PEADIREKTORI ASETÄITJA

                                   Ärakiri
  Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  03.10.2002. nr 60-L

Juhtumi nr 13/00 menetlemise lõpetamine

 

22.06.2000. a. alustas Konkurentsiamet peadirektori asetäitja käskkirjaga nr 13-a juhtumi nr 13/00 menetlemist konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410) § 39 lg 1 p 1 alusel, võttes aluseks AS Medicover Eesti 09.06.2000. a. esitatud kaebuse. AS Medicover Eesti esitas kaebuse Pärnu Linnavalitsuse ja Pärnu Haigla kui kohaliku omavalitsuse asutuse tegevuse peale. Oma kaebuses väidab AS Medicover Eesti, et Pärnu Haigla on keeldunud temaga sõlmimast röntgeniteenuse ja teiste terviseuuringute ostu-müügilepingut. Kaebaja leiab, et eelnimetatud käitumisega piiratakse Pärnu Haigla poolt AS-i Medicover Eesti, kui kolmanda isiku võimalusi osutada töötervishoiu teenust ning keeldumisega sõlmimast terviseuuringute ostu-müügilepinguid üritatakse AS Medicover Eesti vastava teenuse turult välja tõrjuda vastavalt Konks § 4 lg 1 p-le 4.

Juhtumi menetlemise eesmärk oli kontrollida KonkS § 4 ja § 14 võimalikku rikkumist Pärnu Linnavalitsuse ja Pärnu Haigla poolt.

Ametlik teade juhtumi nr 13/00 alustamise kohta avaldati ajalehes “Eesti Päevaleht” 11. juulil 2000. a. Kolmandatelt isikutelt juhtumi kohta andmeid ei laekunud.

Menetlemisese subjekt

AS Medicover Eesti esitas 09.06.2000. a kaebuse kohaliku omavalitsuse asutuse Pärnu Haigla peale. Pärnu Linnavolikogu 21.09.2000. a. otsusega nr 72 organiseeriti Pärnu Haigla ümber Sihtasutuseks Pärnu Haigla. Sihtasutuse Pärnu Haigla põhikiri on registreeritud Pärnu Maakohtu Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste registris. Seega oli kuni 09.06.2000. a menetlemise subjektiks Konks § 2 lg 2 alusel kohaliku omavalitsuse asutus Pärnu Haigla ja alates 21.09.2000. a Konks § 2 lg 1 alusel sihtasutus Pärnu Haigla (edaspidi: Pärnu Haigla).

Pärnu Haigla on Pärnu linna ja maakonna suurim raviteenuseid osutav ettevõtja. Pärnu Haigla osutab füüsilistele isikutele erinevaid tervishoiuteenuseid (Pärnu Haigla põhikirja p 2.1.1), mille eest tasub Haigekassa või füüsiline isik ise. Lisaks teostab Pärnu Haigla vastavate lepingute alusel teiste tervishoiuteenuseid osutavate ettevõtjate (perearstid, hambaarstid jne.) tellimusel patsientidele erinevaid tervishoiuteenuseid, mida nimetatud teistel ettevõtjatel on tulenevalt nende väikesest tegevusmahust, kvalifikatsiooni puudumisest vms. ise raskendatud osutada. Nimetatud tervishoiuteenuste hulka kuulub ka röntgenteenus. Pärnu Haigla põhikirja p 2.1.2 sätestab, et Pärnu Haigla osutab lisaks p-s 2.1.2 sätestatule tervishoiu- ja oma eesmärgiga kooskõlas olevaid muid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele. Pärnu Haigla põhikirja p-s 5.2.5 on sätestatud, et tema vara moodustub muuhulgas vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele lepingute täitmisest või muul viisil tema tegevuse tulemusel.

Pärnu Haigla osutab lisaks muudele tervishoiuteenustele ka töötervishoiuteenust, milleks on loodud vastav eraldi struktuuriüksus “töötervishoiu keskus.”

 

Kaebuse esitaja

AS Medicover Eesti on töötervishoiuteenust osutav ettevõtja. AS Medicover Eesti osutab töötervishoiuteenust mitmetes Eesti linnades. Omades üleriigilist töötervishoiuteenuse osutamise võrku, on AS Medicover Eesti sõlminud mitmete suuremate ettevõtjatega vastavad üleriigilise teenindamise lepingud.

Väiksemates linnades tellib AS Medicover Eesti osa tervishoiuteenuseid, sh. röntgenteenuse, mida on patsientidele töötervishoiuteenuse raames vajalik osutada, kohalikelt haiglatelt.

I FAKTILSED ASJAOLUD

Töötervishoiuteenus.

Töötervishoiue ja tööohutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt on töötervishoid töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine. Eelnimetatud seaduse §-s 13 lg 7 on sätestatud, et tööandja on kohustatud korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise kas ettevõtte töötervishoiuteennistuse kaudu või töötervishoiuteenistuse või töötervishoiuarstiga sõlmitud lepingu alusel ning kandma sellega seotud kulud. Vastavalt sotsiaalministri 21.01.2000. a. määruse nr 10 “Haiguste ennetamisele suunatud abinõude tegevuskava” §-le 2 lg 2 p 5 viiakse läbi töötajate eelnevat tervisekontrolli rasketesse ja tervistkahjustavatesse tingimustesse tööle asumisel. See teenus rahastatakse ravikindlustuse eelarvest.

Sotsiaalministri 31. mai 2000. a. määruse nr 40 “Töötajate tervisekontrolli kord” § 1 lg 2 kohaselt viiakse tervisekontroll läbi tööajal ja tööandja kulul. Eelpool nimetatud korra §-le 2 lg 3 otsustab osutatavate terviseuuringute mahu ja erinevate eriarstide kaasamise vajaduse töötervishoiuarst. Töötervishoiuteenuse osutamine on alati kompleksne, sest sõltub eraldi iga konkreetse patsiendi tervislikust seisundist ja koosneb seisundi diagnoosimiseks ja ravimeetmete rakendamiseks kaasatavate erinevate raviteenuste hulgast. Osade töötervishoiu patsientide puhul on vajalik teostada röntgenuuringuid.

Pärnu piirkonnas osutavad töötervishoiuteenust Pärnu Haigla ja AS Medicover Eesti. Töötervishoiuteenuste osutamise turuosad Pärnu piirkonnas on kujunenud alljärgnevalt:

01.04.2000. a. 73% Pärnu Haigla 27% AS Medicover Eesti

01.07.2000. a. 36% Pärnu Haigla 64% AS Medicover Eesti

2001. a I kvartal 18% Pärnu Haigla 82% AS Medicover Eesti

 

Kohalik tegutsemisluba

13.12.1999. a. esitas AS Medicover Eesti Rootsi-Eesti Tervisekeskuse AS Pärnu Linnavalitsusele taotluse, milles taotleti töötervishoiualast tegutsemisluba Pärnus ning lisas taoltusele litsentsid nr 2168, tegevusala töötervishoid ja nr 2656, tegevusala sisehaigused. 29.12.1999. a. muudeti Medicover Rootsi-Eesti Tervisekeskuse AS ärinimi äriregistris AS-ks Medicover Eesti. Sellest päevast alates luges Pärnu Linnavalitsus AS-i Medicover Eesti kohaliku tegutsemisloa taotluse esitatuks. Pärnu Linnavalitsus tugines AS-le Medicover Eesti tegutsemisloa väljastamisel Pärnu Linnavalitsuse 28.09.1998. a. määrusele nr 13 “Tegutsemislubade väljaandmise kord”.

Nimetatud taotluse viseeris 05.01.2000. a. Pärnumaa Päästeteenistus ja 10.01.2000. a. Pärnumaa Tööinspektsioon. Pärnu Tervisekaitsetalitusel ja Pärnu linnaarstil oli AS-i Medicover Eesti 26.01.2000. a. inspekteerimise käigus AS-le Medicover Eesti järgmised pretensioonid:

  1. puudub ravikindlustusleping rasketesse ja tervistkahjustavatesse tingimustesse tööleasujate eelnevaks tervisekontrolliks;
  2. puuduvad erinevate raviteenuste osutamiseks vajalikud lepingud;
  3. audiometristil puudub vastav kvalifikatsioon;
  4. tervisekaitsetalitus vaidlustas AS-i Medicover Eesti poolt kasutatava aparatuuriga saavutatud mõõdistustulemuste vastavuse kehtivatele standarditele.

Pärnu Tervisekaitsetalitus ja Pärnu linnaarst lähtusid AS-i Medicover Eesti inspekteerimisel Pärnu Linnavalitsuse 28.09.1998. a. määrusest nr 13 “Tegutsemislubade väljaandmise kord” ja NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.1989. a. käskkirjast nr 555 (kuulutatud kehtivaks sotsiaalministri 22.06.1995. a. käskkirjaga nr 210; 22.12.1995. a. käskkirjaga nr 348 pikendati selle akti kehtivust kuni uue tervisekontrollide korra väljatöötamiseni). Nimetatud õigusaktide kohaselt ei saa puuduv leping haigekassaga olla aluseks AS-le Medicover Eesti kohaliku tegutsemisloa väljastamisest keeldumisele, mistõttu linnaarst loobus selle nõudmisest.

Peale Pärnu Tervisekaitsetalituse ja Pärnu linnaarsti inspekteerimist esitas AS Medicover Eesti erinevate raviteenuste osutamiseks vajalikud lepingud, mis olid kõik sõlmitud Tallinna raviasutustega. 23.03.2000. a. andis linnaarst AS-i Medicover Eesti taotlusele märkustega kooskõlastuse. 28.03.2000. a. andis Pärnu Tervisekaitsetalitus AS-i Medicover Eesti taotlusele kooskõlastuse.

Sotsiaalministeeriumi litsentsikomisjon väljastas AS-i Medicover Eesti Pärnu keskusele töötervishoiuteenuse osutamise tegevusloa nr 4254, kehtivusajaga 03.05.2000. a. - 05.04.2003. a. Eelnevalt oli AS-l Medicover Eesti Sotsiaalministeeriumi litsentsikomisjoni poolt väljastatud litsents nr 2168 kehtivusajaga kuni 05.06.2000. a.

03.04.2000. a. väljastas Pärnu Linnavalitsus AS-le Medicover Eesti töötervishoiuteenuste osutamiseks tegutsemisloa nr 79 L00. 19.05.2000. a. väljastas Pärnu Linnavalitsus AS-le Medicover Eesti töötervishoiuteenuste osutamiseks uue tegutsemisloa nr 138 L00, kehtivusega kuni 05.01.2002. a.

 

Röntgenteenus

Pärnu linnas omab röntgenaparatuuri kolm ettevõtjat. Pärnu Haigla, AS Pärnu Perearstikeskus ja AS Taastusravikeskus Tervis. Pärnu Haiglas on neli röntgenikabinetti ja töötab kolm radioloogi. AS-il Pärnu Perearstikeskus üks röntgenikabinet ja tööl üks radioloog. AS Taastusravikeskus Tervis kasutab röntgenaparatuuri üksnes iseenda tarbeks, ta ei müü röntgenteenust teistele ettevõtjatele. AS Pärnu Perearstikeskus osutab lepingu alusel röntgenteenust OÜ-le Pärnu Perearstid, Ülejõe Tervisekeskusele ja taastusravikeskusele “Sõprus”. Pärnu maakonnas omavad röntgenaparaati veel Kilingi-Nõmme Haigla, Tõstamaa Haigla ja Pärnu Jaagupi Haigla. Nimetatud kolm haiglat kasutavad oma röntgenaparaati vähemintensiivselt. Näiteks, Tõstamaa Haigla teostas 2000 a I p/a keskmiselt 0,5 operatsiooni päevas.

AS Medicover Eesti pöördus röntgenteenuse ostmiseks Pärnu Haigla ja AS-i Taastusravikeskus “Tervis poole. AS Pärnu Perearstikeskus vastas AS-i Medicover Eesti pöördumisele, et seoses kabineti suure töökoormusega ei ole see võimalik. AS-i Pärnu Perearstikeskus röntgenikabineti töömaht 2000. a. I kvartalis oli 5623 röntgenoloogilist protseduuri.

(.....)

Kui esialgselt keeldus Pärnu Haigla raviteenuste lepingut AS-ga Medicover Eesti sõlmimast ilma igasuguse põhjenduseta, siis hiljem on ta seda põhjendanud moraalselt vananenud aparatuuri, ärihuvi ja vaba teenusemahu puudumisega ning Haigekassa hinnakirja tegelikele kuludele mittevastavusega. Lisaks on Pärnu Haigla väitnud, et ei sõlminud 09.02.2000. a. AS-ga Medicover Eesti lepingut, kuna viimasel puudus tegevusluba töötervishoiuteenuse osutamiseks. Pärnu Haigla asukoha kontrollil teatas peaarsti asetäitja, et lepingulistes suhetes ei ole haigla huvi äriline, vaid Pärnu Haigla täidab talle pandud eriarstiabi osutamise ülesannet. Pärnu Haigla peaarsti asetäitja dr Vahula poolt antud seletuste kohaselt puudub Pärnu Haiglal ärihuvi sellises väikeses mahus teenuste osutamiseks nagu AS Medicover Eesti soovib. Dr Vahula väitis, et röntgeniteenuse ostmise vastu lepingupartneritel huvi puudub. Küsimusele, et miks siis ei taha Pärnu Haigla röntgeniteenuseid AS-le Medicover Eesti müüa, teatas dr Vahula, et Pärnu Haigla ei pea vajalikuks AS-le Medicover Eesti mainitud teenuseid müüa. (Konkurentsiameti Pärnu Haigla asukoha kontrollimise käigus Pärnu Haigla peaarsti asetäitjalt ja tegevdirektorilt võetud seletuste kokkuvõte, 11.10.2000.a.).

AS-i Medicover Eesti väitel on tal Pärnu Haiglaga raviteenuste lepingu sõlmimine kõige vajalikum just röntgeniteenuse osas. AS-l Medicover Eesti on laboriuuringuteks leping Pärnu Veretalitusega ning erialaspetsialiste kaasavad nad AS-i Medicover Eesti Tallinna keskusest. AS Medicover Eesti väitel on seoses võimaluse puudumisega Pärnus röntgeniteenust osta lõpetamise ohus paljud üleriigilised lepingud ja kahaneb võimalike uute lepingupartnerite ring. AS Medicover Eesti pakub Pärnus töötervishoiuteenust ettevõtetele, kelle kohta ei ole välja antud erimäärust, mis kohustaks tegema röntgenoloogilist protseduuri. Samas võib ka nende ettevõtjate töötajate puhul tekkida vajadus röntgenteenuse järele. 2000. a. teostas AS Medicover Eesti 1170 tervisekontrolli, millest umbes 17%-i puhul tekkis vajadus röntgeniuuringu teostamiseks. Nende tervisekontrollide raames, kus tekkis vajadus röntgeniuuringu teostamiseks, saadeti 10 patsienti Vändra Haigla röntgenisse ning 200 patsienti tõid ise kehtiva röntgenitõendi. Esines ka juhtumeid, kus patsient saadeti tuberkuloosikahtlusega perearsti juurde.

(.....)

Röntgenoloogiliste protseduuride hinnad on kehtestatud Eesti Haigekassa hinnakirjas. Kuni 31.04.2001 a. kehtis Eesti Haigekassa hinnakirja asemel sotsiaalministri 28.12.1998. a. määrus nr 7 “Ravikindlustuse terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirja ning terviseuuringute ja raviteenuste eest tasumise kord.”

Pärnu Haigla peaarsti asetäitja dr Vahula märgib Konkurentsiameti poolt läbi viidud Pärnu Haigla asukoha kontrollimise käigus koostatud kokkuvõtte lisas, et hinnakirjas fikseeritud hind ei kata kõiki tehtavaid kulusid, vaid on kehtestatud eelkõige ravikindlustuse võimalusi silmas pidades. Samas ei reguleeri nimetatud hinnakiri raviteenuste ja terviseuuringute osutamist ravikindlustusega hõlmamata tervishoiuteenuste pakkujatele.

Pärnu Haigla ja lepingupartnerite vahelised tüüplepingud sisaldavad tingimust, et tehtud töö maksumus arvestatakse välja vastavalt sotsiaalministri 28.12.1998. a. määrusega nr 72 “Ravikindlustuse terviseuuringute ja raviteenuste hinnakiri ning terviseuuringute ja raviteenuste eest tasumise kord” kehtestatud hinnakirjale ning pooltevahelistele erikokkulepetele hinnaalanduste suhtes.

Pärnu Haigla põhjendab AS-le Medicover Eesti röntgenteenuse mittemüümist vaba tootmisvõimsuse puudumisega ( Pärnu Haigla vastus Konkurentsiameti teabenõudele, nr 1-15/86IV, 28.08.2000. a. ja juhtumi mentelemise käigus Pärnu Haigla peaarsti asetäitjalt ja tegevdirektorilt võetud suuliste seletuste kokkuvõte, 12.10.2000.a.). Pärnu Haigla väidab, et kolme ultraheli-kabineti ja nelja röntgenkabineti kohta töötab kolm arst-radioloogi, kellest üks ei valda ultraheli metoodikat ja kes kõik töötavad lühendatud tööajaga (30 tundi nädalas). I statsionaaris pole töömahu suurendamine võimalik traumapunkti ja valvetöö tõttu. II statsionaaris nõuaks töömahu suurendamine kabineti niigi suure koormatuse tõttu lisatööaega ja lisatööjõudu. Polikliiniku töökoormuse suurendamine nõuaks lisatööaega, lisatööjõudu ja uut aparatuuri. Olemasolev aparatuur on seal osaliselt amortiseerunud ja moraalselt vananenud (ekspluatatsioonis olnud üle 10 aasta). Kopsukabineti töökoormuse suurendamine nõuaks uut aparatuuri ja lisatööjõudu, eeskätt arst-radioloogi kaasamist. Olemasolev aparatuur on osaliselt amortiseerunud ja moraalselt vananenud (valmistamise aasta 1988).

Pärnu Haigla poolt 2000. a. I kvartalis kõigile lepingupartneritele ühe tööpäeva jooksul müüdud röntgenoloogiliste protseduuride maht oli 13,5 protseduuri päevas. AS-i Medicover Eesti vajadus röntgeniteenuse järele on 4,5 röntgenoloogilist protseduuri päevas, mis moodustab 1/3 Pärnu Haigla poolt 2000. a. I kvartalis kõigile lepingupartneritele osutatud röntgeniteenuse kogumahust. 2000. a. I kvartalis osutati Pärnu Haigla Polikliiniku poolt keskmiselt 56 röntgenoloogilist protseduuri päevas. Pärnu Haigla Kopsukabineti vastav arvestuslik näitaja eelpoolmainitud perioodil oli 18 röntgenoloogilist protseduuri päevas. Pärnu Haigla I Statsionaari vastav näitaja oli 30,5 ning II Statsionaaris 36,0 röntgenoloogilist protseduuri päevas.

Pärnu Haigla põhjendab AS-le Medicover Eesti röntgenteenuse mittemüümist moraalselt vananenud röntgenaparatuuriga (juhtumi menetlemise käigus Pärnu Haigla peaarsti asetäitjalt ja tegevdirektorilt võetud seletuste kokkuvõte 11.10.2000. ja 12.10.2000.). Radioloogiateenistuse kvaliteedikomisjon on 19.04.2000. a. Pärnu Haigla kiirgustegevusloa läbivaatamise käigus leidnud, et kiirgustegevusloa taotluses esitatud andmete kohaselt vastab meditsiinikiirguse kasutamine Pärnu Haiglas sotsiaalministri 13.11.1998. a. määruses nr 56 “Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded “ esitatud nõuetele. Taotlus rahuldati näidates ära, milliste radioloogiaprotseduuride kvaliteetseks teostamiseks on Pärnu Haiglas eeldused ja tingimused tähtajaga kuni 31.12.01. a. (Radioloogiateenistuse kvaliteedikomisjoni kiri koos lisadega, 23.03.2001. a.).

Kiirgustegevusluba, mille väljastab Kiirguskeskus kiirgusseaduse § 7 lg 2 alusel annab õiguse teostada röntgenoloogilisi protseduure ja § 7 lg 3 järgi märgitakse tegevusloal ohutusnõuded. Kiirgusseaduse § 9 sätestab alused kiirgustegevusloa peatamiseks ja tühistamiseks, mis on Kiirguskeskuse pädevuses. Kiirguskeskus ei ole Pärnu Haigla kiirgustegevusluba peatanud.

II ÕIGUSLIK HINNANG

Konkurentsiamet alustas juhtumi nr 13/00 menetlemist 22.06.2000. a. Nimetatud juhtumis vaadeldud tegevused toimusid 01.10.2001 kehtivuse kaotanud konkurentsiseaduse jõusoleku ajal, ning seega tuleb neile tegevustele anda hinnang vastavalt juhtumis vaadeldud tegevuse ajal kehtinud konkurentsiseadusele (edaspidi: KonkS) (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232).

KonkS § 3 lg 1 kohaselt rakendatakse konkurentsiseadust kaubaturul osalevate või osaleda soovivate isikute vahelise konkurentsivabaduse kaitseks. Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

Käesolevas juhtumis on vaadeldud Pärnu haigla keeldumist müüa AS-le Medicover Eesti röntgenteenuseid. Röntgenteenust kasutatakse sealjuures ühena paljudest tootmissisenditest töötervishoiuteenuse osutamisel.

Konkurentsiseaduse §-s 16 on sätestatud, et loomulik monopol on ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi. Pärnu linnas ja selle lähiümbruses omavad lisaks Pärnu Haiglale röntgenaparaati veel mitmed teised ettevõtjad – AS Pärnu Perearstikeskus, AS Sanatoorium Tervis, Kilingi-Nõmme Haigla, Tõstamaa Haigla ja Pärnu Jaagupi Haigla.

Nende ettevõtjate vajadus röntgenprotseduuride järele on umbes sama suur või isegi väiksem AS-i Medicover Eesti omast (4,5 operatsiooni päevas). Näiteks teostas Tõstamaa Haigla 2000 a I p/a kõigest keskmiselt 0,5 operatsiooni päevas. Seega ei oma röntgeniaparaati omav ettevõtja loomulikku monopoli konkurentsiseaduse § 16 mõistes, sest tegemist ei ole võrgustiku või infrastruktuuriga, mida teisel ettevõtjal ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida – praktika näitab, et röntgeniaparaati tegelikult dubleeritakse. Seetõttu ei saa Konkurentsiamet nõustuda, et AS-l Medicover Eesti ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas röntgenaparaati omada.

Käesolevas juhtumis on kaubaturul käibivaks kaubaks töötervishoiuteenus ja käibimise alaks Pärnu piirkond, kuna tõstatatud küsimus teisi piirkondi ei puuduta. Nimetatud kaubaturul on AS Medicover Eesti saavutanud Pärnu Haiglast suurema turuosa – kui 01.04.2000 a. seisuga kuulus kaubaturust 73% Pärnu Haiglale ja 27% AS-le Medicover Eesti, siis 2001 a. I kvartalis olid turuosad vastavalt 18% ja 82%. Konkurentsiseaduse §-s 13 lg 1 on sätestatud, et kaubaturgu valitsev ettevõtja on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Konkurentsiseaduse §-s 14 on sätestatud, et keelatud on kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o. ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks. Eelpool toodud turuosadest nähtub, et Pärnu Haigla ei ole AS-le Medicover Eesti röntgenteenuse müümisest keeldudes konkurentsivabadust kahjustanud. Kui Pärnu Haigla oleks konkurentsivabadust kahjustanud, oleks selle tunnuseks olnud AS-i Medicover Eesti turuosa langus või selle tagasihoidlikkus. Antud juhul on AS-i Medicover Eesti turuosa hoopis jõuliselt kasvanud hoolimata Pärnu Haigla keeldumisest talle röntgenteenust müüa.

Pärnu Linnavalitsus lähtus AS-le Medicover Eesti kohaliku tegutsemisloa menetlemisel ja väljastamisel Pärnu Linnavalitsuse 28. septembri 1998. a. määrusega nr. 13 kinnitatud “Tegutsemislubade väljaandmise korrast” ja NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.1989. a. käskkirjast nr. 555, mis oli kuulutatud kehtivaks sotsiaalministri 22.06.1995. a. käskkirjaga nr. 210 ja sotsiaalministri 22.12.21995.a. käskkirjaga nr 348 pikendati selle kehtivust kuni uue tervisekontrollide korra väljatöötamiseni. Pärnu Linnavalitsuse “Tegutsemislubade väljastamise korras” sätestatu ei ole vastuolus konkurentsiseadusega. Lähtudes eeltoodust ei ole Pärnu Linnavalitsus konkurentsi kahjustanud ega konkurentsiseadust rikkunud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232 );§ 40 lg 3 p 1 ja KonkS ( RT I 2001,56,332) § 87 lg 2

 

otsustan:

Lõpetada juhtumi nr.13/00 menetlemine õiguserikkumise mittetuvastamisega Sihtasutuse Pärnu Haigla ja Pärnu Linnavalitsuse poolt.

Käesolevale otsusele saab esitada halduskohtumenetluse seadustiku § 9 kohaselt kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul alates otsusest teada saamisest või päevast, kui isik pidi sellest teada saama.

Aini Proos

Tagasi