PEADIREKTORI ASETÄITJA

Otsus

Tallinn  28. mai 2002.a nr 28-L

Juhtumi nr 25/00 menetlemise lõpetamine (AS Eesti Viljasalv/AS Tallinna Vesi)

Menetlemise alustamine

Konkurentsiamet alustas peadirektori asetäitja 24.11.2000.a otsusega nr 26-A menetlust AS Eesti Viljasalv 10.11.2000 avalduse ja 17.11.2000.a kirja põhjal, mille kohaselt on AS Tallinna Vesi veeteenuste lepingu sõlmimisel kuritarvitanud oma turguvalitsevat seisundit.

Juhtumi menetlemise eesmärgiks on kontrollida AS Tallinna Vesi tegevuse vastavust konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232; kehtinud 01.10.1998 kuni 30.09.2001.a) (edaspidi ka KonkS) §-dele 14 ja 18.

Menetlemise subjekt

AS Tallinna Vesi, äriregistri kood 10257326, aadress Ädala 10, 10614 Tallinn. Ettevõtja põhiülesandeks on vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine Tallinnas ja selle lähiümbruses (hangib, puhastab ja juhib tarbijani standarditele vastava kvaliteediga joogivee ning võtab tarbijatelt vastu, puhastab ja juhib ära heitvee, järgides oma tegevuses keskkonnanõudeid).

Avaldaja

AS Eesti Viljasalv, äriregistri kood 10361785, aadress Hobujaama 19, 10151 Tallinn. Ettevõtja põhitegevuseks on riigi teraviljareservi moodustamine, selle säilitamine, kasutamise ja uuendamise korraldamine; teravilja ja teraviljasaaduste kvaliteedi analüüside teostamine ja muude kvaliteedialaste teenuste osutamine; teravilja ja teraviljasaaduste ost-müük.

I FAKTILISED ASJAOLUD

1. Avalduse sisu

AS Eesti Viljasalv palus abi veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse saamiseks mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. AS Eesti Viljasalv selgitas, et endise ettevõtja AS Tallinna Viljasalv territooriumi (aadressil Pärnu mnt 390, Tallinn) jaotamisega on sellel territooriumil nüüd 9 uut kinnistut või kinnistamisel olevat maaüksust. Kruntidel asuvad hooned võõrandati tulundusühistu Nisuveski (AS Tallinna Viljasalv aktsiate omanik) poolt erinevatele omanikele. AS-le Eesti Viljasalv kuulub 3 krunti: Lauliku 2c, Salve 5 ja Pärnu mnt 390. Vett kasutab AS Eesti Viljasalv ainult ühel (Pärnu mnt 390 asuval) maatükil.

Veearvesti, mida läbib kõigi endisel Pärnu mnt 390 territooriumil asuvate maatükkide omanike (valdajate) vesi, asub AS Eesti Viljasalv krundil aadressiga Lauliku 2c. Sellest veemõõturist läheb läbi ka AS Eesti Viljasalv maatükil Pärnu mnt 390 tarbitav vesi, kuid nimetatud maatüki veega varustamiseks ja heitvee ärajuhtimiseks on ehitatud eraldi torustik, mida kasutab ainult AS Eesti Viljasalv. Teiste omanike (valdajate) veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine toimub ühise torustiku kaudu, mis asub endise AS Tallinna Viljasalv krundil. Kõigil veetarbijail, v.a AS Digit, on paigaldatud oma veearvestid. AS Digit tasub oma veekulu eest vee üldkulu ja teiste eraldi tarbijate veekulu vahena.

AS Tallinna Viljasalv täitis teistele nimetatud territooriumil asuvatele veetarbijatele veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenuse (veeteenuse) vahendaja rolli. Pärast TÜ Nisuveski poolt AS-le Eesti Viljasalv nimetatud territooriumi osadel asuvate hoonete võõrandamist oli veeteenuse vahendaja rollis AS Eesti Viljasalv. AS Eesti Viljasalv ei pidanud end kohustatuks AS-le Tallinna Vesi tasuta vahendusteenust osutama ja taotles AS-lt Tallinna Vesi tekkinud olukorra lõpetamist. AS Tallinna Vesi keeldus otse teistele veetarbijatele teenuse osutamisest põhjendusega, et vee- ja kanalisatsioonitorustik endisel Pärnu mnt 390 territooriumil ei ole nende omand ja selle tõttu peab AS Eesti Viljasalv vahendama veeteenust teistele veetarbijatele vastavalt Tallinna Linnavolikogu 26.08.1999.a määrusega nr 25 kinnitatud “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja” (edaspidi ka eeskiri) punktile 1.3.4.

AS Eesti Viljasalv on AS-le Tallinna Vesi selgitanud, et nimetatud eeskirja punkt ei ole kooskõlas seadustega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 60 ja § 61 kohaselt peab olema lepingu sõlmimiseks isiku vabalt kujunenud tahe, kui seaduses pole ette nähtud teistsugust võimalust. Halduskorras ei saa sundida veeteenuse vahendusteenust osutama. Sellist võimalust ei anna ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (edaspidi ka ÜVKS), mille kohaselt vee-ettevõtja peab ise osutama teenust kõigile kinnistute (kruntide) omanikele (valdajatele).

Kõnesolev vee- ja kanalisatsioonisüsteem endisel Pärnu mnt 390 territooriumil ei ole maatükkide praeguste või tulevaste omanike omand. Kuna selle süsteemi kaudu toimub erinevate maatükkide veega varustamine, siis tuleb seda lugeda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, mille asetsemine linnale mittekuuluval maal on võimalik vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvidele 152 ja 153.

AS Eesti Viljasalv on korduvalt teinud AS-le Tallinna Vesi ettepaneku kujunenud olukorra lahendamiseks, mille kohaselt võiks AS Tallinna Vesi sõlmida kõigi endisel Pärnu mnt 390 territooriumil asuvate praeguste maatükkide valdajatega ühise lepingu. Selle lepingu sõlmimisel oleks võimalik lahendada veekadude jaotus ning igale tarbijale eraldi arve esitamine ja vajaduse korral torustiku ühine remont või remont iga tarbija poolt tema valduses oleva maatüki ulatuses.

Vastuseks eeltoodud ettepanekule saatis AS Tallinna Vesi AS-le Eesti Viljasalv 05.05.2000.a kirja nr 44-21/1276, milles tegi ettepaneku, et tema esitab otse arved teistele nn alltarbijatele, kuid AS Eesti Viljasalv peaks maksma AS-le Tallinna Vesi kogu veekao eest ning tasuma teiste tarbijate võlgnevuse korral AS-le Tallinna Vesi ka teiste tarbijate poolt tarbitud vee eest.

AS Eesti Viljasalv teatas 11.05.2000.a kirjaga nr 1/5-35 AS-le Tallinna Vesi, et viimase ettepanek pole vastuvõetav ja soovis sõlmida AS-ga Tallinna Vesi lepingu oma maatükile veeteenuse saamiseks ning teatas, et tasub alates 01.06.2000.a ainult enda poolt tarbitud vee eest. AS Eesti Viljasalv palus AS Tallinna Vesi esindajal 01.06.2000.a kohale tulla veemõõturite näitude fikseerimiseks. Esindaja kohale ei tulnud. AS Eesti Viljasalv koostas akti oma veearvestite näitude kohta ja palus ka teistel tarbijatel teatada ise oma veearvestite näidud AS-le Tallinna Vesi. AS-le Eesti Viljasalv teadaolevatel andmetel ei võtnud AS Tallinna Vesi vastu teiste tarbijate veemõõturite näitusid tarbitud vee kohta põhjendusega, et tema neid tarbijaid ei tunne.

30.06.2000.a saatis AS Eesti Viljasalv AS-le Tallinna Vesi kirjaga nr 1/5-39 omapoolse lepingu projekti oma maatüki veega varustamiseks, millele AS Tallinna Vesi ei reageerinud. AS Tallinna Vesi ei esitanud ka arveid vee eest tasumiseks. AS Eesti Viljasalv arvutas ise tasu välja ja maksis enda poolt tarbitud vee eest ilma arveta.

24.10.2000.a sulges AS Tallinna Vesi vee kõigile endisel Pärnu mnt 390 asuvatele veetarbijatele. AS Tallinna Vesi oli nõus vee avama ainult tingimusel, et AS Eesti Viljasalv kirjutab alla lepingule, mille kohaselt AS Eesti Viljasalv peab tasuta vahendama veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kõigile teistele endisel Pärnu mnt 390 maatükil asuvatele veetarbijatele. AS Eesti Viljasalv oli sunnitud sellisele lepingule alla kirjutama, et saada vett ise ja et seda saaksid teised äriühingud.

Eeltoodud tingimustel veeteenuse osutamist pidas AS Eesti Viljasalv temale diskrimineerivaks, kuna ta peab osutama AS-le Tallinna Vesi tasuta vahendusteenust ja lisaks sellele olema tasuta garandiks teistele veetarbijatele ning maksma kinni kõik veekaod ühises veevarustuse süsteemis, mida ta ise seejuures ei kasuta.

AS Eesti Viljasalv soovib saada veeteenust oma Pärnu mnt 390 asuval krundil samadel tingimustel, kui seda saavad kõik veetarbijad ja AS Tallinna Vesi poolt neile diskrimineerivate lisatingimuste esitamise lõpetamist.

2. Menetlemise käik

Konkurentsiamet avaldas teate juhtumi menetlemise alustamise kohta 07.12.2000.a ajalehes Eesti Päevaleht, milles palus asjast huvitatud kolmandatel isikutel või nende esindajatel, kellel on asjakohast teavet, saata see soovitavalt kahe nädala jooksul peale eelnimetatud teate ilmumist Konkurentsiametile. Kolmandatelt isikutelt asjakohast teavet ei laekunud.

2.1 Kohtumine AS-i Tallinna Vesi esindajatega

Juhtumi menetlemise käigus kohtuti 23.11.2000.a AS-i Tallinna Vesi asukohas ettevõtja juhatuse esimehe, kliendiosakonna juhataja ja kliendiosakonna juhataja asetäitjaga.

Seletustest ilmnes, et AS Tallinna Viljasalv teatas 24.08.1999.a kirjaga nr 1-7/204 AS-le Tallinna Vesi veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste kasutamise lepingu 20.01.1997.a nr 510856 lõpetamisest alates 01.09.1999.a seoses ettevõtte likvideerimisega ja seda, et veevarustuse sõlme maatüki Pärnu mnt 390 uus omanik on AS Eesti Viljasalv.

AS Tallinna Vesi peab AS-i Tallinna Viljasalv õiguste ja kohustuste ülevõtjaks AS-i Eesti Viljasalv, kes pole saavutanud kokkulepet vaidlusalusel territooriumil asuvate maatükkide valdajate ja omanikega, kuna peaveearvesti paikneb AS-i Eesti Viljasalv kinnistul.

Endisel Pärnu mnt 390 asuvatel veetarbijatel oli vesi suletud 24.10.2000.a kuni 25.10.2000.a kella 14-ni. 26.10.2000.a sõlmisid AS Eesti Viljasalv ja AS Tallinna Vesi teenuslepingu.

Kõnealuse territooriumi maatükkide jaotuse sai AS Tallinna Vesi 20.11.2000.a. Kirjalikke taotlusi kõnealuse territooriumi kinnistute poolt liitumise tehniliste tingimuste saamiseks 23.11.2000.a seisuga AS-le Tallinna Vesi polnud laekunud.

2.2 Kohtumine AS Eesti Viljasalv esindajatega

20.12.2000.a kohtuti AS-i Eesti Viljasalv asukohas ettevõtja juhataja ja kommertsosakonna juhatajaga. Esindajate seletuste kohaselt AS-i Eesti Viljasalv tegevusalade hulgas vee müüki egavahendamist ei ole. AS-le Eesti Viljasalv mingeid kohustusi (servituute) seoses veeteenuse osutamisega pandud ei ole. TÜ Nisuveski oli AS-i Tallinna Viljasalv aktsiate omanik. AS Eesti Viljasalv ostis 18.03.1999.a pankrotistunud TÜ-lt Nisuveski kaks krunti asukohaga Pärnu mnt 390 ja Lauliku 2c ning veetorustikke ostu-müügilepingus ostuobjektina kirjas ei ole. 1999.a ehitas AS Eesti Viljasalv autonoomse veetorustiku kaalumajani aadressil Pärnu mnt 390 (varem seal veetorustikku ei olnud ja vett ei tarbitud).

AS-i Eesti Viljasalv esindajad väitsid, et teised kinnistute omanikud soovivad otse veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste lepinguid sõlmida AS-ga Tallinna Vesi. AS Eesti Viljasalv esitas omapoolse veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu projekti AS-le Tallinna Vesi. AS Eesti Viljasalv kinnitas, et kõik maatükid on kinnistamisel. AS-i Eesti Viljasalv esindajad arvasid, et kõik maatükkide valdajad esitavad 2001.a AS-le Tallinna Vesi avaldused iseseisvateks veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingute sõlmimiseks, kuid ei teadnud, kas nad on küsinud AS-lt Tallinna Vesi tehnilisi tingimusi otse liitumiseks. AS Eesti Viljasalv esitas AS-le Tallinna Vesi Pärnu mnt 390 maa-ala plaani.

2.3 Järelepärimised Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Linnavolikogule

Konkurentsiamet esitas 10.01.2001 Tallinna Linnavolikogule ja Tallinna Linnavalitsusele teabe nõuded (kirjad nr 6-1/13 ja 6-1/16), milles soovis saada hinnangut AS Tallinna Vesi tegevusele lepingu sõlmimisel AS-ga Eesti Viljasalv. Vastuse esitatud teabenõudele sai Konkurentsiamet Tallinna Ettevõtlusametilt (kiri 19.01.2001 nr 23/20), kelle arvates seisneb probleem selles, et ühisveevärgiga liitunud kinnistu aadressil Pärnu mnt 390 on mingil ajavahemikul, koos neil asetsevate kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrkudega tükeldatud mitmeks kinnistuks, mille käigus on jäetud lahendamata kinnistuvõrkude edasine ekspluateerimine iseseisvate osadena või ühtse tervikuna.

2.4 Suuline arutelu Tallinna Ettevõtlusameti ja Kommunaalameti esindatega

 

Konkurentsiametis viidi läbi 08.02.2001.a suuline arutelu Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Kommunaalameti esindajatega. Nende hinnangul tõlgendas AS Tallinna Vesi eeskirja punkti 1.3.4 valesti (see punkt on eelkõige korterelamute probleemi lahendamiseks, olukorras, kus korteriomandit hakati lugema kinnisasjaks, et mitte sõlmida veekasutuslepingut iga korteriga eraldi). Nad kinnitasid, et eeskirja punkti1.4.6 või 1.4.8 rakendamine oleks aidanud probleemi lahendada.

Eeskirja p-s 1.4.6 on sätestatud, et olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

Eeskirja p 1.4.8 kohaselt tuleb kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, olemasolevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus eeskirja punkti 1.3.9 kohaselt vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda.

2.5 Järelepärimine AS-le Tallinna Vesi

Konkurentsiamet esitas AS-le Tallinna Vesi teabe nõude 27.02.2001.a (kiri nr 6-1/194), milles soovis selgitusi juhtumi menetlemise käigus tekkinud küsimustele ja materjale lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetusest.

Oma vastuses teatas AS Tallinna Vesi (23.03.2001 kiri nr 44/6/536), et AS-il Eesti Viljasalv tulnuks esitada taotlus teenuste vahendamisest keeldumise kohta nn alltarbijatele e veekasutajatele, mitte aga AS-le Tallinna Vesi. AS Tallinna Vesi poolt kirjale lisatud materjalidest selgus, et lisaks AS-le Lint ja OÜ-le Priva esitasid avalduse veevarustusteenuse lepingu sõlmimiseks ka AS Ingri ja Teetööde AS. AS Tallinna Vesiteatas neile, et tulenevalt eeskirjast (vahetu veeühenduse puudumine) ei saa AS Tallinna Vesi nendega veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lepingut sõlmida.

AS Tallinna Vesi viis eeskirja p 1.3.4 alusel teenuslepingusse nr 000296/01 sisse punkti 1.2 järgnevas sõnastuses: “Klient vahendab veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust hoonetele aadressidega Lauliku 2, Lauliku 2 a, Salve 1, Salve 3 Salve 3 a, Salve 7, Pärnu mnt 390 ja Pärnu mnt 390 a vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.” Teenuslepingu punkti5.1 kohaselt vahendab klient hoonele Salve 7 ainult veevarustust.

AS Tallinna Vesi leiab, et tegemist ei ole imperatiivse nõudega teenust vahendada. Vahendamine ja mittevahendamine ning sellest tulenevate täiendavate küsimuste lahendamine reguleeritakse kliendi ja veekasutaja kokkuleppega.

AS Tallinna Vesi märgib oma vastuses, et paralleelselt toimub nn peremehetute trasside kaardistamine ja edasine menetlemine vastavalt kehtivale peremehetu vara hõivamise korrale. AS Tallinna Vesi märgib, et lähtub kerkinud probleemidele hinnangu andmisel õigusaktide tõlgendamise reeglitest s.t eeldusest, et rakendamisele kuulub õigusnorm, mis vastab konkreetsetele elulistele asjaoludele. AS-i Tallinna Vesi arvates kujunenud olukorda ei oleks tekkinud, kui kinnistute omanikud oleksid järginud eeskirja punkte 1.4.6 ja 1.4.8 ning leiab, et olukorra lahendamiseks võivad kinnistute omanikud taotleda AS-lt Tallinna Vesi liitumistingimusi või reguleerida olemasolevate kinnistutrasside kasutamine omavaheliste kokkulepetega ja servituutide seadmisega. AS Tallinna Vesi saatis koos vastusega ka käesoleva juhtumiga seotud dokumentide koopiad.

AS-i Tallinna Vesi poolt esitatud materjalidest nähtub, et AS Eesti Viljasalv palus 23.10.2000.a faksiga AS-le Tallinna Vesi edastatud kirjas nr 1/5-56 mitte sulgeda vett alates 23.10.2000.a, kuna sai AS-i Tallinna 18.10.2000.a kirja nr 44-S/103-k, milles taetatakse vee sulgemisest, alles 23.10.2000.a ja ta ei ole jõudnud teisi veetarbijaid sellest hoiatada.

2.6 Avaldus õiguskantslerile

Konkurentsiamet esitas 19.07.2001.a õiguskantslerile avalduse, milles palus kontrollida Tallinna Linnavolikogu 26.08.1999.a määrusega nr 25 kinnitatud “Tallinna ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirja” punkti 1.3.4 vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja konkurentsiseadusele.

Õiguskantsler vastas Konkurentsiametile oma 22.08.2001.a kirjaga nr 1-14 /220, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused.

ÜVKS § 3 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt ning et liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga.

ÜVKS § 8 lg-s 1 on sätestatud, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Kuna ÜVKS § 3 lg 1 ja 2 alusel on ühenduskohaks liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga, siis on seaduse kohaselt klientideks kinnistu omanikud või valdajad, hoonestusõiguse alusel maakasutajad või ehitise kui vallasasja omanikud või valdajad, kelle puhul nimetatud tingimus on täidetud - toimib ühendus liitumispunkti kaudu.

Eeskirja p 1.3.4 järgi on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (teenusleping). Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.

ÜVKS §-ga 3 lg 1 ja 2 ette nähtud liitumispunkt kui konkreetne ja vahetu ühenduskoht ning eeskirja p-s 1.3.4 sätestatu selles, et teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga, ei ole käsitletavad kui teineteist välistavad, vaid eeldavad asjaolud.

Lähtuvalt eeltoodust, asub õiguskantsler seisukohale, et abstraktse normikontrolli raames puudub alus vaidlustada Tallinna Linnavolikogu 26.08.1999.a määrusega nr 25 kinnitatud eeskirja p 1.3.4 seadusele mittevastavuse motiivil. Avalduses viidatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja konkurentsiseaduse osas märgib õiguskantsler, et need ei ole antud juhul otseselt asjassepuutuvad ning seaduste omavahelise koostoime ja tõlgendamise probleemid ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve aineks.

2.7 Suuline arutelu AS Tallinna Vesi esindajatega

Konkurentsiamet viis 11.10. 2001.a läbi juhtumi suulise arutelu AS-i Tallinna Vesi kliendigrupi juhataja ja juristiga. Seletustest selgus, et teenuslepingu p 1.2, mille kohaselt vahetut ühendust mitteomavad tarbijad saavad veeteenust AS-i Eesti Viljasalv kaudu, on informatiivne ja ei sunni AS-i Eesti Viljasalv teenust vahendama. AS-i Tallinna Vesi eesmärgiks oli eelnimetatud punktiga hoida ära väärtõlgendust, et liitumispunktist on võimalik varustada ainult AS-i Eesti Viljasalv. Lepingu puhul ei olnud vaidlusküsimuseks vahendamiskohustus, vaid küsimus sellest, et AS Eesti Viljasalv peab tasuma arved peaveearvesti alusel. AS Tallinna Vesi on sarnastel juhtudel, kus on tegemist nn alltarbijatega, ka teiste klientidega sõlmitud teenuslepingutesse lisanud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste vahendamist puudutava tingimuse lepingusse, sest vahendamine tuleneb eeskirjast.

AS Tallinna Vesi ei sunni kedagi, s.h AS-i Eesti Viljasalv veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust vahendama, kuna see on kliendi ja kolmandate isikute vaheline asi. AS Eesti Viljasalv oli seisukohal, et eeskiri on vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega, mis oli peamine vaidlusküsimus. Teenuslepingu punktidega 2.1 ja 5.1 oli AS Eesti Viljasalv nõus ning neid ta ei vaidlustanud. AS Tallinna Vesi näitas ära ainult tehnilised võimalused, mitte ei kohustanud teda. Kui klient alltarbijatega kokkuleppele ei jõua, ei pea ta veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust vahendama.

AS Tallinna Vesi on seisukohal, et teenuslepingu puudumisel ei ole tegemist kliendiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja eeskirja tähenduses. Kui vett tarbitakse ilma teenuslepinguta, loetakse seda omavoliliseks veekasutuseks ning vee-ettevõtjal on vee andmine õigus lõpetada ilma etteteatamata. Lepingu puudumise korral ei saaAS Tallinna Vesi võlglaselt nõuda viiviseid.

2.8 Suuline arutelu AS Eesti Viljasalv esindajatega

Konkurentsiamet viis 10.12.2001.a läbi juhtumi suulise arutelu AS-i Eesti Viljasalv juhataja ja juristiga. Seletustest selgus, et AS Eesti Viljasalv ei nõustunud allkirjastama AS-i Tallinna Vesi esialgset teenuslepingu projekti, kuna selle sisust ja sellele lisatud torustike piiritlusjoonisest nähtus, et AS Tallinna Vesi käsitles aadressi Pärnu mnt 390 endise AS Tallinna Viljasalv aadressina. Tegelikult moodustab eelnimetatud territooriumist AS-i Eesti Viljasalv maatükk aadressiga Pärnu mnt 390 ainult väikese osa. AS-i Tallinna Vesi poolt esitatud projektiga nõustumise korral oleks AS Eesti Viljasalv nõustunud tasuta vahendama veeteenust teistele endise AS Tallinna Viljasalv territooriumil asuvate kinnistute omanikele.

AS Eesti Viljasalv on seisukohal, et ta peab tasumaAS-le Tallinna Vesi oma Pärnu mnt 390 maatükil asuva veearvesti näidu alusel ja ainult tema poolt tarbitud vee eest. Üks veearvesti peaks olema ühel, mitte aga mitmel, kinnistul tarbitava vee mõõtmiseks.

AS Tallinna Vesi sulges vee AS-le Eesti Viljasalv ja ka kõigile teistele endisel Pärnu mnt 390 kinnistul asuvatele veetarbijatele ilma Tallinna Kommunaalameti nõusolekuta. AS Eesti Viljasalv oliAS-i Tallinna Vesi klient kirjalikult fikseerimata lepinguliste suhete alusel, kuna AS Tallinna Vesi varustas teda veega ja AS Eesti Viljasalv maksis vee eest. Seetõttu oli AS Eesti Viljasalv käsitletav kliendina ning vett ei oleks tohtinud kinni keerata Kommunaalameti loata.

AS-i Eesti Viljasalv arvates ei soovi AS Tallinna Vesi võtta endale vastutust endisel AS-i Tallinna Viljasalv krundil asuvate ettevõtjate veega varustamise eest. AS Tallinna Vesi ei taha kogu süsteemi hooldada, seepärast ei sõlmi teiste kinnistute valdajatega lepinguid. Kui nn alltarbijad asuksid AS-i Eesti Viljasalv kinnistul, nii nagu korterelamu puhul, siis poleks AS-l Eesti Viljasalv midagi selle vastu, et neile vett vahendada. Antud juhul on tegemist eri kinnistutega, mida vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele peab varustama AS Tallinna Vesi. Kui AS Eesti Viljasalv jätab teised tarbijad ilma veeta, siis nende arvates oleks selline käitumine vastuolus heade tavade ja kommetega ning seda ta pole senini teinud.

AS-i Eesti Viljasalv esindajate seletuste kohaselt ei ole AS Eesti Viljasalv AS-i Tallinna Viljasalv õigusjärglane. AS Tallinna Viljasalv erastas TÜ Nisuveski, kes jaotas endise AS-i Tallinna Viljasalv territooriumi väiksemateks maatükkideks, mida ostsid mitmed ettevõtjad. AS Eesti Viljasalv oli neist viimane, ostes endale kolm viimast maatükki.

AS Eesti Viljasalv on seisukohal, et AS Tallinna Vesi loeb ekslikult ühisveevärgiks ainult tema omandis olevat osa ühisveevärgist. ÜVKS § 2 lg-s 1 on sätestatud, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Seega ei ole tähtis omandiküsimus ning ühisveevärk ei pea olema AS Tallinna Vesi bilansis. Määrav ei ole omand vaid funktsioon. ÜVKS § 2 lg 3 ja Asjaõigusseaduse § 158 kohaselt võib ühisveevärk paikneda teiste isikute kinnistutel.

AS Eesti Viljasalv hinnangul on kõik endisel Pärnu mnt 390 maatükil asuvad tarbijad vahetult liitunud ühisveevärgiga, kuid AS Tallinna Vesi ei tunnista seda liitumist, vaid nõuab, et esitataks uued liitumistaotlused. AS Tallinna Vesi ei tunnista olemasolevat veevärki ühisveevärgina, kuigi on olemas toimiv ühtne süsteem, millest varustatakse kõiki veetarbijaid.

AS Eesti Viljasalv tegi AS-le Tallinna Vesi omapoolse ettepaneku veevarustuse lahendamiseks. Selle kohaselt võiks kõikide veetarbijatega sõlmida ühe lepingu nii, et arved veetarbijatele esitaks AS Tallinna Vesi eraldi ning kõik veekaod ja süsteemi hoolduskulud jaotataks tarbijate vahel proportsionaalselt tarbitud vee kogustele. AS Tallinna Vesi ei nõustunud sellega.

Faktiliselt vahendab AS Eesti Viljasalv veeteenust teistele endisel Pärnu mnt 390 maatükil asuvate kinnistute omanikele. AS Eesti Viljasalv ei ole sõlminud lepinguid teiste veetarbijatega neile veevarustuse vahendamiseks, vaid esitab arved nende veemõõtjate näitude järgi ja nad tasuvad AS-le Eesti Viljasalv esitatud arvete alusel.

2.9 Järelepärimine Tallinna Kommunaalametile

Konkurentsiamet esitas Tallinna Kommunaalametile teabenõude 18.12.2001.a kiri nr 6-1/865, millele Tallinna Kommunaalamet vastas 28.12.2001.a kirjaga nr 5/4.1-1/1266, teatades, et eeskirja p 1.3.9 alusel võib toimuda kliendile vee andmise või heitvee kanaliseerimise sulgemine pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks linnaosavalitsuse kirjalikku seisukohta. Eeskirja järgides ei ole AS Tallinna Vesi pöördunud Tallinna Kommunaalameti poole saamaks vee sulgemise luba.

Kinnistuid läbiva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustiku peamiseks tunnuseks on see, et kõik kinnistud on vee-ettevõtjaga pärast ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumist sõlminud teenuslepingu või on ammused vee-ettevõtja kliendid.

Endise Pärnu mnt 390 territooriumi jaotamisel erinevateks kinnistuteks ei järgitud eeskirja p 1.4 esitatud nõudeid.

Lähtudes ülaltoodust oleks mõistlik AS-ga Tallinna Vesi vaidluste lahendamiseks sõlmida kokkuleppel kõikide kinnistuomanikega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse ühisleping, milles kinnistuid läbivate torustiku hoolduse ja remondi on kliendid nõus enda peale võtma. Teise lahendusena tuleks kõikide kinnistute omanikel taotleda vee-ettevõtjalt tehnilised tingimused uute liitumisvõimaluste väljaselgitamiseks.

2.10 Täiendav järelepärimine AS-le Tallinna Vesi

Konkurentsiamet esitas 18.12.2001.a AS-le Tallinna Vesi täiendava teabenõude kirjaga nr 6-1/866, millele AS Tallinna Vesi vastas 04.01.2002.a kirjaga nr 41-6/5378, teatades, et ei pea erinevate kinnistute territooriumil paiknevat veevõrgustikku ühisveevärgiks, kuna AS Tallinna Viljasalv ja Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõtte vahel 16.01.1997.a vormistatud piiritlusaktis olid sätestatud liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahel teisiti. Endise kinnistu aadressiga Pärnu mnt 390 jaotamine uuteks kinnistuteks ei muuda kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni iseenesest ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. Küsimuse käsitlemisel tuleb lähtuda eeskirja pinktidest 1.4.6 ja 1.4.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahvides 2 ja 3 on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni legaaldefinitsioon ja tema ulatus. Olemasolev depoohoones asuv veemõõdusõlm on välja ehitatud vastavalt 01.07.1996.a välja antud tehnilistele tingimustele ja vastab täies ulatuses eeskirja p-le 3. Veemõõdusõlmes asuva veearvesti näidu alusel toimub ka kliendi ja vee-ettevõtja vaheline arveldamine osutatud teenuste eest. Vahendamise lõpetamine on tehniliselt võimalik teostada torustike sulgemise ja/või likvideerimise abil, järgides ehitustegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud nõudeid.

2.11 AS-i Eesti Viljasalv täiendavad selgitused

AS Eesti Viljasalv saatis 11.01.2002.a Konkurentsiametile kirjaga nr 1/5-1 omapoolsed selgitused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohta, märkides, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus määrab ühisveevärgi ja kinnistu veevärgi, lähtudes funktsioonist, mida need veevärgid täidavad, mitte aga sellest, kelle omandis nad on. Ühisveevärk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine ÜVKS § 2 lg 1 alusel. Kinnistu veevärk on ühte kinnistut varustav süsteem ÜVKS § 11 lg 1 kohaselt.Mingit kolmandat funktsiooni täitvat veevärki (näit. kinnistute grupi veevärki) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ette ei näe. Sellised võimalused võib ainult vabal tahtel sõlmitavate lepingutega kokku leppida. Ühisveevärgi mõiste määratlemisel ei oma omandiküsimus tähtsust. Ühisveevärgi osad võivad olla erinevate omanike valduses ning ühisveevärgi osa võib olla teise kinnistuomaniku kinnistul ÜVKS § 2 lg 3 järgi. Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse § 158. Kui ühisveevärk oleks ainult see osa veevärgist, mis on vee-ettevõtja omandis, siis see peaks ÜVKS § 2 lg-s 3 ka öeldud olema.

AS Eesti Viljasalv on seisukohal, et ühisveevärgi omanik ei pea tegelema veega varustamisega. Sellega peab tegelema kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud vee-ettevõtja, sõltumata sellest, kas ta on ühisveevärgi omanik või mitte. Vee-ettevõtja võib olla ühisveevärgi omanik, aga võib olla ka ainult selle valdaja. Veega varustamise funktsioonide täitmiseks peab ühisveevärk olema ainult vee-ettevõtja valduses ning kuidas vee-ettevõtja ühisveevärgi oma valdusse saab (ostes, ühisveevärki tasu eest rentides või tasuta kasutades), see ei oma temalt nõutava veega varustamise funktsiooni seisukohalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes tähtsust. Antud juhul on kunagise Pärnu mnt 390 krundi veevärgi need osad, mis varustavad erinevaid kinnistuid, muutunud ühisveevärgi osadeks sõltumata sellest, et nad ei ole AS-i Tallinna Vesi omand. AS Eesti Viljasalv arvates on kõigil uute kinnistute omanikel õigus saada vett ja sõlmida selleks AS-ga Tallinna Vesi lepingud ÜVKS § 8 lg 1, 2 ja 3 alusel. Ainult ühe kinnistu kaasomanikel pole õigust sõlmida eraldi lepinguid vastavalt ÜVKS § 8 lg 5. AS Tallinna Vesi peab võtma vaidlusaluse veevärgi oma valdusse. Vastasel korral ei täida ta vee-ettevõtja kohustusi, millele peaks järgnema tema sundimine veega varustamise funktsiooni täitma või temalt vee-ettevõtja õiguste äravõtmise küsimuse otsustamine.

2.12 Järelepärimine Keskkonnaministeeriumile

Konkurentsiameti 08.01.2002.a teabenõudele (kiri nr 2-01.04/10) vastas Keskkonnaministeeriumi veeosakond 15.01.2002.a kirjaga nr 11-2-7/159, selgitades, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktist kinnistu või kinnistute poole jääv torustik ei ole ühisveevärk ja -kanalisatsioon ega selle osa. ÜVKS § 3 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et liitumispunkt määrab piiri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahel. Lisaks sellele ei kuulu ÜVKS § 11 lg 1 kohaselt kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Ka veearvesti (peaveearvesti), mis on vahetult peale liitumispunkti, kuulub kinnistu veevärgi, mitte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni koosseisu.

Kirjas rõhutatakse, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlemisel tuleb lisaks ÜVKS § 2 lg-le 1, mis kirjeldab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni tehniliselt, arvestada ka ÜVKS § 7 lg 2, § 13 ja § 14 lg 3, mille alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on tegemist siis, kui vee-ettevõtja ja tema poolt osutatavate teenuste hinnad on kehtestatud kohaliku omavalitsuse poolt ning teenindus toimub lepingu alusel. Samuti tuleb tähelepanu pöörata ÜVKS § 3 lg-le 1 ja 2, mis määravad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse, ning ÜVKS § 11 lg-le 1, mis sätestab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni olemuse.

ÜVKS § 8 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt saab kliendiks olla isik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ning kellega vee-ettevõtja sõlmib kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud eeskirja kohaselt lepingu. Kliendiks saamiseks tuleb vee-ettevõtjaga sõlmida leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel, milles on sätestatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused, liitumistaotluste läbivaatamise kord, liitumistasu arvutamise alused ja liitumistasu arvutamise kord. Klient on seega isik, kellega vee-ettevõtja on sõlminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning eeskirja kohaselt teenuslepingu.

Veearvesti paigaldatakse ÜVKS § 15 järgi kinnistu veevärgile vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Vee-ettevõtjal on õigus tunnustada kliendile ainult lepingu alusel paigaldatud veearvestit (peaveearvestit) ja selle näitusid. Kui veevärgile on täiendavalt paigaldatud kinnistu või kinnistute siseseid veearvesteid, siis neid tuleb lugeda allklientidele kuuluvateks ning nende järgi arveldatakse peaveearvesti näidu omavahelist jaotust. Täiendavate veearvestite näitusid vee-ettevõtja arvesse ei võta.

2.13 Nõupidamine osapoolte eriarvamuste osas

Seoses juhtumi menetlemise käigus üleskerkinud eriarvamustega toimus Konkurentsiametis 05.02.2002.a nõupidamine, millest võtsid osa Keskkonnaministeeriumi veeosakonna, Tallinna Kommunaalameti, AS-i Eesti Viljasalv, AS-i Tallinna Vesi, Teetööde AS-i, AS-i Ingri esindajad. Tallinna Ettevõtlusameti ja OÜ Priva esindajad teatasid, et ei saa osaleda nõupidamisel. AS Lint ja OÜ Erikon ei teatanud ega osalenud nõupidamisel.

Nõupidamise käigus antud suulistest seletustest koostati kirjalik kokkuvõte.

Nõupidamisel väljendasid kõik osapooled oma eeltoodud seisukohti.

Nõupidamise käigus leidis veel kord kinnitust seisukoht, et enne teenuslepingu sõlmimist ei saanud käsitleda AS-i Eesti Viljasalv kliendina, kuna AS-il Eesti Viljasalv ei olnud sõlmitud AS-ga Tallinna Vesi teenuslepingut. AS Tallinna Viljasalv lõpetas 31.08.1999.a AS-ga Tallinna Vesi veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise lepingu nr 510856 20.01.1997.a. Kuna mõistliku aja jooksul, mil peeti lepingu osas lepingupoolte vahel läbirääkimisi, lepingut ei sõlmitud ja läbirääkimiste periood venis üle ühe aasta pikaks, sulges AS Tallinna Vesi 24.10.2000.a vee AS-le Eesti Viljasalv ja teistele veetarbijatele, lugedes ilma lepinguta veekasutust omavoliliseks.

Nõupidamise käigus jõuti järelduseni, et tekkinud olukorra lahenduseks oleks kõikide kinnistute liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuid seni, kuni teised kinnistud ei ole liitunud, peavad AS Eesti Viljasalv ja teiste kinnistute valdajad või omanikud omavahel kokku leppima, kuidas toimub veekadude jaotamine kinnistute vahel. AS Tallinna Vesi koostab tehnilised tingimused kõikidele endisel Pärnu mnt 390 kinnistul asuvatele vahetut ühendust mitteomavatele veekasutajatele nende taotluse alusel.

II ÕIGUSLIK HINNANG

Vastavalt 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) § 87 lg-le 2 menetletakse juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne eelnimetatud seaduse jõustumist, menetlemise alustamise ajal, antud juhul seega 01.10.1998.a kuni 30.09.2001.a, kehtinud konkurentsiseaduse järgi.

1. Kaubaturu piiritlemine, kaubaturgu valitsev ettevõtja

KonkS § 3 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

Antud juhtumi puhul on tegemist AS Tallinna Vesi poolt pakutavate veevarustuse ja kanalisatsiooni teenustega, seega veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kaubaturuga.

KonkS § 15 lg 1 kohaselt käsitatakse eri- või ainuõigusena riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale antud luba, mis võimaldab ettevõtjal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul.

KonkS § 15 lg 2 järgi on riigiasutusel või kohalikul omavalitsusel õigus anda ettevõtjale eri- või ainuõigus õigusaktide alusel.Kui eri- või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri- või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras (KonkS § 15 lg 3).

Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21.09.1998. a määruseganr 202.

Eri- või ainuõigust omavate vee-ettevõtjate tegevust klientide veega varustamisel ja heitvee ära juhtimisel reguleerib eriseadusena ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus.

ÜVKS § 7 lg 2 järgi määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 15 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ehk vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1998. a määrusega nr 202 kinnitatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrale.

Vabariigi Valitsuse 01.08.2000.a korraldusega nr 641-k "Loa andmine erandi tegemiseks Tallinna linna haldusterritooriumil määratavate vee-ettevõtjate ainuõiguse tähtaja osas" KonkS § 15 lg 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21.09.1998.a määrusega nr 202 kinnitatud korra punktiga 3 ja seoses vajadusega tagada Tallinna veemajanduse stabiilne areng ning võrgustikku ja seadmetesse tehtavate investeeringute tasuvus, lubati Tallinna Linnavalitsusel kehtestada avaliku konkursi tulemuste põhjal Tallinna linna haldusterritooriumil määratavatele vee-ettevõtjatele vee-ettevõtjana tegutsemise ainuõiguse tähtajaks kuni 15 aastat.

Juhindudes ÜVKS § 7 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.08.2000.a korraldusest nr 641-k, Tallinna Linnavolikogu oma 30.11.2000.a otsusega nr 396 "Vee-ettevõtja määramine Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas" määras AS-i Tallinna Vesi vee-ettevõtjaks Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas viieteistkümneks aastaks.

Seega AS Tallinna Vesi omab ainuõigust veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kaubaturul Tallinna linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas.

KonkS § 13 lg 3 alusel on eri- või ainuõigust omavad ettevõtjad kaubaturgu valitsevateks ettevõtjateks. Seega on AS Tallinna Vesi ühtlasi ka kaubaturgu valitsev ettevõtja Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kaubaturul.

2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

AS-i Eesti Viljasalv arvates muutus kinnistu veevärk ja kanalisatsioon endise Pärnu mnt 390 kinnistu jaotamise tulemusel ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks, kuna selle kaudu varustatakse veega erinevaid kinnistuid.

Konkurentsiamet on seisukohal, et kõnealust veevärki ja kanalisatsiooni ei saa käsitleda ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina alltoodud põhjustel.

Vastavalt ÜVKS § 2 lg-le 1on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse.

ÜVKS § 3 lg 1 kohaselt määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt.

ÜVKS § 3 lg-s 2 on sätestatud, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti.

Endisel Pärnu mnt 390 krundil asuv veevärk ja kanalisatsioon on kinnistu veevärk ja kanalisatsioon. Vastavalt vee-ettevõtja poolt AS-le Tallinna Viljasalv 1997.a väljastatud tehnilistele tingimustele on välja ehitatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning on rajatud ka veemõõdusõlm. Eelnimetatud tehnilised tingimused olid selle liitumise juriidiliseks alusdokumendiks. AS Eesti Viljasalv ega ka teised veetarbijad ei ole hiljem taotlenud AS-lt Tallinna Vesi tehnilisi tingimusi ja sõlminud nende alusel liitumislepingut. Seega on liitumise ainsaks alusdokumendiks 1997.a tehnilised tingimused.

ÜVKS § 11 lg 1 kohaselt on kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.

3. AS-i Tallinna Vesi kohustused

AS Eesti Viljasalv on väljendanud arvamust, et AS Tallinna Vesi peab võtma endisel Pärnu mnt 390 kinnistul asuva veevärgi oma valdusesse, vastasel korral ei täida AS Tallinna Vesi vee-ettevõtja kohustusi ja sellele peaks järgnema tema sundimine vee-ettevõtja kohustuste täitmiseks.

AS-i Tallinna Vesi vee-ettevõtja kohustused on sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides. Eeltoodud õigusaktide täitmise üle Konkurentsiamet järelevalvet ei teosta.

Tallinna linna ja AS-i Tallinna Vesi vahelised suhted on reguleeritud teenuslepinguga, mis on 12.01.2001.a sõlmitud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu tagamiseks, tulekustutusvee võtmiseks ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja vee võtmiseks avalikest veevõtukohtadest ning vihmavee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee üldkasutatavatelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt ühiskanalisatsiooni juhtimiseks ja selle puhastamiseks. Eelnimetatud lepingust tulenevate AS-i Tallinna Vesi kohustuste täitmise üle teostab käesoleval ajal järelevalvet Tallinna linn. Peale Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse tegutsemise algust võtab linna ülesanded seoses kohustuste täitmise kontrolliga üle viimatinimetatud asutus.

Lisaks juba olemasolevatele kohustustele võib ainuõigust omavale ettevõtjale, s.o AS-le Tallinna Vesi talle selle õiguse andnud kohaliku omavalitsuse üksus, Tallinna linn kehtestata tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja teenuste ostjad või sellele ettevõtjale kaupade (teenuste või toodete) müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigus ainuõigust omavale ettevõtja tegevusele piirangute kehtestamiseks on sätestatud nii kuni

30.09.2001.a kehtinud KonkS § 17 lg-s 1 kui ka käesoleval ajal kehtivas KonkS § 17 lg-s 1.

4. Liitumine

AS-i Eesti Viljasalv arvates on kõik veetarbijad, kes asuvad endisel Pärnu mnt 390 kinnistul, liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Konkurentsiamet on seisukohal, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on liitunud ainult AS Eesti Viljasalv. Teised endisel Pärnu mnt 390 kinnistul asuvad veetarbijad ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud, kuna nad ei ole taotlenud vee-ettevõtjalt tehnilisi tingimusi liitumiseks, ei ole välja ehitanud veemõõdusõlme ning ei ole sõlminud liitumislepingut ega teenuslepingut vee-ettevõtjaga.

ÜVKS § 5 lg-s 2 on sätestatud, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.

Teistest endisel Pärnu mnt 390 kinnistul asuvate kinnistute omanikest või valdajatest on AS-le Tallinna Vesi 07.06.2001.a liitumistaotluse esitanud ainult Teetööde AS, kuid pidades AS-i Tallinna Vesi väljastatud tingimusi liiga kalliks, (liitumine läbi olemasoleva Valve tänava liitumispunkti nõuaks Teetööde AS-lt ca 350 m ulatuses vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamist), loobus liitumisest.

5. Klient

ÜVKS § 8 lg 3 kohaselt toimub ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel.

Eelnimetatud teenusleping sõlmitakse tulenevalt ÜVKS § 8 lg-st 4 vee-ettevõtja ja vahel ühisveevärgist vee võtmiseks ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel.

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 26.08.1999.a määrusega nr 25, lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest.

AS Tallinna Vesi kui vee-ettevõtja Tallinna linnas on kohustatud ühisveevärgist vee võtmise ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingute (edaspidi ka teenusleping) sõlmimisel klientidega kinni pidama Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja nõuetest.

AS Eesti Viljasalv on seisukohal, et kõik endisel Pärnu mnt 390 kinnistul asuvad veetarbijad on AS-i Tallinna Vesi kliendid.

Kliendi mõiste määratluse annab ÜVKS-i § 8 lg 1 ja eeskirja p 1.2.9. Iga veetarbija ei ole automaatselt vee-ettevõtja klient. Kliendiks saamine on protsess, mis eeldab tarbija tahet, vajadusel liitumistaotluse esitamist ning liitumis- ja teenuslepingute sõlmimist vee-ettevõtjaga.

Vastavalt ÜVKS-i § 8 lg-le 1 on vee-ettevõtja klient kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Eeskirja punktiga 1.2.9 on eeltoodud sätte kliendi mõistet täiendatud ja lisatud, et kinnistu omanikul või valdajal peaks olema sõlmitud vee-ettevõtjaga leping veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks.

Lähtudes eeltoodud kliendi mõistest saab järeldada, et AS Eesti Viljasalv on AS Tallinna Vesi klient järgmistel põhjustel.

AS-i Eesti Viljasalv kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 91 lg-s 1 pooled võivad tehingu (ka lepingu) teha mis tahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ei ole kindlaksmääratud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse kasutamiseks lepingu kohustuslikku vormi, seda ei ole tehtud ka eeskirjas. Pooled võivad ka ise lepingu vormi suhtes kokku leppida ning antud juhul saab juhtumi menetlemise jooksul kogutud teabe põhjal järeldada, et AS Tallinna Vesi ja AS Eesti Viljasalv tahtsid sõlmida kirjalikku teenuslepingut. Eeltoodu aga ei tähenda, et enne kirjaliku lepingu sõlmimist 26.10.2000.a ei oleks AS Eesti Viljasalv olnud vee-ettevõtja klient. Kuni kirjaliku lepingu sõlmimiseni oli AS-i Tallinna Vesi ja AS-i Eesti Viljasalv vahel suuline leping veevarustamise ja kanalisatsiooni teenuste osutamiseks, mille kohaselt AS Tallinna Vesi varustas AS-i Eesti Viljasalv veega ja kanaliseeris heitvee ning esitas talle osutatud teenuse eest arved, AS Eesti Viljasalv aga teatas regulaarselt veemõõdusõlmes oleva veearvesti näite AS-le Tallinna Vesi ja maksis ära temale esitatud arved. Eelnimetatud tingimuste täitmine väljendus poolte käitumises.

Seega oli AS Eesti Viljasalv AS-i Tallinna Vesi klient suulise lepingu sõlmimise ajast ja 26.10.2000.avormistasid pooled eelneva suulise lepingu kirjalikuks.

6. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest tasumine

AS-i Eesti Viljasalv arvates peab tarbitud vee eest maksma AS-le Eesti Viljasalv kuuluva Pärnu mnt 390 kinnistul asuva veearvesti näidu järgi.

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS Eesti Viljasalv peab arveldama AS-ga Tallinna Vesi tarbitud vee eest AS-i Eesti Viljasalv Lauliku 2c kinnistul veemõõdusõlmes asuva veearvesti näidu alusel, kuna selline nõue tuleneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest.

ÜVKS § 15 lg-s 1 on sätestatud, etühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

Konkurentsiametile esitatud seletustest ilmneb, et ainult AS-i Eesti Viljasalv Lauliku 2c kinnistul veemõõdusõlmes olev veearvesti (peaveearvesti) on AS-i Tallinna Vesi poolt paigaldatud.

Juhtumi menetlemise jooksul kogutud materjalidest ilmneb, et AS Eesti Viljasalv maksis ajavahemikul 01.06.2000.a kuni 23.10.2000.a veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest AS-le Tallinna Vesi oma Pärnu mnt 390 kinnistul asuva AS-ga Tallinna Vesi kooskõlastamata vaheveearvesti näidu alusel, tuues põhjuseks asjaolu, et AS Tallinna Vesi temale ei esitanud arvet.

Samas jättis AS Eesti Viljasalv ajavahemikul 01.06.2000.a kuni 07.08.2000.a tasumata AS-i Tallinna Vesi poolt talle esitatud arved (16.08.2000.a, 24.08.2000.a ja 31.08.2000.a) ja teatamata AS-le Tallinna Vesi oma Lauliku 2c kinnistul veemõõdusõlmes asuva peaveearvesti näidu, mis tegelikult on arveldamise aluseks, rikkudes sellise käitumisega AS-i Tallinna Vesi ja AS-i Eesti Viljasalv vahel eelnevat suulist kokkulepet.

Perioodil 01.06.2000.a kuni 01.11.2000.a teatas AS Eesti Viljasalv AS-le Tallinna Vesi ainult AS-ga Tallinna Vesi kooskõlastamata vaheveearvesti näite, moonutades sellega tegelikult tarbitud teenuste mahtu.

AS Eesti Viljasalv jäi AS-le Tallinna Vesi võlgu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest, mida kinnitab AS-i Tallinna Vesi poolt esitatud arvete ja AS-i Eesti Viljasalv poolt tasutud summade analüüsi tabel. AS Eesti Viljasalv on oma 24.10.2000.a AS-le Tallinna Vesi saadetud kirjas nr 1/5-54 tunnistanud ise oma võlgnevust AS-le Tallinna Vesi viimase poolt osutatud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest. AS Eesti Viljasalv tegevuse tulemusel jäid võlglasteks ka kõik teised vahetut ühendust mitteomavad veetarbijad, kuna AS Eesti Viljasalv ei edastanud neile AS-i Tallinna Vesi poolt esitatud arveid ja soovitas neil tasuda otse AS-le Tallinna Vesi oma kinnistutel asuvate veearvestite näitude järgi, kuid AS Tallinna Vesi ei aktsepteerinud seda.

7. Veeühenduse sulgemine

AS Tallinna Vesi teatas AS-le Eesti Viljasalv vee sulgemisest teenuslepingu puudumise tõttu ette 18.10.2000.a.

AS-le Eesti Viljasalv ja teistele veekasutajatele oli vesi suletud 24.10.2000.a kuni 25.10.2000.a.

AS Eesti Viljasalv leidis, et AS Tallinna Vesi sulges vee ilma Tallinna Kommunaalameti loata, järgimata eeskirja p 1.3.9.

Eeskirja p 1.3.9 kohaselt kliendile vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks linnaosa valitsuse kirjalikku seisukohta. Kui linnaosa valitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja/või kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

AS Tallinna Vesi põhjendas, et vee andmise sulgemiseks linnaosa valitsuse kirjaliku seisukoht polnud vajalik, kuna vee andmise sulgemine toimus vastavalt eeskirja punktile 2.4.2, milles on sätestatud, et omavolilise veekasutamise ja/või heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja/või heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata.

Eeskirja p 2.4.1.1 kohaselt loetakse omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks juhtumit, mil ei ole sõlmitud vee-ettevõtjaga teenuslepingut.

Juhtumi menetlemise materjalidest selgub, et AS Tallinna Vesi loeb teenuslepinguks vaid kirjalikku lepingut. Samas ei ole kohustusliku kirjaliku teenuslepingu vormi nõuet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ega eeskirjas sätestatud. Seega AS-i Tallinna Vesi seisukoht ei põhine õigusaktidel. Seega ei olnud AS-i Eesti Viljasalv poolt vee kasutamine omavoliline ja see toimus kokkuleppel vee-ettevõtjaga. Samuti ei esine antud juhul ka muid eeskirja puntides 2.4.1.2-2.4.1.8 loetletud juhtumeid, mil saaks vee tarbimist AS-i Eesti Viljasalv poolt pidada omavoliliseks.

Käesoleva otsuse punktis 5 toodud põhjustel saab AS Eesti Viljasalv lugeda vee-ettevõtja kliendiks enne kirjaliku lepingu sõlmimist.

Kliendile vee andmise sulgemine võib toimuda eeskirja punkti 2.7.3 kohaselt vastavalt punktile 1.3.9, kui klient on rikkunud eeskirja punktides 2.7.2.1-2.7.2.4 sätestatud kohustusi. Vee sulgemiseks peab vee-ettevõtja eelnevalt omama vastava linnaosa valitsuse kirjalikku seisukohta ning teavitama klienti vee sulgemisest.

Seega võib eeskirjast tulenevalt lugeda teatud juhtudel vee andmise ja kanaliseerimise sulgemine põhjendatuks.AS Tallinna Vesi on õigustatud sulgema vee andmist ja kanaliseerimist eeskirjas sätestatud aluste esinemisel, järgides seejuures eeskirjatingimusi. Juhtumi menetlemise käigus kogutud materjalidest selgus, et AS Tallinna Vesi ei olnud veeühenduse ja kanaliseerimise sulgemisel pidanud kinni eeskirja nõuetest, kuid samas eeskirja eiramiseks ei olnud eelnimetatud ettevõtjal vajalik omada kaubaturgu valitsevat seisundit ning tema käitumine ei kujutanud endast kaubaturgu valitseva seisundi kuritarvitamist konkurentsiseaduse tähenduses. Järelevalve teostamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning selle alusel vastu võetud õigusaktide, sealhulgas kõnealloleva eeskirja täitmise üle ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse.

8. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse vahendamine

AS Eesti Viljasalv on seisukohal, et AS Tallinna Vesi kohustas teda tasuta vahendama veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust, olema tasuta garandiks teistele veetarbijatele vee eest tasumisel ja tasuma kõik veekaod ühtses veevarustuse süsteemis, mida ta ise ei kasuta.

AS Eesti Viljasalv oli veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse vahendaja rollis vastavalt väljakujunenud olukorrale. Endise Pärnu mnt 390 kinnistu jaotamisel erinevateks väiksemateks kinnistuteks, ostis AS Eesti Viljasalv tulundusühistult Nisuveski endale kaks kinnistut aadressil Lauliku 2c ja Pärnu mnt 390. Lauliku 2c kinnistul asub veemõõdusõlm ja selles peaveearvesti, kuid vett tarbib AS Eesti Viljasalv ainult praegusel kinnistul Pärnu mnt 390. AS Eesti Viljasalv ei ole taotlenud AS-lt Tallinna Vesi liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, vaid sai kinnistu omanikuks, mis oli juba liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

AS Eesti Viljasalv selgitas AS-le Tallinna Vesi, et eeskirja p 1.3.4 ei ole kooskõlas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusega.

Konkurentsiamet pöördus selles küsimuses avaldusega õiguskantsleri poole. Õiguskantsler asus seisukohale, et eeskirja p 1.3.4 ei ole vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega.

AS Tallinna Vesi ei ole klientidega teenuslepingute sõlmimisel vaba, vaid peab kujundama nimetatud lepingu tingimused vastavalt eeskirjale. Juhtumi materjalidest tulenevalt lähtus AS Tallinna Vesi AS-ga Eesti Viljasalv teenuslepingu sõlmimisel eeskirja punktist 1.3.4, mille kohaselt teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.

AS Tallinna Vesi on AS-le Eesti Viljasalv selgitanud, et teenuslepingu p 1.2 on informatiivse iseloomuga, mis ei kohusta AS-i Eesti Viljasalv vahendama veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust teistele vahetut ühendust mitteomavatele veetarbijatele. Kliendi poolt teenuste vahendamine vahetut ühendust mitteomavatele veetarbijatele saab toimuda ainult nende omavahelisel kokkuleppel, millesse AS Tallinna Vesi ei sekku ega rakenda mingeid sanktsioone. Kui AS Eesti Viljasalv vahetut ühendust mitteomavate veetarbijatega kokkuleppele ei jõua, ei ole ta kohustatud neile teenuseid vahendama ja sel juhul oleks ainsaks veetarbijaks AS Eesti Viljasalv.

AS Tallinna Vesi on nõus punkti 1.2 teenuslepingust välja jätma või muutma selle sõnastust. Ka eeskirja p 1.3.4 ei sunni teenust vahendama, vaid sätestab, et teenuste vahendamine toimub kliendi ja vahetut ühendust mitteomavate veekasutajate omavahelisel kokkuleppel.

AS-i Tallinna Vesi ja AS-i Eesti Viljasalv vahel sõlmitud kirjaliku lepingu vaidlusalune punkt tuleneb eeskirjast ning kuivõrd eeskiri on kohustuslik täitmiseks nii vee-ettevõtjale kui ka kliendile, siis ei oma tähtsust, kas vee vahendamine on lepingu tingimuseks või mitte. Eeskirja punkti 1.3.4 sõnastusest tuleneb, et veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste vahendamine on kliendi kohustus mitte õigus, kui vahetut ühendust mitteomav isik soovib saada oma kinnistule vett. Vee vahendamise tingimused määratakse kindlaks kliendi ja vahetut ühendust mitteomavate veekasutajate vahelise kokkuleppega.

AS-i Eesti Viljasalv arvates peab AS Tallinna Vesi osutama teenuseid kõikidele veeteenuse tarbijatele.

Konkurentsiamet on seisukohal, et AS Tallinna Vesi peab osutama teenuseid oma klientidele.

AS Eesti Viljasalv kui vee-ettevõtja klient vahendab teistele vahetut ühendust mitteomavatele veetarbijatele veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele eeskirja p 1.3.4 alusel. Seni, kuni AS Eesti Viljasalv teenuseid vahendab, peab ta garanteerima AS-le Tallinna Vesi teenuste eest tasumise, mis on kliendi lepingujärgne kohustus.

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Tallinna linna territooriumil (p 1.1.1). Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele (p 1.1.2). Nii vee-ettevõtja AS Tallinna Vesi kui ka AS Eesti Viljasalv kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutaja peavad eeskirja nõudeid täitma.

9. Konkurentsiseaduse reguleerimisala

KonkS § 14 kohaselt on keelatud kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul s.o ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks.

Seega on KonkS § 14 koosseisu esinemiseks oluline, et ettevõtja kahjustab konkurentsivabadust, kasutades selleks oma kaubaturgu valitsevat seisundit s.o oma tugevat positsiooni kaubaturul.

Teenuslepingute sõlmimisel ei ole AS Tallinna Vesi vaba, ta peab järgima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust ning Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja. Seega ei saa siinjuures AS-i Tallinna Vesi tegevust vaadata kui kaubaturgu valitsevast seisundist tuleneva positsiooni ära kasutamist, vaid kui õigusakti nõuetest determineeritud käitumist.

Lähtuvalt eeltoodust ei esine AS Tallinna Vesi käitumises KonkS § 14 koosseisu.

KonkS § 18 lg 1 p 1 kohaselt peab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil.

Antud juhtumi menetlemisel ei tuvastatud teisi operaatoreid, kes oleks soovinud juurdepääsu võrgustikule teenustega varustamise ja müügi eesmärgil. AS Eesti Viljasalv samuti ei soovinud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenust vahendada teistele endisel AS Tallinna Viljasalv kinnistul Pärnu mnt 390 asuvatele veetarbijatele. Seoses sellega puudub vajadus hinnata AS Tallinna Vesi tegevuse vastavust KonkS § 18 lg 1 p-le 1.

Konkurentsiamet teostab vastavalt KonkS § 34 lg-le 1 järelevalvet konkurentsiseaduse täitmise üle.Järelevalve ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja selle rakendusaktide täitmise üle ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes käesoleval ajal kehtiva konkurentsiseaduse § 87 lg-st 2 ning 30.septembrini 2001.a kehtinud konkurentsiseaduse § 40 lg 3 p-st 1

o t s u s t a n:

Lõpetada juhtumi nr 25/00 menetlemine õiguserikkumise mittetuvastamisega.

Aini Proos

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast.

Tagasi