PEADIREKTORI ASETÄITJA

                                   Ärakiri
  Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  10.04.2002 nr 17-L

Juhtumi nr 20/00 menetlemise lõpetamine

21.09.2000 a alustas Konkurentsiamet peadirektori käskkirjaga nr 20-a juhtumi nr 20/00 menetlemise seoses TÜ Meie Priima Õigusbüroo avaldusega (edaspidi kaebus), eesmärgiga kontrollida AS-i Lehepunkt tegevuse vastavust konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; RT III 2000, 21, 232; RT I 2000, 53, 343; 2001, 56, 332) § 4 ja § 14. Sellekohane teade avaldati 06.10.2001.a ajalehes Eesti Päevaleht.

Menetlemise subjekt

Käesoleva juhtumi puhul on menetlemise subjektiks AS Lehepunkt (äriregistri kood 10562779, edaspidi LP).

LP alustas tegevust 2000 aasta jaanuaris. Ettevõtja aktsionärideks on AS Ekspress Grupp, 50% osalusega ja Rautakirja OYJ, 50% osalusega. Otsuste langetamisel on omanikel võrdne hääleõigus. Nõukogus on kaks liiget kummaltki aktsionärilt, häälte jagunemisel pooleks on hääleõigus nõukogu esimehel, kelleks on alates LP-i tegevuse algusest Rautakirja OYJ esindaja. LP põhitegevusalaks on ajakirjandusväljaannete (edaspidi ka perioodikaväljaanded) hulgimüük (edaspidi ka levi).

Faktilised asjaolud

Kaebuses väidetakse, et peale perioodikaväljaannete hulgimüügi minekut LP-i kätte juunis 2001 kehtestas nimetatud ettevõtja perioodika leviga tegelevatele ettevõtjatele uued, endisest ebasoodsamad, majanduslikult kahjulikumad lepingutingimused, mida viimased ei saanud tagasi lükata, jäämata ilma võimalusest tegeleda perioodika leviga, sest kõik perioodika väljaandjad saavad enda toodangut turustada ainult LP-i kaudu, kellega sõlmitud lepingud ei võimalda neil tegeleda enda väljaannete hulgimüügiga.

Käesoleva juhtumi menetlemise käigus saadeti Konkurentsiameti teabenõuded suuremate tiraažidega üleriigiliste väljaannete kirjastustele: […],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…] ja kohalike väljaannete kirjastustele: […],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…].

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) andmetel moodustasid eelnimetatud kirjastuste poolt väljaantavate perioodikaväljaannete tiraažid 2000 aasta septembrikuus ligikaudu 86% kõigi EALL liikmeks olevate ajalehtede tiraažidest (http://www.eall.ee).

Konkurentsiametile saabunud vastustest teabe nõuetele selgus, et 2000 aastal eelnimetatud kirjastuste poolt välja antud perioodikaväljaannete käibest moodustas üksikmüügi osa ligikaudu 35%, millest LP-i vahendusel müüdud osa ligikaudu 88%. Seega enamik Eesti perioodika kirjastustest sõlmis 2000.aastal lepingud perioodikaväljaannete üksikmüügiks LP-ga.

LP-i lepinguliste jaemüüjate arv ulatub üle 1000, seepärast saadeti Konkurentsiameti teabenõuded nii juhusliku valiku printsiibil kui ka valikuliselt suurematele ettevõtjatele: […],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…],[…].

1999. aastal olid suuremateks üleriigiliselt tegutsevateks perioodikaväljaannete hulgimüüjateks AS-le Ekspress Grupp kuuluv AS Plusspunkt, Rautakirja OYJ-le kuuluv Lehti-Maja Eesti AS (mõlemad omasid kioskiketti), AS-le Eesti Meedia kuuluv OÜ Müügigrupp ja Rahva Postiteenuse AS (RaPos).

1999. aasta lõpus asutasid Rautakirja OYJ ja AS Ekspress Grupp perioodikaväljaannete hulgimüügiga tegeleva aktsiaseltsi LP.

2000. aasta alguses lõpetasid perioodikaväljaannete hulgimüügi AS Plusspunkt ja Lehti-Maja Eesti AS, kes ostis AS-lt Ekspress Grupp kioskiketi Plusspunkt ning keskendus ainult kioskikaubandusele. OÜ Müügigrupp lõpetas tegevuse 2000. aasta keskel ja AS RaPos 2001. aasta alguses.

2000. aasta jaanuaris alustas tegevust perioodikaväljaannete levis LP, kes on alates 2000. aasta teisest poolest suurim üleriigiliselt tegutsev perioodikaväljaannete hulgimüüja. Lisaks LP-le tegelevad perioodikaväljaannete hulgimüügiga ettevõtjad, kelle tegutsemispiirkonnad on väiksemad, piirdudes ühe või enama maakonna või linnaga.

LP tegeleb ajakirjade, ajalehtede, ristsõnade, geograafiliste kaartide ja raamatute hulgimüügiga jaekaupmeestele (kioskiketid, bensiinijaamad, supermarketid, kauplused ja muud müügipunktid), kusjuures põhitegevusalaks on perioodikaväljaannete hulgimüük. Seisuga 09.10.2000 oli LP-i jaotusvõrgus ligikaudu 1150 müügipunkti üle Eesti. Pakutava kauba nomenklatuur hõlmas ligikaudu 1000 erinevat nimetust. LP-i turuosaks Eestis perioodikaväljaannete hulgimüüjana tuuakse Rautakirja 2000 aastaaruandes (www.rautakirja.fi/Rautakirja_ar_2000.pdf) ligikaudu 90%, ettevõtja netokäibeks oli 2000 aastal ligikaudu 156,3 milj EEK ja kasum ligikaudu 5,7 milj EEK.

Perioodikaväljaannete levitamine toimub ettetellimise ja üksikmüügi kaudu. Kirjastustel on võimalik perioodikaväljaannete üksikmüügiks sõlmida lepingud nii jae- kui hulgimüüjatega. Hulgimüüjad müüvad perioodikaväljaanded lepingulistele jae- või hulgimüüjatele edasimüügiks, jaemüüjad müüvad kauba enda kasutuses oleva(te)s müügipunkti(de)s ostjatele (klientidele, tarbijatele). Hulgimüüjatele arvestatakse vahendustasu ja jaemüüjatele müügitasu protsendina kirjastajate poolt perioodikaväljaandele trükitud hinnast, arvestades sellest eelnevalt maha käibemaksu (nn käibemaksuta kaanehind). LP-i ja jaemüüjate tüüplepingutes on mahahindlusprotsendiks […]-[…]%, mahahindluse suurus sõltub konkreetse jaemüüja perioodikaväljaannete müügi käibest. Jaemüüjad tagastavad nende poolt müümata jäänud perioodikaväljaanded olenevalt lepingust, kas osaliselt või kogu mahus kirjastustele või hulgimüüjatele. LP-i ja jaemüüjate vahelistes tüüplepingutes on kindlaks määratud, et jaemüüjad tagastavad kõik müümata jäänud perioodikaväljaannete eksemplarid LP-le.

LP on sõlminud AS-ga […] ja AS-ga […] erinevate tingimustega lepingud, kuna nimetatud ettevõtjad teostavad ise LP-lt saadud perioodikaväljaannete logistikat. LP annab kõik perioodikaväljaanded üle ühes kohas ja ettevõtjad toimetavad need ise enda kasutuses olevatesse müügipunktidesse. Nimetatud lepingutes on mahahindluseks määratud […]-[…]%, samuti on eritingimustega lepingutes kindlaks määratud müümata jäänud perioodikaväljaannete eksemplaride tagastuspiir.

Tagastamisele kuuluvate perioodikaväljaannete eest jaemüüja tasuma ei pea, seega on perioodikaväljaannetega kauplemine jaemüüjatele riskivaba. Hulgimüüjad tagastavad omakorda tagasi võetud, s.o jaemüüjate poolt müümata jäänud, perioodikaväljaanded kirjastustele vastavalt lepingutele. Lepingutes kirjastuste ja LP-i vahel on kindlaks määratud kirjastuste poolt tagasivõetavate perioodikaväljaannete eksemplaride tagastuspiir protsendina või eksemplaride arvuna.

LP omab ligikaudu 100 kirjastusega perioodikaväljaannete ostu-müügi lepinguid, mida on kahte tüüpi: ainumüügitingimust sisaldavad lepingud ja tüüplepingud. LP-i ja jaemüüjate vahel on sõlmitud tüüplepingud jaemüügiks võetavate perioodikaväljaannete osas ja teatud ettevõtjatega hulgimüügilepingud.

LP ei ole enda tegevusajal perioodika leviga tegelevatele jaemüüjatele tüüplepingutingimusi muutnud. Lepingutingimusi on muudetud eritingimusi omava AS-i […] lepingutes, millega vähendati mahahindlust erinevate väljaannete korral […]-[…]%-lt […]%-le. LP saab kirjastustelt vahendustasuna maksimaalselt […]% väljaande käibemaksuta kaanehinnast. LP-le oli endise mahahindluse andmine majanduslikult kahjulik ja seetõttu vähendati AS-le […] antavat mahahindlust. LP pakkus AS-le […] sarnaseid lepingutingimusi teiste jaemüüjatega, mis tähendab mahahindlust […]-[…]%, kogu müügipunkti poolt müümata jäänud kauba tagastamist ja LP-i logistikat. AS […] nimetatud tingimustega ei nõustunud, tuues põhjuseks, et enda logistika korral on kulud väiksemad ja kauba kohaletoimetamine müügipunktidesse kiirem. AS […] saab LP-lt madalamat mahahindlusprotsenti […]% kui AS […], nimetatud mahahindluse protsenti ei ole muudetud.

Käesoleva juhtumi menetlemise käigus muutis LP ainuõiguslikud tingimused LP-i ja kirjastajate vahel sõlmitud lepingutes.

Õiguslik hinnang

Kaubaturg

Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 3 lg-s 1 sätestatakse, et kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

Kuna käesolev juhtum on alustatud eesmärgiga kontrollida LP-i tegevuse vastavust konkurentsiseadusele perioodika levis ja perioodikaväljaannete levitamise viis ei sõltu üldjuhul konkreetse väljaande liigist, siis on selles juhtumis vaadeldud koos kõigi perioodikaväljaannete, s.o üleriigiliste ja kohalike päeva- ja nädalalehtede ning nädala- ja kuukirjade, müüki (levitamist).

Perioodikaväljaannete müüki kirjastustelt lõpptarbijatele teostatakse ettetellimise ja üksikmüügi kaudu.

Ettetellimisega tegelevad ettevõtjad võtavad vastu väljaannete tellimusi ning korraldavad tellitud väljaannete kojukannet. See tähendab, et klient, kes soovib teatud ajavahemiku jooksul perioodikaväljaannet osta, tasub kõigi sellel ajavahemikul väljaantavate väljaande numbrite eest ette ja nimetatud väljaanne toimetatakse kliendi soovitud aadressile. Reeglina on ettetellimisel väljaande üksiknumbri hind odavam kui üksikmüügist ostes. Üksikmüügi korral ostab klient perioodikaväljaande müügipunktist, milleks on vajalik müügipunktide olemasolu ning perioodikaväljaannete hind kujuneb tavaliselt kõrgemaks. Ka ajaliselt on erinevate levitamise protseduuride kasutamisel perioodikaväljaandeid suhteliselt erinevalt võimalik kätte saada, mis kujundab ostja harjumusi kasutada kas ettetellimist või üksikmüüki. Seega on perioodikaväljaannete müük ettetellimise ja üksikmüügi kaudu erinevad tegevused ega ole omavahel ostja (kliendi) seisukohalt asendatavad ei perioodikaväljaannete hinna, selle eest maksmise viisi ega perioodikaväljaannete kättesaadavuse tõttu.

Kuna LP ja kaebuse esitaja tegelevad ainult perioodikaväljaannete üksikmüügiga, piirdume käesolevas juhtumis ka ainult perioodikaväljaannete üksikmüügiga.

Kuna riigi erinevate piirkondade vahel puuduvad olulised erinevused perioodikaväljaannete levitamisel, siis piiritleme käesolevas juhtumis kaubaturuks perioodikaväljaannete üksikmüügi kogu Eesti territooriumil.

Perioodikaväljaannete üksikmüüki teostavad ettevõtjad tegutsevad tootmise ja turustamise erinevatel tasanditel, milleks on kirjastamine, hulgimüük ja jaemüük. Kuna hulgimüüjad tegutsevad kirjastuste ja hulgimüüjate vahelistes suhetes ostjatena ning hulgimüüjate ja jaemüüjate vahelistes suhetes müüjatena, siis lähtuvalt sellest piiritletakse antud juhtumi menetlemisel kaks eri kaubaturgu. Ülemisel kaubaturul on tegemist kirjastuste ja hulgimüüjate ning nendevaheliste suhetega, alumisel kaubaturul on tegemist hulgimüüjate ja jaemüüjate ning nendevaheliste suhetega.

LP tegeleb nendest mõlemal kaubaturul kuna omab perioodikaväljaannete ostu-müügi lepinguid ligikaudu 30 kirjastusega ja üle 1000 jaemüüjaga.

Kokkulepped kaubaturul

Konkurentsiseaduse § 4 lg-s 1 sätestatakse, et leping, muu tehing ja kokkulepe (edaspidi kokkulepe) või kooskõlastatud tegevus, mis on vaba ettevõtlust kahjustava ja konkurentsivabadust piirava, takistava, kitsendava või moonutava eesmärgi või tagajärjega, on keelatud. KonkS § 4 lg 1 p 4 kohaselt loetakse kokkulepet või tegevust konkurentsivabadust kahjustavaks, kui sellega otseselt või kaudselt piiratakse kolmanda isiku kaubaturule pääsu.

Ülemisel kaubaturul on LP-i ja kirjastuste vahel sõlmitud kahte tüüpi lepingud, ainumüügitingimust sisaldavad lepingud ja tüüplepingud.

Ainumüügitingimust sisaldavad LP-i lepingud on sõlmitud […] AS-ga (01.07.2000, nr […]), […] AS-ga (01.07.2000, nr […]), AS-ga […] (01.07.2000, nr […]) ja AS-ga […] (01.07.2000, nr […]), millega:

“Väljaandja kohustub teostama lepingu lisas märgitud väljaannete üksikmüüki ainult LP-i vahendusel”;

LP-i lepingud […] AS-ga (01.01.2000, nr […]) ja […] AS-ga (10.01.2000, nr […]), millega:

“Väljaandja kohustub müüma väljaannet ainult LP-i vahendusel. Väljaandja tohib müüa väljaannet levidele ja müügipunktidele ainult kirjalikul kokkuleppel LP-ga”;

LP-i leping AS-ga […] (31.08.2000, nr […]), millega:

“Väljaandja kohustub teostama lepingu lisas märgitud väljaannete üksikmüüki ainult LP-i vahendusel. Muud üksikmüügikampaaniad viiakse läbi poolte vastastikusel kokkuleppel” ja LP-i leping AS-ga […] (01.07.2000, nr […]), millega:

“Väljaandja kohustub müüma väljaannet ainult LP-i vahendusel. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib väljaandja teostada hooajalist üksikmüüki “lehepoistele.””

Ülaltoodud kirjastuste ja LP-i vaheliste lepingute osundatud tingimusest tulenevalt toimub nende ettevõtjate poolt kirjastatavate perioodikaväljaannete müük ainult läbi LP-i. Sellise ainumüügitingimusega piiratakse väljaandja vabadust valida ettevõtjat, kelle kaudu teostada enda perioodikaväljaannete üksikmüüki. Kuna sellise ainumüügitingimuse olemasolu piirab teiste hulgimüüjate kaubaturule pääsu, on selle tingimuse puhul tegemist KonkS § 4 lg 1 p-s 4 sätestatud keelatud kokkuleppega.

KonkS § 7 lg 1 kohaselt on grupierandiks rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse antud luba sõlmida KonkS §-s 6 sätestatud tingimustele vastavaid teatud ühte liiki konkurentsivabadust kahjustavaid või kahjustada võivaid kokkuleppeid. Lepingud LP-i ja kirjastuste vahel vastavad Vabariigi Valitsuse 23.märtsi 1999 määruse nr 111 lisas nr 3 “Grupierand ainuõiguslike turustuskokkulepete suhtes” toodud tingimustele.

Vastavalt KonkS § 7 lg 3 p-s 2 sätestatule ei kohaldu grupierand kokkulepete suhtes, kui kaubaturul, mida antud kokkulepe mõjutab, praktiliselt puudub konkurents kokkuleppepoole või poolte jaoks ühiselt. Järelikult ei saa nimetatud lepingutele kohaldada grupierandi määrust, kuna LP-i turuosa on ligikaudu 88%.

 

Lähtudes eeltoodust on LP-i ja kirjastajate vahel sõlmitud lepingud ainumüügitingimuse osas käsitatavad KonkS § 4 lg 1 p-s 4 sätestatud keelatud kokkulepetena ja tegemist on õiguserikkumisega.

Käesoleva juhtumi menetlemise käigus tegi LP Konkurentsiametiga koostööd ja muutis konkurentsivabadust kahjustavad ainuõiguslikud tingimused LP-i ja kirjastajate vahel sõlmitud lepingutes.

Ülemisel kaubaturul on kirjastuste ja LP-i vahelistes tüüplepingutes AS-ga […] (01.01.2000, nr […]), AS-ga […] (01.01.2000, nr […]),[…] AS-ga (01.01.2000, nr […]),[…](01.01.2000, nr […]),[…] OÜ-ga (01.01.2001, nr […],[…] AS-ga (01.01.2000, nr […]) punkt ([…]), millega “Väljaandja kohustub mitte müüma lepingu lisas märgitud väljaannet/väljaandeid LP-ga lepingulistes suhetes olevatele müügikohtadele.”

Alumisel kaubaturul on LP-i ja jaemüüjate vahelistes tüüplepingutes OÜ-ga […](04.09.2000, nr […]), AS-ga […] (21.01.2000, nr […]), AS-ga […] (21.01.2001, nr […]), AS-ga […](29.02.2000, nr […]), OÜ-ga […] (30.05.2000, nr […]), OÜ-ga […] (30.05.2000, nr […]) punkt ([…]), millega “Müüja ei võta müüki käesoleva lepingu kehtivusajal lepingu lisas loetletud kaupu kolmandatelt isikutelt ega teosta hulgimüüki kolmandatele juriidilistele isikutele.”

Mõlemad eeltoodud tüüplepingutingimused on nii ülemise kui alumise kaubaturu ettevõtjate lepingutesse viidud eesmärgiga tagada jaemüüjatele riskivaba perioodikaväljaannete müük, mis seisneb järgnevas: müügipunkti poolt müümata jäänud perioodikaväljaannete eksemplarid võetakse LP-i poolt tagasi ja jaemüüja nende eest ei maksa. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist konkurentsivabaduse kahjustamise eesmärgiga. Tüüplepingute nimetatud tingimused soodustavad paljude perioodikaväljaannete üheaegselt müügil olekut, mis tagab võimaluse konkureerida vabalt mitmetele perioodikaväljaandjatele. Juhul, kui jaemüüja saab ühte väljaannet kahelt erinevalt ettevõtjalt üheaegselt ja samadel tingimustel, st tagastusõigusega, on jaemüüjal võimalus tagastada müümata jäänud perioodikaväljaande eksemplarid ainult ühele ettevõtjale, millest tulenevalt see ettevõtja kannab majanduslikku kahju ja tagajärjeks on konkurentsivabaduse moonutamine.

Samas ei takista tsiteeritud tüüplepingutingimused ettevõtjatel hulgimüüki teostada kuna nad võivad sõlmida LP-ga hulgimüügilepingu, mis edasimüügikeeldu ei sisalda. Sellised lepingud on LP sõlminud näiteks OÜ-ga […] ja OÜ-ga […]. Hulgimüügilepingute tingimused erinevad jaemüügilepingute tingimustest.

Lähtudes eeltoodust ei ole LP-i tüüplepingud kirjastuste ja jaemüüjatega käsitatavad keelatud kokkulepetena KonkS § 4 tähenduses.

Kaubaturgu valitsev seisund

KonkS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et kaubaturgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Ettevõtjate vaheliste vertikaalsete suhete reguleerimisel arvestatakse üldjuhul [Euroopa Komisjoni määrus nr 2790/1999 “Asutamislepingu artikli 81(3) kohaldamine vertikaalsete lepingute ja kooskõlastatud tegevuste suhtes” (Official Journal L 336, 29.12.1999, lk 21-25); Euroopa Komisjoni märgukiri “Juhend vertikaalsete kokkulepete kohta”, 2000/C 291/01, pt 3, p 1 (Official Journal C 291, 13.10.2000, lk 1)] turguvalitseva ettevõtja turuosa turul, millel ta müüb lepingulisi kaupu või teenuseid. Käesolevas juhtumis arvestatakse LP-i turuosa alumisel kaubaturul, kus LP on müüjaks.

Konkurentsiametile laekunud andmete kohaselt moodustas 2000 aastal perioodikaväljaannete üksikmüügi käibest LP-i kaudu müüdav osa ligikaudu 88%, seega on LP nimetatud kaubaturul turguvalitsevat seisundit omav ettevõtja KonkS § 13 lg 1 tähenduses.

KonkS §-s 14 sätestatakse, et keelatud on kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt enda positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks, mis seisneb otseselt või kaudselt:

1) ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, sealhulgas kaupade põhjendamatu müümine alla omahinna, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust kaubaturul või tõrjub teda kaubaturult välja;

2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramises ostjate kahjuks;

3) võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste rakendamises erinevatele ettevõtjatele, pannes mõne neist sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda;

4) kokkuleppe sõlmimisel selliste tingimuste seadmises, mille kohaselt ühe kokkuleppe eelduseks on teine, esimesega mitteseotud kokkulepe, mida teine pool vaba valiku korral ei sõlmiks;

5) ettevõtja sundimises endaga või teise ettevõtjaga ühinemiseks või kokkuleppe sõlmimiseks või kooskõlastatud tegevuseks;

6) põhjendamatus keeldumises kauba müümisest teisele ettevõtjale;

7) müügi- või ostupakkumistel osalenud ettevõtjate ebavõrdses kohtlemises.

Alates tegevuse algusest on LP pakkunud jaemüüjatest lepingupartneritele sarnaseid tüüplepingutingimusi: mahahindlust […]-[…]%, mida arvestatakse müügipunktile perioodikaväljaannete käibemaksuta kaanehinnast ja mille suurus sõltub konkreetse müügipunkti müügikäibest, ning LP võtab tagasi kõik müügipunkti poolt müümata jäänud perioodikaväljaanded ja müügipunkt nende tagastatavate perioodikaväljaannete eksemplaride eest tasuma ei pea.

LP on sõlminud AS-ga […] ja AS-ga […] erinevate tingimustega lepingud, kuna nimetatud ettevõtjad teostavad ise LP-lt saadud perioodikaväljaannete logistikat. LP annab kõik perioodikaväljaanded üle ühes kohas ja ettevõtjad toimetavad need ise enda kasutuses olevatesse müügipunktidesse. Nimetatud lepingutes on mahahindluseks määratud […]-[…]%, mis on tavalisest suurem, samuti on eritingimustega lepingutes kindlaks määratud müümata jäänud perioodikaväljaannete eksemplaride tagastuspiir.

Jaemüüjatega sõlmitud tüüplepingutele lisaks on sõlmitud teatud ettevõtjatega ka hulgimüügilepingud (OÜ […], OÜ […]). Neid hulgimüügilepinguid võivad sõlmida soovi korral ka teised jaemüüjad.

Tüüplepingutest erinevate tingimustega lepingud AS-ga […] ja AS-ga […] on tingitud nimetatud ettevõtjate poolt teostatavast perioodikaväljaannete logistikast enda müügipunktidesse. Kuna ettevõtjad teostavad ise logistikat, siis on LP-l võimalik neile ettevõtjatele pakkuda suuremat mahahindlusprotsenti kui tüüplepingu sõlminud ettevõtjatele, kelle müügipunktidesse LP ise perioodikaväljaanded kohale viib.

Lähtudes eeltoodust ei ole LP rakendanud erinevaid tingimusi erinevatele ettevõtjatele võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel, kuna sõlmitud kokkulepped ei ole võrdväärsed, seega ei ole LP rikkunud KonkS § 14 p 3 nõudeid. Ei esinenud ka teisi asjaolusid, mis oleks langenud kokku KonkS § 14 p-des 1, 2 ja 4 kuni 7 sätestatud teokoosseisudega.

Lähtudes ülaltoodust ei ole LP-i tegevus käsitatav kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamisena KonkS § 14 tähenduses.

Arvestades kõike eeltoodut ja juhindudes käesoleval ajal kehtiva konkurentsiseaduse § 87 lg-st 2 ning 30.septembrini 2001.a kehtinud konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p-st 4 ja § 40 lg 3 p-st 2

otsustan:

lõpetada juhtumi nr 20/00 menetlemine õiguserikkumise tuvastamisega.

Käesolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul sellest teada saamisest või päevast, kui isik pidi teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik § 9).

Aini Proos

Tagasi