PEADIREKTORI ASETÄITJA

Otsus

Tallinn  07.jaanuar 2002.a nr 3-L

Juhtumi nr 14/01 (Saku Õlletehase AS/AS Saku Maja) menetlemise lõpetamine

Menetlemise alustamine

Konkurentsiamet alustas peadirektori 11.05.2001.a käskkirja nr 14-A kohaselt menetlemist Saku Õlletehase ASi 27.04.2001.a avalduse (Konkurentsiametisse saabunud 07.05.2001.a) põhjal, milles paluti alustada menetlus AS Saku Maja ja Saku valla suhtes seoses konkurentsiseaduse ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse rikkumisega. Juhtumi menetlemise eesmärk on kontrollida konkurentsiseaduse (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813; 2000, 53, 343; RT III 2000, 21, 232; kehtinud 01.10.1998.a kuni 30.09.2001.a) (edaspidi ka KonkS) § 18 lg 1 p 2 võimalikku rikkumist AS Saku Maja poolt.

I FAKTILISED ASJAOLUD

Menetlemise subjekt

AS Saku Maja (edaspidi ka Saku Maja), äriregistri kood 10344321, aadress Juubelitammede tee 6, 75501 Saku, Harjumaa. Ettevõtja tegevusaladeks on soojusenergia tootmine, võrguteenindus, kinnisvara haldamine ja kommunaalmajandus, s.h elektrienergia vahendamine, jae- ja hulgikaubandus.

Avaldaja

Saku Õlletehase AS (edaspidi ka Saku Õlletehas), äriregistri kood 10030278, aadress 75501, Saku, Harjumaa. Ettevõtja tegevusaladeks on alkohoolsete ja karastusjookide tootmine, hulgi- ja jaemüük ning sisse- ja väljavedu, laevade ja muude transpordivahendite varustamine alkohoolsete ja karastusjookidega, toidukauba sissevedu, tegevusaladega seotud konsultatsioon ja teenindamine ning toitlustamine.

Avalduse sisu

Avalduse kohaselt on Saku Maja Saku valla vee-ettevõtja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse mõistes, kelle kohustuseks on tagada heitvee ärajuhtimine vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil.

Saku Maja valduses on heitvee ärajuhtimise torustik ja seadmed, millega juhitakse kogu Saku valla heitvesi AS-i Tallinna Vesi puhastusseadmetesse. Seega on Saku Maja loomulikku monopoli omav ettevõtja, kuna tema omandis/valduses on infrastruktuur heitvee ära juhtimiseks, mida teistel isikutel ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi.

Konkurentsiseaduse § 17 lg 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada loomulikku monopoli omavale ettevõtjale hindade reguleerimise korra või kasutatavad hinnad.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ka ÜVKS) § 14 lg 2 kohaselt kinnitab heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse vallavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt 3 kuud enne selle muutmist. Saku vald ei ole kehtestanud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korda ega kehtestanud ka nimetatud seaduse põhimõtteid järgivat uut hinda.

27.04.2001.a seisuga kehtib Saku vallas konkurentsiseaduse § 17 lg 2 alusel vastu võetud vallavolikogu 10.12.1998.a määrus nr 20, millega on kehtestatud kanalisatsiooniteenuste hinnad Saku vallas järgmiselt: elanikele 10.50 kr/m3, tööstustarbijatele 28.65 kr/m3 ja muudele tarbijatele 26.60 kr/m3 (kõik hinnad sisaldavad käibemaksu).

ÜVKS §-is 14 on sätestatud kriteeriumid heitvee ärajuhtimise hinna kujundamiseks. Eelnimetatud seaduses on samuti sätestatud, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse jõustumise ajal kehtivad heitvee ärajuhtimise lepingud määral, mis ei ole antud seadusega vastuolus ning et uued lepingud tuleb sõlmida hiljemalt 31.12.2001.a.

Avaldaja on seisukohal, et 10.12.1998.a kehtestatud heitvee ärajuhtimise teenuse hind ei vasta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses nimetatud kriteeriumitele.

Konkurentsiseaduse § 16 kohaselt on AS Saku Maja turgu valitsev ettevõtja (omab loomulikku monopoli), kes ei tohi nimetatud seaduse § 17 järgi oma turguvalitseva ettevõtja seisundit kuritarvitades teisele turusuhetes osalejale seadusevastaselt dikteerida selliseid lepingutingimusi, mis võimaldaks saada põhjendamatut kasumit. Muuhulgas on selleks ka ebaõiglane hinnakujundus ja muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine. Antud juhul müüb Saku Maja oma teenust põhjendamatult kõrge hinnaga, millele vastuvaidlemiseks puudub Saku Õlletehase AS-l võimalus, kuna puudub igasugune alternatiiv heitvee ärajuhtimise teenuse ostmiseks kelleltki teiselt. Sellise ebaõiglase hinna kehtestamisel viitab Saku Maja asjaolule, et hinna on kehtestanud Saku Vallavolikogu konkurentsiseaduse alusel.

Saku Õlletehase andmetel on Saku Maja äriühing, kelle aktsiad kuuluvad 100%liselt Saku vallale. Seega sisuliselt kehtestades kanalisatsiooniteenuse hinna Saku vallas, kehtestatakse hind Saku valla enda poolt osutatavale teenusele (läbi vastava äriühingu). Saku Õlletehas leiab, et antud juhul tuleb turgu valitseva ettevõtja poolt konkurentsi kahjustamist ja kohaliku omavalitsuse tegevust vaadata koos, sest vastavalt konkurentsiseaduse § 2 lg-le 2 laienevad konkurentsiseaduse sätted ka kohalikule omavalitsusele.

Avalduse kohaselt on Saku Vallavolikogus arutelud uue heitvee ärajuhtimise hinna kehtestamise korra üle toimunud juba alates 11.05.2000.a, mil vallavolikogu olmekomisjon esitas “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra Saku vallas” eelnõu esimesele lugemisele. Esimene lugemine katkestati ja eelnõu suunati teisele lugemisele, mis omakorda katkestati nii 09.11.2000.a, kui ka 08.02.2001.a. Seisuga 27.04.2001.a ei ole uut korda kehtestatud. Kuna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel tuleb uued teenuse osutamise lepingud sõlmida hiljemalt 31.12.2001.a, siis on olukord, kus kehtib hind, mis on otseselt vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega, kasulik Saku vallale ja Saku Majale, mistõttu kaebaja oletab, et uue hinna kehtestamisega venitamine on Saku valla ja Saku Maja poolt teadlik positsiooni ärakasutamine, mis on aga otseselt kahjulik teenuse tarbijatele.

KonkS § 18 lg 1 kohaselt peab loomulikku monopoli omav ettevõtja hoidma raamatupidamises selget vahet põhi- ja lisategevusalade vahel, tagades sellega majandusarvestuse läbipaistvuse ning avalikustama kulutused. Kaebaja on korduvalt esitanud järelepärimise (alates 01.02.2000.a), et täpsustada missugustele põhjendatud kulutustele tugineb Saku Maja poolt kehtestatud kanalisatsiooniteenuse hind, kuid viimane on üksnes vastanud, et tugineb Saku Vallavolikogu eespoolnimetatud otsusele.

Saku Õlletehas taotleb oma avaldusega Konkurentsiametilt alljärgnevat:

  1. Algatada menetlus tuvastamaks Saku Vallavolikogu 10.12.1998.a määrusega nr 20 kehtestatud kanalisatsiooniteenuse hinna vastuolu konkurentsiseadusega ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega ning Saku Maja ja Saku valla poolt konkurentsi kahjustamise tuvastamiseks.
  2. Kohustada Saku Maja avalikustama Saku Õlletehasele, kui tarbijale, Saku Maja poolt tehtavad kulutused, mis on aluseks kanalisatsiooniteenuse (heitvee ärajuhtimise) hinna kujunemisele.
  3. Kohustada Saku Maja ja Saku valda lõpetama õiguserikkumine ja kehtestama Saku vallas heitvee ärajuhtimise teenuse hind, mis oleks vastavuses konkurentsiseadusega ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega.

Menetlemise käik

Konkurentsiamet informeeris juhtumi menetlemise alustamisest osapooli.

Konkurentsiamet avaldas vastavasisulise teate 31.05.2001.a ja 07.06.2001.a ajalehes Äripäev, milles palus asjast huvitatud kolmandatel isikutel või nende esindajatel, kellel on asjakohast teavet, saata see kirjalikult soovitavalt kahe nädala jooksul peale eelnimetatud teate ilmumist aadressil Kohtu 8, Tallinn. Kolmandatelt isikutelt asjakohast teavet ei laekunud.

Saku Maja seletused

Saku Maja juhataja Rain Oks andis Konkurentsiametile seletusi 22.05.2001.a Saku Maja asukohas. Seletustest selgus, et Saku Maja on avalikustanud 2000.a monopoolsete tegevusalade (Tehnika katlamaja, Kannikese katlamaja, Saku veevarustuse ja heitveeteenused, Kurtna katlamaja, Kurtna veevarustuse ja heitveeteenused) tulud ja kulud tarbijatele ja nende esindajatele ning vallavolikogu liikmetele. Pärast seda, kui Saku Maja nõukogu 19.04.2001.a kiitis heaks aastaaruande ja kasumijaotuse plaani, pandi kulutused paberkandjal Saku Maja kontori koridoris stendile tutvumiseks välja maikuu algul ning nendega on võimalik tutvuda kõigil tarbijatel ja nende esindajatel.

1998.a esitas Saku Maja hinnakalkulatsiooni Saku Vallavolikogule, kes KonkS § 17 lg 2 alusel kehtestas 10.12.1998.a määrusega nr 20 kanalisatsiooniteenuste hinnad, millest Saku Maja lähtub. Saku Õlletehasele rakendatakse tööstustarbijatele kehtestatud hinda, mis on 28.65 kr/m3 (sisaldab käibemaksu). Heitvee ärajuhtimise hinda pole hiljem muudetud. Saku Õlletehas on pöördunud Saku Maja poole heitvee hinna küsimuses, leides, et see on liiga kõrge. Korduvalt on seda teemat arutatud ning on jõutud kokkuleppeni, et Saku Õlletehas ja Saku Maja peatavad vaidlused kehtiva lepingu ja tarifitseerimise korra osas kuni ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele vastavate õigusaktide kehtestamiseni Saku vallas (vastav kokkulepe sõlmiti 21.02.2000.a).

Saku Maja esitas 29.11.2000.a Saku valla olmekomisjonile “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise korra” projekti ja informeeris sellest ka Saku Õlletehast. Saku Maja on seisukohal, et Saku Õlletehas ei ole sõlmitud kokkuleppest kinni pidanud. Saku Maja juhataja kinnitas, et Saku Maja ei ole saanud Saku Õlletehaselt ühtegi kirja ega järelepärimist kulutuste avalikustamise kohta.

Saku Õlletehas katkestas Saku Majaga sõlmitud heitveeteenuse osutamise lepingu ühepoolselt 29.09.2000.a kirjaga nr TO-30/8 alates 01.11.2000.a. Seega juriidiliselt Saku Õlletehas ei ole Saku Maja klient. Saku Maja väljastas Saku Õlletehasele uue lepingu projekti 05.12.2000.a kirjaga nr J-4-102, millele Saku Õlletehas ei ole reageerinud. Saku Maja on seisukohal, et kuna kehtivat lepingut Saku Õlletehasega käesoleval ajal ei ole, siis juriidiliselt ei ole tegemist Saku Maja kliendiga, ehkki tegelikult kasutab heitvee ärajuhtimise teenust edasi. Heitvee puhastamise teenust ostab Saku Maja AS-ilt Tallinna Vesi.

 01.11.2001.a andsid Saku Maja juhataja Rain Oks, finantsjuht-pearaamatupidaja Signe Šadeiko ja asedirektor Indur Talkop Saku Maja asukohas järgnevaid selgitusi.

07.02.2001.a sõlmiti Saku Maja, Saku Õlletehase ja AS-i Tallinna Vesi vahel kolmepoolne raamlepe, mille kohaselt AS Tallinna Vesi hakkas esitama arveid ülereostuse eest Saku Õlletehasele. Heitvee reostuse kontrollproovid võetakse eraldi Saku Õlletehase ja Saku aleviku proovikaevudest, need reostuskoormuse näitajad on aluseks tasu määramisel proovi võtmisele eelnenud perioodi kohta. Kui asula (õlletehaseta) analüüsi tulemus näitab ülereostust, siis tasub selle puhastamise eest AS-le Tallinna Vesi Saku Maja.

Saku Maja poolt rakendatav heitvee ärajuhtimise hind on AS Tallinna Vesi poolt (juriidilistele isikutele) Tallinna linnas rakendatavast hinnast kõrgem selle tõttu, et teostakse heitvee ärajuhtimist Pääsküla kollektorini ja trasside hooldamist.

Lisaks klientidelt vastu võetavale heitveele lisandub AS-le Tallinna Vesi üleantavasse kogusesse ka infiltratsioonivesi (põhiliselt pinnasevesi). Arveldamine klientidega toimub veemõõtjate näitude, mitte Pääsküla kollektoris üleantavate koguste alusel.

Varasemad Saku Õlletehase heitvee ülereostusearved edastati Saku Maja poolt Saku Õlletehasele samas summas, mis nad saadi AS-lt Tallinna Vesi, lähtudes kohapeal võetud heitveeproovidest. Heitveeproovid võtab AS Tallinna Vesi Saku Maja ja Saku Õlletehase esindaja juuresolekul.

Saku Majas toimub eri tegevusalade osas eraldi tulude ja kulude arvestus. Saku asula veemajandusjaoskonna osas tuuakse tulud ja kulud välja lisaks veevarustus- ja heitveeteenustele ka muude teenuste osas. Kulutuste avalikustamist on Saku Maja esimest korda teinud 2000.a tulemuste alusel 2001.aastal.

Saku Maja rakendab eri tegevusharude majandustulemuste väljatoomisel jääktulu-põhist arvestust.

Saku Õlletehase seletused

Saku Õlletehas saatis 18.01.2000.a faksiga Saku Majale kirja, milles tegi ettepaneku üle vaadata Saku Õlletehase ja Saku Maja vahel kehtiv kanalisatsiooniteenuste kasutamise leping nr 1, mis kehtib alates 01.12.1994.a. järgmistel põhjustel:

- puudub heitvee reostusklassi määratlus;

- Saku Maja poolt osutatava teenuse hind on põhjendamatult kõrge.

Saku Õlletehas tegi kirjas ettepaneku Saku Majale läbirääkimisteks ette valmistada eraldi kalkulatsioonid heitvee hinna ja ümberpumpamisteenuse kohta.

Saku Õlletehas teatas 29.08.2000.a kirjas Saku Vallavalitsusele, et Saku Õlletehase heitveele (kanalisatsioonile) tehtud kulutused on tõusnud põhjendamatult kõrgeks. Saku Õlletehas leiab, et kulutuste kasvu põhjusteks on hüppeline hinnatõus, hinnakalkulatsioonile ligipääsu puudumine, vananenud/aegunud leping Saku Maja ja Saku Õlletehase vahel ja Saku Maja tahtmatus lepingut uuendada.

Saku Maja väljastas 26.10.2000.a kirjaga nr J-4-91 Saku Õlletehasele uue lepingu projekti kanalisatsiooniteenuste osutamiseks.

Saku Õlletehas saatis 17.11.2000.a kirjaga nr TO-30/15 Saku Majale omapoolsed ettepanekud kanalisatsiooniteenuste kasutamise projekti täiendamiseks.

Saku Maja saatis 05.12.2000.a Saku Õlletehasele kirjaga nr J-4-102 läbivaatamiseks kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu täiendatud variandi.

Saku Õlletehase esindajad selgitasid 03.10.2001 Saku Õlletehase asukohas, et heitvee hinna kalkulatsiooni ei ole Saku Maja neile esitanud, vaid see on saadud Saku vallasekretäri käest järelepärimise korras aasta hiljem. Saku Õlletehase esindajad leidsid, et kalkulatsioonis on halvasti põhjendatud kulud ning ei ole kirjas, millest hind koosneb. Saku Õlletehase esindajad olid teadlikud, et Saku Maja stendil on väljas Saku Maja 2000.a monopoolsete tegevusalade tulud ja kulud, kuid märkisid, et andmed polnud ülevaatlikud.

Saku Õlletehase esindajad märkisid, et nende kirjavahetuses (29.08.2000.a numbrita kiri ja 11.12.2000.a kiri nr TO-30/17) Saku Vallavalitsusega esitatud andmed heitveeteenuste kulutuste kohta olid arvestuslikud ning tuginesid õlletehase töötajate varasematel kogemustel veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegelemisel. Nad väitsid, et Saku Maja nõuab Saku Õlletehaselt võrreldes elanikega kanalisatsiooniteenuse eest 2,5 korda kõrgemat hinda. Seega on hinnavahe Saku Õlletehasele 2,5 kordne sama teenuse eest, mida Saku Maja osutab ka elanikele, sest Saku Maja heitvett ise ei puhasta. Nad leiavad, et kanalisatsiooniteenuse hind on ülemäära kõrge ja seda ei ole Saku Maja mitte millegagi põhjendanud.

Saku Vallavalitsuse ja Saku Vallavolikogu seletused

Saku Vallavalitsuse vallasekretär Tiina Kivestu andis Konkurentsiametile seletusi 24.05.2001.a Saku Vallavalitsuses. Seletuste kohaselt on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamise kohustus pandud Saku Majale Saku Vallavolikogu 08.05 1997.a otsusega nr 37 “Munitsipaalettevõtte ümberkujundamine aktsiaseltsiks Saku Maja”. Saku Majale ei ole valla poolt antud eri- või ainuõigust veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Saku valla territooriumil. Kanalisatsiooniteenuste hinnad Saku asulas on kehtestatud Saku Vallavolikogu 10.12.1998.a määrusega nr 20 “Kanalisatsiooniteenuste hinna kehtestamine”. Saku Maja poolt esitati vallale hinnakalkulatsioonid, mis kinnitasid kehtestatud kanalisatsiooniteenuste hinna majanduslikku põhjendatust.

Saku Õlletehas on kahel korral pöördunud valda kirjaga. 29.08.2000.a kiri heitveeteenusest Saku vallas arutati Saku vallavanema Arvo Pärniste ja Saku Õlletehase tootmisdirektori Riho Sõber poolt läbi ja anti suuline vastus, millega loeti kiri vastatuks.

11.12.2000.a kirjale nr TO-30/17 vastas Saku vald 12.01.2001.a kirjaga nr 1-6.1/3756. Rohkem ei ole tarbijad valla poole selles küsimuses pöördunud.

Saku Vallavolikogu 13.05.1999.a määrusega nr 8 kinnitati “Veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Saku vallas”. Saku Vallavolikogu 10.05.2001.a määrusega nr 13 kehtestati “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord”.

Saku Maja on infostendile välja pannud tarbijatele ja nende esindajatele tutvumiseks heitvee ärajuhtimiseks tehtud kulutused. Samuti on kajastatud seda teemat kohalikus ajalehes Saku Sõnumid.

Saku Õlletehas saatis 01.02.2000.a Saku Vallavolikogule kirja “Kanalisatsiooniteenuste hind Saku asulas”, milles leiab, et heitvee ärajuhtimise teenus, mida osutab Saku Maja, on põhjendamatult kallis. Saku Õlletehas soovis Saku Vallavolikogult teada, missuguste kalkulatsioonide põhjal on hind kalkuleeritud ja kehtestatud.

Saku Vallavolikogu vastas Saku Õlletehasele 29.02.2000.a kirjaga nr 1-6.1/608, milles märgib, et üheks kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamise teguriks on tarbijagruppide erinevad reostuskoormused, millest lähtuvalt kujuneb edasine heitvee käitlemise hind Tallinnas ning selle baasil ka Sakus.

Muud asjaolud

Saku Maja 19.01.2000.a kirjast (vastus Saku Õlletehase 18.01.2000.a kirjale) nr J-4-5 nähtub et kalkulatsioone eraldi heitvee hinna ja ülepumpamisteenuse kohta Saku Maja ette ei valmistanud. Toimusid mitmed läbirääkimised ja tööalased kohtumised, mida ei protokollitud, kohtumised lõppesid täiendava kokkuleppe allakirjutamisega Saku Maja ja Saku Õlletehase poolt 21.02.2000.a.

Samu asjaolusid kajastas ka Saku Maja vastus 16.08.2001.a Konkurentsiameti teabenõudele (13.08.2001.a kiri nr 6-1/581) kirjas nr J-4-118, et kalkulatsioonide mittekoostamise põhjuseks oli asjaolu, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus ei näe ette taolist hindade kujundamise struktuuri nagu soovis Saku Õlletehas, kuna viimase poolt soovitud hinnakujunduspõhimõte, kus üks heitvee hinna komponentidest kalkuleeritakse väljaspool heitvee hinda, oli raskesti mõistetav. Samas märgiti uuesti, et Saku Õlletehasega sõlmiti 21.02.2000.a selles küsimuses kokkulepe.

Saku Maja on Saku Vallavolikogu liikmetele avalikustanud 2000. aasta kohta Sakus eraldi veevarustuse ja heitveeteenuse tulud ning jääktulud (tuludest tootmise muutuv-, püsi- ja kaudsete kulude mahaarvamise järel).

Saku Maja infostendil avalikustati 2000. aasta kohta Sakus vee- ja heitveeteenuste jääktulud kokkuvõetult (eraldi toodi välja ainult nende müügitulud, tootmise muutuvkulud ja jääktulud pärast tootmise muutuvkulude mahaarvamist).

Saku Vallavolikogu 08.02.2001.a istungil (protokolli p 6) konstateeris Saku Maja juhataja R. Oks, et Sakus on kliente, kes kasutavad ainult veeteenust, ja kliente, kes kasutavad heitvee ärajuhtimise teenust.

II ÕIGUSLIK HINNANG

Vastavalt 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) § 87 lg-le 2 menetletakse juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne eelnimetatud konkurentsiseaduse jõustumist, menetlemise alustamise ajal, antud juhul seega 01.10.1998.a kuni 30.09.2001.a, kehtinud konkurentsiseaduse järgi.

Kaubaturu piiritlemine

KonkS § 3 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest tarbija seisukohalt omavahel asendatavate kaupade (toodete või teenuste) käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

KonkS § 3 lg 2 kohaselt on Konkurentsiametil õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas.

Saku asulas on tarbijatel võimalik osta veevarustus- ja heitvee ärajuhtimise teenust koos või eraldi ühte nendest teenustest. Mõlemale teenusele on kehtestatud eraldi hind. Heitvee ärajuhtimise teenus tervikuna seisneb heitvee kinnistutelt torustiku kaudu ära juhtimises ja heitvee puhastamises. Esimest eelnimetatud teenustest osutab Saku Maja ise, puhastamisteenust aga ostab AS-lt Tallinna Vesi. Saku aleviku tarbijad tasuvad mõlema teenuse eest Saku Majale.

Antud juhtumi puhul on tegemist heitvee ärajuhtimise teenuse (sealhulgas puhastamisteenus) kaubaturuga Saku alevikus.

Loomulikku monopoli omav ettevõtja

KonkS § 16 kohaselt on loomulik monopol ettevõtjal, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, ja mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi.

KonkS § 13 lg 1 järgi kaubaturgu valitsev ettevõtja on ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Kaubaturgu valitsevaks ettevõtjaks on ka loomulikku monopoli omav ettevõtja (KonkS § 13 lg 2).

Seega omab Saku Maja loomulikku monopoli KonkS § 16 tähenduses, sest tema omandis on infrastruktuur (ehitiste ja seadmete süsteem heitvee ärajuhtimiseks), mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida ning mis annab talle kaubaturul valitseva seisundi KonkS § 13 lg 1 mõttes.

Heitvee ärajuhtimise teenuse hind

KonkS § 17 lg-s 2 on sätestatud, et loomulikku monopoli omavale ettevõtjale võib eriseadusega määratud riigiasutus või kohalik omavalitsus või eriseaduse puudumisel Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus kehtestada hindade reguleerimise korra või kasutatavad hinnad või esitada muid tingimusi või kohustusi, et nende ettevõtjate kaupade ostjad või nendele ettevõtjatele kaupade müüjad ei sattuks oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid siis, kui antud valdkonnas toimiks vaba konkurents.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-le 1 on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni.

ÜVKS § 14 lg 2 järgi kinnitab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu. Samas on sätestatud, et hinnad kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist.

Saku Vallavolikogu on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 14 lg 2, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja konkurentsiseaduse § 17 lg 2 alusel 10.05.2001. a määrusega nr 13 kinnitanud “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord” (edaspidi kord), mis jõustus 01.06.2001.a. Eelnimetatud korra kohaselt  kehtestab heitvee ärajuhtimise teenuse hinna Saku Vallavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud taotluse alusel. Otsuse tegemise ajaks Saku Vallavalitsus uut hinda kehtestanud ei olnud ning seega kehtivad Saku valla territooriumil enne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse jõustumist Saku Vallavolikogu 10.12.1998.a määrusega nr 20 “Kanalisatsiooniteenuste hinna kehtestamine” kinnitatud hinnad.

Oma avalduses leiab Saku Õlletehas, et Saku vallas kehtiv heitvee ärajuhtimise teenuse hind ei vasta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses sätestatud nõuetele.

Konkurentsiametil ei ole pädevust kontrollida Saku Vallavolikogu poolt vastu võetud määruste ja muude õigusaktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 lg-le 3 teostab järelevalvet valla õigustloovate aktide (nii vallavalitsuse kui ka -volikogu määruste) vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele õiguskantsler.

Seega ei ole Konkurentsiametil samuti õigust hinnata, kas Saku vallas konkurentsiseaduse § 17 lg 2 alusel volikogu määrusega kehtestatud käesoleval ajal kehtiv heitvee ärajuhtimise teenuse hind on põhjendamatult kõrge või majanduslikult põhjendatud. Samuti ei saa Konkurentsiamet antud juhul tuvastada hinna vastuolu olemasolu või selle puudumist konkurentsiseadusega ning vastuolu olemasolul ei saa kohustada vallavolikogu hinna kehtestamiseks, mis oleks vastavuses konkurentsiseadusega ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega.

Konkurentsiametile esitatud andmetest nähtub, et hinnatingimused on põhiliseks vaidlusküsimuseks ka Saku Maja ja Saku Õlletehase vahelise kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu sõlmimise läbirääkimistel. Antud juhul ei ole tegemist kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamisega Saku Maja poolt KonkS § 14 mõttes, sest hinnad on määrusega kehtestanud Saku Vallavolikogu ning Saku Maja rakendab määruses sätestatud hindu, sest see on temale täitmiseks kohustuslik.

Konkurentsiseaduse § 2 lg 2 kohaselt laienevad eelnimetatud seaduse sätted kohaliku omavalitsuse asutustele (sealhulgas ka volikogu ja valitsusele), kui nimetatud asutuste otsuse või tegevuse kaudu kahjustatakse konkurentsivabadust. Kohaliku omavalitsuse üksuse osalemist juuriidilistes isikutes ei saa lugeda konkurentsivabadust kahjustavaks tegevuseks. KOKS § 35 lg-s 1 on sätestatud, et vald võib olla aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus ning vee-ettevõtja on omavalitsusüksuse arengu seisukohast oluline äriühing. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt kinnitab heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kohaliku omavalitsuse volikogu ning konkreetne hind kehtestatakse vastava taotluse alusel valla- või linnavalitsuse poolt, ning see on täitmiseks kohustuslik isikule, kes seda teenust pakub. Vaatamata sellele, et Saku vald omab 100% Saku Maja aktsiatest, on Saku Maja siiski iseseisev õigussubjekt. Seadusega on Saku vallal lubatud osaleda äriühingutes ning kohustus reguleerida ja kehtestada teatud teenuste hindu ka siis, kui neid teenuseid osutab aktsiaselts, milles vald on aktsionäriks.

Saku Õlletehase esindajate seletuste kohaselt nõuab Saku Maja Saku Õlletehaselt võrreldes elanikega kanalisatsiooniteenuse eest 2,5 korda kõrgemat hinda, kuigi ÜVKS § 14 lg 4 kohaselt ei tohi heitvee ärajuhtimise teenuse hind olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv.

Õiguskantsler andis Eesti Vee-ettevõtete Liidu 15.05.2000.a kirjale nr 18 vastuse 16.06.2000.a kirjaga nr 1-14/164, milles selgitas ÜVKS § 14 lg 4 sätestatut, mis seab tõkke diskrimineeriva hinna kehtestamiseks erinevate klientide või nende gruppide suhtes. Oma kirjas toetas õiguskantsler seisukohta, et kui ettevõtjatele on mõnes linnas või vallas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste eest kehtestatud elanikkonnaga võrreldes kõrgemad hinnad, ei tohi need hinnad ettevõtjate endi vahel olla diskrimineerivad. See, et mõnes linnas või vallas on hinnad elanikkonnale ja ettevõtjatele erinevad, ei ole vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses sätestatuga. Hinnad võivad jääda eri liiki klientide vahel erinevaks niikaua, kuni omavalitsused selle neile seadusest tulenevalt hindade kehtestamiseks antud õigusega nii jätavad.

Loomulikku monopoli omava ettevõtja kohustuste täitmine

KonkS § 18 lg 1 p 2 kohaselt eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja peab hoidma raamatupidamises selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade vahel (näiteks tootmine, edastamine, turustamine ja ettevõtja muud tegevusalad), tagades sellega majandusarvestuste läbipaistvuse, ning avalikustama kulutused tarbijatele ja nende esindajatele.

Kuivõrd konkurentsiseaduses ei ole sätestatud kulutuste avalikustamise viisi ega avalikustamise mahtu, võib loomulikku monopoli omav ettevõtja oma kohustust täita tema poolt valitud viisil ning piisavas mahus. Tähtis on see, et ettevõtja teeks kulutusi puudutava teabe kergesti kättesaadavaks teenuse tarbijatele.

Kuna KonkS § 18 lg 1 p 2 kohaselt peab kulutused tarbijatele ja nende esindajatele avalikustama loomulikku monopoli omav ettevõtja (s.o Saku Maja), mitte aga kohaliku omavalitsuse üksuse organ, siis seetõttu ei saa heitvee ärajuhtimise hinnakalkulatsiooni saamist Saku Vallavalitsuse vahendusel lugeda kulutuste avalikustamiseks konkurentsiseaduse tähenduses.

Konkurentsiseadus, millest tulenes loomulikku monopoli omava ettevõtja kulutuste avalikustamise kohustus kehtis 01.10.1998.a kuni 30.09.2001.a. Sellest tulenevalt oleks Saku Maja pidanud avalikustama oma kulutused 1999. ja 2000. aasta kohta. 01.10.2001.a jõustunud konkurentsiseaduses olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omava ettevõtja kulutuste avalikustamise kohustust sätestatud ei ole.

Saku Maja ei avalikustanud oma 1999.a kulutusi tarbijatele enne 2001.aasta detsembrit.

2001.a maikuus pani Saku Maja paberkandjal välja Saku alevikus asuvas kontori koridoris olevale infostendile oma 2000.a kulud ja tulud Tehnika katlamaja, Kannikese katlamaja, Kurtna katlamaja, Saku veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste, Kurtna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kohta. Kuna Saku Maja osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust eraldi ning teenuste hind on samuti erinev, siis ei ole põhjendatud infostendis avaldatud tabelis eelnimetatud teenuste tootmise püsikulude, kaudsete kulude ja jääktulude kokkuliitmine. Saku Maja peab avalikustama kulutused osutavate teenuste osas eraldi, sest sel kujul andmed on tarbijate jaoks ülevaatlikud. Konkurentsiamet luges Saku Maja poolt paberkandjal infostendile 2000.a kohta välja pandud andmeid ebapiisavateks.

2001.a detsembris avalikustas Saku Maja infostendil 1999.a kulutusi puudutava teabe ja täiendas 2000.a puudutavat teavet, täites sellega konkurentsiseadusest tuleneva kohustuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes käesoleval ajal kehtiva konkurentsiseaduse § 87 lg-st 2 ning 30.septembrini 2001.a kehtinud konkurentsiseaduse § 40 lg 3 p-st 2 ja

otsustan:

Lõpetada juhtumi 14/01 menetlemine õiguserikkumise tuvastamisega, mis seisnes AS-i Saku Maja poolt tarbijatele 1999.a kulutuste avalikustamata jätmises ja 2000.a kulutuste ebapiisavas mahus avalikustamises.

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist teada sai või pidi teada saama. (Halduskohtumenetluse seadustik § 9).

Aini Proos

Tagasi