PEADIREKTORI ASETÄITJA

Otsus

Tallinn  07.01.2002 nr 2-L

Juhtumi nr 34/98 menetlemise lõpetamine

04.11.1998 alustas Konkurentsiameti peadirektori asetäitja käskkirjaga nr 58-u juhtumi nr 34/98, seoses AS-i Eesti Merelaevandus 22.10.1998 avaldusega, milles väidetakse, et AS Eesti Merelaevandus on sattunud rasketesse tingimustesse Läänemere transporditurul Põhjamaade ametiühingute nõuete tõttu, sest mittetäitmise korral ähvardatakse boikoteerida AS-i Eesti Merelaevandus laevu.

Juhtumi menetlemise eesmärk oli uurida AS Merelaevanduse konkurentsiolukorda Läänemere transporditurul tulenevalt Põhjamaade ametiühingute nõudmistest.

Avalduse sisu

Konkurentsitingimusi Läänemere laevandusturul on hakanud mõjutama ametiühinguorganisatsioonide vahelised kokkulepped. Mitmed kokkulepped on sõlmitud erinevate riikide ametiühinguorganisatsioonide vahel ning need on leidnud ka Rahvusvahelise Transporditöötajate Föderatsiooni (ITF) heakskiidu. Tähtsamad neist on ITF Ateena Poliitika, ITF Genfi Poliitika ja Põhjamaade (ametiühingute) Kokkulepe. Nimetatud dokumentides on näiteks sätestatud, et liinilaevanduses peavad ükskõik millise samal liinil töötava riigi laeva meremeeste palgad olema võrdsel tasemel liinigraafikus oleva kõige kõrgema palgatasemega riigi meremeeste palkadega. Nõudes nende tingimuste täitmist teistelt riikidelt tõrjutakse need ärikonkurentsist välja (boikotid ja muud aktsioonid), kuna nõudeid täita ei ole võimalik. Nimetatud nõue seab AS Eesti Merelaevanduse rasketesse tingimustesse Läänemere transporditurul, sest põhjamaade ametiühingud ähvardasid boikoteerida AS Eesti Merelaevanduse laevu, kui palgad ei viida vastavusse. Avaldaja palus selgitada ülalnimetatud dokumentide staatust Euroopa Liidu õiguskeskkonnas.

Toimunu kirjeldus

19.11.1998 teatas AS Eesti Merelaevandus Konkurentsiametile, et Taani töötajate ametiühing kavatseb boikotiaktsiooni AS Eesti Merelaevandus laevade vastu. Boikott Taanis toimub Soome Meremeeste Ametiühingu toetuseks. Samas palus AS Eesti Merelaevandus pöörduda Taani ja Soome konkurentsiametitesse nimetatud probleemi lahendamiseks.

03.12.1998 Rootsi Konkurentsiameti vastuses Eesti Konkurentsiametile teatati, et Rootsi konkurentsiseadus ei laiene tööandja ja töötaja vahelistele lepingutele, mis on seotud palkade ja töötingimustega. Ametiühingutele laieneb konkurentsiseadus vaid siis kui nad tegelevad majandusliku või ärilise tegevusega.

09.12.1998 Taani Mereameti vastusest Eesti Konkurentsiametile selgus, et Taani Mereamet on kompetentne ametiasutus, mis puudutab töö-ja sotsiaaltingimusi Taani lipu all sõitvatel laevadel, sest Taani konkurentsialane seadusandlus (ja ka vastav Euroopa Liidu seadusandlus) ei rakendu nende küsimuste osas. Üksikasjalikke töötingimusi puudutav Taani rahvuslik seadusandlus ei laiene üldjuhul võõrriigi lipu all Taani sadamaid külastavatele laevadele. Veelgi enam, Taani Mereamet ei reguleeri valdkondi, mis tavaliselt on kollektiivlepinguga kaetud nagu palgad ja töötunnid. Võõrriigi lipu all sõitvad laevad peavad aga vastama sellistele standarditele nagu ´SOLAS´, ´MARPOL´, ISM Code´ ja ´ILO konventsioon nr147´.

11.12.1998 ja 15.12.1998 alustati Helsingi sadamas kahele Helsingi – Muuga – Arhus liinil sõitvatele AS Eesti Merelaevandus kuuluvale kaubalaevale boikotti. Detsembris 1998 andis AS Eesti Merelaevandus asja arutamiseks Soome kohtusse, taotledes kohtuniku määrust boikoti lõpetamise kohta.

11.12.1998 Soome Konkurentsiameti vastuses selgitati, et Soome konkurentsiseadus ei laiene lepingutele, mis on seotud tööjõuturuga.

19.02.1999 tegi Soome esimese astme kohus eitava otsuse boikoti katkestamisest kohtumenetluse perioodiks.

16.04.1999 Vastavalt kollektiivlepingule tõstis Eesti Merelaevandus alates 1. aprillist meremeeste palkasid keskmiselt 5,5 protsenti.

14.06.1999 Eesti – Euroopa Liidu assotsiatsioonikomitee istungil esines Eesti pool üleskutsega moodustada töögrupp, mis tegeleks konkurentsitemaatikaga. Euroopa Liidu pool tõstatas Eesti laevade mereohutuse problemaatika.

30.06.1999 AS Eesti Merelaevandus esitas Euroopa Komisjonile kaebuse seoses Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu artikli 53 rikkumisega.

20.07.1999 Helsingi teise astme kohus ei muutnud ringkonnakohtu otsust, mille alusel oli möödunud aasta lõpul kahe Eesti kaubalaeva boikoteerimine Helsingi sadamas seaduslik. 

30.09.1999 esitas AS Eesti Merelaevandus kaebuse Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile võimaliku Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rikkumise kohta Finnlines Plc poolt.

14.02.2000 Euroopa Komisjoni IV peadirektoraadi hr Alexander Schaubi kiri Eesti Konkurentsiametile, milles selgitatakse AS Eesti Merelaevandus kaebuse uurimise seisu Euroopa Komisjonis. Kuna Euroopa Komisjonile on esitanud pöördumised mitmed Eesti ametiasutused, siis on Komisjon otsustanud anda neile pöördumistele ühise vastuse (kaasates mitmeid Komisjoni osakondi). AS Eesti Merelaevandus esitas kaks ametlikku kaebust Euroopa Komisjonile. Esimene kaebus hõlmas Euroopa Lepingu artikkel 53 rikkumist ning samuti väitis AS Eesti Merelaevandus, et Soome Meremeeste Ametiühing ja Soome Transporditöötajate Ametiühing on rikkunud Euroopa Ühenduste Asutamislepingu artikleid 5, 82 ja 86. Nimetatud kaebusega tegeleb Komisjoni transpordi ja energeetika peadirektoraat. Teine kaebus on Finnlines Group vastu, milles  väidetakse, et Finnline Group on kuritarvitanud oma domineerivat positsiooni ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 81. Viimase kaebusega tegeleb Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitika peadirektoraat, kuid samas on Komisjon jõudnud esialgsele järeldusele, et selleks et tõestada eelpool toodud rikkumisi, võiks kaebust uurida Soome Konkurentsiamet, kuna Soome Konkurentsiametil on suured kogemused sadamateenuste turu uurimisel. Seega kaalub Komisjon ettepaneku tegemist Soome Konkurentsiametile vastavalt Komisjoni määrusele koostöö kohta rahvuslike konkurentsiametitega.

06.03.2000 Euroopa Komisjoni IV Peadirektoraadi peadirektori hr Aleksander Schaubi kirjast Eesti Konkurentsiametile selgub, et kuigi ametiühingute tegevusel oli konkurentsi kahjustav mõju, kuna see takistas AS Eesti Merelaevandus konkureerimise võimalust teiste vedajatega Helsingi-Arhus ja Helsingi-Kopenhaagen liinidel, ei piisa ainult selle mõju olemasolust, et Euroopa Ühenduse konkurentsireeglid laieneksid. Küsimus on selles kas ametiühingud tegutsevad ettevõtetena või ettevõtete ühendustena Euroopa Lepingu artikkel 63 (1)(i) tähenduses (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 81(1) ).

Eesti ametiasutused on arvamusel, et ametiühingud selles juhtumis tegutsesid väljaspool ametiühingute valdkonda ning kaitsevad liikmete majanduslikke huve. Hr Schaubi kirjast järeldus, et ametiühingute tegevus mahub siiski traditsioonilise ametiühingute tegevuse alla. Konkurentsi Peadirektoraat seetõttu kahtleb, kas on mõtet eristada selles juhtumis ametiühinguliikmete “tööõigusi” ja “majanduslikke huve”. Seda arvamust toetab ka õiguspraktika, mis on toodud dokumendi “Estonian background information on the need to safeguard free copetition” allmärkustes 2 ja 3. Jacobs AG viitab “ kauplused, pangad, reisibürood või teised ärid” (Juhtum C-67/96) selgelt väljendab, et terminil “majanduslik tegevus” on teine tähendus kui Eesti ametiasutused on kujutanud.

17.01.2001 Euroopa Komisjoni otsus keelduda kaebuse menetlemisest juhtumis COMP/37.651 – ESCO v Finnlines and others. (Case COMP/37.651 – ESCO v Finnlines and others Decision rejecting the complaint made pursuant to Regulation 17). Komisjon leidis nimetatud otsuses, et Soome Konkurentsiamet on kõige pädevam uurima ja otsustama Eesti Merelaevanduse esitatud kaebuse üle. Lähtudes sellest asjaolust ja Komisjoni prioriteetidest, leidis Komisjon, et kaebus ei ole Ühenduse huvialas uurimise jätkamiseks ja seetõttu keelduti kaebuse menetlemisest.  

Järeldused

Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (RT II1995, 22-27,120 edaspidi: Euroopa Leping) artikkel 63 lõike1 kohaselt on alljärgnev ühildamatu Euroopa Lepingu korrektse toimimisega niivõrd, kui see võib mõjutada kaubavahetust Ühenduse ja Eesti vahel:

(i) kõik kokkulepped ettevõtete vahel, ettevõtete ühenduse otsused ning ettevõtete kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine, (ii) ühe või mitme ettevõtte poolt turguvalitseva seisundi kuritarvitamine Ühenduse või Eesti territooriumil tervikuna või osalisel osal sellest. Vastavalt Euroopa Lepingu artiklile 63 lõikele 2 tuleb kõiki käesoleva artikliga vastuolus olevaid tegevusi hinnata Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artiklites 85, 86 ja 92 toodud normide rakendamisest tulenevate kriteeriumide alusel.

Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vaheline Assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/99 28/04/1999, millega vastavalt artiklile 1 võeti vastu Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu artikli 63 lõike 1 punkt i, lõike 1 punkti ii ja lõike 2 rakendamiseks vajalikud eeskirjad.

Ettevõtjatele kehtivate konkurentsireeglite rakendamise eeskirjade artikkel 1 kohaselt juhtumeid, mis on seotud kokkulepetega ettevõtjate vahel, ettevõtjate ühenduste otsusega ning ettevõtjate kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine; või mis on seotud turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega kogu Ühenduse ja Eesti vahel, lahendatakse Euroopa Lepingu artikli 63 lõigete 1 ja 2 põhimõtete kohaselt. Sellisel juhul tegeleb nende juhtumitega Ühenduse poolt  Euroopa Ühenduste Komisjon (IV peadirektoraat) ja Eesti poolt Konkurentsiamet. Nende juhtumitega tegelemine kuulub Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Eesti Konkurentsiameti pädevusse Ühenduse ja Eesti vastavate õigusaktide sätete järgi, ka sellisel juhul, kui neid eeskirju rakendatakse väljaspool asjaomast territooriumi asuvate ettevõtjate suhtes.

Mõlemad ametiasutused lahendavad juhtumeid oma õigusaktide kohaselt. Asjaomasteks õigusaktideks ametiasutustele on Euroopa Ühenduste Komisjoni jaoks Euroopa Ühenduse asutamislepingu konkurentsireeglid, samuti Euroopa Söe-ja Teraseühenduse leping, sealhulgas teised konkurentsialased õigusaktid ning Eesti Konkurentsiameti jaoks Eesti konkurentsiseadus ja muud asjaomased õigusaktid. Seega annab Konkurentsiamet juhtumile hinnangu lähtudes Eesti konkurentsiseadusest. 

 

Konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232; edaspidi: KonkS) otstarve vastavalt KonkS § 1 lg 1 on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine.

 

Ametiühingute poolt oma liikmete õiguste kaitsmine ja õiguste kaitsel boikotiaktsioonide läbiviimine ei ole vaadeldav majandustegevusena, mille käigus konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks on loodud konkurentsiseadus. Konkurentsiseaduse otstarve ei ole kollektiivsete töövaidlustega seotud küsimuste lahendamine.

KonkS § 2 lg 1 kohaselt on konkurentsiseaduse subjektiks ettevõtja. Ettevõtjale rakendatavad sätted laienevad ka kaubaturul osalevale või ettevõtjate huvides tegutsevale mittetulundusühingule, sihtasutusele või teisele isikule. Seega rakendatakse konkurentsiseaduse sätteid isikule kui isik osaleb kaubaturul või tegutseb ettevõtja huvides.

Soome Meremeeste Ametiühing alustas Helsingi sadamas 11.12.1998 boikotti AS Eesti Merelaevandus kaubalaevade “Calibur” ja “Rakvere” vastu liinil Helsingi – Muuga – Arhus. Boikotiga liitus ka Taani meremeeste ametiühing.

Soome Meremeeste Ametiühing nimetas boikoti põhjuseks Eesti meremeeste madalat palgataset ning nõudis, et Eesti meremeeste palk Helsingi-Muuga-Arhus liinil tõstetaks samale tasemele Soome meremeeste palgatasemega.

Ametiühingud on vabatahtlikud isikute ühendused, mille eesmärgiks on töötajate töö, teenistus-ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud saavutavad oma eesmärke, olles sotsiaalpartneriks valitsusele, läbirääkijaks palkade ja muude tingimuste osas tööandjatega ning oma seaduslikus tegevuses on ametiühingud sõltumatud tööandjatest, nende ühendustest ja nende esindajatest, riigiasutustest ja kohalikest omavalitsusüksustest ning teistest organisatsioonidest. Ametiühingud ei tegele kaupade tootmise, teenuste osutamisega ega muu majandustegevusega, mistõttu ametiühingute puhul pole tegu kaubaturul tegutsevate isikutega. Kuna ametiühingud nõudsid Eesti meremeeste palga tõusu seoses Põhjamaade ametiühingute kokkuleppega, tegutsesid nad lähtuvalt ametühingu ülesandest kaitsta töötajate huve, sh töötajate palgatõusu.

Eesti Konkurentsiameti käsutuses olevatest materjalidest ei nähtu, et Soome Meremeeste Ametiühingud, nõudes Eesti meremeeste palgatasemete tõstmist, oleksid tegutsenud mõne ettevõtja huvides.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas juhtumis AS Eesti Merelaevandus laevu boikoteerinud Soome ja Taani meremeeste ametiühingud konkurentsiseaduse subjektid ja nende tegevusele konkurentsiseaduse sätted ei laiene.

Vastavalt Euroopa Komisjoni 17.01.2000 otsusele keelduda kaebuse menetlemisest juhtumis COMP/37.651 – ESCO v Finnlines and others, on AS Eesti Merelaevanduse 30.10.1999 Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse lahendajaks >Soome Konkurentsiamet.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232 ); § 40 lg 3 p 1 ja KonkS ( RT I 2001,56,332) § 87 lg 2

Otsustan:

Lõpetada juhtum nr 34/98 menetlemine õiguserikkumise mittetuvastamisega.

Aini Proos

Tagasi