PEADIREKTOR ASETÄITJA

Otsus

Tallinn  27.06.2001 nr 31-L

Juhtumi nr 19/00 menetlemise lõpetamine

Konkurentsiamet alustas 21.09.2000. a omal initsiatiivil peadirektori käskkirjaga nr 19-a juhtumi nr 19/00 menetlemist konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 39 lg 2 alusel, eesmärgiga analüüsida konkurentsi olukorda teede ehituse ja remondi kaubaturul ning kontrollida kaubaturul osalejate tegevuse vastavust KonkS-le. Sellekohase ametliku teate avaldas Konkurentsiamet 01.03.2001. a ajalehes "Eesti Päevaleht", paludes kolmandatel isikutel teatada antud juhtumiga seotud asjaoludest. Kolmandatelt isikutelt teavet ei laekunud.


Menetlemise käigus pöörduti andmete saamiseks kirjalike järelepärimistega Eesti teede ehituse ja remondi teenuste tellijate: Maanteeameti, Tallinna Linnavalitsuse ja viimasele ekspertteenuseid osutava Tallinna Teede AS-i poole ning saadi neilt hinnanguid olukorrale teede ehituse ja remondi kaubaturul.

14.02.2001. a viidi läbi Eesti viie suurima teedeehitusega tegeleva ettevõtja asukoha kontrollimine. Ettevõtja asukoha kontrollimise käigus sai Konkurentsiamet küsimustele vastused ja menetluse läbiviimiseks vajalikke materjale ning kontrollis võimalike kontaktide, sh kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse KonkS § 4 lg 1 mõttes, olemasolu ja sisu ettevõtjate vahel.


Menetlemise subjektid


Käesoleva juhtumi menetlemise käigus on uuritud olukorda teede ehituse ja remondi kaubaturul 2000. aastal ning Eesti suurimate peatöövõtu korras teede ehitajate AS Aspi, AS Talter, AS Teede Rev 2, AS Tref ja AS Treilor tegevust.


AS Aspi on AS-i Eesti Ehituse Grupp tütarettevõte. Ettevõtja konkureeris 2000. aastal aktiivselt teede ehituse ja remondi peatöövõtu saamiseks Tallinna Linnavalitsuse ja Maanteeameti poolt korraldatud riigihangete konkurssidel. Alates 2000. a juulist lõpetas ettevõtja konkureerimise Tallinna Linnavalitsuse poolt korraldatud riigihangete konkurssidel. Ettevõtja omab asfaltbetooni tehast.


AS Talter tegutses 2000. aastal aktiivselt pakkujana nii Tallinna Linnavalitsuse, kui ka Maanteeameti poolt riigihangete korras korraldatava teede ehituse ja remondi peatöövõtu saamiseks. Tallinna vastavatest riigihangetest on äriühing võitnud 55%. Ettevõtjat varustab asfaltbetooniga AS Tasfil, kusjuures need ettevõtjad on omavahel seotud läbi emaettevõtjate NCC AB ja Lemminkäinen OY.


AS Teede Rev 2 konkureeris 2000. a Maanteeameti poolt korraldatud riigihangetel maanteede ehituse ja remondi peatöövõtu saamiseks, olles samal ajal väheaktiivne Tallinna Linnavalitsuse poolt korraldatud hangetes osalemisel. Nimetatud ettevõtja põhiline asfaltbetooniga varustaja on AS ABT Revador.


AS Tref konkureeris aktiivselt Maanteeameti poolt korraldatud riigihangetes. Tallinna Linnavalitsuse poolt korraldatud hangetes on ettevõtja osalenud ühel korral. Äriühing omab asfaltbetooni tehast Tartus. Tallinnas toimuvate tööde teostamiseks vajaliku asfaltbetooniga varustab äriühingut AS ABT Revador.


AS Treilor konkureeris 2000. a aktiivselt teede ehituse ja remondi peatöövõtu saamiseks Tallinna Linnavalitsuse poolt korraldatud hangetel. Maanteeameti poolt korraldatud riigihangetel on ettevõtja osalenud kolmel korral. Ettevõtjat varustab asfaltbetooniga emaettevõte AS Baltifalt.



AS Aspi

AS Talter

AS Teede Rev 2

AS Tref

AS Treilor

Tallinna Linnavalitsuse poolt korraldatud riigihanked (kokku 20 riigihanget)

Osavõtt

8




18

5

1

13

Edukas osavõtt

2

11

0

0

3

Maanteeameti poolt korraldatud riigihanked (kokku 18 riigihanget)

Osavõtt

15



18

18

14

3

Edukas osavõtt

5

3

4

3

1


Faktilised asjaolud


Teede ehituse ja remondi teenuseid ostetakse valdavalt riigi ja kohalike omavalitsuste poolt eesmärgiga tagada üldises kasutuses olevate maanteede ja tänavate korrashoid ja arendamine. Teede ehituse ja remondi teenuse ostmine, kui selle maht ületab riigihangete seaduse § 4 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud määra, avaliku sektori poolt toimub riigihangete korras. Eesti suurimad teede ehituse ja remondi peatöövõtu ostjad riigihanke korras on maanteehoiu eest vastutav Maanteeamet ning Tallinnas teede remondi ja ehituse korraldamise ja finantseerimise eest vastutav Tallinna Linnavalitsuse Kommunaalamet.


Maanteeameti kinnitusel kulus aastatel 1998 ja 1999 maanteehoiuks ja investeeringuteks vahendeid vastavalt 665 ja 750 ning 2000. aastal, esialgsetel andmetel, 795 mln krooni. Vahendid on kasvanud 1999. a 12 % ja 2000. a 6% võrreldes eelmise aastaga. Maanteeameti poolt riigihangete korras teostatud tööde maht moodustas 2000. a 220 mln krooni.

Maanteeamet korraldas 2000. a kokku 18 otseselt teede ehituse ja remondiga seotud riigihanget, millest 4 rahastati osaliselt välislaenude vahenditest. Riigihangete saamiseks konkureeris kokku 8 ettevõtjat, ühe riigihanke saamiseks keskmiselt 4,4 ettevõtjat.


Tallinna Linnavalitsuse Kommunaalamet tellis 1999. a teede ehitustöid, teede kapitaal- ja jooksvaid remonttöid kokku 259 mln kr eest, aastal 2000 oli vastav näitaja 246,6 mln kr. Teede kapitaalremondiks kulutatud vahendite hulk suurenes 98,2 mln kroonilt 1999. a 106,8 mln kroonini 2000. a, ehk 8,7%. Kommunaalameti kinnitusel võeti 15. juunil 2000. a vastu lisaeelarve, millega rahastati täiendavalt suuri teede ehitustellimusi, suurendades seega aasta alguses planeeritud finantseerimist.

Tallinna Linnavalitsus korraldas 2000. a 20 riigihanget linna tänavate ehituseks ja remondiks. Keskmiselt konkureeris ühe Tallinna Linnavalitsuse poolt korraldatud riigihanke saamiseks 2,7 ettevõtjat.


Maanteeameti andmeil toimus 2000. a maanteede ehituse ja remondi hinnatõus 13-17%. Aastal 1999 oli vastav näitaja 8% ning 1998. a 10%.

Tallinna Linnavalitsuse Kommunaalameti kinnitusel moodustas linna poolt tellitavate teede ehitus- ja remonttööde hinnatõus 2000. aastal 30%.

Samal ajal kasvas tarbijahinnaindeks 5% ning ehitushinnaindeks 2,5%.


Hinnatõusu põhjendused


Hinnatõusu põhjusteks peavad menetlemise käigus küsitletud ettevõtjad suurenenud nõudlust, asfaltbetooni hinnatõusu ning tegevusega seotud kulude kasvu. Tallinna teede ehituse ja remondi hinnatõusu põhjenduseks tuuakse veel kõrgeid kvaliteedinõudeid.


Tuginedes menetlemise käigus laekunud andmetele on Maanteeameti haldusalas olevate maanteede ehituse ja remondi tööde hinnatõus tingitud nõudluse kasvust ja tooraine kallinemisest.


Majanduslik hinnang


Teede ehituse ja remondi kaubaturu maht 2000. aastal on märgatavalt tõusnud, mida näitab viie juhtiva ettevõtja käivete kasv keskmiselt 19%. Ettevõtjad hindavad teede ehituse ja remondi kaubaturu suuruseks 1,1-1,5 mld kr, millest nimetatud viie ettevõtja turuosa on kokku 59%.


Lähtuvalt riigihangete bülletäänis avaldatud andmetest on Eestis 2000. a teostatud asfaltkattega teede ehituse ja remondi riigihangete kogukäive 358,9 mln krooni, mis on menetluse subjektide vahel jagunenud alljärgnevalt: AS Talter 37%, AS Aspi 23%, AS Teede Rev 2 19%, AS Tref 7%, AS Treilor 3%.


2000. a toimus asfaltbetooni hinnatõus tootes asendamatu tooraine – bituumeni kallinemise tõttu. Bituumeni hind oli 2000. a lõpuks tõusnud 32% nafta- ning 50% põlevkivibituumeni puhul, mis põhjustas asfaltbetooni hinna ligikaudu 10% tõusu.


Tallinna teede ehituse ja remondi riigihangetest on 2000. a 50% võitnud AS Talter, 4-s riigihankes 20-st oli ta ka ainsaks pakkujaks.

AS-i Talter edukuse tingis spetsialiseerumine linnatänavate ehitusele ja remondile ning äriühingu asfaltbetooniga varustaja AS-i Tasfil suurem tootmisvõimsus võrreldes konkurentidega. Omades 2 asfalditehast Tallinnas ja 1 Tartus oli AS Tasfil võimeline rahuldama kasvanud nõudlust, paigutades Tartus asuva mobiilse tehase ajutiselt ümber Tallinna. AS-i Talter kinnitusel tõusevad ebaühtlase nõudluse tulemusena ettevõtte kulud, mis avaldab mõju hindadele.


AS Talter sai suhtelise hinnakujundamise vabaduse kaubaturul tänu suuremate konkurentide, AS Aspi (alates 2000. a juunist), AS Teede Rev 2 vähesele konkureerimisele Tallinnas 2000. a. AS-i Aspi ja AS-i Treilor väitel oli nendepoolne madal aktiivsus Tallinnas tingitud äriühingute tootmisvõimsuste ammendumisest seoses Maanteeameti tellimuste täitmisega, AS-i Teede Rev 2 väitel oli tema vähene osalus tingitud linnas teostatavate teedeehitus- ja sellega kaasnevate tööde keerukusest.


Hinnatõusu ühe põhjusena näeb AS Talter kallima asfaltbetooni KMA laialdast kasutuselevõttu Tallinnas. KMA ehk killustikmastiksasfalt on ristmike, bussipeatuste pidurdustsoonide jm suure liiklusintensiivsusega teelõikude asfalteerimisel kasutatav nihkekindel asfaltbetoon, mis sisaldab 6,0-6,8% sitket naftabituumenit, I klassi tardkivikillustikku ning erinevalt teistest asfaltbetoonidest kiudainet (tsellulooskiud).

Teised, samuti laialdast kasutust omavad asfaltbetoonsegude tüübid: PAB (poorne asfaltbetoon) ja TAB (tiheasfaltbetoon), sisaldavad vastavalt 3,5-4,8% ja 5,4-6,3% sitket või vedelat naftabituumenit ning liikluskoormusest sõltuvalt I-III klassi tardkivikillustikku, PAB puhul samuti lubjakivikillustikku. AS-i Tallinna Teed hinnangul on kõige kallimad KMA tüüpi asfaltbetoonisegud, järgnevad TAB ja PAB tüüpi segud.


Ettevõtjate pakkumiste analüüs näitas kasutatavate asfaltbetooni liikide KMA 16 ning PAB 16 hindade olulist tõusu. KMA 16 kallines 2000. a jooksul kuni 2 ja PAB 16 kuni 1,4 korda.


Tallinna Linnavalitsuse poolt ostetava teedeehituse ja remondi hinnale avaldas mõju vähene konkurents, mistõttu hinnatõus kujunes kõrgemaks võrreldes sarnaste teenuste kallinemisega mujal Eestis. Vähese konkurentsi tingis omakorda potentsiaalsete pakkujate tootmisvõimsuste ammendumine 2000. aasta II poolel.


Ükski menetlemise käigus küsitletud ettevõtjatest ei näidanud juhtumi menetlemise lõpetamise ajaks teadaolevate 2000. a esialgsete andmete järgi ülikõrget kasumit. Aastal 2000 oli nelja ettevõtja keskmine rentaablus 5,6%, üks ettevõtja ei olnud rentaabel.


Õiguslik hinnang


KonkS § 3 lg 1 sätestab, et kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.


Seisuga 18.10.2000. a omab Eestis tegevuslitsentsi teede ehitustööde teostamiseks 91 ettevõtjat nendest konkureeris 13 ettevõtjat 2000. a teede ehituse ja remondi peatöövõtu saamiseks Tallinna Linnavalitsuse ja Maanteeameti poolt korraldatavates riigihangetes.

Riigihanke korras peatöövõtu pakkujate arvu piirab vajadus omada selle teostamiseks vajalikke oskusi ning vahendeid.


Lähtuvalt ülaltoodust on teede ehituse ja remondi peatöövõtt käsitletav kaubaturul käibiva kaubana KonkS § 3 lg 1 mõttes. Seadusandlusest tuleneva kohustuse tõttu on kauba, mille maksumus ületab riigihangete seaduses sätestatud määra, ostmine võimalik vaid tellimuse teostamiseks korraldatava riigihanke kaudu. Võttes arvesse ülaltoodut piiritles Konkurentsiamet käesolevas juhtumis kaubaks asfaltkattega teede ehituse või remondi peatöövõtu ostmise läbi riigihangete ning kauba käibimise alaks Eesti territooriumi.


KonkS § 4 sätestab, et leping, muu tehing ja kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis on vaba ettevõtlust kahjustava ja konkurentsivabadust piirava, takistava, kitsendava või moonutava eesmärgi või tagajärjega, on keelatud.


Menetlemise käigus keelatud kokkulepet ega kooskõlastatud tegevust piiritletud kaubaturul konkurentide vahel 2000. a ei tuvastatud.


KonkS § 13 lg 1 järgi on kaubaturgu valitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 % käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Ühelegi menetlemise subjektidest ei kuulunud käesoleva menetluse käigus piiritletud kaubaturul vähemalt 40 % käibest, mistõttu ei olnud need ettevõtjad kaubaturgu valitsevad.


KonkS § 14 lg 1 kohaselt on keelatud kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks.


Kuna kaubaturgu valitsevat ettevõtjat piiritletud kaubaturul 2000. a ei olnud, ei saanud ka ükski ettevõtja kaubaturgu valitsevat seisundit kuritarvitada.

Arvestades eeltoodut ning juhindudes KonkS § 40 lg 3 p 1



Otsustan:


Lõpetada juhtumi nr 19/00 menetlemine õiguserikkumise mittetuvastamisega.


Käesolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul sellest teada saamisest või päevast, kui isik pidi teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik § 9).


Aini Proos

Tagasi