PEADIREKTOR

Otsus

Tallinn  10. juuni 2002. a nr 32-L

Juhtumi nr 07/01 menetlemise lõpetamine

Menetlemise alustamine

Konkurentsiamet alustas peadirektori 15.03.2001.a käskkirja nr 7-a kohaselt, lähtudes AS-lt Narva Elektrivõrk 01.03.2001. a. Konkurentsiametile saabunud kirjast, juhtumi nr 07/01 menetlemist. AS Narva Elektrivõrk väitis nimetatud kirjas, et Eesti Energia AS monopoolse ettevõtjana on avaldanud survet AS-le Narva Elektrivõrk enda poolt koostatud uute võrguteenuste lepingute sõlmimiseks, mille tüüptingimustes olevad seisukohad ei ole kooskõlas lepingupartnerite õiglase kohtlemise põhimõtetega.

Konkurentsiamet informeeris juhtumi menetlemise alustamisest osapooli.

Konkurentsiamet avaldas 01.04.2001.a ajalehes Äripäev teate, milles palus asjast huvitatud kolmandatel isikutel või nende esindajatel, kellel on asjakohast teavet, saata see Konkurentsiametile. Kolmandatelt isikutelt   teavet ei laekunud.

FAKTILISED ASJAOLUD

Menetlemise subjekt

Eesti Energia AS on 100%-liselt riigi omandis olev Eesti suurim ettevõtja, kes tegeleb energia tootmise, ülekande, jaotuse ja müügiga ning muude energiaalaste teenustega. Eesti Vabariigi ja Eesti Energia AS-i vahel 28. aprillil 2000. a sõlmitud lepingu järgi on Eesti Energia AS-i tegevuspiirkonnaks Eesti Vabariik. Eesti Energia AS-i majandustegevus on korraldatud erinevate struktuuriüksuste kaudu. Eesti Energia AS-i äriüksused on Iru Elektrijaam, põhivõrk koos juhtimiskeskusega (edaspidi Põhivõrk), jaotusvõrk, teenindus ja energiakaubandus. AS Narva Elektrijaamad on Eesti Energia AS-i tütarettevõtja.

Eesti Energia AS on Eesti territooriumil tegutsev ainus põhivõrguettevõtja, kes opereerib põhivõrku läbi oma struktuuriüksuse Põhivõrk. Ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sõlmivad lepingu Eesti Energia AS-ga. Eesti Energia AS on samuti suurim jaotusvõrguettevõtja, kes opereerib läbi oma struktuuriüksuse, jaotusvõrk, ligikaudu 40900 km2 suurust teeninduspiirkonda.

Kaebuse esitaja

AS Narva Elektrivõrk on elektrisüsteemis üks jaotusvõrku opereerivatest ettevõtjatest (jaotusvõrguettevõtja) ja tema tegevuspiirkonnaks on määratletud Narva linn, Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Vaivara vald. AS-i Narva Elektrivõrk elektriseadmed on ühendatud Eesti Energia AS-i Põhivõrguga Balti EJ, Allika, Sirgala, Viivikonna ja Joala alajaamades.

Sündmused

Eesti Energia AS-i ja AS-i Narva Elektrivõrk vahel 23.02.2000. a. sõlmitud elektrienergia võrguühenduse leping nr 00/28-PV lõppes 31.12.2000. a. Enne lepingu lõppemist 2000. a suvel teavitas Eesti Energia AS-i struktuuriüksus Põhivõrk AS-i Narva Elektrivõrk uuest lepingute struktuuri kehtestamise kavast senise ühe lepingu asemel. 2000. a detsembris saatis Eesti Energia AS AS-le Narva Elektrivõrk uute lepingute esialgsed projektid, mille osas peeti kuu lõpul läbirääkimisi. AS Narva Elektrivõrk väidab, et nimetatud läbirääkimised takerdusid, sest Eesti Energia AS-i Põhivõrgul ei olnud valmis tüüptingimused, mis olid lepingute lahutamatuks osaks. Eesti Energia AS väidab, et leidis, et nimetatud lepingud ei olnud juriidiliselt korrektsed ning asus koostama uusi lepinguid, mille lahutamatuks osaks oleksid tüüptingimused. 01.02.2001. a saatis Eesti Energia AS-i Põhivõrk AS-le Narva Elektrivõrk uued lepingud – võrguühenduse kasutamise-, ülekande- ja juhtimislepingud ja nende lahutamatuks osaks olevad tüüptingimused (projektid). AS Narva Elektrivõrk asus seejärel nimetatud lepingute projekte juriidiliselt ja tehniliselt analüüsima ning inglise keelde tõlgituna omanikega Cinergy korporatsioonist (USA) kooskõlastama (AS-i Narva Elektrivõrk 28.02.2001 kiri).

23.02.2001. a kirjas AS-le Narva Elektrivõrk teatas Eesti Energia AS võrguteenuste osutamise lõpetamisest järgmiselt: “Eesti Energia AS-i ja AS Narva Elektrivõrk vahel 23.02.2000. a sõlmitud Elektrienergia võrguühenduse leping nr 00/28-PV lõppes 31.12.2000. a. Edasine teenuse osutamine on toimunud suulise kokkuleppe alusel. Läbirääkimisi uute lepingute sõlmimiseks ei ole seni õnnestunud lõpule viia. Tulenevalt eeltoodust lõpetame aktsiaseltsile Narva Elektrivõrk võrguteenuste osutamise 31.03.2001. a. Võrguteenuste osutamine alates 01.04.2001. a on võimalik ainult uute lepingute (võrguühenduse kasutamise leping, ülekandeleping, juhtimisleping) sõlmimisel enne nimetatud tähtaega.”

28.02.2001. a kirjas nr 476 Eesti Energia AS-i Põhivõrgule väitis AS Narva Elektrivõrk, et Eesti Energia AS-ga ei ole läbirääkimisi uute lepingute üle õnnestunud alustadagi, kui Eesti Energia AS avaldab juba ühepoolset survet võrguteenuste lõpetamisega. AS Narva Elektrivõrk saatis nimetatud kirjast ärakirjad Energiaturu Inspektsioonile ja Konkurentsiametile, teavitades sellest ka Eesti Energia AS-i. Samas kirjas viitas AS Narva Elektrivõrk, et sai Eesti Energia AS-lt läbi räägitavate lepingute projektid alles 01.02.2001. a ning avaldas valmisolekut läbirääkimisi jätkata. 02.03.2001 saatis Eesti Energia AS AS-le Narva Elektrivõrk kirja, milles tõdes, et on toimunud olulisi sündmusi lepinguliste suhete korrastamisel ning avaldas lootust, et läbirääkimised toimuvad seisukohtade kiire lähenemise vaimus ning, et 23.02.2001. a. kirjas toodud äärmuslikeks toiminguteks puudub vajadus.

15.03.2001 alustas Konkurentsiamet käesoleva juhtumi menetlemist.

Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti uued lepingud Eesti Energia AS-i ja AS-i Narva Elektrivõrk vahel 25.05.2001. a. Selle ajani toimus teenuse osutamine suulise kokkuleppe alusel.

Eesti Energia AS Põhivõrk muutis alates 2001. aastast oma lepingute struktuuri nii, et  varasema ühe lepingu asemel   sõlmiti kõikide võrguettevõtjatega kolm lepingut, mille lahutamatuks osaks on põhivõrguga liitumise, võrguühenduse kasutamise ning ülekande-, juhtimis- ja muude teenuste osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).

Lepingute tekstide koostamisel töötati Eesti Energia AS väitel läbi Soome, Rootsi ja teiste maade vastavad lepingud, kust on üle võetud paljud põhimõtted ja lepingute struktuur.

Alates 2001. aastast sõlmib Eesti Energia AS-i Põhivõrk kõikide oma klientidega eraldi järgmist tüüpi lepingud:

  • Võrguühenduse kasutamise leping, kus määratletakse omandipiir, teeninduspiir ja kõik liitumisega seotu, samuti tingimused elektrijaama soetamisel.
  • Ülekandeleping, mis sätestab elektrienergia ja võimsuse ülekandmise tingimused, ülekantud elektrienergia koguse ja võimsuse mõõtmise korra, ülekandeteenuse eest tasumise põhimõtted.
  • Juhtimisleping, millega lepitakse kokku elektrisüsteemi talitluse juhtimise korralduse põhimõtted ning poolte õigused ja kohustused elektrisüsteemi talitluse juhtimise tagamisel.

Kõikide eeltoodud lepingute lahutamatuks osaks on tüüptingimused, mis määravad kindlaks Eesti Energia AS-i ja võrguühenduse kasutaja õigused ja kohustused nimetatud lepingute sõlmimisel, täitmisel ning lõppemisel. Kõik tüüptingimustes sätestatu on osapooltele täitmiseks kohustuslik. Eesti Energia AS-i Põhivõrk eesmärk on rakendada kõikidele klientidele praktiliselt samasid tüüptingimusi, erinevad on vaid lisad – kogused, juhtimine, liitumispunktid.

AS-i Narva Elektrivõrk ning Eesti Energia AS-i vahel 25.05.2001. a sõlmitud lepingute struktuur oli samasugune eelpool kirjeldatuga.

Lepingute tingimused

Eesti Energia AS-i ja AS-i Narva Elektrivõrk vaheline läbirääkimisprotsess kestis umbes pool aastat. Eesti Energia AS-i esindajate sõnul olid põhilised vaidlusteemad viiviseprotsent ja kahjude hüvitamine. 28.02.2001. a kirjas Energiaturu Inspektsioonile ja Konkurentsiametile leidis AS Narva Elektrivõrk, et Eesti Energia AS esitatud lepingute projektides:

  • tüüptingimused on ühepoolsed, kuna Eesti Energia AS saab igal ajal muuta kliendile kohustuslikke tingimusi;
  • tüüptingimustega mittenõustumise korral on Eesti Energia AS kliendil võimalus vaid leping lõpetada;
  • Eesti Energia AS jätab selgusetuks elektrienergia lõpliku hinna, sest põhitariifidele on võimalik lisaks kehtestada uute hinnakirjadega lisatariife ja nõuda trahve;
  • Eesti Energia AS maandab kõik reaalsest elust tulenevad riskid kliendile.

Esimesed kolm probleemi lahendati läbirääkimiste käigus mõlemat osapoolt rahuldavalt. Tüüptingimuste punkt 1.10, mis algselt andis võrguettevõtjale õiguse tüüptingimused ühepoolselt muuta ilma lepingut muutmata, sõnastati tüüptingimuste lõppversioonis järgmiselt: “Võrguettevõtjal on õigus teha Kliendile ettepanek Tüüptingimuste muutmiseks. Võrguettevõtja peab Tüüptingimuste muutmise ettepaneku esitama Kliendile vähemalt 30 päeva enne Tüüptingimuste muudatuste kavandatavat jõustumist ette teatama.”

Samuti jäeti tüüptingimuste lõpp-variandist välja punkt 1.11, mille järgi anti kliendile tüüptingimustega mittenõustumise korral õigus leping üles öelda.

  Võrreldes esialgse variandiga on tüüptingimuste lõppvariandi punkti 10.6 täiendatud järgmiselt: “Võrguettevõtjal ei ole käesolevas punktis sätestatud Hinnakirja ühepoolse muutmise õigust nende Teenuste osas, mille puhul on üheaegselt täidetud kõik järgnevalt loetletud tingimused:

  • Kliendil ei ole võimalik osta Teenust kolmandatelt isikutelt;
  • Teenuse eest võetav tasu või muu Makse ei ole kooskõlastatud või kinnitatud seaduses sätestatud pädeva järelevalveasutuse poolt ja seaduses ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras avalikustatud. “

Läbirääkimised toimusid ka vastutuse piirmäärade osas, mida kuni 31.12.2000 kehtinud lepingutes ei olnud. Esialgselt Eesti Energia AS-i poolt 01.02.2001 AS-le Narva Elektrivõrk saadetud tüüptingimuste projektis määrati võrguettevõtja poolt kliendile ehk AS-le Narva Elektrivõrk tekitatud kahju hüvitamise ülempiiriks 3 (kolm) mln krooni kalendriaastas.   25. mail 2001. a sõlmitud tüüptingimuste p-s 13.4 sätestati, et kahju, mille võrguettevõtja tekitab kliendile, hüvitamise ülempiiriks on 12 mln krooni kalendriaastas. Samas sätestati kahju hüvitamise alampiiriks vastavalt 20 000 krooni ühe kahjujuhtumi kohta (tüüptingimuste p.13.3).   Tüüptingimuste p 13.5 kohaselt on Eesti Energia AS kohustatud hüvitama üksnes AS-le Narva Elektrivõrk tekitatud otsese varalise kahju.

AS-i Narva Elektrivõrk omanduses on 5 alajaama, mis võivad Eesti Energia AS-i tegevuse läbi  kahjustatud saada. AS-i Narva Elektrivõrk peadirektori Ahti Puur’i sõnul on ühe alajaama taastamisväärtus 14-18 mln krooni.

Konkurentsiamet palus 02.07.2001 toimunud vestlusel AS-i Eesti Energia esindajatel põhjendada vastutuse piirmäärade sätestamist AS-ga Narva Elektrivõrk sõlmitud lepingutes. Eesti Energia AS-i esindajad põhjendasid seda järgmiselt (02.07.2001.a koostatud kokkuvõttest): “Vastutuse piirmäärad? Varasemates lepingutes ei olnud. Sellepärast probleem tekkiski. Lepingute tegemisel uurisime läbi Soome, Rootsi jt lepingud ja sealt on üle võetud.” Eesti Energia AS-i esindajad leidsid ühtlasi, et “Oleme jõudnud arusaamisele, et mõlemad pooled on rahul, lepingud on alla kirjutatud.”

Konkurentsiamet vastavatest teistes riikides (Rootsis, Soomes) kasutusel olevatest lepingutest sellises ulatuses põhivõrguettevõtja poolt tekitatud kahjude hüvitamise piiramist, kui Eesti Energia AS-ga sõlmitud lepingus, ei leidnud.

Eesti Energia AS-i riskijuht Ülar Aasmann põhjendas AS-i Eesti Energia poolt põhjustatud kahjude hüvitamise piirmäärade sätestamist alljärgnevalt (18.10.2001.a koostatud kokkuvõte): “Kindlustus on piiratud ja kallis. Et ressurssi hoida on kõigi lepingupartneritega läbirääkimisi pidades vähendada enda vastutust. Üritame teha alati endale kasulikumaid lepinguid.”

Konkurentsiamet palus eeltoodud probleemile hinnangut Energiaturu Inspektsioonilt, kelle pädevusse kuulub kütuse- ja energiaturu järelevalve energiaseaduse § 26 järgi. Energiaturu Inspektsioon on seisukohal, et (Energiaturu Inspektsiooni 07.12.2001 kiri nr 1-701/6350) “Eesti Energia AS on nimetatud vastutuse ülempiiri (12 mln krooni) seadnud oma suva järgi. Teie (st Konkurentsiameti) poolt kirjeldatud juhtum tähendab sisuliselt seda, et kui Eesti Energia AS süül saab AS Narva Elektrivõrk varalist kahju, siis osa (võib olla ka enamus) vastutusest jääb ikkagi kahju kannataja kanda, kuigi tal endal kahju tekitamises süüd ei ole. Meie hinnangul peab Eesti Energia AS, kui ta on süüdi kahju tekitamises AS-le Narva Elektrivõrk, täies ulatuses ka tekitatud kahju hüvitama. Kahjude hüvitamine peab siinjuures toimuma kas ettevõtte omavahenditest või siis kindlustuse kaudu. Juhul kui toimub kahjude hüvitamine kindlustuse kaudu, siis on meie hinnangul põhjendamatu ning diskrimineeriv osa vastutuse kandmisest kahju kannatajale, kui kahju tekkimises on süüdi teine lepingupool, äripartner vms.”

Teabe taotlusega 02.04.02 nr 2-01.01/448 palus Konkurentsiamet AS-lt Narva Elektrivõrk seisukohta küsimuses, kas AS Narva Elektrivõrk oleks nõustunud tüüptingimustes Eesti Energia AS-i poolse vastutuse piiramisega kahjude hüvitamisel AS-le Narva Elektrivõrk vaba konkurentsi tingimustes, s.o olukorras, kus AS-l Narva Elektrivõrk oleks olnud valida mitme teenusepakkuja konkureerivate pakkumiste vahel.

AS Narva Elektrivõrk teatas vastuses Konkurentsiameti teabe taotlusele (10.04.02 nr 1400), et vaba konkurentsi tingimustes, s.o olukorras, kus AS-l Narva Elektrivõrk oleks olnud võimalus valida mitme teenusepakkuja konkureerivate pakkumiste vahel, oleks kindlasti olnud võimalik kahju hüvitamise tingimusi AS-le Narva Elektrivõrk soodsamaks kaubelda.   Vastuses Konkurentsiametile väitis AS Narva Elektrivõrk ühtlasi, et läbirääkimiste käigus Eesti Energia AS-ga juhtis AS Narva Elektrivõrk tähelepanu asjaolule, et tüüptingimuste p 15.5, mille kohaselt Eesti Energia AS hüvitab AS-le Narva Elektrivõrk vaid otsese kahju, on vastuolus seadusandlusega.   Vaatamata AS Narva Elektrivõrk vastuväidetele oli Eesti Energia AS seisukoht nimetatud küsimuses jäik. Eesti Energia AS seisukoha järgi niisuguseid kahju hüvitamise riske ja nende maandamiseks täiendava kindlustuse tegemiseks vajalikke kulutusi ei ole võimalik põhivõrgu poolt osutatavate teenuste tariifidesse lülitada ning tuleb piirduda üksnes otsese varalise kahju hüvitamisega.   Pärast pikki kalkuleerimisi ja vaidlusi jõuti Eesti Energia AS ja AS Narva Elektrivõrk vahel hüvitatava kahju ülempiiri osas varasema 3 miljoni krooni asemel 12 miljoni kroonini.

14.05.02 tutvus Eesti Energia AS-i esindaja Konkurentsiametis vastavalt kuni 30.09.01 kehtinud konkurentsiseaduse §-le 40 lg 2 juhtumi 07/01 toimikuga. Tutvumise käigus teavitas Konkurentsiamet Eesti Energia AS-i, et tema eelpool kirjeldatud tegevus on olnud vastuolus konkurentsiseaduse §-ga 18 lg 1 p 1. 17.05.02 teavitas Eesti Energia AS Konkurentsiametit, et on 15.05.02 sõlminud AS-ga Narva Elektrivõrk tüüptingimuste muutmise ja täiendamise lepingu, millega tühistati tüüptingimuste p-d 13.3 ja 13.4. Tüüptingimustesse lisati p 13.5, mille kohaselt võrguettevõtja (s.o. Eesti Energia AS) hüvitab kliendi (s.o AS-i Narva Elektrivõrk) elektripaigaldistele või muudele kliendi omandis või valduses olevatele asjadele tekitatud kahju, kui kahju tekkis lepingust tulenevate võrguettevõtja kohustuse süülisest rikkumisest.

ÕIGUSLIK HINNANG

Konkurentsiamet alustas juhtumi nr 07/01 menetlemist 15.03.2001. a. Nimetatud juhtumis vaadeldud tegevused toimusid 01.10.2001 kehtivuse kaotanud konkurentsiseaduse jõusoleku ajal, ning seega tuleb neile tegevustele anda hinnang vastavalt juhtumis vaadeldud tegevuse ajal kehtinud konkurentsiseadusele (KonkS) (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232).

Konkurentsiseaduse § 16 kohaselt on loomulik monopol ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi.

Eesti Energia AS-i omanduses on ainuke elektrisüsteemi põhivõrk Eesti territooriumil. Eesti Energia AS  opereerib põhivõrku läbi oma struktuuriüksuse Põhivõrk. Energiaseaduse § 20 kohaselt koosneb elektrisüsteem põhivõrgust ja jaotusvõrkudest. Energiaseadus näeb seega ette üksnes ühte põhivõrku Eestis.

Energiaseaduse § 22 lg 1 kohaselt on põhivõrguks kõrgepingevõrk pingega 110 kV ja üle selle. Põhivõrgu peamine ülesanne on ühendada suuremad elektrijaamad ja alajaamad ühtseks elektrisüsteemiks, et tagada elektri ülekandeks vajalikud ressursid ning edastada elektrienergiat põhivõrguga ühendatud jaotusvõrkudele ja tarbijatele.

Nimetatud põhivõrku ei ole teistel ettevõtjatel   majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuna vastava põhivõrgu ehitamine on seotud suurte investeeringutega ning elektrienergia vähese tarbimise tõttu ei tasu nimetatud investeeringud (dubleeriva põhivõrgu rajamine) Eestis end majanduslikult ära.

Energiaseaduse § 22 lg 2 järgi ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sõlmivad põhivõrguettevõtjaga lepingu. Ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sh jaotusvõrku omavad ettevõtjad, vajavad oma tegevuseks juurdepääsu Eesti Energia AS-le kuuluvale põhivõrgule.

Elektrisüsteemi ainsa põhivõrgu omamine Eesti Energia AS poolt annab Eesti Energia AS-le konkurentide puudumise tõttu kaubaturgu valitseva seisundi põhivõrgule juurdepääsu kaubaturul.

Eeltoodust tulenevalt omab Eesti Energia AS põhivõrgu omamise kaudu   loomulikku monopoli KonkS § 16 tähenduses.

Konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 kohaselt peab loomulikku monopoli omav ettevõtja lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil.

Seega peab KonkS § 18 lg 1 p 1 kohaselt loomulikku monopoli omava ettevõtja tegevus kaubaturul, kus ettevõtja loomulikku monopoli omab,   olema juurdepääsu taotlevate ettevõtjate suhtes mõistlik ja mittediskrimineeriv st, et loomulikku monopoli omav ettevõtja ei tohi juurdepääsu taotlevale ettevõtjale kehtestada tavapärasest erinevaid kohustusi, koormisi ja hindu. Loomulikku monopoli omav ettevõtja ei tohi juurdepääsu taotlevaid ettevõtjaid ka erinevalt kohelda.   

Kuna Eesti Energia AS omab loomulikku monopoli põhivõrgule juurdepääsu kaubaturul, peab Eesti Energia AS kui loomulikku monopoli omav ettevõtja lubama AS-le Narva Elektrivõrk elektrienergia müügi eesmärgil juurdepääsu oma põhivõrgule mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

Eesti Energia AS teatas 23.02.2001 AS-le Narva Elektrivõrk, et lõpetab alates 31.03.2001 võrguteenuse osutamise, kui selleks ajaks ei ole sõlmitud vastavaid uusi lepinguid (võrguühenduse kasutamise leping, ülekandeleping, juhtimisleping ja tüüptingimused) Eesti Energia AS-ga. AS-le Narva Elektrivõrk põhivõrgu teenuste osutamise lõpetamine Eesti Energia AS-i poolt   oleks tähendanud, et   mitme kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuvad elanikud ja ettevõtjad, kellele AS Narva Elektrivõrk elektrienergiat müüb, oleksid jäänud täielikult ilma elektrita. Eesti Energia AS töötas uued lepingud välja alles 01.02.2001-ks, s.o kuu aega peale eelmiste lepingute lõppemist. Seega põhjustas lepingute sõlmimise viibimise Eesti Energia AS ise, sest ei pakkunud piisavalt kiiresti uusi lepinguprojekte välja.   Eesti Energia AS poolt esialgselt välja töötatud   lepingute projektid (tüüptingimused) sisaldasid AS-le Narva Elektrivõrk kahjulikke lepingu tingimusi nagu näiteks Eesti Energia AS piiratud vastutus AS-le Narva Elektrivõrk tekitatud kahjude korral (maksimaalne kahju hüvitamise määr 3 miljonit krooni). AS Narva Elektrivõrk ei nõustunud tema jaoks kahjulike lepingu tingimustega, Eesti Energia AS esitatud lepingute projektides. Peale Konkurentsiameti poolt juhtumi alustamist Eesti Energia AS suhtes, toimusid AS Narva Elektrivõrk ja Eesti Energia AS vahel läbirääkimised, mille tulemusena mitmed AS Narva Elektrivõrk jaoks ebasoodsad lepingutingimused lepingute projektides muudeti.

25.05.2001.a sõlmiti AS Narva Elektrivõrk ja Eesti Energia AS vahel võrguühenduse kasutamise leping, juhtimisleping, ülekandeleping, aktiivenergia ostu-müügi leping ja tüüptingimused. Tüüptingimuste p-ga 13.4 piirati Eesti Energia AS vastutust AS-le Narva Elektrivõrk tekitatud kahju korral kaheteist miljoni krooniga kalendriaastas. Tüüptingimuste p 13.3 järgi ei ole Eesti Energia AS kohustatud hüvitama AS-le Narva Elektrivõrk tekitatud kahjusid, kui kahju suurus on väiksem kui 20 000 krooni. Tüüptingimuste p 16.5 kohaselt on Eesti Energia AS kohustatud hüvitama AS-le Narva Elektrivõrk üksnes otsese varalise kahju. Seega piiras Eesti Energia AS lepingutes AS-ga Narva Elektrivõrk oluliselt oma vastutust, jättes Eesti Energia AS süül tekkivad kahjud olulisel määral AS Narva Elektrivõrk kanda.

Kehtiva ENSV tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 kohaselt kuulub tekitatud kahju kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Kuna kahju koosneb nii otsesest kahjust kui ka saamata jäänud tulust, tuleb tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 järgi kahju tekitanud isikul hüvitada ka saamata jäänud tulu, mitte üksnes otsene kahju. Seega on Eesti Energia AS seadusevastaselt ning ebamõistlikult piiranud   enda vastutust AS Narva Elektrivõrk ees.

Vastutuse piiramine eeltoodud viisil on ebamõistlik ka kulude kandmise seisukohalt.   Vaba konkurentsi tunnuseks on, et ettevõtjate poolt müüdavate teenuste eest võetav hind katab asjakohased kulud ning kindlustab   mõistliku kasumi. Kirjeldatud olukorra eelduseks on, et kõik ettevõtjad kannavad oma kulud ise.   Kui üks ettevõtja kannab osa    teise ettevõtja kuludest, saab viimane ebamõistlikku kasumit.

Üks liik kulusid, mida ettevõtjad kannavad, on nende poolt põhjustatud kahjude hüvitamisega seonduvad kulud. Nimetatud kulud tulenevad ettevõtjate kindlustuskuludest või kuludest kahjude hüvitamisel.

Energiaseaduse § 19 lg 5 järgi kujundatakse turgu valitseva energiaettevõtja kauba hinnad ja teenuste tariifid selliselt, et oleks tagatud tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine, investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, keskkonnakaitsetingimuste täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ja põhjendatud tulukus. Kuna vajalikud tootmiskulud hõlmavad ka kindlustusmakseteks ja kahjude hüvitamiseks minevaid kulusid, on Eesti Energia AS-l õigus arvestada nimetatud kuludega Energiaturu Inspektsioonile kinnitamiseks esitatavates hindades ja tariifides. Eesti Energia AS piiras oma vastutust enda poolt põhjustatud kahjude hüvitamisel AS-le Narva Elektrivõrk. Seega hakkas AS Narva Elektrivõrk kandma osaliselt Eesti Energia AS-i poolt põhjustatud kahjude kindlustuskulusid või kindlustamata jätmisel vastavaid kahjusid.

Eesti Energia AS väitis, et põhivõrguettevõtja vastutuse piiramise idee pärines teiste riikide praktikast, kuid Konkurentsiamet vastavatest teistes riikides (Rootsis, Soomes) kasutusel olevatest lepingutest sellises ulatuses põhivõrguettevõtja poolt tekitatud kahjude hüvitamise piiramist, kui Eesti Energia AS-ga sõlmitud lepingus, ei leidnud.

Konkurentsiametiga samadel seisukohtadel on ka Energiaturu Inspektsioon. Energiaturu Inspektsiooni hinnangul peab Eesti Energia AS, kui ta on süüdi kahju tekitamises AS-le Narva Elektrivõrk, hüvitama tekitatud kahju täies ulatuses. Samuti on   Energiaturu Inspektsioon seisukohal, et kui kahju hüvitamine toimub kindlustuse kaudu, siis on põhjendamatu ja diskrimineeriv kanda osa vastutusest kahju kannatajale, kui kahju tekkimises on süüdi teine lepingupool, äripartner vms.

Eesti Energia AS väidab, et AS Narva Elektrivõrk aktsepteeris tüüptingimusi neile alla kirjutades ning seega on ta nende tingimustega nõustunud. AS Narva Elektrivõrk väidab, et vaba konkurentsi tingimustes, s.o olukorras, kus AS-l Narva Elektrivõrk oleks olnud võimalus valida mitme teenusepakkuja konkureerivate pakkumiste vahel, oleks kindlasti olnud võimalik kahju hüvitamise tingimusi AS-le Narva Elektrivõrk soodsamaks kaubelda. Konkurentsiamet leiab konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p-st 1 lähtudes, et konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p-s 1 silmas peetud tegevus on objektiivselt määratletav ning selle olemus ei sõltu selle eesmärkidest või teise osapoole sellega nõustumisest. Kui loomulikku monopoli omav ettevõtja ei võimalda teistel ettevõtjatel enda valduses olevale võrgustikule või infrastruktuurile mõistlikel tingimustel juurdepääsu, siis ta rikub konkurentsiseadust   sõltumata sellest, kas teine ettevõtja   nõustus ebamõistlike tingimustega võrgustikule või infrastruktuurile juurdepääsul või mitte. Loomulikku monopoli omava ettevõtja kliendid on selliste lepingute sõlmimisel sundseisus, sest neil puudub lepingupartneri valimise võimalus. Sealjuures võimendub loomulikku monopoli omava ettevõtja positsioon läbirääkimistel veelgi, kui ta on läbirääkimispartnerit eelnevalt ähvardanud teenuse osutamise lõpetamisega. Konkureeriv ettevõtja, kes läbirääkimiste käigus ähvardab teist ettevõtjat teenuse müügi lõpetamisega, võib   endale mõnevõrra soodsama lepingu saavutada, kuid samas riskib ta kliendi kaotamisega. Nimetatud põhjusel ei ole konkureerivatel ettevõtjatel võimalik sõlmida lepinguid, mille tingimused tavapärastest oluliselt erineksid. Samuti ei ole konkureerivatel ettevõtjatel võimalik läbirääkimiste käigus oma lepingupartneritele turutingimustest märkimisväärselt erinevaid ettepanekuid teha, sest lõplik leping   kujuneb tavapäraselt turutingimustele ligilähedaseks. Loomulikku monopoli omava ettevõtja klientidel ei ole lepingute sõlmimisel alternatiivseid võimalusi. Nimetatud põhjusel on loomulikku monopoli omaval ettevõtjal võimalik oma klientidele lepingutes ebamõistlikke, s.o  toimivas konkurentsiolukorras ettevõtjatevahelistele suhetele mitteomaseid tingimusi kehtestada. Eelnevat arvestades, kui ettevõtja juurdepääsul võrgustikule või infrastruktuurile on nõustunud ebamõistlikel tingimustel lepingu sõlmima, ei saa seda käsitleda asjaoluna, mis   tõendaks lepingutingimuste mõistlikkust.

Lähtudes eeltoodust leiab Konkurentsiamet, et Eesti Energia AS ähvardades AS-i Narva Elektrivõrk läbirääkimiste käigus teenuse osutamise lõpetamisega ning piirates enda poolt tekitatud kahjude hüvitamist AS-le Narva Elektrivõrk, kehtestas viimasele põhivõrgule juurdepääsul ebamõistlikke tingimusi. Kirjeldatud käitumisega on Eesti Energia AS rikkunud    konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1, millega on loomulikku monopoli omavale ettevõtjale pandud kohustus lubada teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil.

Lähtudes eeltoodust ning arvestades kehtiva konkurentsiseaduse § 87 lg-t 2 ja kuni 30.09.2001 kehtinud KonkS § 40 lg 3 p 2

otsustan:

lõpetada juhtumi nr 07/01 menetlemine konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 rikkumise tuvastamisega Eesti Energia AS-i poolt.

Käesolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul sellest teada saamisest või päevast, kui isik pidi teada saama (halduskohtumenetluse seadustiku § 9).

Peeter Tammistu

Tagasi