PEADIREKTORI ASETÄITJA

                                   Ärakiri
  Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  30. 01. 2002 nr 6-L

Juhtumi nr 01/01 menetlemise lõpetamine

Menetlemise alustamine

Seoses Eesti Raadio kaebusega 10.01.2001.a nr 10 ja võttes aluseks konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) (RT I 1998, 30, 410; RT I 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232) § 39 lg 2 alustas Konkurentsiamet 22.01.2001.a peadirektori asetäitja käskkirja nr 1-A kohaselt juhtumi 01/01 menetlemist eesmärgiga kontrollida Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS tegevuse vastavust KonkS §-le 14. Sellekohane ametlik teade avaldati 08. veebruaril 2001 väljaandes Ametlikud Teadaanded nr 5. Kolmandatelt isikutelt teavet ei laekunud.

Menetlemise subjekt

Menetlemise subjektiks on Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS (edaspidi ERSK), reg. nr 10203566, Kristiina 15 Tallinn 15026.

Kaebuse sisu

Eesti Raadio (edaspidi ER) pöördumisega taotletakse Konkurentsiameti hinnangut ERSK telekommunikatsiooniteenuste tariifidele ning nende kujundamise põhimõtetele.

ERSK on ER pöördumise kohaselt kaubaturgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse § 13 tähenduses, mistõttu ER ei pea normaalseks olukorda, kus ettevõtja juhatusel on õigus iseseisvalt kehtestada telekommunikatsiooniteenuste tariife. Kuni 01.01.1999.a kehtestas ERSK-le elektersideteenuste piirtariifid teede- ja sideminister.

Eelnevatel aastatel on tariifide tõus olnud nii ER kui ka Eesti Televisiooni saatejaamadel protsentides enam-vähem ühesugune (…) %). Aastaks 2001 pakutav tariifide tõus ER-le on keskmiselt (…) % ja tunnitariifide osas koguni (…)%. Samuti on ER arvates alusetu väikeste automaatjaamade tariifide kuni kahekordne tõus.

ERSK jagas 1999.a põhjendamatult ümber oma eelmistel aastatel kujunenud püsikulud ja kuigi ER oli rahaliste vahendite kokkuhoiu eesmärgil loobunud kesk-ja lühilaine saatjatest, ei kujunenud sellest tulenevat säästu rohkem kui ainult üheks aastaks.

Kaebaja on seisukohal, et ERSK on kuritarvitanud oma turgu valitseva ettevõtja seisundit ja kehtestatud telekommunikatsiooniteenuste tariifid on ebaõiglase hinnakujunduse tõttu põhjendamatult kõrged.

Faktilised asjaolud

Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS

ERSK üldandmed

ERSK asutamise aluseks oli ringhäälinguseaduse muutmise seadus (RT I 1995, 83, 1437). ERSK moodustati riigiettevõtte Eesti Telekommunikatsioonid jagunemisel eraldumise teel ja kanti äriregistrisse 08.05.1997. a.

ERSK tegutseb Eesti telekommunikatsiooniteenuste turul maapealses saatevõrgus televisiooni- ja raadioprogrammide edastusteenuseid osutava operaatorina üleriigilise leviga ning omab selleks vastavalt 1979. aasta generaalplaanile välja ehitatud infrastruktuuri.

ERSK ringhäälinguseaduse kohaseks ja üheks põhikirjaliseks ülesandeks on tagada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide kvaliteetne vastuvõetavus kogu Eesti territooriumil.

1997. aastal võeti ERSK nõukogu poolt vastu esimene pikaajaline äriplaan, mis koostati aastani 2006. Äriplaani täpsustatakse igal aastal, samuti koostatakse lühiajalise tegevuse kava igaks eelolevaks finantsaastaks. Pikaajalise äriplaani kohaselt planeerib ERSK suuremahulisi investeeringuid, et moderniseerida olemasolevad saatevõrgud ja laiendada võrke.

Raadioprogrammide edastamiseks kasutatavatest saateseadmetest olid 2000. aastaks osa amortiseerunud. Samuti on vanad seadmed ebaökonoomsed (energiakulukad ja vajavad suuri kulutusi tagavaraosadele).

Lähema kümne aasta strateegia põhisuunad on 2000. aastal kinnitanud aktsiaseltsi nõukogu.

2000. aasta lõpul omandas ERSK  vähemusosaluse (49 %) Telediffusion de France. Eesti riigi omandisse jäi 51 % ERSK aktsiatest. Telediffusion de France on avaldanud arvamust, et Eestis vajaks väljaarendamist digitaalringhääling, kuid sellega paralleelselt jääb vähemalt 10 aastaks tööle praegu kasutatav analoogringhääling, mis vajab vähemalt pooles osas uuendamist. Telediffusion de France investeerib esimese 3 aasta jooksul Eesti ringhäälingusse 282 miljonit krooni (allikas: http://www.rhm.ee/uudised/uudised.html).

ERSK olulisemateks klientideks on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud televisiooni- ja raadiojaamad, kes kasutavad ERSK teenuseid oma programmide ülekandmiseks maapealsetes saatevõrkudes.

Teise grupi moodustavad ERSK-lt maste üürivad ettevõtjad, kasutades mastikohti enda saatevõrkude rajamiseks (kommertsraadiojaamad, mobiiltelefoniside, peilerside, raadioreleeliinid).

Eesti elanikkonna haaratus TV ja ringhäälingu programmidega seisuga 01.01.2000.a

Programm

Haaratus

%-des

ETV

99,82

TV 1

95,06

Kanal 2

94,80

TV 3

97,94

Vikerraadio 100 MHz alas

99,82

Raadio 2

99,78

Klassikaraadio

99,76

Raadio 4

96,61

ERSK finantsnäitajad

ERSKi majandustegevusele on iseloomulik see, et võrreldes realiseerimise netokäibega on ettevõttel varasid suhteliselt palju, s.o varade ringluskiirus on aeglane. Näiteks 2000. ja 2001.a finantsplaanides on netokäibeks prognoositud vastavalt 64,3 ja 67,2 mln kr, samal ajal varade summad planeeriti 198,2 ja 221,2 mln kr suurustena, seega nähti ette varade ringlussageduseks nendel aastatel 0,33 ja 0,30 korda.

Puhaskasumi suhteks netokäibesse oli 2000. aastal 25,5 % ja 2001. aastaks kavandati 19,0 %. Omakapitali puhastulukuse tasemeks (ROE) nendel aastatel kavandati vastavalt 7,15 % ja 6,3 %, tegelikud näitajad olid vastavalt 9,0 % ja 7,5 % (majandusalases kirjanduses, näiteks J. Alveri ja L.Reinbergi “Juhtimisarvestuses” on toodud suurte USAs börsil noteeritud ettevõtjate omakapitali puhasrentaabluse tasemeks 11-13 %). Seega on ERSKi puhul tegemist mõõdukate puhastulukuse tasemetega.

Pikemaajaline äriplaan näeb ette aastaks 2002 puhaskasumi osatähtsuse käibe suhtes arvestatuna 13,3%. Aastail 1995-1999 on investeeringute mahud olnud 9,8 kuni 32,2 mln krooni aastas. Ajavahemikul 2000. kuni 2004.a on seda taset ületavad mahud ette nähtud, sh. 2001.a 43,9 mln kr. Konkreetsetes majandustingimustes võis ERSK prognoosi kohaselt 2001.a investeeringute suurus aasta lõpuks ulatuda 39,8 mln kroonini (allikas: ERSK vastus teabenõudele 24.10.2001 nr 1218). Suurte investeeringute korral võivad võõrkapitali osatähtsus ja finantskulud suureneda.

Omakapital on pidevalt ja kiiresti kasvanud (aastail 1995 – 2000 kahekordseks). Osaliselt on see tingitud ERSK reorganiseerimise käigus varade väärtuse ja omakapitali osas tehtud muudatustest. Valdav osa kasumist on investeeritud. Võõrkapitali osatähtsus varade finantseerimisel on väga väike (1999.a 4,5 %, 2000. ja 2001.a prognoosides vastavalt 3,3 % ja 8,6 %) (allikas: ERSK majandustegevuse ülevaade. Konkurentsiametile 15.01.2001.a juhtumi eeluuringu käigus saadetud kirja nr 66 lisa).

ERSK põhivara väärtus algbilansis seisuga 08.05.1997.a (aktsiaseltsi moodustamisel) oli 143 mln krooni. Põhivara jääkmaksumuse hilisem suurenemine on tingitud investeeringutest. ERSK asutamisel ei muudetud raamatupidamislikke amortisatsiooni määrasid ( allikas: ERSK vastus teabenõudele 12.11.2001 nr 1308).

Seisuga 31.12.2000  oli ERSK põhivara soetusmaksumus 196,3 mln krooni, s.h hooned ja ehitised (…)mln krooni (sellest Tallinna Teletorn (…)mln krooni), mastid (…) mln krooni, saatjad (…)mln krooni ja antennid (…)mln krooni.

ERSK 2001. aasta eelarvestatud finantsplaan

Prognoositakse eelmise aastaga võrreldes netokäibe ja brutokasumi vähenemist.

Tegevuskulude osas on arvestatud oodatavate juurdekasvudega:

  •      elektrienergia maksumus (hindade pideva kõrgenemise tõttu),
  • saatjate varuosade kulu suureneb märgatavalt ja osaliselt on põhjuseks uute saatjate garantiiaja lõppemine,
  • amortisatsioonikulu suureneb ja selle põhjuseks on planeeritav suur investeeringute kasv,
  • muud tegevuskulud suurenevad mitmekordselt, põhjuseks omavalmistatud põhivara valmistamiskulud.
  • Ettevõtja ärikasumiks 2001. aastal oodatakse 13,2 mln krooni, mis on 17,0% vähem kui eelmisel aastal.

    Puhaskasumiks kujuneb 2001. aastal eelarve kohaselt 13,0 mln krooni ja seega toimub puhaskasumi vähenemine 3,7 mln krooni e 22,0%.

    ERSK varade maht suureneb 40,0 miljonit krooni e 20,3 % ja käibevara väheneb summas 18,9 mln krooni e 58,0 % vabade rahaliste vahendite arvel.

    Investeeringute kajastamisel 2001.a teenuste hindades on arvestatud kapitali kaalutud keskmise hinnaks 3,0%, mis on oluliselt madalam ettevõtte tegelikust kaalutud keskmise kapitali hinnast (13,9%). Kapitali kaalutud keskmises hinnas on arvestatud võõrkapitali hinnaga 10,0% ja omakapitali (s.h aktsiakapital ja muu omakapital) hinnaga 14,25%. (allikas: ERSK teabenõude vastus Konkurentsiametile 11.05.2001 kiri nr 534). ERSK hinnangul ei võimalda turuolukord rakendada kõrgemat hinda ja seda on ERSK arvates põhjustanud reklaamituru korrastamatus ning tihe konkurents ERSK klientide seas.

    ERSK eelarvestatud ja tegelikud ning aasta lõpuks prognoositud majandusnäitajad:

    (tuh.krooni)

    2001 a 10 kuu tegelik

    2001 a 10 kuu eelarve

    2001 prognoos

    2001

    eelarve

    Netokäive

         (…)

    (…)

    (…)

    (…)

    Puhaskasum

         (…)

    (…)

    (…)

    (…)

    Käive suurenes sideteenuste mahu kasvu tõttu. Puhaskasumit vähendab aasta lõpul asendatava põhivara likvideerimisest saadav kahjum (allikas: ERSK vastus teabenõudele 11.11.2001 nr 1308).

    ERSK teenuste hinnakujunduse metoodika, baastariifid, hinnamuutused

    Teede- ja sideminister kinnitas 22.12.1998. a viimast korda määrusega nr 68 ERSK poolt osutatavate elektersideteenuste piirtariifid. 15. 08. 2000.a määrusega nr 68 (RTL 2000, 92, 1424) tunnistas teede- ja sideminister õigusaktide vastuolu kõrvaldamiseks kehtetuks oma varasemad määrused:

    1. 03.08.2000.a määrus nr 63 “Teede- ja sideministri 22.12.1998. a määruse nr 68 kehtetuks tunnistamine”;
    2. 22.12.1998.a määrus nr 68 “ Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS poolt osutatavate elektersideteenuste piirtariifide kinnitamine”;
    3. 08. 03. 1997.a määrus nr 17 “ Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS poolt osutatavate elektersideteenuste tariifide kinnitamise korra määramine”.

    Teede- ja sideministri poolt ERSK tariife kinnitavate määruste kehtetuks tunnistamise järel kinnitab ERSK hinnakujunduse põhimõtted aktsiaseltsi nõukogu.

    ERSK ei muutnud 2000. aastal oma tariife. Viimase kahe aasta jooksul on toimunud elektrienergia hinna märgatav tõus, samas on aga elektrienergia maksumus ERSK poolt saatjateenuse osutamisel üks suuremaid kulusid. Valgjärve saatejaamas ER programmide edastamiseks kasutatava saatja Dozd-2 elektrienergia tegelik kulu moodustab arvestuste kohaselt 2001. aastal (…)% 1999. aastal kehtestatud tunnitariifist.

    ERSK poolt kasutatava elektrienergia maksumus 1993- 2001

    Aasta

    Kroon/   kWh

    1993

    (…)

    1994

    (…)

    1995

    (…)

    1996

    (…)

    1997

    (…)

    1998

    (…)

    1999

    (…)

    2000

    2001

    (…)

    (…)

    ERSK töötas 2000. aasta lõpuks välja uue hinnakujunduse ning hinnad hakkasid kehtima 01. jaanuarist 2001. Uue hinnakujunduse põhimõtteks on hindade kulupõhisus. Iga teenuse ühiku hind peab sisaldama ainult selle konkreetse teenuse osutamisega seotud vajalikke ja põhjendatud kulusid. Hindade koosseisu ei arvata allahindlust ega juurdehindlust. Erinevate teenuste hindade kalkuleerimisel ei kasutata teenustevahelist ristsubsideerimist.

    ERSK on teenuste tasude kalkuleerimisel lähtunud telekommunikatsiooniseaduse §-des 42, 50, 51 ja 53 sätestatust (allikas: ERSK teabenõude vastus Konkurentsiametile 19.01.2001 kiri nr 86).

    Hinnastruktuuri kohaselt koosneb hind kahest komponendist:

  • tasu telekommunikatsiooniteenuse tegeliku kasutamise eest;
  • tasu telekommunikatsiooniteenuse kasutamise võimaluse eest.
  • TV ja raadioedastusteenuse hind koosneb:

    1. Tunnihind – tasu ühe tunni tegeliku teenuse kasutamise eest
    2. Kuu baashind – tasu ühe kuu teenuse kasutamisvõimaluse eest, mis sisaldab:
    • saatja kasutamise maksumuse
    • raadiosagedusressursi kasutamise maksumuse
    • saatja koha maksumuse
    • antenni koha maksumuse.

    Teenuste hindade kalkuleerimisel kasutatakse lähteandmetena ettevõtja poolt koostatud pikaajalist äriplaani, lühiajalise tegevuse kavandamiseks koostatud eelarveid ja eelnevate perioodide finantsarvestuse andmeid. Nende andmete põhjal leitakse tegevuseks vajalike ressursside suurused, mis on aluseks teenuse hindade kalkuleerimisel.

    Toimub kaudkulude tegevuspõhine jaotamine läbi kaheetapilise protsessi. Selleks grupeeritakse  kulud kaheksasse põhigruppi (personal, hoonete ja masti remont ja hooldus, masinate ja seadmete remont ja hooldus, elektrienergia, valvekulud, muud tegevuskulud, teenindavate allüksuste kulud, üld- ja halduskulud), mis jagunevad omakorda alagruppideks.

    Kulude jaotamiseks tegevusele kasutatakse esimeses etapis ressursikäitureid (aeg, protsent, ruutmeeter, kWh), mis leitakse iga tegevuse puhul eraldi ja need mõõdavad tegevuse poolt tarbitava ressursi hulka.

    Tegevuste identifitseerimisel eristatakse kolme tegevusetaset:

  • teenuse ühiku tase - saatjate jälgimine ja kontroll,
  • teenuse toetuse tase –tehnoloogia arendus, elektrivarustuse ekspluatatsioon,
  • üldtegevuse tase – hoone, territooriumi, masti, fiidri- ja antennisüsteemi haldus; töökorraldus ja juhtimine; hoone, mast, seadmed, personal; teenindavad allüksused; üld- ja halduskulud.
  • Tegevuste kulude jaotamine kulu objektile toimub teises etapis. Kulu jaotamisel kuluobjektile kasutatakse tegevuskäitureid (eetritundide arv, aeg, saatjate arv, töötajate arv). Üld- ja halduskulud ning teenindavate allüksuste kulude jaotamisel kasutatakse astmelist meetodit, kuni kõikide teenindavate allüksuste kulud on jaotatud tootmisallüksustele.

    ERSK poolt senikasutatud hinnakujunduse metoodika kohaselt toimus kaudkulude jaotamine otse teenustele, uue metoodika kohaselt jaotatakse kaudkulud esmalt tegevustele ja seejärel kulu objektile vastavalt sellele, kui palju iga tegevus ning kulu objekt tarbib ettevõtja ressursse. Kulude jaotamisel on aluseks kulukäiturid ja suures osas on kulude mahulisel jaotamisel aluseks eksperthinnangud.

    Eelnimetatud põhjustel mõõdab ERSK teenuste hinnakujunduse uus metoodika oluliselt täpsemalt tegevuste ja seeläbi ka teenuste poolt tarbitavaid ressursse. Samadel põhjustel metoodika muutuste tõttu toimunud hinnamuutuste näiteid võib tuua ka välisettevõtjate kohta nagu OEM Corporation (Harvard Business Review , September- October 1998) ning Dayton Technologies LTD (Management Accounting, March 1996). (Allikas: eeluuringu käigus 18.01.2001 ERSK juhatuse esimehe ja finantsdirektori poolt antud suuliste selgituste kokkuvõte ja sellele lisatud materjalid).

    Masti kasutamiseks vajalike  kulude kogumi jaotamisel kulu objektidele on kulukäituriteks masti kõrgus ja antennide tuulekoormus, sest neist sõltuvad nii masti investeeringu suurus kui ka teenindamise kulud. Arvestades nimetatud kulukäitureid jaguneb kogum tervikuna kuluobjektidele järgmiselt: raadioteenus (…)% (sh ER ligi (…)%), televisiooniteenus (…)% ja muu teenus (…)%. Sellest kujuneb, et raadio- ja televisiooniteenuse vahekorraks on vastavalt (…)% ja (…)% (allikas: ERSK vastus teabenõudele 12.11.2001 nr 1308).

    Mastikulud on arvestatud kulu objektile (saatjale) ja see ei sõltu kliendist, kes antud seadet rendib oma programmi edastamiseks. ER kasutab igas suuremas mastis nelja saatjat koos antenniga. Televisiooniettevõtjatel on igal ettevõtjal üks saatja, mis on raadiosaatjatest märgatavalt suurema võimsusega ja kasutavad tunduvalt enam mastiressurssi, kui samas mastis olevad raadiosaatjad.

    Uuele hinnakujundusele eelnenud ERSK poolt tehtud analüüs näitas, et raadiovõrkude ekspluateerimine on ettevõtjale märksa kallim, kui oli arvestatud senistes hindades. Samuti selgus, et võrreldes senikasutatud hinnakujunduse metoodikaga oli saatjate tunnihindades sisalduv tööjõukulu olulisel määral alla hinnatud.

    Raadioprogrammid olid 2000. aastal eetris 24 tundi ööpäevas ning TV-programmid keskmiselt 16,2 tundi. Programmitootjate poolt 2001. aastaks planeeritud saatemahtude alusel kujuneb TV-programmi keskmiseks pikkuseks 16,3 tundi ööpäevas. Seega ületab raadioprogrammi ööpäevane maht TV-programmi keskmist mahtu 47%. ERSK tootmiskuludes sisalduvast tööjõukulust on (…)% seotud saatjate töö pideva jälgimise ja kontrolliga. Kuna tööjõukulu saatjate jälgimiseks ja kontrolliks sõltub väga olulisel määral saatja töö kestusest, s.t kliendi programmi mahust ning raadioprogrammi maht ületab tunduvalt TV-programmi mahtu, siis kajastub tunnihindade suurenemine tööjõukulu osas rohkem raadiosaatjate kuludes.

    ERSK rakendatud hinnad 2001.aastal

    06.märtsil 2001.a sõlmiti ERSK ja ER vahel leping nr/ER/-1-2001 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks raadioleviprogrammide väljastamisel ERSK saatevõrgu vahendusel. Nimetatud lepingu lisaga 3 kehtestati ERSK poolt ER-le osutatavate telekommunikatsiooniteenuste hinnad. Võrreldes lepinguga kehtestatud hindu 1999.aastal rakendatud hindadega (teede- ja sideministri 22.12.1998.a määrusega nr 68 kehtestatud hinnad) tõusid teenuse tunnihinnad, samas osade saatjate tunnihinnad ka langesid võrreldes 1999.aastaga (saatjad Narvas ja Haapsalus). Vastukaaluks teenuse tunnihindade tõusule langesid võrreldes 1999.aasta hindadega suurema osa saatjate kasutamise kuu baashinnad (saatjad Tallinna Teletornis, Valgjärvel, Koerus, Pärnus). Tallinna Teletornis oleva saatja VL-5000 baashind vähenes näiteks võrreldes 1999.aastaga ~24%. Aastal 2000 ERSK teenuste hinda ei muutnud. Arvestades nii tunni kui baashindade muutusi võrreldes 2000. aasta hindadega, sisaldus ERSK 06.11.2000 ER-le esitatud hinnaprojektis hindade suurenemise (…). ERSK ja ER vahel sõlmiti 06.03.2001 leping telekommunikatsiooniteenuse kasutamiseks, mis seisneb saatjateenuse kasutamises raadioprogrammide levitamisel. Lepingu sõlmimisel esitati ER-le hinnaprojekt (…) % hinnatõusuga võrreldes 2000. aasta hindadega. Hinna vähenemine toimus muutatustest Koeru ja Tartu saatejaamades ning eelarvestamisel tekkinud veast Valgjärve saatjate kasutamisel. Koeru saatejaamas vähendati aasta alguses ER programme edastavate 4 kW saatjate võimsust 2 kW-ni, mille tulemusena vähenes saatjate tunnihind ja saavutati (…)% kokkuhoidu võrreldes esialgselt ERSK poolt pakutud hinnatõusuga. Aasta keskel vahetati vanad saatjad uute vastu, mille tulemusena muutusid tunnihind ja kuu baashind. Seega vähenes esimesel juhul leviala ja teisel juhul paranes teenuse kvaliteet. Nimetatud muutusi ei saa käsitleda seetõttu otseste teenuse hinna muutustena, kuna tegemist on teenuse iseloomu muutusega.

    2000. aasta teenuste kogumaksumus ei ole üksüheselt võrreldav 2001. aasta teenuste kogumaksumusega kuna on toimunud teenuste kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne muutus. Ajavahemikul 01.01-31.05. 2000. aastal töötasid Kohtla-Nõmme saatejaamas ER programmide edastamisel 70 MHz sagedusalas ja uute 100 MHz sagedusalas kuus saatjat, seejärel ühe kuu jooksul töötasid paralleelselt kaheksa saatjat. Pärast programmide üleviimist uude sagedusalasse alates 01. juulist kuni aasta lõpuni töötas ER nelja programmi edastamiseks neli saatjat. Samuti lisandus 2000. aasta juunis  ERSK poolt ER-le osutatavale teenuste mahule Viljandi saatejaam nelja saatjaga.

    Eelarves ei olnud planeeritud RDS (programmist sõltuv või sõltumatu dünaamilise informatsiooni edastamine) teenuste kasv 2001. aastal nii suureks nagu see tegelikult kujunes ning seetõttu osutus teenuste tegelik rahaline maht tegelik hinnatõus 1,3% võrra suuremaks võrreldes eelarvelise mahuga.

    ER tasus jaanuar- mai 2001. aastal uute tariifide põhjal ERSK-le ER poolt tegelikult kasutatud saatjateenuse eest (…)% vähem kui 2000. aastal samal ajavahemikul. 2001. aasta kokkuvõttes tasus ER saatjateenuse kasutamise eest ERSK-le (…)% vähem, kui 2000. aastal. Seega saatjaseadmetele uue metoodika järgi tunni- ja baastariifide arvestusliku tõusuga ER-le ei kaasnenud kulutuste kasv teenuse tegelikul kasutamisel.

    ERSK lepingud saatjateenust kasutavate raadioettevõtjatega

    ERSK on sõlminud kõigi raadioprogrammide edastamise täisteenust ostvate ettevõtjatega lepingud. Lepingute objektiks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine raadioleviprogrammide väljastamisel ERSK saatevõrgu vahendamisel. Sõlmitud lepinguid ei saa käsitleda  võrdväärsetena ER-ga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga järgmistel põhjustel:

  • võrreldes kommertsraadiojaamadega on eriti oluline erinevus ER lepingus ERSK-le teenuse kvaliteedi osas esitatud nõuetes ja ERSK poolt sanktsioonide maksmise kohustustes;
  • lepinguliste hindade erinevust klientide osas põhjustavad veel seadmete komplekssus, raadiosagedustasu maksmise kohustus ja teenuse tehnilised parameetrid.
  • Teenuse tehnilistest parameetritest on olulisemad saatja tehniline olukord, antenni kõrgus ja antenni keerukus. Näiteks nelja paneeliga ja võimendusega antenn võtab tunduvalt rohkem mastiressurssi, kui üldjuhul kommertsjaamade kasutuses olevad lihtantennid (allikas: lepingute ja arvete koopiad ning ERSK vastus teabenõudele 24.10.2001 nr 1218).

    Eesti Raadio

    ER on ringhäälinguseadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgid on reguleeritud sama seadusega.

    ER on Euroopa Ringhäälingute Liidu liige ja osaleb selle raames paljudes projektides.

    Vikerraadio on ER põhiprogramm, mis pakub kuulajatele ööpäevaringselt igakülgset informatsiooni ja meelelahutust. Selle programmi ettevalmistamisel on oluline osa ER regionaalsetel stuudiotel.

    Raadio 2 on samuti ööpäevaringselt eetris olev nooremale ja keskealisele kuulajaskonnale orienteeritud programm.

    Klassikaraadio võimaldab ööpäevaringselt kuulata raadiost klassikalist muusikat. Klassikaraadio vahendab ka uudiseid ning kultuurisaateid.

    Raadio 4 on ööpäevaringselt kuulatavaim venekeelne programm Eestis, aga ka Soomes ja Lätis.

    ER on kokkuhoiu eesmärgil 1997. aastast alates loobunud kulukatest kesklainesaatjatest ja lõpetanud programmide paralleelse edastamise 70 MHz sagedusalas.

    ER poolt ERSK saatjate rentimine ajavahemikul 1992 - 2001

    Aasta

                       Sagedusala

     

    87,5 - 108

    66 - 74

    SW AM  -

    MV AM

    kokku

    1992

    1

    22

    17

    40

    1993

    3

    20

    12

    34

    1994

    7

    18

    12

    37

    1995

    8

    20

    12

    40

    1996

    19

    17

    12

    48

    1997

    24

    15

    12

    41

    1998

    27

     7

     0

    34

    1999

    33

     6

     0

    39

    2000

    39

     2

     0

    41

    2001

    41

     0

     0

    41

    Kasutatavate saatjate üldarv on kahel viimasel aastal ühesugune ja samal tasemel 1997. aastaga.

    ER eelarved ja tegelikud levikulud ERSK saatjate kasutamisel 1998 - 2000

    Aasta

    Eelarve

    Tegelik

    1998

    (…)

    (…)

    1999

    (…)

    (…)

    2000

    (…)

    (…)

    2001

    (…)

    (…)

    Allikas: ER 09.01.2001 kiri nr 31- lisad ja ERSK 17.01.2002 vastus teabenõudele.

    Eeltoodud tabelist nähtub, et ER tegelikud kulutused ERSK saatjate kasutamisel   on viimase kolme aasta jooksul pidevalt vähenenud. 1998. aastaga võrreldes vähenesid 2000. aastal ER tegelikud kulutused ERSK saatjateenuse tarbimisel. Kulude vähenemisel on osa ka ER-poolsele kokkuhoiupoliitikal (Laitse saatja sulgemine). 2001. aastal ER poolt tegelikult tarbitud ERSK saatjateenuse kogumaksumus vähenes võrreldes 2000. aasta eest ERSK-le tasutud teenuse tegeliku maksumusega 1% võrra. Hinnamuutuses oli sealjuures arvestatav osa ER ja ERSK läbirääkimiste tulemusena toimunud Koeru saatejaama 4 kW väljundvõimsusega ressursimahukate saatjate võimsuse vähendamine 2 kW-ni kuni uute saatjate paigaldamiseni samas mastis, mis vähendas kuu baasmaksumust ja tunnihinda (…)% võrra ning Tartu saatejaamas toimunud personali arvu vähendamine.

    ERSK poolt 2001. aastaks esialgne planeeritav ER-le osutatavate telekommunikatsiooniteenuste maksumus oli (…) krooni ehk hinnatõus võrreldes eelmise aasta tegelikkusega (…)% (allikas: ERSK kiri ER-le 06.11.2000 nr 1793). Teenuste hinna tõusuks 06.03.2001 sõlmitud lepingu järgi aga planeeriti ERSK poolt ER-le (…)%.

    ERSK saatjate võrk on arendatud lähtudes televisiooniprogrammide vastuvõtust, kus kasutatakse suunatud välisantenne. Raadiovastuvõtjatena on kasutusel siseantenniga varustatud vastuvõtjad ja äärealadel selliste vastuvõtjatega programmi vastuvõtu tagamiseks on ER tellinud ERSK-lt täiendavaid saatjaid.

    Oma sõltumatu saatevõrgu ideega on ER tegelenud alates 1994. aastast. Elekterside Inspektsioonis töötati välja optimaalne variant riiki katvast saatevõrgust.

    Sõltumatu saatevõrgu rajamine on siiani seisnud põhiliselt vahendite puudumise tõttu, sest riigieelarvest vastavaid vahendeid eraldatud ei ole (allikas: ER vastus teabenõudele 31.10.2001 kiri nr 190).

    Ülevaade Eestis tegutsevates eraõiguslikest raadiojaamadest

    Eesti ettevõtjatele, kes omavad eraraadiojaamu, väljastati Konkurentsiameti teabenõue 30.01.2001 kiri nr 6-1/102. Vastusena teabenõudele laekusid andmed kõigilt 16 ettevõtjalt, kellest mitmel on kaks või enam Eestis tegutsevat raadiojaama.

    Teabenõude vastustest nähtub, et eraraadiojaamad kasutavad põhiliselt oma saatjaid ja antenne, samas ei ole ühelgi neist üleriigilist leviala. Saatjate paigaldamiseks kasutatakse kõrghooneid, torne, AS-i Eesti Telefon ja mobiilsideoperaatorite maste ja saatjaid on paigaldatud ka ERSK mastidesse. ERSK-lt renditakse ka antenne, oma antenne paigaldatakse põhiliselt mobiilsideoperaatorite mastidesse, samuti renditakse teistelt ettevõtjatelt katusepinda antennide paigaldamiseks. Saatjate võimsused on üldiselt tagasihoidlikud. ERSK kasutab ER programmide kvaliteetseks edastamiseks tunduvalt suurema võimsusega saatjaid kui nendega võrrelda näiteks Kuku Raadio saatjat Tallinna Teletornis.

    Signaalide edastamiseks teise piirkonda kasutavad eraraadiojaamad ka kaabelliine, rentides neid sageli AS-lt Eesti Telefon, edastamiskulusid ei ole ettevõtjad arvestanud saatjakulude hulka. Eraraadiojaamad ei osuta saatjateenust teistele ringhäälinguettevõtjatele.

    Mitmete kulude osas ei peeta eraraadiojaamades täielikku eraldi arvestust saatjatega seotud kulude kohta.  Suures osas kajastuvad kulud kogu raadio tegevusega seotud kuludena.

    Juhtumi suuline arutelu

    Konkurentsiametis 27. augustil 2001 toimunud juhtumi suulisel arutelul olid ERSK esindajad ja Konkurentsiamet seisukohal, et hinnakujunduse kontrollimiseks oleks kasulik tellida erapooletu hinnaaudit, kuna kulude jaotamisel on suur osa eksperthinnangutel ja seetõttu ei ole hinnad eriti läbipaistvad. Seda seisukohta ei pooldanud ER esindajad, pidades ekspertide ja audiitorite hinnanguid subjektiivseteks. ER esindajad olid seisukohal, et võrdsetel alustel hinnakirjad annavad kõige suurema ülevaatlikkuse klientide võrdsetel alustel kohtlemisest. ERSK poolt teenuse hinnatõusuga seoses vähendas ER saatjate võimsust ja nad ei näe rohkem omapoolse täiendava kokkuhoiu võimalusi, ilma et kannataks kuulajad.

    Konkurentsiamet soovitas ERSK-l välja töötada oma põhiliste teenuste hinnakirja klientidele. See annaks klientidele kindluse, et ühesugustes tingimustes koheldakse kliente võrdselt. Võrgustiku ja kulude olulisel muutmisel tuleks kulude jaotus ümber vaadata ja uueks perioodiks uus hinnakiri teha.

    Juhtumi menetlemise käigus esitas ERSK Konkurentsiametile ja ER-le oma põhiliste teenuste hinnakirja, kus on näidatud raadioprogrammide edastamise hinnad põhisaatjate baasil, sõltumata sellest, kes neid saatjaid oma programmide edastamiseks kasutab (allikas: ERSK 24.09.2001 kiri nr 1090).

    Arvamus raadioprogrammide edastamisest maapealses saatevõrgus

    Tallinna Tehnikaülikooli raadio-ja sidetehnika instituudi emeriitprofessor Eduard Schults andis oma arvamuse raadioprogrammide edastamise kohta.

    Tehnilises mõttes saab kasutada programmide edastamiseks kahte varianti:

    1. Ühe saatejaamaga kaetakse väga suur ala. Saateantenn asub kõrgel ja kasutatakse suure võimsusega saatjat.
    2. Territooriumi katmiseks kasutatakse madaltihedate mastidega ja väikeste saatjatega võrgustikku.

    ERSK mastide paigutus tuleneb nende väljaehitamise ajaloost, kuna saatjate võrgustik valmis ENSV ajal ja vastavalt 1979. aasta generaalplaanile. Mastide ehitamise ajal puudusid vajalikes asukohtades sobivad kõrghooned ja ka teised sobivad mastid (mobiilside). Tänapäeval enam ei ehitataks Eestis samasuguse paigutusega maste. Tallinna Teletorn katab näiteks saatealaga osa Soome lahest. Omal ajal määras Leningrad-Tallinn raadioreleeliini ehitamine Narva, Kohtla-Nõmme ja Tallinna saatemastide asukoha Eesti põhjapiiril. Samuti esitas mastide ehitamisel oma nõuded asukoha suhtes Nõukogude Liidu lennuvägi. Leviga katmata jäi osa Kesk-Eestist, mis tingis hiljem Koeru saatemasti ehitamise.

    Üldjuhul saatejaamade arvu, paiknemise ja parameetrid määrab vastava saatevõrgustiku majanduslik otstarbekus.

    Raadioprogrammide edastamise sagedused on üldjuhul madalamad kui televisioonil ja seetõttu asuvad raadioprogrammide edastamise antennid mastides TV antennidest madalamal.

    Saatja piisaval võimsusel on katteala lähedane otsenähtavusalaga.

    ERSK lähtub rahvusvahelistest normidest, mis on kehtestatud ITU poolt mitukümmend aastat tagasi ja milles on arvestatud, et vastuvõtuantenn asub 10 meetri kõrgusel. Elektromagnetilise välja tugevust katteala määramisel mõõdetakse vastava mõõtetehnikaga.

    Madaltiheda võrgustiku puhul suureneb analoogsaatjate puhul kahtlemata edastamiseks vajalike sageduste arv. Digitaalraadio puhul saab ehitada võrgu, kus kõik saatjad töötavad samal sagedusel. Sideamet eraldab sageduste kasutamise load ja kooskõlastab sagedused naaberriikidega, keda need sagedused võivad häirida.

    Arvestades ringhäälingu digitaalset tulevikku, ei ole uue dubleeriva maapealse analoogvõrgu ehitamine enam otstarbekas.

    Õiguslik hinnang

    Kaubaturu piiritlemine

    Kaubaturg KonkS § 3 lg 1 kohaselt on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

    KonkS § 3 lg 2 kohaselt on Konkurentsiametil õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas.

    01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) § 3 lg 1 järgi on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

    Ringhäälinguseaduse § 21 lg 1 kohaselt kuuluvad avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide edastamiseks vajalikud saatjad ja saatjate võrgud ERSK-le, ja tema põhikirjaliseks ülesandeks on tagada avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide kvaliteetne vastuvõtu võimalus kogu Eesti territooriumil.

    Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ei oma ise programmide edastamiseks vastavaid saateseadmeid ning ilma ERSK edastusteenust kasutamata ei oleks nad võimelised levitama oma programme üle Eesti, mis on ringhäälinguseaduse kohaselt avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kohustus, kuigi neil puudub kohustus osta teenust ERSK-lt.

    ER kasutuses olevad sagedused on eraldatud niisuguse arvestusega, et ERSK mastide abil on tagatud kõigi nelja raadioprogrammi vastuvõtt kogu riigi territooriumil vastavalt ringhäälinguseadusele. Saatjate asukoha muutmisel oleks vaja ümber planeerida kogu raadiosageduste jaotus, mis võib omakorda põhjustada kogu riikliku sagedusplaani muutmise ja vajaduse uuteks kooskõlastusteks naaberriikidega.

    Juhtumi menetlemise käigus eraraadiojaamade kohta saadud andmete põhjal saab teha järelduse, et ükski neist ei oma enda saatjatega üleriigilist levi ja enda saatjate ning antennidega suudetakse kindlustada oma programmide levi kohaliku tähtsusega või mitmes Eesti administratiivpiirkonnas odavamalt kui ERSK edastusteenust kasutades. Osa eraõiguslike ringhäälinguettevõtjate saatjatest on paigutatud ERSK mastidesse, rentides saatjakohta ja üldjuhul kasutatakse siis ka ERSK antenni. Eraringhäälingu ettevõtjate saatjatest on suur osa paigutatud mobiilsidemastidesse, kus antennikoht on 70-80 meetri kõrgusel, samuti kasutatakse antennikohtade rentimiseks kõrghoonete katuseid.

    Mobiilsideoperaatorite mastid katavad tihedalt Eesti territooriumi, kuid mobiilsideoperaatorid on sageli arvestanud ERSK mastide asukohtadega ja rendivad ERSK-lt ise mastides antennikohti.

    Eraraadiojaamad edastavad oma programme suures ulatuses ise, kuid ei oma lisaseadmeid teiste ettevõtjate programmide edastamiseks, ning tasuta või tasulise teenusena edastamisteenust teistele ettevõtjatele ei osuta.

    Eelnevat arvestades on piiritletav kaubaturg käesolevas juhtumis telekommunikatsiooniteenusena maapealses saatevõrgus raadioprogrammide edastusteenuse osutamine kogu Eesti territooriumil.

    KonkS § 16 sätestab loomuliku monopoli mõiste. Loomulik monopol on ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi.

    01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sh loomulikku monopoli, omavaks ettevõtjat, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.

    ERSK tegutseb maapealses saatevõrgus selleks otstarbeks vastavalt välja ehitatud infrastruktuuri vahendusel raadioprogrammide edastamisteenuse kaubaturul ainsa ettevõtjana Eestis. Seega kuulub ERSK-le raadioprogrammide edastamisteenuse kaubaturul käibest 100%.

    ERSK-le kuulub ainsana kogu Eestit kattev raadioprogrammide edastamiseks vajalik infrastruktuur, s.o maapealne saatevõrk. Ilma vastava raadioprogrammide edastamise saatevõrgustikuta ei ole võimalik kuulajaile raadiosaateid edastada.

    Ühelgi teisel ettevõtjal Eestis ei ole ERSK-le kuuluva raadioprogrammide kvaliteetseks üleriigiliseks edastamiseks vajalikku maapealset saatevõrku dubleerivat infrastruktuuri. Arvestades sellise dubleeriva saatevõrgustiku väljaehitamiseks vajalike investeeringute mahtusid ja ringhäälingu digitaalset tulevikku, ei ole uue maapealse kogu Eestit saatealaga katva dubleeriva analoogvõrgu ehitusesse investeerimine enam ka majanduslikult ega tehniliselt otstarbekas. Samuti oleks uue analoogvõrgustiku loomisel takistuseks vajadus sellisel juhul kogu riigi ulatuses osaliselt või täielikult muuta sagedusplaani.

    Eeltoodust lähtudes on ERSK nii kehtinud kui kehtiva konkurentsiseaduse järgi käsitletav loomulikku monopoli, uue konkurentsiseaduse kohaselt ühtlasi olulist vahendit omava ettevõtjana, kuna tema omandis on infrastuktuur, mis annab talle turguvalitseva seisundi ning mida teistel ettevõtjatel pole ja mida ei ole ka otstarbekas dubleerida, kuid mille olemasoluta ei saa ER saateid edastada.

    KonkS § 13 lg 3 sätestab, et kaubaturgu valitsevaks ettevõtjaks on ka KonkS § 16 kohaselt loomulikku monopoli omav ettevõtja. Olulist vahendit, sh loomulikku monopoli, omav ettevõtja on turguvalitsevaks ettevõtjaks ka 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 13 lg 2 järgi.

    Kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kasutamine

    KonkS § 14 p 1 sätestab, et kaubaturgu valitseval ettevõtjal on keelatud oma seisundi otsene  või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, mis seisneb ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, sealhulgas kaupade põhjendamatu müümine alla omahinna, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust kaubaturul või tõrjub teda kaubaturult välja.

    01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 16 järgi on turguvalitseval ettevõtjal keelatud oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas otsene või kaudne ebaõiglase ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine (§ 16 lg 1).

    KonkS § 18 lg 1 p 1 kohaselt peab loomulikku monopoli omav ettevõtja lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil.

    Uue konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 seab analoogsed kohustused olulist vahendit omavale ettevõtjale.

    Määrusega 15. 08. 2000.a nr 68 tunnistas teede- ja sideminister õigusaktide vastuolu kõrvaldamiseks kehtetuks oma varasemad määrused, sealhulgas ka ERSK poolt osutatavate elektersideteenuste piirtariifide kinnitamise määruse, lähtudes seisukohast, et ERSK on oma hinnakujunduses vabalt tegutsev äriühing.

    Seega oli ERSK-l alates 2000.aastast võimalus ise oma teenuste hindu kehtestada. Vaatamata nimetatud asjaolule ERSK 2000. aastal teenuste hindu ei muutnud.

    ERSK töötas 2000. aasta lõpuks välja uue hinnakujunduse metoodika, mille kinnitas aktsiaseltsi nõukogu. Uue hinnakujunduse aluseks oli nimetatud metoodika põhjal hindade kulupõhisus. Iga teenuse ühiku hind pidi sisaldama ainult selle konkreetse teenuse osutamisega seotud vajalikke ja põhjendatud kulusid. Hindade koosseisu ei arvatud allahindlust ega juurdehindlust. Toimus kulude tegevuspõhine jaotamine. Suures osas oli kulude jaotamise mahtudel aluseks eksperthinnangud.

    Uut hinnakujundamise metoodikat hakkas ERSK rakendama 2001.aastast. Uue metoodika puhul ei kasutata teenuste hindade kalkuleerimisel teenustevahelist ristsubsideerimist. Teenuste tasude kalkuleerimisel võeti aluseks telekommunikatsiooniseaduse §-des 42, 50, 51 ja 53 sätestatud printsiibid, mis tagavad tasude läbipaistvuse. ER ja ERSK vahelisest kirjavahetusest tuleneb, et ERSK tutvustas uut hinnakujundamise metoodikat, sh teenustega seonduvaid kulutusi ja teenustasude arvestust, ER-le. Seega on ERSK poolt alates 2001.a 1. jaanuarist uue metoodika rakendamine kooskõlas KonkS ja 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustusega.

    Uue hinnametoodika rakendamisega langes ERSK esialgsete arvestuste kohaselt 2001.aasta kuu baashind võrreldes 2000. aastaga ER-le (…) % ja tõusis Eesti Televisioonile (…)%. Suurem tõus toimus raadioprogrammide edastamise tunnitariifide osas.

    Raadioprogrammide  edastamise tunnitariifid tõusid võrreldes televisiooniprogrammide edastamise tunnitariifidega enam raadioprogrammi suurema mahu tõttu. Raadioprogrammi ööpäevane maht ületab TV-programmi keskmist  mahtu 47%. Kuna ERSK tootmiskuludes sisalduvast tööjõukulust on (…)% seotud saatjate töö pideva jälgimise ja kontrolliga, siis on saatja tunnihinda lisandunud tööjõukulu mõjutanud enamalt jaolt just raadiosaatjate hindu võrreldes TV-saatjate hindadega.

    Tunnitariifide tõusu mõjutas oluliselt elektrihinna tõus (11%). Osade saatjate (näit. Dozd-2 Valgjärvel) tunnitariifist moodutab elektrienergia kulu (…) %.

    Samas vähenesid 06.03.2001.a sõlmitud lepingu nr/ER/-1-2001 lisas toodud hinnakirja kohaselt mitmete saatjate baashinnad. Seega kompenseeris suures osas saatjate baashindade langus tunnitariifide tõusu.

    ERSK mastikulud on arvestatud kulu objektile (saatjale) ja see ei sõltu kliendist, kes antud seadet kasutab. Mastikulu jaguneb kulukäiturite alusel järgmiselt: raadioteenused (…)% (sh ER ligi (…)%),   televisiooniteenused (…)% ja muud teenused (…)%. Seega kannab ER mastikuludest ligilähedaselt ¼, mida  ER on oma kirjas ERSK-le 27.11.1998 nr R-1-6/272 ka ise väitnud, leides, et ta ei peaks kandma mastikuludest mitte rohkem kui ¼. Üleriigilise ulatusega mastide võrgustikku üleriigilise levi kindlustamiseks kasutab tervikuna üksnes ER. Üleriigilise levialaga infrastruktuuri töökorras hoidmine põhjustab ERSK-le omakorda kulutusi, mis kohalikule eraringhäälinguettevõtjale väikese leviala kindlustamiseks ei ole vajalikud.

    Esialgse, 06.11.2000 hinnaprojekti kohaselt ERSK poolt 2001. aastaks planeeritav ER-le osutatavate telekommunikatsiooniteenuste maksumuse hinnatõus (…)% oli võrreldav eelmiste aastatega. Läbirääkimiste ja sellega kaasnenud Koeru mastis saatjate võimsuse vähendamise tulemusena vähenes hinnatõus 06.03.2001 lepingu sõlmimisel ja hinnasuurenemiseks planeeriti (…)%.

    2001. aastal teenuste tegelik maksumus, kujunes (…)% võrra väiksemaks, kui see oli 2000. aastal (allikas: teenuste eest tasutud arved ja ERSK teabenõude vastus 18.01.2001). Seega saatjaseadmetele uue metoodika järgi tunni- ja baastariifide arvestusliku tõusuga ER-le ei kaasnenud kulutuste kasv teenuse tegelikul kasutamisel.

    Eelkirjeldatud asjaolude põhjal saab järeldada, et ERSK ei ole rakendanud ega kehtestanud ER-le 2001. aastal ebaõiglasi või ebamõistlikke teenuse hindu. Planeeritav hinnatõus oli tingitud elektrihinna tõusust, investeeringute tegemise vajadusest ning inflatsioonist. Teenuse hindade tõstmist esialgse projekti kohaselt 5,7% võrra ei saa pidada liiga kõrgeks või ebaõiglaseks, sest 2000. aastal teenuse hindu ei muudetud.  ER kaebuse andmetel on ka varasemad tariifide tõusud olnud 5-6 %. Samas tasus ER 2001. aastal ERSK-le teenuste eest isegi vähem kui 2000.aastal.

    KonkS § 14 p 2 kohaselt on kaubaturgu valitseval ettevõtjal keelatud oma positsiooni ärakasutamine tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramisel ostjate kahjuks. Sama keeld sisaldub ka 01.10.2001.a jõustunud konkurentiseaduse § 16 p-s 2.

    ERSK ei ole oma tegevuses eeltoodud piiranguid kasutanud. ERSK 1995-1999.aasta investeeringute mahud on olnud 9,8 kuni 32, 2 mln krooni aastas. Ajavahemikul 2000.- 2004. ettenähtud investeeringud on veelgi suuremad. Samuti ei ole ERSK piiranud ER-le edastamisteenuse osutamist või takistanud juurdepääsu oma saatevõrgustikule (KonkS § 18 lg 1 p1).

    KonkS § 14 p 3 sätestab kaubaturgu valitsevale ettevõtjale keelu võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste rakendamises erinevatele ettevõtjatele, pannes mõne neist sellega kas soodsamasse või ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Ka 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 16 p 3 järgi on turguvalitsevale ettevõtjale keelatud võrdväärsete kokkulepete sõlmimisel erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsamasse konkurentsiolukorda.<

    ERSK ja ER ning ERSK ja tema edastamisteenust kasutavate eraõiguslike raadioettevõtjate vahelisi lepinguid ei saa pidada võrdväärseteks, kuna lepingutes sisalduvad tingimused (teenuste komplekssus, kvaliteedinõuded, raadiosagedustasu maksmise kohustus, teenuse tehnilised parameetrid, äririskide kandmine, sanktsioonide maksmise kohustus) on erinevad. Lepingutes sätestatud tingimused saatjateenust kasutavate klientidega on oluliselt erinevad just teenuse kvaliteedi osas esitatud nõuete ja ERSK poolt makstavate sanktsioonide osas, mis tingib ER tarbeks teenuse reserveerimise ja sellekohased investeeringud.

    ERSK lepingud ER-ga ja Eesti Televisiooniga ei ole samuti võrdväärsed, kuna neile müüdava saatjateenuse osutamisel kasutatakse täiesti erinevaid seadmeid.

    Kuna ERSK poolt klientidega sõlmitud lepinguid ei saa pidada võrdväärseteks kokkulepeteks, siis ei ole ERSK oma tegevusega pannud toime ei KonkS § 14 p 3 ega 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 16 p-s 3 sätestatud tegevust.

    Kuna ERSK klientidega sõlmitud kokkulepped teenuse osutamiseks (kasutatavad seadmed, teenuse kvaliteet jne) ei ole võrdväärsed, on põhjendatud ka erinevate hindade kasutamine, millega neid teenuseid osutatakse. Erinevate hindade kasutamist sisult erinevate teenuste puhul ei saa ühtlasi pidada ettevõtjate diskrimineerimiseks KonkS ja 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 mõttes.

    KonkS § 14 p-des 4-7 ja 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse § 16 p-des 4-6 kirjeldatud teokoosseisudele vastavaid tegevusi (ühinemisele (koondumisele) või lepingu sõlmimisele sundimist, lisakohustuste seadmist, müügi-või ostupakkumist jne) ERSK käitumises, Konkurentsiameti käsutuses oleva materjali põhjal, ei esinenud.

    Seega ei ole ERSK 2001. aastal kuritarvitanud oma kaubaturgu valitsevat seisundit ega rikkunud loomulikku monopoli ja olulist vahendit omava ettevõtja kohustusi.

    Lähtudes eeltoodust ja arvestades kuni 01. oktoobrini 2001 kehtinud KonkS § 40 lg 3 p 1 ning käesoleval ajal kehtiva KonkS § 87 lõiget 2

    o t s u s t a n:

    lõpetada juhtumi menetlemine õiguserikkumise mittetuvastamisega.

    Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinn Halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist teada sai või pidi teda saama (halduskohumenetluse seadustik § 9 lg 1).

    Aini Proos

    Tagasi