PEADIREKTORI ASETÄITJA

                               Ärakiri
  Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  22.08.2002 nr 49-L

Juhtumi nr 01/02 menetlemise lõpetamise kohta

Menetlemise subjekt

Menetlemise subjekt on AS Vasur VR (aadress Aia 14, Rummu alevik, Vasalemma vald, Harjumaa; äriregistri kood 10491418). AS Vasur VR (edaspidi Vasur) tegevusalad olid äriregistri andmetel elamute ja hoonete hooldamisteenuse teostamine; teenuste teostamiseks vajalike transpordivahendite, seadmete, töövahendite ja tööruumide haldamine, korrashoid ja remontimine; soojusenergia tootmine, ülekandmine, jaotamine ja müük; katlamajade, soojusvõrkude ja soojussõlmede haldamine ja käitamine; jäätmekäitluse korraldamine ja teenuse osutamine; kaubanduslik tegevus, s.h oma tegutsemisalades vajaliku toorme, materjalide, seadmete, transpordivahendite ost-müük, samuti kütuse ost ja ladustamine; majade ümbruse ja trepikodade korrashoid, korterisiseste hooldustööde teostamine; teenindus, s.h transpordi-, lao-, konsultatsiooni-, vahendus- ja infoteenuste osutamine; töötajate koolituse organiseerimine kestvusega kuni 6 kuud; vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine; elektrienergia jaemüügi vahendamine. Põhitegevusalaks on elamute ja üürimajade haldamine.

 

  1. FAKTILISED ASJAOLUD
  2. Kaebuse sisu

    Kaebuses väideti, et Ämari katlamajast väljastatava soojusenergia hind on 685.25 krooni/MWh koos 5 %-lise käibemaksuga. Seda hinda ei ole Vasalemma Vallavalitsus kindlaks määranud, vallavalitsus ei ole ka kehtestanud valla territooriumil keskkütte hinna reguleerimise korda.

    Kaebaja väitis, et kuna ümberkaudsetes valdades ja linnades jääb soojusenergia hind keskmiselt 300 – 500 krooni/MWh vahele, on Ämari aleviku elanikud Vasuri (Ämari katlamaja omanik ja opereerija) klientidena sattunud oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui soojuse tootmisel toimiks vaba konkurents. Kuna keskkütte hinda ja kalkulatsiooni ei ole soovitud avalikustada, on alust väita, et Vasuri raamatupidamises ei hoita selget vahet erinevate põhi- ja lisategevuste vahel ja seega ei ole tagatud ettevõtte majandusarvestuste läbipaistvus. Samuti leidis avaldaja, et Vasur on kuritarvitanud turguvalitseva ettevõtja seisundit ning kehtestanud oma klientidele ebaõiglased soojusenergia hinnad.

    Ämari katlamajast väljastatava soojusenergia hind

    Vasalemma Vallavalitsus teatas 14.02.2002.a kirjaga nr 3-15/88 (edastati faksi teel) Konkurentsiametile, et vallavalitsuse 03.10.2000.a korraldusega nr 241 kinnitati soojusenergia hind Ämari katlamajast väljuvale soojusenergiale 2000/2001.a kütteperioodiks. “Uuel kütteperioodil see hind ei muutunud ning seega ka Vasalemma Vallavalitsus uut hinda ei kinnitanud” (tsitaat kirjast).

    08.03.2002.a kirjaga nr 3-15/215 teatas Vasalemma Vallavalitsus veelkord, et Ämari katlamajast väljastatavale soojusenergiale ei ole piirhinda kehtestatud. Põhjuseks oli asjaolu, et taotletud soojusenergia hind ei olnud suurem eelmiseks kütteperioodiks kehtestatud hinnast. Vasalemma Vallavalitsusel on kavas välja töötada soojusenergia hinna kehtestamise kord järgmiseks kütteperioodiks.

    Vasuri 05.11. 2001.a kirjast nr 129 Vasalemma Vallavalitsusele nähtub, et koos teiste lisas toodud kommunaalteenuste hindade taotlustega esitas Vasur vallavalitsusele kinnitamiseks ka Ämari aleviku soojusenergia hinna 2001/2002.a kütteperioodiks. Kalkulatsiooni kohaselt oli toodetava soojusenergia MWh hind koos käibemaksuga 685.25 krooni.

    Vasuril on Ämaris konteinerkatlamaja, selle kaudu varustatakse sooojusenergiaga 6 korruselamut ja Ämari põhikooli.

    Ämari katlamajast realiseeritava soojusenergia koguseks 2001/2002 kütteperioodil kavandati 3100 MWh. Energiaseaduses 11.04.2001.a tehtud ja 17.05.2001.a jõustunud muudatuse kohaselt ei reguleeri energiaseadus soojusenergia müüki koguses alla 50 000 MWh majandusaastas.

    Vasalemma Vallavalitsuse poolt menetlemise alguseks esitatud andmete kohaselt ei olnud soojusenergia müügihindu haldusaktiga kinnitatud, samuti ei olnud vastu võetud hindade reguleerimise korda ning seetõttu Vasur võis rakendatava hinna ise määrata.

    Konkurentsiamet esitas 02.04.02 kirjaga nr 2-01.01.445 Vasalemma Vallavalitsusele täiendava järelepärimise, et vallavalitsus esitaks kinnitatud ärakirja vallavalitsuse või vallavolikogu istungi protokollist, mis kajastaks 2001/2002.a kütteperioodiks Ämari katlamajast väljastatavale soojusenergiale piirhinna kinnitamise küsimuse arutamist. Vasalemma Vallavalitsus esitas 08.04.2002.a kirja nr 1-28/308 lisana Konkurentsiametile ärakirja Vasalemma Vallavalitsuse 19.11.2001.a istungi protokollist, milles p 12 all kajastub Vasuri poolt esitatud kalkulatsiooni arutelu Ämari aleviku kütte hinnast 2001/2002.a kütteperioodiks. Protokolli p 12 otsustav osa on järgmine: “12.1 jätta 2001/2002 kütteperioodiks kehtima eelmisel kütteperioodil kehtinud hind.”

    Eelmisel kütteperioodil (2000/2001.a) kehtinud hinnad kehtestati Vasalemma Vallavalitsuse 03.10.2000 korraldusega nr 241, mis Ämari aleviku osas nägi ette järgmist:

    p 1.2 kinnitada soojatootmise abonenttasumääraks 1.35 kr/m2

    p 2.2 kinnitada soojusenergia müügihinnaks kuni 897.30 kr/MWh.

    Vasuri raamatupidamisarvestus

    Konkurentsiamet sai Vasurilt 2000.a majandustegevuse koondaruande (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne), 2001.a (auditeerimata) koondbilansi ja kasumiaruande ning kasumiaruanded tähtsamate tegevusüksuste kohta. Nimetatud aruanded koostati Vasuris.

    Konkurentsiameti esindajad tutvusid Vasuri raamatupidamise 2000.a algdokumentidega Vasuris kohapeal. Vasuri 2000.a raamatupidamise algdokumentidele kantud lausenditest nähtub, et tulud ja kulud toodi välja põhitegevusvaldkondade kaupa.

    2000.a raamatupidamise algdokumentidel on lausendid tehtud enne 2001.a kehtinud kontoplaani kohaselt (kolmekohaline number, millele murrujoone taga järgnes neljas number). Tegevusvaldkonda kajastas täiendav, viies number.

    2002. aastal asus Vasuri raamatupidamisarvestust pidama ADEX Consult OÜ (edaspidi Adex), kelle kaudu sai Konkurentsiamet Vasuri raamatupidamise sise-eeskirjad ning raamatupidamise 2000. ja 2001.a kontoplaanid. Vasuris kohapeal raamatupidamist enam ei ole. Vasuri ja Adexi vahelise kokkuleppe kohaselt teeb Adex bilansid vastavalt vajadusele.

    Raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt arvutati Vasuris kõigilt piiratud kasutusega põhivaradelt kulumit üks kord kvartalis.

    2001.a kasutatud kontoplaan koosnes üldjuhul neljast numbrist (murrujoont ei kasutatud, kuid sidekriipsu järel kasutati real juhtudel lisanumbrit).

    2001. a raamatupidamisdokumentidel (Adexis võetud koopiad) kajastuvad lausendid, mis langesid ühte Vasuri (näiteks Ämari katlamaja kohta koostatud) arvestuse kontoplaaniga.

    2001/2002.a küttehooajal ei tegutsenud Vasuris muid allüksusi peale Ämari katlamaja, mis tegelesid soojusenergia tootmisega. Rummu asula (s.h ka Ämari vangla, mis tegelikult asub Rummus) kütmine läks 2001.a üle AS-le Eraküte.

    Vasuri raamatupidamise sise-eeskirjade III osa “Tulude ja kulude arvestus” p-i 4 “Üldhalduskulud” kohaselt kuulusid elamuorganisatsiooni perioodikulude (ülalpidamiskulude) hulka konto 420/14 kohaselt ka “Ebatõenäoliselt laekuvad arved” (ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine). Uues kontoplaanis oli 2001.a selle konto number 1039.

    Vasuri 14.03.2002.a kirja nr 12 andmetel jaotatakse kaudsed ja üldkulud üksikute tegevusvaldkondade vahel proportsionaalselt tegevusvaldkondade käibe osatähtsusega ettevõtte kogukäibes.

    2001.a auditeerimata kasumiaruande lisadena koostatud kasumiaruannetes põhiliste tegevusüksuste kohta ei olnud kulukohtadele üldkulusid veel arvestatud.

    Vasuris kasutatati kasumiaruande skeemi nr 2. Vastavalt raamatupidamisseaduse § 20 lg-le 1 peab raamatupidamiskohuslane jätkuvalt kasutama raamatupidamisseaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte seaduse lisas 2 toodud kahest kasumiaruande skeemist. Eelnimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb järgida bilansi ja kasumiaruande skeemi ja etteantud kirjete järjekorda. Kirjeid võib täiendavalt liigendada.

    Vasuri majandustegevuse kasumi/kahjumi suurus sõltus oluliselt tegelikust laekumisest tema poolt osutatud teenuste eest (klientide võlgnevuste tunnistamiseks reaalseteks või lootusetuteks).

    Vasuri 2001.a kasumiaruande (auditeerimata) kohaselt olid tegevusvaldkondade lõikes tulud ja kulud järgmised (tuh kr):

    Tegevusvaldkond

    Realiseerimise netokäive (müügitulu)

    Kokku äritulud

    Kasum/

    kahjum

    koondkasumiaruandes

    eraldi arvestuses

    1.Tulud põhiüürist – Rummu

    […]

    […]

    […]

    […]

    2.Tulud põhiüürist – Ämari

    […]

    […]

    […]

    […]

    3.Tulud põhiüürist – Vasalemma

    […]

    […]

    […]

    […]

    4.Ämari vangla katlamaja tulud

    […]

    […]

    […]

    […]

    5.Ämari konteinerkatlamaja tulud

    […]

    […]

    […]

    […]

    6.Rummu asula küte

    […]

    …*)

    …*)

    …*)

    7.Rummu vee- ja kanalisatsioonitulud

    […]

    […]

    […]

    […]

    8.Ämari vee- ja kanalisatsioonitulud

    […]

    […]

    […]

    […]

    9.Vasalemma vee- ja kanalisatsioonitulud

    […]

    […]

    […]

    […]

    10.Tulud elektrimüügist

    […]

    …*)

    …*)

     

    11.Tulud rendipindadelt

    […]

    …*)

    …*)

     

    12.Purgimine

    […]

    […]

    […]

     

    13.Teenustööd mehhanismidega

    […]

    […]

    […]

     

    14.Remonditeenused

    […]

    […]

    […]

    […] (read 12 – 16 kokku)

    15.Muud tulud

    […]

    […]

    […]

     

    16.Saastekahjuhüvitus

    […]

    […]

    […]

     

    Kokku

    […]

         

    s.h tegevusvaldkonnad, mille kohta esitati eraldi kasumiaruanne kulukirjete lõikes.

    […]

    […]

    […]

    […]

    *)…-ga tähistatud andmeid Vasuri poolt Konkurentsiametile esitatud materjalide hulgas ei olnud.

    Põhitegevusvaldkondade äritulude erinevus koondarvestuses toodud näitajatest tuleneb põhiliselt asjaolust, et saastekahjuhüvitis on koondarvestuses esitatud eraldi reana, samal ajal põhitegevusvaldkondade andmetes on see üldjuhul esitatud vastava tegevusvaldkonna muu ärituluna (lisaks realiseerimiskäibele). Analoogiline on olukord ka nn muude tulude osas.

    Ülejäänud erinevused ei olnud olulise suurusega ning koondarvestuse realiseerimiskäibe kokkuvõte valdkondade osas, mille kohta Konkurentsiametile esitati kasumiaruanne, praktiliselt langes kokku samade tegevusvaldkondade äritulude kokkuvõttega (vahe oli ainult 1,17 tuh kr ehk 0,01 % vastavast realiseerimismahust). Elektrimüügi osas tegeles Vasur üksnes vahendamisega ja selles osas tulemus üldkokkuvõtet oluliselt ei mõjutanud.

    Põhitegevusvaldkonnad, mille kohta Konkurentsiamet sai Vasurilt kasumiaruanded, andsid kokkuvõttes otseste kulude alusel 2001.a kasumit […] milj kr. Samal ajal Vasuri 2001.a auditeerimata kasumiaruanne näitas kahjumit […] milj kr, seega erinevus põhitegevusvaldkondade kokkuvõttega oli […] milj kr. Vormilisest seisukohast on tegemist Vasuri üldkuludega, sealhulgas lootusetute võlgnevustega, mis raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt tuleks jaotada tegevusvaldkondade vahel proportsionaalselt realiseerimiskäibega.

    2001.a bilanss ja kasumiaruanne olid juhtumi menetlemise ajal auditeerimata (auditeeritud aruannete esitamise lõpptähtaeg oli 30.06.2002.a). Auditeerimata bilansis ei olnud kasumit kajastatud (kasumiaruande omakapitali osas ei sisaldanud omakapitali muutusi aruandeaasta kasumi või kahjumi arvel). Kasumiaruande muutumisel auditeerimise tulemusena pidi vastavalt muutuma ka bilanss. (Adex pidi Vasuris koostatud 2001.a bilanssi sisse viima vastavad parandused ning seejärel võtma parandatud bilansi 2002.a algbilansiks).

    Põhitegevusvaldkondade kulud olid välja toodud kulukirjete lõikes. Ämari katlamaja kulusid 2001.aastal kajastati järgmiste kirjete lõikes:

    Põhitöötajate töötasu (sulgudes konto nr 4011)

    Tööettevõtulepingutega töötajate töötasu (4012)

    Põhitöötajate sotsiaalkindlustusmaks (4021)

    Tööettevõtulepingutega töötajate sotsiaalkindlustusmaks (4022)

    Materjalid, kaubad (4030)

    Bensiin (4040)

    Diiselkütus ja õlid (4041)

    Masuut ja ahjukütus (4060)

    Elekter (4070)

    Väikevahendid (4080)

    Mitmesugused teenused (4090)

    Isikliku sõiduauto kompensatsioon (4120)

    Kõnekaardi kompensatsioon (4130)

    Remondikulud (4140)

    Muud tootmiskulud (4150)

    Põhivahendite kulum (4180)

    Seega olid antud tegevusvaldkonna kulud juhtimisarvestuse jaoks kajastatud piisava detailsusega. Ülalnimetatud kontonumbrid langesid kokku Konkurentsiametile Adexis edastatud 2001.a kontoplaaniga (väljatrükk 07.02.2002.a).

    Seega olid raamatupidamises põhitegevusalade tulud ja kulud piisavalt eraldatud.

    Vasuri raamatupidamisarvestus 2002.a

    Vasur esitas 30.05.2002.a Konkurentsiametile Adexi poolt koostatud Vasuri kasumiaruande 2002.a I kvartali kohta. Üksikute tegevusvaldkondade osas 2002.a I kvartali täielikku kasumiaruannet koostatud ei olnud.

    Kasumiaruande tulude poolel oli kajastatud Ämari katlamajast väljastatud soojusenergia realiseerimise müügitulu ([…] tuh kr). Ämari katlamaja osas olid kuludest eraldi toodud vaid “Katlamaja kulud” […] tuh kr ja “Muud katlamaja kulud” […] tuh kr (osas “Realiseeritud toodete/teenuste kulu”). Analoogiline oli olukord ka teiste põhiliste tegevusalade tulude-kulude kajastamise osas. Seega 2002.a I kvartalis puudus Vasuri majandusarvestuses piisav läbipaistvus.

    2002.a I kvartali kasumiaruandest nähtus, et Adex on 2002.a rakendanud uut kontoplaani, kontonumbrid on 5-kohalised ja erinevad 2001. aastal kasutatud kontonumbritest.

    Konkurentsiamet juhtis 05.06.2002.a kirjaga nr 2-01.01/695 Vasuri tähelepanu sellele, et kontoplaanide vahetumistega pole kaasnenud raamatupidamise sise-eeskirjade (edaspidi eeskirjad) vastav korrigeerimine (Konkurentsiametile esitatud eeskirjad olid kinnitatud 05.01.1998.a, mil tegutses Vasuri eelkäija Vasalemma Vallaettevõte VAKO). Eeskirjades puudus viide eri tegevusvaldkondade majandustegevust kajastavate kulude allkontodele. Konkurentsiamet nõudis Vasurilt raamatupidamise läbipaistvuse tagamiseks eeskirjade vastavusse viimist kasutatava kontoplaaniga ja kulude arvestamisel tegelikult kasutusel olevate põhimõtetega ning 2002.a majandusarvestuste tegemist selliselt, et oleks tagatud nende läbipaistvus.

    Vasuri juhataja teatas 15.07.2002.a kirjaga nr 51 Konkurentsiametile, et Vasur arvestab Konkurentsiameti märkusi raamatupidamise töö läbipaistvamaks muutmiseks ning võtab tarvitusele abinõud raamatupidamise sise-eeskirjade ja kontoplaani muutmiseks. Ühtlasi teatas ta, et on ette nähtud rida struktuurseid muudatusi Vasuri töö ümberkorraldamiseks lähitulevikus. Tõenäoliselt muutuvad Vasuri tootmisallüksused edaspidi iseseisvateks ettevõteteks omaette raamatupidamisega.

    Seniks, kuni Vasur eksisteerib olemasoleval struktuursel kujul, on 15.07.2002.a välja antud käskkiri nr 7 raamatupidamise sise-eeskirjade ja kontoplaani täiustamiseks. Täitmise tähtajaks määrati 01.09.2002.a.

  3. ÕIGUSLIK HINNANG

Kaubaturu piiritlemine

KonkS § 3 kohaselt kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

Antud juhtumi puhul on asjakohaseks kaubaturuks soojusenergia tootmise ja müügi kaubaturg.

Vasuri omandis ja opereerimisel on Ämari alevikus katlamaja ja soojusenergia edastamise trassid, mis võimaldavad tal toota, edastada ja müüa soojusenergiat. Eelnimetatud soojusenergia edastamise trassidega ühendatud soojusenergia tarbijatel puudus võimalus osta soojusenergiat teistelt tootjatelt peale Vasuri. Seetõttu on geograafiliselt kaubaturg piiritletav Ämari aleviku territooriumiga.

Turguvalitsev ettevõtja ja olulist vahendit omav ettevõtja

Turguvalitsevaks ettevõtjaks on KonkS § 13 lg 1 kohaselt ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turguvalitseva ettevõtja seisundi omamine ei ole keelatud, vaid KonkS § 16 kohaselt on keelatud turguvalitseva ettevõtja seisundi otsne või kaudne kuritarvitamine kaubaturul.

KonkS § 13 lg-s 2 on sätestatud, et turguvalitsevaks ettevõtjaks loetakse samuti olulist vahendit omav ettevõtja.

KonkS § 15 kohaselt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omav ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Vasuri omandis ja opereerimisel on Ämari alevikus katlamaja ja soojusenergia edastamise trassid, mis võimaldavad tal toota, edastada ja müüa soojusenergiat. 2001/2002.a küttehooajal varustas Vasur soojusenergiaga Ämari alevikus 6 korterelamut ja Ämari põhikooli. Eelnimetatud soojusenergia edastamise trassidega ühendatud soojusenergia tarbijatel puudus võimalus osta soojusenergiat teistelt tootjatelt peale Vasuri.

Seega oli Vasuri kui Ämari katlamaja ja soojustrasside omaniku ja opereerija puhul tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga KonkS § 15 mõttes ja turguvalitseva ettevõtjaga KonkS § 13 lg 2 järgi.

Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti täitmine

1998.aastal kehtima hakanud energiaseaduse alusel pidid turgu valitsevad energiaettevõtjad müüma energiat Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna ja tariifiga.

Energiaseaduse muudatuse kohaselt ei reguleeri energiaseadus alates 17.05.2001.a soojusenergia müüki koguses alla 50 000 MWh majandusaastas.

Vasur tootis ja müüs Ämari asulas 2001.majandusaastas alla 50 000 MWh soojusenergiat, seetõttu ei laienenud talle energiaseaduses sätestatud hindade reguleerimise kord.

KonkS § 17 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus tema territooriumi piires teenust osutava olulist vahendit omava ettevõtja tegevust piirata, sealhulgas määrata kasutatavad hinnad ja kehtestada hindade reguleerimise kord.

Vastavalt KonkS § 17 lg-le 2 võib kohaliku omavalitsuse üksus olulist vahendit omavale ettevõtjale määrata kasutatavad hinnad või kehtestada muid tingimusi või kohustusi selleks, et selle ettevõtja kaupade ostjad või temale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.

KonkS § 17 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada tema territooriumil teenuseid osutavale või olulist vahendit omavatele ettevõtjale hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ettevõtjatele ei laiene.

Tulenevalt majandusaastas realiseeritava soojusenergia mahust oli omavalitsusüksusel õigus kehtestada Vasurile hindade reguleerimise kord vastavalt konkurentsiseadusele.

Kuna kohaliku omavalitsuse üksus oli otsustanud jätta kehtima eelmisel kütteperioodil kehtinud hinna ning eelmise kütteperioodi hind oli kuni 897.30 kr/MWh, millele lisaks oli lubatud abonenttasumäära rakendamine, võis Vasur rakendada eelmiseks kütteperioodiks (2000/2001.a ) kehtestatud hinda. Vasuri poolt tehtud ettepanek (685.25 kr/MWh) seda määra ei ületanud.

Olulist vahendit omavale ettevõtjale konkurentsiseaduse alusel tegevuse piirangute kehtestamine on kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusõigus (diskretsioon). Diskretsiooni kasutamisel on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud järgima seadustest tulenevaid diskretsiooni piire, eesmärki, samuti proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid üldtunnustatud õiguse printsiipe.

Vasalemma Vallavalitsus on kasutanud talle konkurentsiseadusega antud õigust määrata Vasurile kui kohaliku omavalitsuse territooriumi piires teenust osutavale olulist vahendit omavale ettevõtjale soojusenergia piirhinda KonkS § 17 lg 2 alusel. Vasalemma Vallavalitsuse 08.03.2002.a. kirja nr 3-15/215 andmetel on Vasalemma Vallavalitsusel kavas välja töötada soojusenergia hinna kehtestamise kord järgmiseks kütteperioodiks.

Rakendades Vasalemma Vallavalitsuse poolt kindlaksmääratud soojusenergia müügi piirhinnast madalamat hinda, ei ole Vasur turguvalitseva ettevõtjana otseselt ega kaudselt kehtestanud ebaõiglaseid müügihindu ega seega kuritarvitanud turguvalitseva ettevõtja seisundit KonkS § 16 p 1 sätestatud viisil. Seega KonkS § 16 p 1 osas puuduvad rikkumise tunnused. Vastavalt KonkS § 65 lg 3 p 2 lõpetatakse alustatud menetlus, kui puuduvad käesoleva seaduse rikkumise tunnused.

Hinnang Vasuri raamatupidamisarvestuse läbipaistvusele

Raamatupidamise sise-eeskirjad ja kontoplaan võimaldasid Vasuri majandustegevust kajastada põhitegevusvaldkondade lõikes.

Raamatupidamise algdokumentidele kantud lausenditest nähtub, et 2000.aastal toimus Vasuris tulude-kulude arvestus ja jaotus tegevusvaldkondade vahel.

2001.a majandustulemused (üldkuludeta) olid välja toodud põhiliste tegevusvaldkondade lõikes üksikasjalikult (läbipaistvalt).

2002.a I kvartalis puudus Vasuri raamatupidamises selge vahe põhiliste tegevusvaldkondade lõikes. Konkurentsiseaduses ei ole sätestatud, missuguse sagedusega täiemahuline arvestus tuleb koostada, kuid soojusenergia valdkonnas tuleks see koostada vähemalt I poolaasta tulemuste põhjal, et sellest saaks lähtuda järgmiseks kütteperioodiks hinnakalkulatsiooni koostamisel.

Vasuris on korduvalt muudetud kontoplaani, raamatupidamise sise-eeskirjas need muudatused ei kajastunud. KonkS § 18 lg 1 p 2 täitmiseks on Vasuris välja antud käskkiri raamatupidamisarvestuse läbipaistvamaks muutmiseks, raamatupidamise sise-eeskirjade ning kontoplaani kaasajastamiseks. Seega lõi menetluse subjekt eeldused majandusarvestuste läbipaistvuse tagamiseks.

2002.a raamatupidamises esinenud puudused ei avaldanud olulist mõju kaubaturule 2002.a I kvartalis, kuna soojusenergiat müüdi varasemate perioodide andmete alusel kehtestatud hinnaga. Vastavalt KonkS § 70 lg 5 p 4 juhtumi menetlemine võidakse lõpetada otsusega, kui menetlemise subjekti tegevuse tulemusena konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KonkS § 70 lg 5 p-le 2 ja 4 ja § 65 lg 3 p-le 2

otsustan

lõpetada juhtumi 01 / 02 menetlemine.

Aini Proos

Peadirektori asetäitja

 

 

Käesolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul sellest teada saamisest või päevast, kui isik pidi teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik § 9).

Tagasi