses määras.

§ 165. Riigilõivust vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

Eesti välisesinduse juhil on õigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras vähendada käesoleva seaduse §-des 148-164 sätestatud toimingutelt võetava riigilõivu määra või vabastada isik selle tasumisest.

 

15. jagu

Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 166. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamine

(1) Isikutunnistuse väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Reisidokumendi (välja arvatud diplomaatiline pass) väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(3) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, pagulasele ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule reisidokumendi väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 krooni.

(4) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule, pagulasele ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse väljaandmise ja väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(5) Isikutunnistuse väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise või väljavahetamise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 250 krooni.

(6) Isiku soovil käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest 48 tunni jooksul tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§-d 167-168. [Kehtetud]

§ 169. Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamine

Eesti kodakondsuse saamise või taastamise või kodakondsusest vabastamise sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 170 [Kehtetu]

§ 171. Riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal ja Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-des 166 ja 169 sätestatud riigilõivu tasumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:

1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, igakuise sissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;

2) millise toimingu osas taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;

3) taotluse põhjendus.

(3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

 

[151. jagu jõustub Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga]

151. jagu

Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud

§ 1711. Elamisloa taotluse ja elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine

Elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 1712. Riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning Eesti välisesinduse juhil on õigus isiku majanduslikust olukorrast lähtudes vähendada isiku tasutava riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse §-s 171 1 sätestatud riigilõivu tasumisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:
1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja –koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;
2) millise toimingu tegemiseks taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;
3) taotluse põhjendus.

(3) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.»

[RT I 2002, 102, 599 - jõustub Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga]

16. jagu

Välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavad toimingud

§ 172. Elamis- ja tööloa taotluse ning elamis- ja tööloa pikendamise taotluse läbivaatamine

(1) Elamis- või tööloa taotluse või nende pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.

(2) Välisesindusele esitatud elamis- või tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

(3) Alla 1-aastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

(4) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise või alalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

§ 173. Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine

(1) Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni.

(2) Välisesinduses elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

§-d 174-177 [Kehtetud]

§ 178. Viisa taotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine

(1) Ühekordse viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

(2) Mitmekordse viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1020 krooni.

(3) Ühekordse transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

(4) Kahekordse transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 krooni.

(5) Ühekordse turismiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.

(6) Kahekordse turismiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 420 krooni.

(7) Grupiviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 krooni inimese kohta.

(8) Äriviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

(9) Diplomaatilise ja teenistusviisa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-7 nimetatud viisataotluste läbivaatamise eest vähema aja kui 24 tunni jooksul tasutakse riigilõivu kahekordses ulatuses.

(11) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 350 krooni.

§ 179. Viisa ja elamisloa taotlemisel nõutava kutse kinnitamiseks esitamine

Viisa või elamisloa taotlemisel nõutava kutse kinnitamiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§-d 180-181 [kehtetud]

§ 182. Riigilõivust vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus

(1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril ja tema asetäitjal on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõikes 1, § 173 lõikes 1 ning § 178 lõikes 11 sätestatud riigilõivu tasumisest.

(2) Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse põhjendatud taotlusel, vähendada isiku poolt tasumisele kuuluva riigilõivu määra või vabastada isik käesoleva seaduse § 172 lõikes 2, § 173 lõikes 2 ning § 178 lõigetes 1-8 sätestatud riigilõivu tasumisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:

1) riigilõivu maksja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, igakuise sissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;

2) millise toimingu osas taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;

3) taotluse põhjendus.

(4) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.

 

17. jagu

Riiklikud tegevuslitsentsid ja tegevusload

§ 183. Riikliku tegevuslitsentsi ja tegevusloa väljastamine ja pikendamine

(1) Riikliku tegevuslitsentsi väljastamise või litsentsi kehtivusaja pikendamise eest relvade või laskemoona müügiks või eradetektiivibüroo avamiseks tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

(2) [kehtetu]

(21) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest allmaa-mäetöödeks tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(22) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest pealmaa-mäetöödeks tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(23) Tegevuslitsentsi väljastamise või tegevuslitsentsi kehtivusaja pikendamise eest geoloogilisteks töödeks tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(24) Väärismetalltoodete valmistamise tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(25) Eesti Proovikoja registreerimistunnistuse väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(26) Tööturuteenuse tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3) [kehtetu]

(31) Koolitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt kooli liigile järgmiselt:

1) ülikool, rakenduskõrgkool - 1000 krooni;

2) gümnaasium, kutseõppeasutus, täiskasvanute koolitusasutus - 500 krooni;

3) koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, huvialakool, erikool - 250 krooni.

 

(32)--(33) [Kehtetud]

(34) Kaabellevivõrguloa väljastamise või kaabellevivõrguloa omaniku taotluse alusel selle muutmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(35) [kehtetu].

(36) Ühisantennisüsteemi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(37) Kaabellevivõrguloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(38) Noortelaagrile tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(39) Veterinaarteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) veterinaararsti tegevusloa eest - 1000 krooni;

2) veterinaarlaboratooriumi tegevusloa eest - 500 krooni.

(310) [kehtetu]

(311) Maavalitsusest ühistranspordiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(312) Maavalitsusest sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(313) Tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(314) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(315) Tubakatoote käitlemise tegevusloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu järgmistes määrades:

1) tubakatoote tootmise tegevusloa puhul 20 000 krooni ühe aasta kohta;

2) tubakatoote hulgimüügi tegevusloa puhul 20 000 krooni ühe aasta kohta;

3) tubakatoote sisse- ja väljaveo tegevusloa puhul 20 000 krooni ühe aasta kohta.

(316) Majutusettevõtte tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(317) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu kuni 50 numbritoaga majutusettevõtte korral:

1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 300 krooni;

2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 400 krooni;

3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 700 krooni;

4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;

5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1000 krooni.

(318) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu üle 50 numbritoaga majutusettevõtte korral:

1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 500 krooni;

2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 600 krooni;

3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;

4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 1100 krooni;

5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1300 krooni.

(320) Lennutegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. Lennutegevusloas muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(4) Muu riikliku tegevuslitsentsi või tegevusloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 1831. Jäätmeloa taotlemine teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise k aubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil

Jäätmeloa taotlemisel teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

171. jagu

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1832. Keskkonnakompleksloa andmine ja läbivaatamine

(1) Keskkonnakompleksloa esmataotluse nõuetele vastavuse kontrollimise ja edasise menetlemise eest tasutakse riigilõivu 50 000 krooni.

(2) Keskkonnakompleksloa nõuete iga-aastase läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

18. jagu

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingud

§ 184. Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamine

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

§ 185. Allkirja õigsuse kinnitamine

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendil allkirjade õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

§ 186. Volikirja tõestamine

Valla- ja linnasekretäri poolt volikirja (notariaadiseaduse § 53) tõestamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.

 

181. jagu

Arhiiviseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1861. Arhiiviteenuse tegevusloa väljastamine

Arhiiviteenuse tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 1862. Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamine

Avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

 

182. jagu

Digitaalallkirja seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1863. Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja kande tegemine ning kande muutmine sertifitseerimise riiklikus registris

(1) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja registreerimise eest sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.

(2) Sertifitseerimise riiklikus registris olevates sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja andmetes muudatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

 

19. jagu

Energiaseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 187 [kehtetu]

§ 188. Turuloa väljastamine ja pikendamine

Turuloa väljastamise, samuti selle pikendamise eest tegutsemiseks energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873; 1999, 29, 403; 2001, 43, 239) § 9 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel tasutakse riigilõivu:

1) kütuse, välja arvatud vedelkütuse import ja müük - 10 000 krooni aasta kohta;

2) vedelkütuse import ja müük - 60 000 krooni aasta kohta;

3) vedelkütuse müük - 10 000 krooni aasta kohta;

4) elektrienergia eksport, import ja müük - 2500 krooni aasta kohta;

5) soojusenergia müük 50 000 või enam MWh majandusaastas - 2500 krooni aasta kohta;

6) energia, vedelkütuse ja gaasi võrgu kaudu edastamise ning jaotamise teenuse müük - 2500 krooni aasta kohta;

7) elektri-, soojus- ja gaasisüsteemi operatiivjuhtimise teenuse müük - 2500 krooni aasta kohta.

§ 189 [kehtetu]

 

191. jagu

Tehnilise järelevalve seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1891. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva seadme registreerimine või ümberregistreerimine

Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva seadme registreerimise või ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 1892. Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse väljastamine

(1) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) allmaa-mäetööde mäetööde juhina 450 krooni;

2) pealmaa-mäetööde mäetööde juhina 250 krooni;

3) tööde juhina 200 krooni;

4) allmaa-mäetöödel vastutava järelevaatajana 150 krooni;

5) pealmaa-mäetöödel vastutava järelevaatajana 100 krooni;

6) teistel riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluvatel töödel vastutava järelevaatajana 50 krooni.

(2) Järelevalveks õigustatud isiku tunnustamise tunnistuse kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 1893. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti katsetamise tingimuste kooskõlastamine ja riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti projekti kooskõlastamine

(1) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti katsetamise tingimuste kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) allmaa-mäetööde objekti eest 750 krooni;

2) pealmaa-mäetööde objekti eest 500 krooni;

3) muu riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti eest 300 krooni.

(2) Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti projekti kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) allmaa-mäetööde objekti eest 1500 krooni;

2) pealmaa-mäetööde objekti eest 750 krooni.

§ 1894. Ekspertotsuse andmine

Ekspertotsuse andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 1895. Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti personali väljaõppeprogrammi kooskõlastamine

Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluva objekti personali väljaõppeprogrammi kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

 

192. jagu

Raudteeseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1896. Raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse, raudtee kaubaveoteenuse, raudtee-ehitustegevuse ja raudteeveeremi remondi tegevusloa väljastamine

Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;

2) raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;

3) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 60 000 krooni;

4) raudtee-ehitustegevuse tegevusloa väljastamise eest 10 000 krooni;

5) raudteeveeremi remondi tegevusloa väljastamise eest 10 000 krooni.

§ 1897. Raudtee ja raudteeveeremi registrisse kandmine ja registris muudatuse tegemine

(1) Raudtee riiklikku raudteede registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:

1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmisel 300 krooni;

2) muu raudtee registrisse kandmisel 200 krooni.

(2) Raudteeveeremi riiklikku raudteeveeremi registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:

1) veduri registrisse kandmisel 1200 krooni;

2) vaguni registrisse kandmisel 650 krooni;

3) muu raudteeveeremi registrisse kandmisel 300 krooni.

(3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 1898. Registreerimistunnistuse või registreerimismärgi väljastamine

(1) Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 1899. Vedurijuhiloa ja selle dublikaadi väljastamine

(1) Vedurijuhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Vedurijuhiloa dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 18910. Ohutustunnistuse väljastamine, muutmine ja uuendamine

(1) Esmase ohutustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu:

1) raudteeinfrastruktuuri ohutustunnistuse väljastamise eest 30 000 krooni;

2) raudteeveeremi ohutustunnistuse väljastamise eest 10 000 krooni.

(2) Ohutustunnistuse uuendamise või muudatuse tegemise eest ohutustunnistuses tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

§ 18911. Vähendatud riigilõivumäära kohaldamine raudteede registrisse ja raudteeveeremi registrisse kandmisel

(1) Kui raudtee riiklikku raudteede registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudtee registrisse kandmise eest 10% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 189 7 lõike 1 punktidele 1 ja 2.

(2) Kui raudteeveeremi riiklikku raudteeveeremi registrisse kandmise avaldus on esitatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, tasub avalduse esitanud ettevõtja raudteeveeremi registrisse kandmise eest 5% riigilõivu määrast, mida ta peaks tasuma vastavalt käesoleva seaduse § 1897 lõike 2 punktidele 1-3.

 

193. jagu

Sideameti toimingud

§ 18912. Raadiosaateseadme esmane ülevaatus, tegevuse alustamise registreerimine, häirekaitsegarantii väljastamine ning telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri väljavõtted

(1) Raadiosaateseadme esmase ülevaatuse, samuti raadiosaateseadme kasutamise peatamise aluste äralangemise järel teostatava raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 3 toodud määras.

(2) Telekommunikatsioonialase tegevuse alustamise teatise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(3) Häirekaitsegarantii väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(4) Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri kinnitatud väljavõtete ning Sideameti poolt väljastatud muude dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.

§ 18913. Loa väljastamine ja pikendamine

(1) Telekommunikatsioonivõrgu opereerimise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Raadiosaateseadmete üle Eesti tollipiiri toimetamise eriloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(3) Amatöörraadiojaama tööloa väljastamise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 krooni.

(4) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest ühe raadiosageduskanali kohta, mida kasutatakse simplekssideks, tasutakse riigilõivu:

1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras;

2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - lisas 4 toodud määra kahekordses suuruses;

3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - lisas 4 toodud määra kolmekordses suuruses;

4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - lisas 4 toodud määra viiekordses suuruses;

5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest - käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras.

(5) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest ühe raadiosageduskanali kohta, mida kasutatakse dupleks- või semiduplekssideks, tasutakse riigilõivu:

1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - käesoleva seaduse lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra poolteisekordses suuruses;

2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra kolmekordses suuruses;

3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra neljakordses suuruses;

4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest - lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra seitsmekordses suuruses.

(51) Vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest vähemaks kui kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu 1/3 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast ühe aasta või ühest aastast lühema tähtaja kohta.

(52) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest 12,5 kHz kanalisammu korral tasutakse riigilõivu 50% käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 ning käesoleva seaduse lisa 4 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivumäärast.

(6) Raadiosaateseadme kasutamise loa esmakordse väljastamise eest ühe sageduskanali kohta tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta, mis on jäänud paigaldamise loa väljastamisest kuni esmakordse raadioseadmete kasutamise loa väljastamiseni.

(7) Iga paikse jaama, baasjaama või liikuva maaside kohtkindla jaama lisamise eest ühisele raadiosaateseadmete paigaldamise loale tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(8) Loa omaniku soovil raadiosaateseadmete paigaldamise loa ja kasutamise loa käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud tingimuste muutmisel tasutakse riigilõivu lisas 4 sätestatud määras.

(81) Loa omaniku soovil raadiosaateseadme paigaldamise loal ja kasutamise loal maakondade arvu suurendamisel tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud esialgse ja suurendatud maakondade arvu riigilõivu määra erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud raadiosaateseadme paigaldamise loa kehtivuse järgmise täisaastani või raadiosaateseadme kasutamise loa kehtivustähtaja lõppemiseni.

(9) Numeratsiooniplaanis telekommunikatsiooni otstarbeks määratud numeratsiooni kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu lisas 4 toodud määras.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 18914. Postiseaduse alusel teostatavad toimingud

(1) Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(2) Tegevusloa kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

(3) Tegevuse alustamise teate registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(4) Postiteenuse osutajate riikliku registri kinnitatud väljavõtete ning Sideameti poolt väljastatud muude dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.

 

20. jagu

Mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 190. Mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavad toimingud

(1) Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelda sooviv või tegelev isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise, samuti iga tunnustatuse saamisele järgneva aasta järelevalvetoimingute eest vastavalt kontrollitava põllumajandus- või metsamaa suurusele riigilõivu:

1) maa suuruse korral kuni kümme hektarit - 200 krooni;

2) maa suuruse korral üle kümne hektari - 200 krooni + 5 krooni iga kümmet hektarit ületava hektari kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 8000 krooni.

(2) Mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelda sooviv või tegelev käitleja tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise, samuti iga tunnustatuse saamisele järgneva aasta järelevalvetoimingute eest riigilõivu 2000 krooni.

(3) Isik, kes tegeleb mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud põllumajandussaaduste või -toodete sisseveoga, tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise, samuti iga registrisse kandmisele järgneva aasta järelevalvetoimingute eest ettevõttes või selle osas riigilõivu 3000 krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi kohaselt järelevalvetoimingute eest tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse hiljemalt 20. jaanuariks.

 

201. jagu

Väetiseseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1901. Väetiste registri toimingud

(1) Väetise tüüpnimetuse ja selle tootja, töötleja või importija väetiste registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(2) Registrikande muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(3) Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(4) Registrikannetest väljavõtete tegemise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.

 

202. jagu

Taimekaitseseaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1902. Taimekaitsevahendite registri toimingud

(1) Taimekaitsevahendi registrisse kandmise ning registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

(2) Registrikannete muutmise ja uue registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(3) Registrikannetest tehtava kinnitatud väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

§ 1903. Taimetervise registri toimingud

(1) Taimetervise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(2) Registrikannete muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(3) Registrikannetest tehtava väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

§ 1904. Taimepassi ja fütosanitaarsertifikaadi väljastamine, taimepassi väljastamise õiguse saamine ning teravilja kontrollimine

(1) Taimepasside väljastamise korral tasutakse riigilõivu iga kümne taimepassi eest 5 krooni.

(2) Fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(3) Taimepassi väljastamise õiguse saamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(4) Seestöötlemise, ajutise importimise või transiidi korras sisseveetava teravilja kontrollimise eest piiripunktis tasutakse riigilõivu 1 kroon 50 senti tonni kohta.

 

203. jagu

Riigihangete seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 1905. Riikliku riigihangete registri toimingud

Eelteate, ideekonkursi kutse või pakkumise kutse andmete riiklikusse riigihangete registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 1906. Vaidlustuse läbivaatamine

(1) Vaidlustuse läbivaatamise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(2) Eduka pakkumise otsuse kohta esitatud vaidlustuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.

 

21. jagu

Muud toimingud

§ 191. Bussiveo liiniloa väljastamine ja sõiduplaani muutmine

(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist või maavalitsusest riigisiseseks bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

(2) Rahvusvaheliseks bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(3) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu 400 krooni.

(4) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval rahvusvahelisel bussiveol tasutakse riigilõivu 800 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01 2003]

 

§ 1911. Kande tegemine ühistranspordiloale

Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 192. Jahitunnistuse väljastamine ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamine

(1) Jahitunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

[RT I 2002, 90, 519 - jõust. 10. 11. 2002]

 

§ 193. Arhiiviteatise väljastamine

(1) Avalduse esitamisel arhiiviteatise tellimiseks ja edastamiseks Välisministeeriumi kaudu tasutakse riigilõivu 40 krooni.

(2) Avalduse esitamisel arhiiviteatise tellimiseks ja edastamiseks Välisministeeriumi kaudu välisesinduses tasutakse riigilõivu 210 krooni.

§ 194. Dokumendi legaliseerimine

(1) Dokumendi legaliseerimise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(2) Dokumendi legaliseerimise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 1941. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1942. Ametlike teadaannete avaldamine

Teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 1943. Tunnistuse väljastamine

Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni (RT II 2000, 27, 165) artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (apostille) väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.

§ 195. Kanded registerpandi kohta

(1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest.

(2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75% käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.

(3) Pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(4) Pandisummat suurendava pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismääras, kusjuures tehinguväärtuseks on pandisumma, mille registrisse kandmist taotletakse, ning registrisse kantud pandisumma vahe.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 196. Ettevõtteregistris muudatuste tegemine

(1) Ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni põhikirja, põhimääruse või asutamis-, rendi- või tegutsemislepingu muutmisest tulenevate muudatuste tegemise eest registris, välja arvatud mittetulundusühingute puhul, tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingute eest mittetulundusühingute puhul tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 197. Turvatöötaja kaardi väljastamine

Turvatöötaja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 1971 [Kehtetu]

§ 1972. Audiitori kutse taotlemine

Audiitori kutse taotlemisel tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

§ 1973 [Kehtetu]

§ 1974. Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemine

Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 1975. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja turustamise taotluse läbivaatamine

(1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Geneetiliselt muundatud organismi sisaldava või sellest koosneva toote turustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 1976. Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine

Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest tasuvad keskhariduse omandanud isikud riigilõivu 70 krooni.

§ 1977. Pankrotihalduri kutse taotlemine

Pankrotihalduri kutse taotlemise ja pankrotihalduri atesteerimise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 1978. Kauplemisloa väljastamine

Kauplemisloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 1979. Ehitusloa väljastamine

(1) Ehitise püstitamiseks, rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatava ehitusloa eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni, millele lisandub 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri eest ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvestatuna.

(2) Ehitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui väljastatakse ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.

(3) Ehitusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui väljastatakse:
1) ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks;
2) ehitusluba ehitise lammutamiseks.

 

§ 19710. Kasutusloa väljastamine

(1) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud:
1) ehitusluba ehitise püstitamiseks;
2) ehitusluba ehitise laiendamiseks;
3) ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks.

(2) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud:
1) ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks;
2) ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks.

(3) Ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks.

(4) Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise ja väikeehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetamata ehitise kasutusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

 

III. TEHINGUVÄÄRTUSED

8. peatükk

TEHINGUVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE

§ 198. Tehinguväärtus kannete tegemisel kinnistusraamatusse

(1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi.

(2) Kohustusi, mis lasuvad tehingu objektil, tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata.

(3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 199-212.

§ 199. Kinnisasja kinnistamine

(1) Hoonestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

(2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind ja hoone hind.

(3) Kui Kinnistusametile ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoone hinnaks 50 000 krooni.

(4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku poolt ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind.

(5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa.

§ 200. Kinnistu jagamine

Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus jagamise tulemusel moodustatavast uuest kinnistust lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi.

§ 201. Kinnistute ühendamine

Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus ühendatavatest kinnisasjadest lähtuvalt käesoleva seaduse § 199 järgi.

§ 202. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga

Kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi vastavalt käesoleva seaduse §-le 199.

§ 203. Korteriomandi kinnistamine

Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50% korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast.

§ 204. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus

(1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtus 80% koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

(2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80% maa maksustamishinna ja hoone hinna summast.

(3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(4) Korterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50% korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

§ 205. Reaalservituut

(1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 2000 krooni.

(2) Kui Kinnistusametile ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse tehinguväärtuseks 2000 krooni.

§ 206. Kasutusvaldus

(1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4% koormatava kinnisasja maksustamishinnast.

(2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:

1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;

2) 36-50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;

3) 51-65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;

4) 66-75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;

5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

(4) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 207. Isiklik kasutusõigus

(1) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on aastaväärtuseks 4% koormataval kinnisasjal asuva elamu või muu ehitise väärtusest.

(2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest

(3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtus isikliku kasutusõiguse aastaväärtuse kordne, sõltuvalt kasutaja vanusest:

1) alla 36-aastase isiku puhul 20-kordne aastaväärtus;

2) 36-50-aastase isiku puhul 15-kordne aastaväärtus;

3) 51-65-aastase isiku puhul 10-kordne aastaväärtus;

4) 66-75-aastase isiku puhul 5-kordne aastaväärtus;

5) 76-aastase ja vanema isiku puhul 3-kordne aastaväärtus.

(31) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel ehitisele on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

(4) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu või muu ehitise osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle osa suurusega kogu elamust või muust ehitisest.

(41) Kui isikliku kasutusõiguse sisuks on reaalservituudi teostamine, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 205.

(5) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 208. Reaalkoormatis

(1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.

(2) Reaalkoormatise, mille rahaline väärtus pole määratud, tehinguväärtuseks on 1000 krooni.

§ 209. Ostueesõigus

Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse kinnistamise tehinguväärtusest.

§ 210. Hüpoteek

(1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks hüpoteegisumma koos kõrvalnõuete summaga.

(2) Hüpoteegi järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva hüpoteegi summa.

§ 211. Märge

Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus, mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse.

§ 212. Kannete muutmine ja kustutamine

(1) Kinnistusraamatus kande muutmisel on tehinguväärtuseks sissekantud asjaõiguse muudetud sisuga kinnistamise tehinguväärtus.

(2) Kinnistusraamatus kande kustutamisel on tehinguväärtuseks märke või vastava asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

§ 213. Pandilepingu registreerimine

Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.

§ 214. Registerpandi jä rjekoha muutmine

Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva registerpandi summa.

§ 215. Tehinguväärtus abieluvararegistri toimingute korral

Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni.

9. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 216. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 2161. Riigilõivust vabastamine

(1) Korteriühistu registrisse kandmine ja korteriühistu kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud andmete muutmine või täiendamine on kuni 2000. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba.

Lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1998. aasta 1. juulist

(2) Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365) jõustumist Eestis registreeritud laeva kandmine väikelaevaregistrisse koos väikelaevatunnistuse väljastamisega samale omanikule on kuni 2000. aasta 1. juulini riigilõivuvaba.

(3) Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamine rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173) §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmete muutmise taotluse kohta on kuni 2003. aasta 31. detsembrini riigilõivuvaba.

§ 2162. Õigus taotleda laeva väikelaevaregistrisse kandmise eest tasutud riigilõivu tagastamist

Enne laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse jõustumist Eestis registreeritud laeva omanikul, kes on tasunud riigilõivu temale kuuluva laeva väikelaevaregistrisse kandmise ja väikelaevatunnistuse väljastamise eest, on õigus taotleda selle lõivu tagastamist käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 217. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

 

Lisa 1

riigilõivuseaduse juurde

 

RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD KANNETE TEGEMISEL KINNISTUSRAAMATUSSE JA ABIELUVARAREGISTRISSE (KROONIDES)

 

Tehinguväärtus kuni

Riigilõivu täismäär

500

40

1000

60

1500

80

2000

100

4000

120

6000

140

8000

160

10 000

180

20 000

200

30 000

220

40 000

240

50 000

260

60 000

280

70 000

300

80 000

320

90 000

340

100 000

390

120 000

440

140 000

490

160 000

550

180 000

600

200 000

650

220 000

700

240 000

750

260 000

810

280 000

860

300 000

910

320 000

960

340 000

1010

360 000

1070

380 000

1120

400 000

1170

420 000

1220

440 000

1270

460 000

1330

480 000

1380

500 000

1430

550 000

1530

600 000

1640

650 000

1740

700 000

1850

750 000

1950

800 000

2050

850 000

2160

900 000

2260

950 000

2370

1 000 000

2500

1 100 000

2800

1 200 000

3100

1 300 000

3400

1 400 000

3700

1 500 000

4000

1 600 000

4300

1 700 000

4600

1 800 000

4900

1 900 000

5200

2 000 000

5500

2 100 000

5800

2 200 000

6100

2 300 000

6400

2 400 000

6700

2 500 000

7000

2 600 000

7300

2 700 000

7600

2 800 000

7900

2 900 000

8200

3 000 000

8500

3 100 000

8800

3 200 000

9100

3 300 000

9400

3 400 000

9700

3 500 000

10 000

3 600 000

10 300

3 700 000

10 600

3 800 000

10 900

3 900 000

11 200

4 000 000

11 500

4 100 000

11 800

4 200 000

12 100

4 300 000

12 400

4 400 000

12 700

4 500 000

13 000

4 600 000

13 300

4 700 000

13 600

4 800 000

13 900

4 900 000

14 200

5 000 000

14 500

5 100 000

15 000

5 200 000

15 500

5 300 000

16 000

5 400 000

17 000

5 500 000

17 500

5 600 000

18 000

5 700 000

18 500

5 800 000

19 000

5 900 000

19 500

6 000 000

20 000

6 100 000

20 500

6 200 000

21 000

6 300 000

21 500

6 400 000

22 000

6 500 000

22 500

6 600 000

23 000

6 700 000

23 500

6 800 000

24 000

6 900 000

24 500

7 000 000

25 000

7 100 000

25 500

7 200 000

26 000

7 300 000

26 500

7 400 000

27 000

7 500 000

27 500

7 600 000

28 000

7 700 000

28 500

7 800 000

29 000

7 900 000

29 500

8 000 000

30 000

8 100 000

30 500

8 200 000

31 000

8 300 000

31 500

8 400 000

32 000

8 500 000

32 500

8 600 000

33 000

8 700 000

33 500

8 800 000

34 000

8 900 000

34 500

9 000 000

35 000

9 100 000

35 500

9 200 000

36 000

9 300 000

36 500

9 400 000

37 000

9 500 000

37 500

9 600 000

38 000

9 700 000

38 500

9 800 000

39 000

9 900 000

39 500

10 000 000

40 000

Tehinguväärtuse puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 0,4% tehinguväärtuse summast.

 

 Lisa 2

riigilõivuseaduse juurde

RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD HAGIAVALDUSE ESITAMISE EEST (KROONIDES)

Hagihind kuni

Riigilõivu täismäär

Hagihind kuni

Riigilõivu täismäär

Hagihind kuni

Riigilõivu täismäär

Hagihind kuni

Riigilõivu täismäär

500

50

340 000

18 000

2 900 000

102 000

6 600 000

231 000

1000

100

360 000

19 000

3 000 000

105 000

6 700 000

235 000

1500

105

380 000

20 000

3 100 000

108 000

6 800 000

238 000

2000

140

400 000

21 000

3 200 000

112 000

6 900 000

242 000

4000

280

420 000

22 000

3 300 000

116 000

7 000 000

245 000

6000

420

440 000

23 000

3 400 000

119 000

7 100 000

249 000

8000

560

460 000

24 000

3 500 000

123 000

7 200 000

252 000

10 000

700

480 000

25 000

3 600 000

126 000

7 300 000

256 000

15 000

1050

500 000

26 000

3 700 000

130 000

7 400 000

259 000

20 000

1400

550 000

28 000

3 800 000

133 000

7 500 000

263 000

25 000

1750

600 000

30 000

3 900 000

137 000

7 600 000

266 000

30 000

2100

650 000

32 000

4 000 000

140 000

7 700 000

270 000

35 000

2450

700 000

34 000

4 100 000

144 000

7 800 000

273 000

40 000

2800

750 000

36 000

4 200 000

147 000

7 900 000

277 000

45 000

3150

800 000

38 000

4 300 000

151 000

8 000 000

280 000

50 000

3500

850 000

40 000

4 400 000

154 000

8 100 000

284 000

55 000

3750

900 000

42 000

4 500 000

158 000

8 200 000

287 000

60 000

4000

950 000

44 000

4 600 000

161 000

8 300 000

290 000

65 000

4250

1 000 000

46 000

4 700 000

165 000

8 400 000

294 000

70 000

4500

1 100 000

49 000

4 800 000

168 000

8 500 000

298 000

75 000

4750

1 200 000

52 000

4 900 000

172 000

8 600 000

301 000

80 000

5000

1 300 000

55 000

5 000 000

175 000

8 700 000

305 000

85 000

5250

1 400 000

58 000

5 100 000

179 000

8 800 000

308 000

90 000

5500

1 500 000

61 000

5 200 000

182 000

8 900 000

312 000

95 000

5750

1 600 000

64 000

5 300 000

186 000

9 000 000

315 000

100 000

6000

1 700 000

67 000

5 400 000

189 000

9 100 000

319 000

120 000

7000

1 800 000

70 000

5 500 000

193 000

9 200 000

322 000

140 000

8000

1 900 000

73 000

5 600 000

196 000

9 300 000

326 000

160 000

9000

2 000 000

76 000

5 700 000

200 000

9 400 000

329 000

180 000

10 000

2 100 000

78 000

5 800 000

203 000

9 500 000

333 000

200 000

11 000

2 200 000

81 000

5 900 000

207 000

9 600 000

336 000

220 000

12 000

2 300 000

84 000

6 000 000

210 000

9 700 000

340 000

240 000

13 000

2 400 000

87 000

6 100 000

214 000

9 800 000

343 000

260 000

14 000

2 500 000

90 000

6 200 000

217 000

9 900 000

347 000

280 000

15 000

2 600 000

93 000

6 300 000

221 000

10 000 000

350 000

300 000

16 000

2 700 000

96 000

6 400 000

224 000

 

 

320 000

17 000

2 800 000

99 000

6 500 000

228 000

 

 

Hagihinna puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 3,5% hagihinnast.

 

 

Lisa 3

riigilõivuseaduse juurde

RIIGILÕIVU MÄÄRAD RAADIOSAATESEADME ESMASE ÜLEVAATUSE EEST

1. Liikuva maaside kohtkindla jaama ja baasjaama ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

2. Liikuva maaside raadiovõrgus töötava liikuva raadiojaama ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

3. Isikuotsingusüsteemi raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 960 krooni.

4. Paikse raadiosideliini saatja esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 560 krooni.

5. Raadioringhäälingu saatja, mille kiirgusvõimsus on alla 5 kW, esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

6. Raadioringhäälingu saatja, mille kiirgusvõimsus on 5 kW või enam, esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

7. Televisioonisaatja esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 6000 krooni.

8. Objektide seireks kasutatava raadioteenistuse maapealse lokaatori esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

9. Vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatava maapealse raadiosaateseadme, sealhulgas liikuva või teisaldatava raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

10. Kosmose raadioside maajaama esmase ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

 

Lisa 4

riigilõivuseaduse juurde

[RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

 

RIIGILÕIVU MÄÄRAD RAADIOSAATESEADME PAIGALDAMISE LOA VÄLJASTAMISE, RAADIOSAATESEADME KASUTAMISE LOA, VEE- VÕI ÕHUSÕIDUKI RAADIOLOA JA NUMERATSIOONIVAHEMIKU, TUNNUSKOODI VÕI LÜHINUMBRI KASUTAMISE LOA VÄLJASTAMISE NING PIKENDAMISE EEST

1. Liikuva maaside raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest kuni üheks aastaks :

1.1. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

1.2. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

1.3. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

1.4. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 7200 krooni;

1.5. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

1.6. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 6000 krooni;

1.7. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

1.8. baasjaamata suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

1.9. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

1.10. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

1.11. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 6000 krooni;

1.12. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;

1.13. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

1.14. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

1.15. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

1.16. baasjaamaga suletud raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 4800 krooni.

2. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule või üldkasutatava telefonivõrgu juurdepääsu raadiovõrgule kuni üheks aastaks kohaliku ainukasutuse režiimis iga 100 kHz laiuse sageduskanali eest tasutakse riigilõivu 540 krooni.

3. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest isikuotsingusüsteemile kuni üheks aastaks :

3.1. kohaliku ainukasutuse režiimis üldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 48 000 krooni;

3.2. kohaliku ainukasutuse režiimis mitteüldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 4800 krooni.

3.3. kohaliku ühiskasutuse režiimis üldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 24 000 krooni;

3.4. kohaliku ühiskasutuse režiimis mitteüldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 2400 krooni.

4. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale kuni üheks aastaks :

4.1. sagedusalas kuni 30 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

4.2. sagedusalas 30 kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 360 krooni;

4.3. sagedusalas 30 kuni 174 MHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

4.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni;

4.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;

4.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

4.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

4.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

4.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;

4.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 480 krooni;

4.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 960 krooni;

4.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

4.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

4.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 6000 krooni;

4.15. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni;

4.16. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 480 krooni;

4.17. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;

4.18. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

4.19. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 2400 krooni.

5. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest objektide seireks kasutatava paikse raadioteenistuse lokaatorile kuni üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.

6. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest paiksele raadiovõrgule kuni üheks aastaks:

6.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz tasutakse riigilõivu 600 krooni iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;

6.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis tasutakse riigilõivu 600 krooni iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest;

6.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

6.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

6.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;

6.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

6.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

6.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

6.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

6.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;

6.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;

6.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 48 000 krooni;

6.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;

6.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

6.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;

6.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

6.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

6.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 7200 krooni;

6.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

6.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni;

6.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;

6.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 480 krooni;

6.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 240 krooni;

6.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

6.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

6.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 6000 krooni;

6.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3000 krooni;

6.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;

6.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;

6.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;

6.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz tasutakse riigilõivu 300 krooni;

6.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

6.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;

6.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

6.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

6.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

6.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

6.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või enam tasutakse riigilõivu 4800 krooni.

7. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale kuni üheks aastaks:

7.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

7.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz tasutakse riigilõivu 960 krooni;

7.3. sagedusalas 30 GHz ja enam tasutakse riigilõivu 960 krooni.

8. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest vees või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile kuni üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.

9. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule kuni üheks aastaks sagedusalades 117,975 kuni 144,000 MHz; 156,000 kuni 162,050 MHz; 457,525 kuni 457,575 MHz ja 467,525 kuni 467,575 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni iga sagedusala eest.

10. Vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatava maapealse raadiovõrgu kasutamise loale sagedusalades 117,975 kuni 144,000 MHz; 156,000 kuni 162,050 MHz; 457,525 kuni 457,575 MHz ja 467,525 kuni 467,575 MHz töötava liikuva või teisaldatava raadiojaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

11. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale kuni üheks aastaks:

11.1. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 1800 krooni;

11.2. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

11.3. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 18 000 krooni;

11.4. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 27 000 krooni;

11.5. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 96 000 krooni;

11.6. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

11.7. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

11.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

11.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 12 000 krooni;

11.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni;

11.11. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega kuni 0,1 MHz tasutakse riigilõivu 600 krooni;

11.12. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

11.13. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz tasutakse riigilõivu 7200 krooni;

11.14. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

11.15. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam tasutakse riigilõivu 36 000 krooni.

12. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest etalon-raadioteenistuse saatjale kuni üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

13. Raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ja raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest ringhäälingu raadiosaatjale kuni üheks aastaks:

13.1. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW tasutakse riigilõivu 120 krooni;

13.2. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W tasutakse riigilõivu 240 krooni;

13.3. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W tasutakse riigilõivu 600 krooni;

13.4. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

13.5. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

13.6. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

13.7. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;

13.8. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW tasutakse riigilõivu 48 000 krooni;

13.9. sagedusalas 87,5 kuni 108 MHz või 470 kuni 862 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam tasutakse riigilõivu 96 000 krooni;

13.10. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW tasutakse riigilõivu 240 krooni;

13.11. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W tasutakse riigilõivu 600 krooni;

13.12. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

13.13. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

13.14. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW tasutakse riigilõivu 9600 krooni;

13.15. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW tasutakse riigilõivu 24 000 krooni;

13.16. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW tasutakse riigilõivu 48 000 krooni;

13.17. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW tasutakse riigilõivu 96 000 krooni;

13.18. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 kuni 87,5 MHz või 174 kuni 240 MHz või 1452 kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam tasutakse riigilõivu 192 000 krooni;

13.19. sagedusalas 3,6 GHz või enam tasutakse riigilõivu 4800 krooni iga 8 MHz ribalaiusega raadiosageduskanali eest.

14. Riigilõivu määrad vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest kuni kolmeks aastaks ja raadioloale kosmosesidejaama kandmise eest:

14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest, millele on kantud sagedusala 117,975 kuni 144,0 MHz või 156 kuni 174 MHz, tasutakse riigilõivu 600 krooni iga sagedusala eest;

14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest, millele on kantud sagedusalad 110 kuni 150 kHz või 405 kuni 535 kHz või 1605 kuni 4000 kHz või 1605 kuni 3800 kHz või 3800 kuni 4000 kHz või 4000 kuni 27 500 kHz või 4200 kuni 4400 MHz või 8750 kuni 8850 MHz, tasutakse riigilõivu 1200 krooni iga sagedusala eest;

14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest, millele on kantud sagedusala 457,525 kuni 457,575 MHz või 467,525 kuni 467,575 MHz või 2900 kuni 3100 MHz või 5350 kuni 5460 MHz või 9300 kuni 9500 MHz, tasutakse riigilõivu 3600 krooni iga sagedusala eest;

14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat A või Inmarsat B kosmosesidejaama kandmise eest  tasutakse riigilõivu 3600 krooni;

14.5. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat C kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

14.6. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat M kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

14.7. vee- või õhusõiduki raadioloale Inmarsat A või Inmarsat B HSD andmesideterminali kandmise eest tasutakse riigilõivu 4800 krooni;

14.8. vee- või õhusõiduki raadioloale muud tüüpi kosmosesidejaama kandmise eest tasutakse riigilõivu 4800 krooni.

15. Riigilõivu määrad raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamise ning raadiosaateseadme kasutamise loa väljastamise ja pikendamise eest maapealsele liikuvale või teisaldatavale kosmosesidejaamale kuni üheks aastaks:

15.1. Inmarsat A või Inmarsat B kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni;

15.2. Inmarsat C kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni;

15.3. Inmarsat M kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 960 krooni;

15.4. Inmarsat A või Inmarsat B HSD andmesideterminali kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni;

15.5. muud tüüpi liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.

16. Riigilõivu määrad numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest kuni üheks aastaks:

16.1. lühinumbri kasutamise loa väljastamise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, ning loa pikendamise eest kuni üheks aastaks tasutakse riigilõivu:

1) kolmekohalise operaatorikoodi puhul 250 000 krooni;

2) neljakohalise operaatorikoodi puhul 180 000 krooni;

3) viiekohalise operaatorikoodi puhul 60 000 krooni;

16.2 [Kehtetu – RT I 2002, 105, 610 – jõust. 1. 01. 2003]

16.3. tunnuskoodi kasutamise loa väljastamise ja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 3000 krooni;

16.4. punktides 16.1 ja 16.2 nimetamata lühinumbrite kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest kuni üheks aastaks tasutakse riigilõivu:

1) 12 000 krooni, kui lühinumber koosneb viiest numbrist;

2) 24 000 krooni, kui lühinumber koosneb neljast numbrist;

3) 240 000 krooni, kui lühinumber koosneb kolmest numbrist;

16.5. numeratsioonivahemiku kasutamise loa väljastamise ning pikendamise eest, välja arvatud punktides 16.1-16.4 ja 16.6 sätestatud juhtudel, tasutakse riigilõivu 24 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri kohta;

16.6. numeratsioonivahemiku kasutamise loa väljastamise eest teenusenumbrite kasutamiseks numeratsioonialadest «800», «900» ja «901» ning loa pikendamise eest kuni üheks aastaks tasutakse riigilõivu 2400 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest.