PEADIREKTOR

Otsus

Tallinn  07.06.2002 nr 31-L

Juhtumi nr 16/01 menetlemise lõpetamine

Konkurentsiamet alustas peadirektori asetäitja 09.08.2001 käskkirja nr 17-A kohaselt seoses AS-i Termoil (edaspidi: Termoil) 07.08.2001 avaldusega juhtumi nr 16/01 menetlemist. Avalduse kohaselt on Termoili poolt AS-le Tallinna Sadam (edaspidi: TS) tasutavad kasutusõiguse tasumäärad kõrgemad kui tasumäärad, mis kehtivad teistele Muuga sadamas sarnastel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtjatele. Termoil leiab, et TS kui kaubaturgu valitsevat seisundit ning loomulikku monopoli omav ettevõtja on seega rikkunud konkurentsiseadust.

I FAKTILISED ASJAOLUD

Menetluse subjekt

TS on 100% Eesti Vabariigile kuuluv ettevõtja. TS omanduses on Muuga sadam, Tallinna Vanasadam, Paljassaare sadam ja Paldiski Lõunasadam, mis kokku on Eesti ülekaalukalt suurim sadamatekompleks. 1999. a moodustas TS kaubakäive 76,49% neljateistkümne suurima Eestis paikneva sadama kaubakäibest, naftasaaduste osas oli vastav näitaja 80,71%,. Sealjuures oli suuruselt järgmise, Vene-Balti sadama osakaal üksnes 7,84% ehk ligi kümme korda väiksem kui TS-l. 1999. a oli TS osakaal transiidikäibes 85,24%; ekspordikäibes 44,94% ja impordikäibes 87,70%. Perioodil 1997-1999 a kasvas  TS-i osakaal Eestis paiknevate sadamate kaubakäibes ligi 2 protsendipunkti võrra. TS omanduses olev infrastruktuur ületab oma võimaluste poolest oluliselt konkurentide oma. TS sadamates asuvate kaide kogupikkus on 10 083 meetrit, mis moodustab 55,9% kõikide Eestis asuvate sadamate kaide kogupikkusest. Sealjuures omab TS parimaid kaisid. Samuti omab TS võrreldes teiste Eesti sadamatega paremat ühendust raudteevõrguga.

Avaldaja

Termoil on TS-le kuuluvas Muuga sadamas tegutsev operaator, s.o ettevõtja, kes teostab kaupade käitlemist - kaupade laevadele lastimist ja lossimist ning terminaalis hoiustamist. Termoili põhitegevusalaks naftasaaduste laevadele laadimine. 2000. a käitles Termoil 5,4 mln tonni naftasaaduseid, olles suuruselt teine TS-le kuuluvates sadamates naftasaadusi käitlev operaator. Termoili ainuaktsionäriks on AS Esoil, mille kõik aktsiad kuuluvad AS-le EOS. Kontsernisiseselt tegeleb AS EOS marketingi ning logistika koordineerimisega, sõlmides vastavaid lepinguid Venemaa naftasaaduste eksportööridega ning Termoil vagunite tühjendamisega, naftasaaduste hoiustamisega Maardus asuvas terminaalis ja laevadele lastimisega. Termoil on spetsialiseerunud erinevatest Venemaa naftatöötlemistehastest pärineva masuudi käitlemisele. Ülejäänud operaatorid on reeglina spetsialiseerunud ühe või mitme Venemaa naftatöötlemistehase teenindamisele kõikide naftasaaduste osas. Seega konkureerib Termoil mitmete teiste operaatoritega samade Venemaa naftatöötlemistehaste teenindamise pärast. Termoili konkurentideks on Kirishi tehase teenindamisel AS Pakterminal (edaspidi: Pakterminal) ja Jaroslavli ning Rjazani tehase teenindamisel Eurodeki kontserni kuuluvad ettevõtjad (edaspidi: Eurodek).

Sadama infrastruktuur ja tasud selle kasutamise eest

TS on nn landlord-tüüpi sadam, mis annab tasu eest sadama infrastruktuuri operaatorite kasutusse kaupade käitlemiseks. TS  ise kaupade käitlemisteenust ei osuta vaid osutab laevade ankurduskohale paigutamisega seotud teenuseid või korraldab nende osutamist.    

TS annab operaatoritele rendilepingu või hoonestusõiguse alusel sadama territooriumi maatükke terminaalide (kaupade käitlemise komplekside) rajamiseks. Väljaspool neid maatükke võimaldab TS operaatoritele lisaks infrastruktuuri - kaide, ühendusteede, raudteeharude jms – tasu eest kasutamist, kuhu ligipääs on operaatoritele vältimatult vajalik laevade lastimiseks ja lossimiseks. Ligipääsuta sadama infrastruktuurile ei saaks terminaal funktsioneerida.

Erinevalt teistest naftasaaduste käitlemisega tegelevatest operaatoritest asub Termoili naftaterminaal koos vagunite tühjendamise estakaadidega Maardus väljaspool TS-le kuuluva Muuga sadama territooriumit, olles ühendatud Muuga sadamaga 7,5 km pikkuse torujuhtmega. Selle 1996. a rajatud torujuhtme ehitusmaksumus oli [...] mln krooni ning selle opereerimiskulu on keskmisel [...] krooni ühe tonni naftasaaduste kohta.

Operaatoritelt võetav renditasu või hoonestusõiguse tasu on üldjuhul kindlasummaline iga-aastane makse. Infrastruktuuri kasutamise eest võtab TS operaatoritelt kaubatasu, mis sõltub käideldud kauba mahust. Naftasaaduste puhul makstakse kaubatasu reeglina [...]. Erinevates lepingutes kannab kaubatasu erinevaid nimetusi, näiteks TS ja Termoili vahel 13.09.1995 sõlmitud lepingus nimetatakse seda “infrastruktuuri kasutamise ja isikliku kasutusõiguse tasuks.” Siin ja edaspidi nimetatakse kõiki samaväärseid tasusid kaubatasudeks. Ka TS on asjakohaseid tasusid Konkurentsiametile esitatud teabes läbivalt kaubatasudeks nimetanud.

Termoili kaubatasude kujunemine

13.09.1995 sõlmisid TS ja Termoil “Koostöö ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu”, [...].

1996. a oktoobriks oli EOS rajanud Maardus asuva terminaali ja Muuga sadamas valminud 7. kaid ühendava torujuhtme ning alustas naftasaaduste käitlemist.

07.03.2000 sõlmisid TS ja Termoil “Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu”, mis asendas 13.09.1995 sõlmitud lepingut. [...].

Termoil tegi 01.09.2000 kirjas TS-le ettepaneku lähtudes 07.03.2000 lepingu p-st 6.1.4 leppida kokku uued tasumäärad: [...].

Termoili 08.02.2001 kirjas TS-le leiti, et Termoil on tasunud TS-le kasutusõiguse tasu oluliselt kõrgemate määrade alusel kui teised ettevõtjad, [...]. Termoil palus tühistada talle TS poolt 2001. a jaanuaris käideldud naftasaaduste eest esitatud arve nr 21000910, [...].

Termoili 22.02.2001 kirjas TS-le rõhutati veelkord 07.03.2000 lepingu p-s 6.1.4 sätestatut ning avaldati lootust, et TS täidab lepingus võetud kohustusi nõuetekohaselt ja vabatahtlikult.

TS teatas 22.02.2001 vastuses Termoili 30.01.2001. a, 08.02.2001 ja 22.02.2001 kirjadele, et arved kasutusõiguse tasu maksmiseks on õigustatud, kuni pole kokku lepitud tasumäärade muutmises ning et tasumäärade suuruse kokkuleppimisel tuleb silmas pidada, [...]. Selle seisukohaga hoonestusõiguse tasu osas ei nõustunud Termoil oma 07.03.2001 kirjas TS-le, [...]. Samuti avaldas Termoil valmisolekut hakata hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel turuhinnale vastavat hoonestusõiguse tasu maksma.

Termoil leidis 10.04.2001 kirjas TS-le, et 07.03.2000 lepingu p-i 6.1.4 mittetäitmine TS poolt on vastuolus konkurentsiseaduse sätetega ning et juhul, kui Termoil ja TS ei vormista 10 päeva jooksul notariaalset kokkulepet tasumäärade muutmiseks, on Termoil sunnitud pöörduma tekkinud olukorra lahendamiseks ametivõimude poole.

TS esitas 11.04.2001 kirjas Termoilile TS operaatorite 2000.a keskmise kaubatasu võrdluse - [...].

TS tegi 05.07.2001 ja 17.07.2001 kirjades Termoilile ettepaneku kehtestada lähtudes 07.03.2000 lepingu p-st 6.1.4 alljärgnevad isikliku kasutusõiguse tasumäärad:

[...]

Termoili 23.07.2001 vastuses leiti, et TS 05.07.2001 ettepanek on vastuvõetamatu ja solvav, kuna   pakutud tasumäärad on ainult [...] madalamad kui praegu Termoili poolt makstavad. Arvestades asjaolu, et viie aasta jooksul on Termoil, täites oma lepingulisi kohustusi, olnud TS üheks kõige usaldusväärsemaks ja kasumittoovamaks kliendiks, ootaks Termoil ettepanekut tasumääradeks, mis on samaväärsed teistele Muuga sadamas sarnastel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtjatele kehtivate tasumääradega.

Termoil nõustus 07.08.2001 kirjas TS-le tasuma kaubatasu vastavalt TS poolt kehtiva kaubatasude tariifistiku alusel väljastatud arvetele, leides siiski, et arve tasumine ei tähenda nõustumist arvete aluseks olevate kasutusõiguse tasumääradega ega loobumist nõuda lepingu punkti 6.1.4 täitmist TS poolt.

Kaubatasude määrad TS-s

Lisaks Termoilile tegelevad TS-le kuuluvas Muuga sadamas naftasaaduste käitlemisega veel AS Pakterminal (edaspidi Pakterminal), Eurodek, AS Oiltanking Tallinn ja Neste Eesti AS. Termoil leiab, et tema konkurentideks on eelkõige suurim operaator Pakterminal, mille 2000. a kaubakäive oli 8,4 mln tonni naftasaaduseid ning suuruselt kolmas operaator Eurodek, kelle 2000. a kaubakäive oli 2,5 mln tonni naftasaaduseid. Oiltanking Tallinn AS-i ja Neste Eesti AS-i tegevusmaht on võrreldes Termoiliga väike.

TS esitas Konkurentsiametile andmed vedelkütuseid käitlevate operaatorite suhtes kehtivate kaubatasu määrade kohta 1998 – 2000. a.

Tabel 1. Vedellasti käitlevate operaatorite kaubatasud.

Operaator

Kogus

Kaubatasu määr

DEM, USD

Kaubatasu määr EEK (1998-2000 a. keskm kurss)

Pakterminal

[...]

[...]

[...]

Termoil

[...]

[...]

[...]

Neste Eesti AS

(kuni 27.06.00)

[...]

[...]

[...]

AS Oiltanking Tallinn

[...]

[...]

[...]

Eurodek

(alates 01.04.99)

[...]

[...]

[...]

Termoili kaubatasud on USD-s ning teistel DEM-s, mistõttu nende omavaheline võrdlemine sõltub USD/DEM-i vahetuskursist ja selle kõikumistest. Tabeli andmed põhinevad USD/DEM-i 1998-2000. a keskmisel vahetuskursil 1,906 USD/DEM. Kaebuse esitamise päeval 07.08.2001 oli vastavaks vahetuskurss 2,231 USD/DEM ehk 17% kõrgem. Seega olid ka Termoili kaubatasud 07.08.2001. a seisuga täiendavalt 17% kõrgemad.

Tabelist 1 selgub, et operaatorite kaubatasud on erinevad. Peaaegu kattuvad on Pakterminali ja Eurodeki kontserni kaubatasud, mis käitlesid 2000. a kokku u 60% TS-i läbinud naftasaadustest. [...].

Nii maksaks 5 mln tonnise kaubakäitlemise mahu juures Termoil TS-le [...]. 2000. a käitles Termoil 5,4 mln tonni kaupa ning tasus selle eest [...], samal ajal kui Pakterminal käitles 8,4 mln t ja [...]. Kui Termoil oleks tasunud kaubatasu samade tariifide alusel nagu Pakterminal, [...].

TS ei pea eraldi arvestust operaatoritelt laekunud tasude ja vastavate kulude kohta. TS peab arvestust operaatorite poolt sadamale makstud tasude (so kaubatasud, renditasud jms.) ja operaatorite teenindatavate laevandusettevõtjate poolt sadamale makstud tasude (kaitasu, tonnaazitasu, sildumistasu jms.) ning vastavate kulude kohta. Analüüsi kohaselt tekitasid [...].

TS-i põhjendused erinevatele kaubatasu määradele

16.08.2001 vestluses TS-i ja Konkurentsiameti esindajate vahel põhjendasid TS esindajad Termoili ja Pakterminali kaubatasude erinevust järgmiselt.

  • [...].
  • Pakterminaliga sõlmiti koostööleping 1992. a, mil turutingimused olid oluliselt erinevad. Termoiliga sõlmiti koostööleping 1995. a, selleks ajaks olid turutingimused muutunud ning krooni väärtus tänu inflatsioonile märgatavalt langenud. [...]. 1992. a ja 1995. a oli turg erinevat hinda võimeline maksma. [...].
  • Pakterminali kaubakäive on suurem kui Termoilil ning [...] .
  • [...].

Muuga sadamas naftasaaduseid käitlevate operaatorite poolt kasutatavad kaid on erinevad. Suurimad laevad saavad silduda [...] 7. kai ääres, mille sügavus on 14,5 m ja pikkus 300 m. [...], millest suurima sügavus on 11,5 m ja pikkus 255 m. 2000 a. oli TS-s kõige efektiivsem [...] kai nr 1A, mille [...]. Sellele järgnesid [...] 7. kai [...] kahe poolega kai nr 1/2 [...]. Need kolm kaid on ülekaalukalt efektiivsemad kaid Muuga sadamas, [...].

TS poolt 07.05.2001 esitatud teabe kohaselt võetakse [...]. [...], sest ta kasutab oma asukohast tulenevalt Maardu raudteejaama. Arvestades seda, et põhiosa Termoili majandustegevusest leiab aset Maardus asuvas terminaalis, seal asuvaid ühendusteid jms infrastruktuuri kasutades, so väljaspool TS territooriumi, [...].

[...], erinevalt teistest operaatoritest, uuris Konkurentsiamet neid hoonestusõiguse tasusid. [...]. TS esindajate poolt 16.08.2001. a antud seletuste kokkuvõttes hindab TS Muuga sadama maa hoonestusõiguse turuhinnaks [...]. [...].

[...]. TS ja Termoili vahel ei ole sõlmitud hoonestusõiguse lepingut torujuhtme ja laadimisseadme alla jääva maa osas. Termoili TS territooriumil asuval torujuhtmel on u [...]. Nimetatud kaitsetsoonist u. 29% asub kinnistutel, mida kasutavad hoonestusõiguse alusel [...]. Need kolm ettevõtjat tasuvad TS-le hoonestusõiguse tasu, mistõttu ei saa sama maa eest Termoililt hoonestusõiguse tasu nõuda, [...]. TS hinnangul on Muuga sadama maa hoonestusõiguse tasu turuhind [...]. Kui Termoilile seataks hoonestusõigus kaitsetsooni alale, mis ei kata [...], siis keskmise hoonestusõiguse tasu ([...]) kohaselt maksaks Termoil aastas [...] ([...]). Kui Termoil maksaks hoonestusõiguse tasu sama määra alusel kui [...], oleks aastas tasutav summa   [...]. Kui Termoil maksaks hoonestusõiguse tasu määraga [...], oleks aastas tasutav summa [...].

TS leiab, et operaatorite kaubatasud on erinevad, sest operaatorid on alustanud tegevust erinevatel aegadel ja erinevates turutingimustes. Sel põhjusel uuris Konkurentsiamet Termoili ja kahe keskmiselt odavamate kaubatasu tariifistikega operaatorite – [...] kaubatasude kehtestamist.

[...]

[...].

[...].

[...].

[...]. Konkurentsiamet uuris operaatorite poolt TS-le makstud kaubatasude summade ning operaatorite kaubakäitlemise mahtude vahelist seost.

[...]. Tabelis 2 on toodud viie Muuga sadamas tegutseva naftasaaduseid käitleva operaatori 2000. a käideldud naftasaaduste kogus, makstud kaubatasud ning keskmine kaubatasu tonni kohta.

Tabel 2. Naftasaaduseid käitlevate operaatorite poolt 2000. a makstud kaubatasu.

 

Kogus

Kogu kaubatasu

k-tasu/t

Pakterminal

[...]

[...]

[...]

Termoil

[...]

[...]

[...]

Eurodek

[...]

[...]

[...]

Oiltanking Tallinn AS

[...]

[...]

[...]

Neste Eesti AS

[...]

[...]

[...]

Tabelist 2 nähtub, et [...].

Sarnaselt kaubavedu teostavate operaatorite poolt makstavale kaubatasule maksavad reisijatevedu teostavad ettevõtjad TS-le reisijatasu, mis on kindlasummaline makse iga sadamat läbinud reisija kohta. [...], on reisijatasu kõigile reisijatevedu teostavatele ettevõtjatele ühesuurune. Sarnaselt kaubavedu teostavatele operaatoritele on reisijatevedu teostavad ettevõtjad alustanud tegevust erinevatel aegadel ja kasutavad erinevat infrastruktuuri, so omavad ligipääsu erinevate parameetritega kaidele.

ÕIGUSLIK HINNANG

Alates 1.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 87 lg 2 kohaselt menetletakse juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne selle seaduse jõustumist, menetlemise alustamise ajal kehtinud seaduse järgi.

Konkurentsiametile laekus Termoili avaldus 07.08.2001. Juhtumi menetlemist alustati enne 01.10.2001. Nimetatud põhjusel andis Konkurentsiamet TS tegevusele õigusliku hinnangu kuni 30.09.01 kehtinud konkurentsiseaduse alusel. Arvestades seda, et Termoili avalduses silmas peetud TS tegevus jätkus ka peale uue konkurentsiseaduse jõustumist 01.10.01, andis Konkurentsiamet TS tegevusele hinnangu ka kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt.

Konkurentsiseaduse §16 kohaselt on loomulik monopol ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi. Seega näeb konkurentsiseadus ette kaks tingimust, mille üheaegsel esinemisel omab ettevõtja loomulikku monopoli. Esiteks, teistel ettevõtjatel on infrastruktuuri dubleerimine kas võimatu või see on majanduslikult ebaotstarbekas. Teiseks, loomuliku monopoli omamine annab ettevõtjale kaubaturgu valitseva seisundi, sest ostjatel puuduvad eelpool kirjeldatud tingimustele vastavale infrastruktuurile asenduskaubad.

Infrastruktuuri dubleerimine käesoleval juhul tähendaks, et mõni teine ettevõtja rajaks või oleks juba rajanud teise, Muuga sadamat osaliselt dubleeriva sadama, mida seni Muuga sadamat kasutanud operaator seejärel kasutama hakkaks või kasutada saaks. Juhtumi raames on vaadeldud viit operaatorit, kes omavad Muuga sadama territooriumil või selle vahetus läheduses naftaterminaale. Terminaalide opereerimisel kasutavad nad üksnes Muuga sadama infrastruktuuri. Sealjuures ei ole nii Muuga sadama territooriumil terminaali omavatel operaatoritel kui ka Termoilil võimalik kasutada teiste olemasolevate sadamate infrastruktuuri so Muuga sadama infrastruktuurile puuduvad neil mis tahes asenduskaubad. Terminaale ei ole võimalik teisaldada teistesse sadamatesse. Omades terminaali Muuga sadamas või selle vahetus läheduses, oleks terminaali torujuhtmeid kaudu mõne teise sadama kaidega ühendamine kallis ning majanduslikult põhjendamatu, see ei kujutaks endast asenduskaupa. Termoili terminaal asub Muuga sadama vahetus läheduses ning selle ühendamine torujuhtme kaudu teiste Tallinna piirkonnas asuvate sadamatega ei oleks võimalik. Ainuke teine Tallinnast idas asuv suurem sadam - Miiduranna sadam asub torujuhtme omadusi arvestades liiga kaugel ning seal ei ole piisavalt tehnilisi võimalusi, rahuldamaks Termoili vajadusi (Miiduranna sadamas ei saa sama suuri laevu vastu võtta kui Muuga sadamas, Termoili tegevusmaht ületab mitu korda Miiduranna sadama oma ning kogu kompleksi opereerib ainuisikuliselt selle omanik AS Milstrand). Kui Termoil rajaks torujuhtme Miiduranna sadamasse, peaks see läbima mitmeid elamupiirkondi (sh. Mähe, Merivälja, Viimsi, Miiduranna). Ülejäänud sadamad asuvad Miiduranna sadamast veelgi kaugemal. Arvestades, et ülejäänud sadamad ei paku asenduskaupu Muuga sadama kaidest kaugemal asuvale Termoilile, kes peab nii ehk teisiti suhteliselt pika torujuhtme terminaalist kaini rajama, ei paku nad asenduskaupu ka ülejäänud vahetult kaide ääres terminaale omavatele operaatoritele. Seega ei eksisteeri käesoleval hetkel Muuga sadamat dubleerivat sadamat, mida vaadeldavad operaatorid kasutada saaksid ning Muuga sadama läheduses puudub ka asukoht uue kaubasadama ehitamiseks. Muuga sadama vahetus läheduses on kavas laiendada üksnes Muuga sadamat ennast. Seega pole teistel ettevõtjatel võimalik Muuga sadamaga dubleerivat infrastruktuuri rajada. Isegi kui operaatoritel oleks asukoht, kuhu dubleerivat infrastruktuuri rajada, ei oleks see majanduslikult otstarbekas. Esiteks, terminaali ühendamine torujuhtmete kaudu eemal asuva sadamaga on märgatavalt kulukam kui terminaali läheduses asuvate kaide kasutamine, sest torujuhe on kallis ning selle opereerimine kulukas. Asjaolu, et Termoili terminaal on ühendatud Muuga sadamaga 7,5 km pikkuse torujuhtmega, ei muuda eeltoodud järeldust. Teiseks on sadamatele iseloomulik mastaabisääst – mitut operaatorit ühest sadamast teenindada on odavam kui iga operaatorit eraldi sadamast. Enimlevinud põhjuseks loomulike monopolide tekkele on suhteliselt suur mastaabiefekt, mille korral tootmine muutub suhteliselt suurte püsikulude või investeeringuvajaduse tõttu efektiivseks alles teatud tootmismahtude juures. Muuga sadamas on täiendava operaatori tulekuks tihti vaja investeerida üksnes täiendavasse kaisse, näiteks Termoili teenindamiseks ehitas TS kai nr 7. Kui sama operaator sooviks dubleerivat infrastruktuuri rajada, peaks ta ehitama terve sadamakompleksi koos lainemurdjate, ühendusteede, süvendatud laevateede jms-ga. Eeltoodud põhjustel kujuneks käesolevas juhtumis vaadeldud viiel operaatoril dubleeriva infrastruktuuri rajamine, kui see võimalik oleks, ja kasutamine märgatavalt kallimaks kui Muuga sadama infrastruktuuri kasutamine, s.o see ei oleks majanduslikult otstarbekas.

[...] . Täielikult konkureerival turul ei oleks ühelgi ettevõtjal võimalik küsida pikaajaliselt ühelt ostjalt ilma objektiivse põhjuseta [...] kõrgemat hinda kui teiselt ostjalt. Nii tehes kaotaks ettevõtja kliendi, sest viimasel oleks alati võimalik valida mõni teine pakkuja, kelle hinnad oleksid majanduslikult põhjendatud. Asjaolu, et [...] , et TS omanduses olevale infrastruktuurile puuduvad alternatiivid ning TS omab loomulikku monopoli.

Arvestades, et teistel ettevõtjatel ei ole võimalik Muuga sadama infrastruktuuri dubleerida või kui isegi oleks võimalik, siis oleks see majanduslikult ebaotstarbekas, omab TS loomulikku monopoli.

Alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuni 30.09.01 kehtinud konkurentsiseaduse § 16 ja alates 01.10.01 kehtiva konkurentsiseaduse § 15 on sisult samaväärsed. Ülalkirjeldatust nähtub, et TS omab olulist vahendit alates 01.10.01 kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt.

Kuni 30.09.01 kehtinud konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 sätestab, et loomulikku monopoli omav ettevõtja peab lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil. Täielikult konkureerival turul on ettevõtjate poolt üksteise suhtes rakendatavad tingimused, sh. kauba hind, alati mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Kauba hind moodustub sealjuures selle valmistamiseks tehtud kuludest ning mõistlikust kasumist. Samasuguse kauba hind on seetõttu alati sama, s.t see on mittediskrimineeriv. Kui mõni täielikult konkureerival turul tegutsev ettevõtja üritaks oma kaupade müügil ebamõistlikke tingimusi rakendada, kaotaks ta ostjad, sest viimastel säiliks võimalus seda kaupa teistelt müüjatelt mõistlikel tingimustel osta. Loomulikku monopoli omava ettevõtja puhul ei ole ostjatel valikuvõimalusi ning ettevõtjal on võimalus ebamõistlikke tingimusi kehtestada. Konkurentsiseaduse §-st 18 lg 1 p 1 tuleneb, et loomulikku monopoli omav ettevõtja peab sellisest tegevusest hoiduma.

[...] . Seega, kui võrrelda ühelt poolt [...], siis selgub, et need on erinevad, so TS on rakendanud erinevate ettevõtjatega kokkulepete sõlmimisel erinevaid tingimusi.

Loomulikku monopoli omava ettevõtja poolt ostjatele müüdava kauba hind võib olla erinev, kui selleks on mingi objektiivne põhjus. Kui ühele ostjale müüdava kauba tootmiseks tehtud kulud on suuremad, siis on sellelt ostjalt kõrgema hinna küsimine põhjendatud. Konkurentsiamet kontrollis, kas eksisteerib objektiivset põhjust, mis põhjendaks [...] .

[...] . Operaator, kelle terminaal asub väljaspool sadama territooriumit, kasutab sadama infrastruktuuri vähem intensiivselt kui operaatorid, kelle terminaal on sadama territooriumil. Termoil ei kasuta üldse näiteks Muuga sadama territooriumil asuvat raudteed, ka sõiduteid kasutab ta märgatavalt vähemintensiivselt. Eeltoodust nähtub, et [...] kehtestamine TS poolt ei ole põhjendatud kõrgemate kuludega, sest TS kulud Termoili poolt kasutatava infrastruktuuri ülalpidamiseks on tulenevalt väiksemast kasutusintensiivsusest igal juhul madalamad kui konkurentidel.

TS esitas Konkurentsiametile 4 põhjust miks Termoili kaubatasude määrad on kõrgemad: [...], erinevad kaubatasud on kehtestatud erinevatel aegadel ning seega erinevates turutingimustes ning erinevate operaatorite kaubakäive on erinev.

[...] , mis on naftasaaduseid käitlevate operaatorite kasutuses olevatest kaidest parim, ning seega on [...] . TS poolt Konkurentsiametile esitatud andmetest nähtub, et [...].

Lähtudes eeltoodust ei aktsepteeri Konkurentsiamet [...].

[...] . Konkurentsiametile esitatud andmetest ilmnes, et kui Termoil maksaks tema poolt Muuga sadamas kasutatava (so torujuhtme alla jääva, kuid teiste operaatorite poolt hoonestusõigusega koormamata) maa eest hoonestusõiguse tasu teiste operaatorite poolt makstava keskmise hoonestusõiguse tasu järgi, [...]. [...]. Termoil on avaldanud valmisolekut hakata maksma TS-le hoonestusõiguse tasu turuhindade alusel, [...]. [...] . Lähtudes eeltoodust ei aktsepteeri Konkurentsiamet TS seisukohta, [...]. [...], sest tema maakasutus Muuga sadamas piirdub üksnes torujuhtme aluse maa kasutamisega. Nimetatud asjaolu kinnitab veelkord, et [...] . Kuna hoonestusõiguse tasu on tasu maa kasutamise eest ja kaubatasu on tasu kaidele ja muu sadama infrastruktuurile juurdepääsu võimaldamise eest, siis on need tasu eri liigid, seega hoonestusõiguse tasu ei kuulu kaubatasu hulka, mistõttu puudub põhjuslik seos hoonestusõiguse tasu ja kaubatasu suuruste vahel. Järelikult ei ole põhjendatud erinevate kaubatasu tariifistike kehtestamine sõltuvalt sellest, kas operaator maksab ka hoonestusõiguse tasu või mitte.

TS leiab, et operaatorite kaubatasud on erinevad, sest erinevad operaatorid on alustanud tegevust erinevatel aegadel, kui turutingimused on olnud erinevad. Konkurentsiamet aktsepteerib põhimõtteliselt TS seisukohta, et hinnad võivad eri aegadel kehtinud erinevate turutingimuste tõttu varieeruda, s.o eri aegadel sõlmitud kokkulepped ei pruugi võrdväärsed olla. [...] . Lähtudes eeltoodust ei aktsepteeri Konkurentsiamet seega TS seisukohta, [...] . Konkurentsiamet peab vajalikuks rõhutada, et kui Termoili kaubatasu tariifistiku kehtestamise hetkel oleksid turutingimused tavapärasest erinevad olnud, oleks TS loomulikku monopoli omava ettevõtjana ning lähtudes TS ja Termoili vahel 07.03.2000 sõlmitud [...] . [...] , mil kehtisid erinevad valuutakursid. Nimetatud põhjusel sõltub Termoili tariifistiku võrdlus ülejäänud kahe operaatori omadega asjakohasest valuutakursist. Konkurentsiseaduse §-st 18 lg 1 p 1 tuleneb, et turguvalitsev ettevõtja peab valuutakursside muutudes oma hinnakirju korrigeerima tagamaks hindade mõistlikkust. Konkureerival turul ei oleks ettevõtjatel võimalik valuutakursside tõusu lisakasumi teenimiseks võimalik ära kasutada, sest konkurents tooks kasumid tagasi normaalsele tasemele. Seega, asjaolu, et Termoili kaubatasude tariifistik kehtestati USA dollari kursi madalseisu ajal ei saa olla põhjenduseks USA dollari vahetuskursi tõusust tingitud hilisemale hinnatõusule.

[...] . TS leidis, et sel põhjusel ei näe ta vajadust Termoili kaubatasude tariifistiku muutmiseks. [...] . TS võimaldas ettevõtjatele ligipääsu sadama infrastruktuurile diskrimineerivatel tingimustel, sest [...].

Sarnaselt kaubavedu teostavate operaatorite poolt makstavale kaubatasule maksavad reisijatevedu teostavad ettevõtjad TS-le reisijatasu, mis on kindlasummaline makse iga sadamat läbinud reisija kohta. Erinevalt kaubatasudest, mille määrad varieeruvad erinevate operaatorite osas, on reisijatasu kõigile reisijatevedu teostavatele ettevõtjatele ühesuurune. Sarnaselt kaubavedu teostavatele operaatoritele on reisijatevedu teostavad etevõtjad alustanud tegevust erinevatel aegadel ja kasutavad erinevat infrastruktuuri, so omavad ligipääsu erinevate parameetritega kaidele. Seega on TS reisijateveo osas leidnud, et kaubaveo operaatoritega sõlmitud kokkulepetega analoogilistes reisijatevedu teostavate ettevõtjatega sõlmitud kokkulepetes ei põhjusta ligipääs erinevale infrastruktuurile ning erinevatel aegadel tegevuse alustamine erinevusi hindades.

[...]. Eeltoodu tõendab, et TS on olnud teadlik, et Termoili kaubatasud on olnud põhjendamatult kõrged ning toodud põhjendused vastupidise tõestamiseks on olnud paljasõnalised. TS-l on olnud võimalus Termoili kaubatasude alandamiseks. Olukorras, kus TS enda väidetel turutingimused olid muutunud, [...] loonud olukorra, kus Termoili juurdepääsutingimused TS infrastruktuurile on muutunud ebamõistlikeks ja diskrimineerivateks. Diskrimineeriv on see, et [...]. Teiselt poolt, [...] omavad võrreldes Termoiliga konkurentsieelist. Termoil, Pakterminal ja Eurodek teenindavad samu kliente, s.o Jaroslavli, Rjazani ja Kirishi naftatöötlemistehaseid. Seega kahjustas TS Termoili, Pakterminali ja Eurodeki vahelist konkurentsivabadust. Vaba konkurents viib resursside kõige optimaalsema jaotuseni ühiskonnas (nn Pareto optimaalsuseni). Mis tahes ebamõistlike tingimuste kehtstamine loomuliku monopoli omava ettevõtja poolt, sh ebamõistlike hindade küsimine kahjustab ressursside jaotust ühiskonnas, sest selline teguviis erineb täielikult konkureerivale turule omasest.

Alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse  § 18 lg 1 p 1 kohaselt on olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil. Kuni 30.09.01 kehtinud konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 ja alates 01.10.01 kehtiva konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 on sisult samaväärsed. Eelpool kirjeldatust järeldub, et TS rikkus ka alates 01.10.01 kehtiva konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p   1.

Kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. Juhtumis moodustab kaubaturu TS poolt Muuga sadamas pakutav ligipääs sadama infrastruktuurile. Arvestades, et TS on kaubaturul ainukeseks pakkujaks, kuulub talle seal 100% käibest. Sadama infrastruktuurile ligipääsu ostjateks on kaupade laevadele peale ja mahalaadimist korraldavad operaatorid, kellel selles osas puuduvad mis tahes asenduskaubad. Sadama infrastruktuuri kasutamine on operaatorile vältimatult vajalik, ilma selleta ei ole võimalik terminaali opereerida. TS on väitnud, et ta konkureerib kõikide Läänemere idakaldal asuvate sadamatega. Lähtudes konkurentsiseaduse § 3 lg 1 sõnastusest ei oma tähtsust, mil määral TS teiste Läänemere idakalda sadamatega konkureerib, sest kaubaturg konkurentsiseaduse tähenduses saab olla vaid Eesti territoorium või selle osa. Isegi kui kaubaturg võiks põhimõtteliselt olla suurem kui Eesti, ei muudaks see käesolevas otsuses tehtud järeldusi. Termoilil, kelle terminaal asub TS-le kuuluva Muuga sadama ligiduses, ei ole võimalik kasutada Ventspilsi või Liepaja sadama kaisid, s.o tal ei ole võimalik oma terminaali teistesse sadamatesse teisaldada. Alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. Kuni 30.09.01 kehtinud konkurentsiseaduse § 3 lg 1   ja alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 3 lg 1 on sisult samaväärsed. Seega on ka alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt kaubaturg TS poolt Muuga sadamas pakutav ligipääs sadama infrastruktuurile.

Kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et kaubaturgu valitsev ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Kuna TS-le kuulub kaubaturul 100% käibest, omab TS kaubaturgu valitsevat seisundit. TS seisund mis tahes sadamatega seotud kaubaturgudel Eestis on väga tugev. 1999. a oli TS osakaal Eesti neljateistkümne suurema sadama kaubakäibes 76,49%, sh transiidikäibes 85,24%. Samal aastal oli TS osakaal naftasaaduste kui Eesti sadamate ülekaalukalt olulisima kaubaartikli osas 80,71%. Samuti ületavad TS tehnilised võimalused märgatavalt konkurentide omasid – 1999. a moodustas TS kaide pikkus 55,9 % kõikide Eesti sadamate kaide pikkusest jne. Seega isegi kui mõne teise Eestis asuva sadama poolt pakutavad teenused asuksid samal kaubaturul TS poolt pakutavaga, kuuluks TS-le ikkagi igal juhul rohkem kui 40% kaubaturu käibest ehk ta omaks kaubaturgu valitsevat seisundit.

Alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 13 lg 1 järgi on turguvalitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse § 13 lg 1  ja alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 13 lg 1 on sisult samaväärsed. Seega omab TS ka alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt turguvalitsevat seisundit.

Kuni 30.09.2001.a kehtinud konkurentsiseaduse § 14 p 1 sätestab, et keelatud on kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks, mis seisneb otseselt või kaudselt ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, sh kaupade põhjendamatu müümine alla omahinna, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust kaubaturul või tõrjub teda kaubaturult välja. Kaubaturgu valitsev ettevõtja kehtestab ebaõiglasi hinnakujunduse tingimusi juhul, kui tema hinnad ei vasta asjakohaste kulude ning õiglase kasumi summale, s.o ei vasta vaba konkurentsi tingimustes tekkivatele hindadele. Eelpool toodust nähtub, et TS kehtestas Termoilile ilma objektiivse põhjuseta märkimisväärselt kõrgemad kaubatasud kui Pakterminalile ja Eurodekile. Järelikult ei vastanud TS-i hinnad asjakohaste kulude ja mõistliku kasumi summale ning seega rikkus TS konkurentsiseaduse §-i 14 p 1. Alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 16 p 1 kohaselt on keelatud turguvalitseva ettevõtja poolt oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sh otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine. Kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse § 14 p 1 ja alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 16 p 1 on ebaõiglase hinnakujundamise tingimuste ja ebaõiglaste hindade osas sisult samaväärsed. Seega rikkus TS ka alates 30.01.2001 kehtiva konkurentsiseaduse §-s 16 p 1 sätestatut.

Kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse § 14 p 3 kohaselt on keelatud kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks, mis seisneb otseselt või kaudselt võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste rakendamises erinevatele ettevõtjatele, pannes mõne neist sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse §-i 16 p 3 järgi on keelatud turguvalitseva ettevõtja poolt oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sh võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. TS ja operaatorite vahel sõlmitud kaubatasu kokkulepped on võrdväärsed seetõttu, [...]. Selline operaatorite erinev, ebavõrdne kohtlemine on Termoili pannud ebasoodsamasse konkurentsiolukorda, sest   [...] omavad võrreldes Termoiliga konkurentsieelist samade klientide, s.o Jaroslavli, Rjazani ja Kirishi naftatöötlemistehaseid teenindamisel.   Seega on TS rikkunud 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse § 14 p 3 ja alates 01.10.2001 kehtinud konkurentsiseaduse §-i 16 p 3.

Eelnevast tulenevalt jättis TS loomulikku monopoli omava ettevõtjana täitmata kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse §-s 18 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse lubada teisele ettevõtjale, antud juhtumis Termoilile, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil ning rikkus kaubaturgu valitseva ettevõtjana kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse §-i 14 p 1, mille kohaselt kaubaturgu valitseva seisundi kuritarvitamine seisneb ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, sealhulgas kaupade põhjendamatu müümine alla omahinna, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust kaubaturul või tõrjub teda kaubaturult välja ja §-i 14 p 3 mille kohaselt kaubaturgu valitseva seisundi kuritarvitamine seisneb võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste rakendamises erinevatele ettevõtjatele, pannes mõne neist sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Et ebavõrdne kohtlemine tähendab diskrimineerimist, siis on TS kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse § 14 p 3 rikkumisega, s.o [...] , eiranud kuni 30.09.2001 kehtinud konkurentsiseaduse §-s 18 lg 1 p 1 sätestatud kohustust.

Lisaks jättis TS olulist vahendit omava ettevõtjana täitmata alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse §-s 18 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse lubada teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil ning rikkus turgu valitseva ettevõtjana alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse §-i 16 lg 1, mille kohaselt turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine seisneb otseses või kaudses ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamises ja §-i 16 lg 3, mille kohaselt turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamine seisneb võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumises või rakendamises erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse § 16 p 7 sätestab, et keelatud on turguvalitseva ettevõtja poolt oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmine. Järelikult on TS ülalkirjeldatud tegevus vastuolus ka alates 01.10.2001 kehtiva konkurentsiseaduse §-ga 16 p 7.

Lähtudes eeltoodust ja KonkS §-st 40 lg 3 p 2,

o t s u s t a n:

lõpetada juhtumi menetlemine õiguserikkumise tuvastamisega.

Peeter Tammistu

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast.

Tagasi