PEADIREKTOR

Otsus

Tallinn  31.01.2002.a nr 9-L

Juhtumi nr 09/01 menetlemise lõpetamine
(TÜ Bitest/AS Petkam)

Menetlemise alustamine

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja 26.03.2001.a käskkirjaga nr 9-A alustati juhtumi nr 09/01 menetlemist ajaperioodil 01.10.1998.a kuni 30.09.2001.a kehtinud konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232; edaspidi ka KonkS) § 39 lg 1 p 1 alusel seoses tulundusühistu Bitest (edaspidi TÜ Bitest või avaldaja) 15.03.2001.a avaldusega, eesmärgiga kontrollida konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 väidetavat rikkumist AS Petkam poolt. Sellekohane teade avaldati 26. aprilli 2001.a ajalehe Äripäev lisas Ametlikud Teadaanded nr 16. Kolmandatelt isikutelt teavet ei laekunud.

Menetlemise subjekt

AS Petkam, äriregistri kood 10175367, Fosforiidi 8, 74114 Tallinn.

Faktilised asjaolud

Avalduses väidetakse, et AS Petkam kui loomulik monopol, omades raudteeinfrastruktuuri objekti haruraudtee näol, ei võimaldanud TÜ-l Bitest sõlmida haruraudtee kasutamise lepingut mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mistõttu tema tegevus oli vastuolus konkurentsiseadusega ning tuleb alustada juhtumi menetlemist KonkS  39 lg 1 p 1 kohaselt, järgmistel põhjustel.

01.12.1995.a sõlmisid AS Petkam ja TÜ Bitest lepingu, mille kohaselt TÜ Bitest andis AS-i Petkam kasutusse kaks 1000 m3 mahutit ning AS Petkam võimaldas TÜ-l Bitest kasutada tootmisvajadusteks tasuta AS-le Petkam kuuluvat haruraudteed. Lepingu p 4.4. kohaselt pikeneb leping automaatselt aasta võrra, kui lepingupooled ei ole üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist teineteist kirjalikult teavitanud lepingu katkestamisest.

TÜ Bitest 06.09.2000.a kirjadest nr 1946, 1947 ja 29.09.2000.a kirjast nr 2195 ning AS Petkam 13.09.2000.a ja 05.10.2000.a kirjadest nähtub, et 2000.a sügisel alustasid avaldaja ja AS Petkam läbirääkimisi lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning haruraudtee kasutamise uue lepingu sõlmimiseks. Avaldaja käsitles lepingu lõpetamise eeltingimusena haruraudtee kasutamise lepingu sõlmimist, kuid see on senini viibinud tingituna AS-i Petkam soovimatusest sõlmida leping mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

10.11.2000.a kirjaga nr 10/11/1 teatas AS Petkam, et lepingu kehtivus lõpeb 15.11.2000.a. Vastuseks avaldaja pakutud tariifidele tegi AS Petkam 16.11.2000.a kirjas ettepaneku kehtestada haruraudtee kasutamise eest tasu 73333.- krooni aastas ning tasu vagunite raudteel viibimise eest esimese 3 tunni jooksul 100 krooni vaguni eest, iga järgmise tunni eest tasu suureneks 50 krooni võrra. Nende tariifide ja tasude suurust põhjendas AS Petkam 19.12.2000.1 kirjas nr 19/12/2 nii, et kindlas summas aastatariif raudtee kasutamise eest sisaldab AS-i Petkam kulutusi haruraudtee remontimiseks ja hooldamiseks ning maamaksu vastava osa ning tunnitasu vagunite raudteel viibimise eest on AS-i Petkam kui raudtee omaniku tulu. Arvestusi nende kulude osas avaldajale pole esitatud, samuti pole põhjendatud, miks ületab tunnitasu vagunite eest märgatavalt teiste analoogilist teenust pakkuvate äriühingute tasusid, sh AS Eesti Raudtee tasusid. Seega nõuab AS Petkam ilma igasuguste majanduslike põhjendusteta avaldajalt ebamõistlikult suure tunnitasu tasumist. See on käsitletav ebamõistlike ja diskrimineerivate tingimuste esitamisena KonkS § 18 lg 1 p 1 mõttes. 12.01.2001.a kirjas nr 81 tegi avaldaja vastuettepanekud ja juhtis AS-i Petkam tähelepanu asjaolule, et tema poolt peale surutavad lepingu tingimused on ebamõistlikud ja diskrimineerivad ning sellest tulenevalt vastuolus KonkS § 18 lg 1 p 1.

Konkurentsiametile esitatud avalduses palus TÜ Bitest esindaja vandeadvokaat A.Pohla alustada avalduse alusel juhtumi menetlemine ning rahuldada avaldus, tehes AS-le Petkam kohustuslik ettekirjutus haruraudtee kasutamise lepingu sõlmimiseks TÜ-ga Bitest mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

Avaldaja esindaja vandeadvokaat A.Pohla esitas 04.04.2001.a kirja nr 848 Teede- ja Sideministeeriumile, millest nähtub avaldaja seisukoht sellest, et Kroodi 2 kütusemahutite juurde viiva haruraudtee üheks osaks on kütuse mahalaadimisrajatised, sinna juurde kuuluvad maa-alused mahutid ning mahutite juurest kütusehoidlatesse viivad torujuhtmed.

Alates 01.05.2001.a ei võimalda AS Petkam avaldajal haruraudteed kasutada.

AS-le Petkam kuuluvat haruraudtee kasutamist vajab avaldaja oma igapäevaseks majandus- ja tootmistegevuseks bituumenitsehhis Kroodi 2, Maardus, millist avaldaja kasutab 30.06.1992.a Harju Teedevalitsusega sõlmitud riigivara rendilepingu alusel. Bituumenitsehhi hooned, rajatised, seadmed ja kommunikatsioonid paiknevad mõlemal pool AS-le Petkam kuuluvat haruraudteed. Ainus võimalus avaldajal oma tegevust senisel kujul jätkata ilma põhjendamatuid lisakulutusi kandmata on AS-le Petkam kuuluvat haruraudteed kasutades, sh bituumenibaasis hoitava ja töödeldava kütuse transportimiseks, kusjuures kogu bituumenibaasi mehhaanika on rajatud raudteetranspordi kasutamise võimalikkust silmas pidades. Vastavalt riigivara rendilepingule on TÜ Bitest kohustatud riigi poolt tellimuse saamisel müüma bituumenit. See osutub aga võimatuks tootmisbaasi toorainega varustamise võimatusel raudteetransporti kasutades. AS Petkam on ainsaks ettevõtjaks konkreetses regioonis, kelle omandis on infrastruktuur (haruraudtee), mida TÜ-l Bitest ei ole võimalik ega ka majanduslikult otstarbekas dubleerida. See annab AS-le Petkam võimaluse dikteerida TÜ-le Bitest ebasoodsaid ja diskrimineerivaid tingimusi, kuna nendest keeldumise korral ei ole TÜ-l Bitest võimalik oma majandustegevust jätkata. See nähtub Maardu Raudtee AS-i 27.02.2001.a kirjast nr 128, mille kohaselt Maardu Raudtee AS-i poolne TÜ Bitest teenindamise uuesti alustamine (pärast 30.04.2001.a kella 23.59) on võimalik koheselt pärast AS-lt Petkam loa saamist läbisõiduks AS Petkam omanduses olevast raudtee infrastruktuurist. Avaldaja seisukohalt tuleneb eeltoodust, et AS Petkam on haruraudtee omanikuna loomulik monopol KonkS § 16 lg 1 tähenduses, mille kohaselt loomulik monopol on ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi.

Kuna AS Petkam on haruraudtee omamisega väidetavalt loomulikku monopoli omav ettevõtja, siis KonkS § 18 lg 1 p 1 järgi peab ta lubama teistele ettevõtjatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenusega varustamise või nende müügi eesmärgil. KonkS § 18 lg-s 2 märgitud asjaolusid, millistel loomulikul monopolil on võimalik keelduda teistele ettevõtjatele juurdepääsu lubamisest oma võrgustikule või infrastruktuurile, käesoleval juhul ei esine.

TÜ Bitest ei ole Konkurentsiametile saadetud avalduses käsitlenud teisi bituumenibaasi vahetus läheduses asuvaid haruraudteid.

AS-i Petkam 20.04.2001.a vastuses nr 68 Konkurentsiameti 05.04.2001.a teabenõudele    nr 6-1/310 juhiti tähelepanu asjaolule, et peale AS-i Petkam haruraudtee on TÜ Bitest poolt renditud maatüki naabruses veel mitmed haruraudteed, mistõttu AS Petkam ei loe end loomulikuks monopoliks KonkS § 16 mõttes.

1993.a oktoobris ostis AS Petkam RVAS-lt Eesti Fosforiit haruraudtee pöörme 1/9 R-50 ja  haruraudtee nr 26 R-43, pikkusega 420 meetrit. Muud vara  haruraudtee ostu-müügiga ei omandatud. AS Petkam ostetud haruraudtee läbib Harju Teedevalitsuse territooriumi. Haruraudteel asub kaks kütuste laadimissõlme, millest AS Petkam ehitas oma territooriumil asuva sõlme välja 1993.a. Laadimissõlm on ette nähtud kergete naftasaaduste mahalaadimiseks. Teist sõlme kasutas TÜ Bitest tsisternidega saabunud naftasaaduste mahalaadimiseks. Viimatimainitud laadimissõlm on TÜ Bitest esindaja seletuse kohaselt ehitatud 50-ndate aastate paiku, kuulunud RVAS-le Eesti Fosforiit ning jäänud osaliselt AS Petkam ostetud haruraudtee ja maa ostueesõigusega erastatud teenindusmaa piiridesse.

Eesmärgiga hinnata ostetud haruraudtee keskkonnaseisundit ning teha kindlaks maapinnale tekitatud reostuse allikad, tellis AS Petkam Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt antud piirkonna pinnasereostuse uuringu. Uuring viidi läbi 2000.a märtsis. Uuringuga tehti kindlaks, et kõige enam reostatud ala asub TÜ Bitest poolt kasutatava naftasaaduste laadimissõlme ümbruses. Sealse piirkonna pinnase ülaosa oli naftasaadustega tugevalt reostunud ja ületas piirnormi tööstustsoonis 3….11 korda. Raudteeharu pinnasereostuse uuringu kohta koostati aruanne, mille koopia saatis AS Petkam  Konkurentsiametile  06.06 2001.a faksiga.

Uuringu tulemustest teavitas AS Petkam 07.04.2000.a kirjaga nr 76 TÜ-d Bitest. Kirjas mainitakse veel seda, et haruraudtee juurde kuuluv maatükk on kinnisturaamatusse  kantud ja kuulub AS-ile Petkam. Kuna AS Petkam kannab vastutust antud kinnistu keskkonnaseisundi eest, kohustatakse TÜ-d Bitest likvideerima laadimissõlme poolt tekitatud reostus ja sinna omavoliliselt püstitatud rajatised. Analoogilise sisuga meeldetuletusi on AS Petkam teinud veel kirjades nr 126 03.07.2000 ja nr 139 25.07.2000.

Uues haruraudtee kasutamise lepingus soovis AS Petkam fikseerida mitmeid laadimissõlme rajatiste ekspluatatsiooni ja looduskaitsega seotud küsimusi, kuid ka selles tekkis osapoolte vahel erimeelsusi nagu nähtub AS-i Petkam 20.04.2001 kirjast nr 68 Konkurentsiametile.

2001.aastaks oli AS Petkam arvestanud kulutusi haruraudteele kulukirjete lõikes kokku 267 532 krooni eest (käibemaksuta), mis sisaldas kulutusi investeeringuteks, raudtee hoolduseks, amortisatsiooniks,  maa eest tasumiseks jne.

Planeeritavaid veomahtusid arvestades eeldas AS Petkam, et nende kanda jääks 75% ja TÜ-le Bitest 25% kuludest, mis TÜ Bitest osas moodustanuks 69 043 kr aastas. Peale selle soovis AS Petkam saada iga vaguni raudteeharul viibimise eest täiendavalt omanikutulu 33 kr tund.

Juhtumi menetlemise algstaadiumis läbirääkimised jätkusid. TÜ Bitest esitas omalt poolt ettevalmistatud lepingu projekti ning 07.05.2001.a omavahelisele kohtumisele järgnevalt seisukohad 07.05.2001.a kirjaga nr 1136, millest olulisemad  momendid olid, et haruraudtee antakse TÜ Bitest kasutusse 10 aastaks, TÜ Bitest tasub 25% haruraudtee rekonstrueerimiseks tehtud kulutustest ja proportsionaalse osa muudest kaasnevatest kulutustest. AS Petkam esitas 16.05.2001.a kirjaga omad põhiseisukohad sõlmitava lepingu tingimuste kohta, millest toodi esile haruraudtee rekonstrueerimisega seotud küsimused, tasu infrastruktuuri kasutamise eest, tasu tsisternide haruraudteel viibimise eest ja lepingu kehtivusaja (5 aastat). Uus leping jäi sõlmimata, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet oluliste tingimuste osas, nagu näiteks lepingu kehtivuse aeg, tasu  iga raudteeharul viibiva vaguni eest jms.

Menetluse käigus selgunud asjaolud

Vestlustes AS Petkam ja Harju Teedevalitsuse esindajatega ning telefoni teel AS Maardu Raudtee ja AS Maardu Kivi esindajatega selgus, et sealses piirkonnas, täpsemalt Harju Teedevalitsusele kuuluva territooriumi lõunapoolsel küljel asuvad veel AS-le Maardu Raudtee, Harju Teedevalitsusele ja TÜ-le Bitest kuuluvad haruraudteed. TÜ Bitest ostis AS-lt Maardu Kivi haruraudtee vastavalt 17.02.2000.a ostu-müügi lepingule nr 12/13. Ärakirja nimetatud lepingust esitas Konkurentsiameti nõudmisel 12.06.2001.a faksiga  TÜ-d Bitest esindav advokaadibüroo Pohla & Hallmägi.

19.05.2000.a tutvus Harju Teedevalitsusele kuuluva haruraudtee tehnilise seisukorraga mitmete ametkondade esindajatest (Raudteeamet, Keskkonnainspektsiooni Harju osakond, Maanteeamet, Harju Teedevalitsus) koosnev komisjon, kes veendus, et mainitud haruraudtee on rahuldavas tehnilises seisukorras ja seda on võimalik kasutada. Kontrolli tulemuste kohta koostati akt.

AS Petkam omandis olevat haruraudteed kasutab AS Petkam ja kasutas kuni 01.05.2001.a TÜ Bitest, kellele saabuvad tsisternid vedelate naftasaadustega (heledad naftasaadused nagu autokütus, diislikütus, kütteõli ning tumedad naftasaadused nagu masuut). AS Petkam 17.05.2001.a faksis toodud andmete kohaselt saabus nende aadressil 1999.a 1955 tsisterni ja 2000.a 1380 tsisterni heledaid naftasaadusi.

Konkurentsiamet soovis ka TÜ-lt Bitest konkreetseid andmeid naftasaaduste laekumistest aastatel 1999 ja 2000, kuid TÜ-d Bitest  esindav advokaadibüroo Pohla & Hallmägi saatis vastuse kirjaga nr 1489  08.06 2001, mis sisaldas viidet TÜ Bitest bituumenitsehhi teoreetilise tehnoloogilise võimsuse kasutamisest, mida 2001.a on olnud võimalik rakendada kõigest 10-15% ulatuses, ning väidet, et laekunud kauba üle peetakse arvestust eelkõige rahaliselt, mitte koguseliselt.

AS Maardu Raudtee 12.09.2001.a vastusest nr 223 Konkurentsiameti 03.09.2001.a teabenõudele nr 6-1/616 nähtub, et kuigi 1999.a ja 2000.a AS Petkam haruraudtee kasutamisel takistusi ei olnud, olid TÜ-le Bitest tsisternidega saabunud naftasaaduste kogused suhteliselt väiksed, mis ei kinnita TÜ Bitest väidet raskustest tootmisvõimsuste maksimaalsel kasutamisel varasemal perioodil seoses juurdepääsuga haruraudteele, st enne 2001.aastat, mil Konkurentsiametil teadaolevalt ei olnud AS-l Petkam probleeme haruraudtee kasutamisel.

Vaidlusaluse haruraudteega on samuti seotud AS Maardu Raudtee majandustegevus, kes osutab mõlemale kliendile raudteeveoteenust ja toimetab ettevõtjatele kohale raudteetsisternidega saabunud naftasaadusi.

26.04.2001.a tutvusid Konkurentsiameti ametnikud olukorraga Maardus ja vestlesid AS-i Petkam ja TÜ Bitest esindajatega ning veendusid selles, et seal asub mitu haruraudteed.

Harju Teedevalitsuse haruraudteele on TÜ Bitest aadressil korduvalt saabunud tsisterne naftasaadustega ja toimunud kütuste mahalaadimine. See nähtub Harju Teedevalitsuse 22.05.2000.a kirjast nr 355 Teede- ja Sideministeeriumile. Harju Teedevalitsus on mitmel korral tutvunud TÜ Bitest tegevusega bituumenitsehhi territooriumil ja leidnud seal omanikuga kooskõlastamata tegevust. Näiteks koostas komisjon 10.10.1995.a akti, millest nähtub, et sellekohast taotlust esitamata on TÜ Bitest ehitanud elektriga köetava tehnoloogilise torustiku bituumenitsehhist lõunasse jäävast Harju Teedevalitsusele kuuluvast haruraudteest kuni reaktori hooneni, mis võimaldab naftasaaduste vastuvõttu mahutitesse. Tööde kohta puudus projekt ja muu dokumentatsioon, kuid rentnik on väitnud, et projektdokumentatsioon on koostamisel. Kommunikatsioonide ja rajatiste ehitamine tsehhi territooriumil võib toimuda üksnes Harju Teedevalitsuse ja TÜ Bitest vahelise kokkuleppe korral. Haruraudteel seisid komisjoni kohaloleku ajal ka tsisternid.

Konkurentsiameti pädevuses ei ole hinnangu andmine bituumenitsehhi territooriumil asuva terminali rajatiste tehnilisele seisukorrale, nende keskkonnaalastele, ohutustehnilistele jms normidele vastavuse kohta. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud küsimused juhtumis kajastatud.

AS-ga Petkam uue haruraudtee kasutamise lepingu mittesõlmimise tulemusena ei saa   TÜ Bitest alates 01.05.2001.a kasutada AS-le Petkam kuuluvat haruraudteed. Nimetatud perioodist alates on TÜ Bitest naftasaaduste mahalaadimine toimunud Harju Teedevalitsuse haruraudtee kaudu ja kuni 01. juulini 2001.a tühjendati seal üle 50 tsisterni nii kergeid kui ka raskeid naftasaadusi.

Harju Teedevalitsuse selgitused

02.05.2001.a toimus Konkurentsiameti ametnike kohtumine Harju Teedevalitsuse juhtkonnaga, kus Konkurentsiametile anti ülevaade suhetest ja probleemidest TÜ-ga Bitest peale rendilepingu sõlmimist ning 24 lehest koosnev dokumentide pakett Harju Teedevalitsust ja TÜ-d Bitest käsitlevast kirjavahetusest aastatel 1993-2000 koos Harju Teedevalitsuse bituumenitsehhi krundijaotusplaaniga.

Konkurentsiameti 14.05.2001.a teabenõudele nr 6-1/405 Harju Teedevalitsuse 25.05.2001.a kirjaga nr 416 A ning täiendusena 05.06.2001.a kirjaga nr 416 A  saadetud vastustest selgus järgmist.

AS Petkam haruraudtee ei ole kunagi kajastunud Harju Teedevalitsuse vara nimekirjas.

Harju Teedevalitsuse ja TÜ Bitest vahel sõlmiti 1992.a riigivara rendileping. Lepingu objektiks on Harju Teedevalitsuse bituumenitsehh. Lepingu kohaselt antakse TÜ-le Bitest rendile bituumenitsehhi hooned, rajatised, seadmed, kommunikatsioonid jne vastavalt lisale. Lepingu III osa p 3.1.2. kohaselt on rendile andja (Harju Teedevalitsus) kohustatud Eesti Vabariigi teedemajandusele vajaliku bituumeni tootmiseks kindlustama  rentnikku vajaliku tooraine ja materjalidega. See tähendab, et rentnik (TÜ Bitest) on bituumeni tootmiseks vajaliku tooraine muretsemise kohustusest vaba. Sama peatüki p 3.2.1. kohaselt on rentnik kohustatud tootma bituumenit perioodil, mil see on mõlemale poolele vajalik ja majanduslikult otstarbekas.

Alates 1. jaanuarist 1996.a, mil jõustus riigihangete seadus (RT I 1995, 54, 883, käesoleval ajal kehtiv redaktsioon on avaldatud RT I 2000, 84, 534) ei ole Harju Teedevalitsus TÜ-lt Bitest bituumenit ostnud, kuna bituumeni ost toimub riigihanke korras ja TÜ Bitest ei ole konkurssidel osalenud. Harju Teedevalitsuse kinnitusel saab Teedevalitsus teede remondil kasutatavates remondiagregaatides kasutada ainult bituumenemulsiooni, mida TÜ Bitest ei tooda bituumenitsehhis vajalike seadmete puudumise tõttu.

Harju Teedevalitsus avaldas 24.01.1996.a kirjas nr 1-12/67 Maanteeametile seisukoha, et talle ei ole TÜ Bitest toodang vajalik. Edasi nähtus kirjast, et Harju Teedevalitsuse revideerimisel on 1992.a TÜ-ga Bitest sõlmitud rendileping tunnistatud Riigikontrolli poolt Eesti Vabariigi seadustele mittevastavaks ning nõutud uue lepingu sõlmimist, mis on jäänud TÜ Bitest juhtkonna vastuseisu tõttu sõlmimata. TÜ Bitest nõustus küll täiendava kokkuleppe sõlmimisega mõnede lepingupunktide muutmiseks, kuid keeldus kategooriliselt uut lepingut sõlmima. Nõustuti sellega, et fikseeritud tähtaja asemel võiks leping olla küll tähtajatu, kuid TÜ Bitest ettepaneku kohaselt oleks tulnud selle lõpetamisest ette teatada kolm aastat, mitte üks aasta, nagu oli Teedevalitsuse ettepanek. Koopiad vastavatest dokumentidest on Harju Teedevalitsuse poolt Konkurentsiametile esitatud. Kuna Maardus asuv territoorium ei ole Harju Teedevalitsusele enam vajalik, oli Harju Teedevalitsus seisukohal, et bituumenitsehhi aluse maatüki võiks erastada.

Vabariigi Valitsuse 03.12.1996.a korraldusega nr 946-k tehti Teede- ja Sideministeeriumile ülesandeks müüa Harju Teedevalitsuse bituumenitsehh eelläbirääkimistega pakkumisel, alghinda määramata. Pakkumise võitjaks tunnistati AS Petkam pakkumine, kuid TÜ Bitest vaidlustas tulemuse kohtus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.11.2000.a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-157-00 tunnistati bituumenitsehhi ehitiste ja rajatiste ostu-müügileping seaduse olulise rikkumise tõttu tühiseks ja täitmisele mittekuuluvaks. Seega jäi nimetatud territoorium jätkuvalt Harju Teedevalitsuse valdusesse.

TÜ Bitest on Harju Teedevalitsuse haruraudtee juurde omanikuga kooskõlastamata püstitanud laadimissõlme, mille kaudu on ta juba 1995.aastast kütust maha laadinud ja teostab kütuste mahalaadimisi alates maist 2001.a ainult sealse haruraudtee kaudu.

Naftasaaduste laadimise sõlme väljaehitamine Harju Teedevalitsuse haruraudtee juurde eeldab kõigepealt selle projekteerimist, kooskõlastuste saamist keskkonna- ja muudelt ametkondadelt ja alles seejärel vastavalt oma võimalustele selline rajatis ehitada.

27.04.2001.a esitas TÜ Bitest taotluse Teede- ja Sideministeeriumile riigile kuuluva ja Harju Teedevalitsuse valduses oleva Maardu bituumenitsehhi ostuks.

14.09.2001.a sõlmiti Teede- ja Sideministeeriumi ja TÜ Bitest  vahel ehitiste ostu-müügi leping, mille tulemusena senini Harju Teedevalitsuse omandis olnud Maardu bituumenitsehhi vara, sh raudteeharu, läks üle uuele omanikule, TÜ-le Bitest.

Õiguslik hinnang

Vastavalt 1. oktoobril 2001.a jõustunud konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) § 87 lg-le 2 menetletakse juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne eelnimetatud seaduse jõustumist, juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi, seega antud juhul 30.septembrini 2001.a kehtinud konkurentsiseaduse järgi.

Konkurentsiseaduse § 40 lg 7 kohaselt lõpetatakse juhtumi menetlemine Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega, kui selgub, et sama asi on esitatud kohtu menetlusse.

Konkurentsiametile 04.01.2002.a esitatud materjalidest nähtub, et TÜ Bitest esindaja vandeadvokaat A.Pohla on 23.04.2001.a esitanud Harju Maakohtusse (edaspidi ka kohus) hagiavalduse rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise tühisuse tunnustamise nõudes ja 20.06.2001.a hagiavalduse täienduse lepingulise kohustise täitmisele sundimise nõudes.

Käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2/1-1547/01.

Võrreldes Konkurentsiametile esitatud avalduses ja kohtule esitatud hagiavalduses olevaid asjaolusid, väiteid ning seadusesätteid, millele tuginetakse, saab teha järelduse, et kohtusse on esitatud sama asi.

Mõlemal eelnimetatud juhul on vaidluse pooled TÜ Bitest ja AS Petkam.

Nii avalduse kui ka hagiavaldusega taotleb TÜ Bitest seda, et AS Petkam võimaldaks tal kasutada AS-le Petkam kuuluvat raudteeharu mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Konkurentsiametile ja Harju Maakohtule esitatu on erinevale sõnastusele vaatamata oma olemuselt kattuv, s.o et taotletakse keelata AS Petkam poolt haruraudtee kasutamise takistamise lõpetamist (taotlus uue lepingu sõlmimiseks või vana lepingu kehtivaks tunnistamiseks).

Hagiavalduses on lisaks tsiviilõiguslikele argumentidele sisuliselt korratud Konkurentsiametile esitatud avalduses toodud seisukohti. Samuti on viidatud konkurentsiseaduse § 16 lg-le 1 (loomuliku monopoli mõiste) ja § 18 lg 1 p-le 1 (loomulikku monopoli omava ettevõtja kohustus lubada teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile). Eelnimetatud viidetega konkurentsiseadusele on hageja, TÜ Bitest  põhjendanud oma väidet, mille kohaselt ei oleks AS Petkam tohtinud rendilepingut ennetähtaegselt lõpetada.

Kui sama asi on esitatud kohtu menetlusse, siis puudub Konkurentsiameti  pädeval ametiisikul õigus hinnata, kas tegemist on avalduses osundatud õiguserikkumisega või mitte ja riikliku järelevalve menetlus asjas tuleb lõpetada (Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr II-3/166/2000.a).

Lähtudes  eeltoodust ja juhindudes 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 87 lg-st 2 ja kuni 30.09.2001.a kehtinud konkurentsiseaduse § 40 lg-st 7

otsustan

lõpetada juhtumi menetlemine, kuna sama asi on esitatud kohtu menetlusse.

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist teada sai või pidi teda saama (halduskohtumenetluse seadustik § 9 lg 1).

Peeter Tammistu

Tagasi