PEADIREKTOR

 Väljavõte

Otsus

Tallinn  06.06.2001 nr 28-L

 

Juhtumi nr 11/01 menetlemise lõpetamine

Menetlemise alustamine

Juhtumi nr 11/01 menetlemine alustati Konkurentsiameti peadirektori 29.03.2001.a käskkirjaga nr 11-A Levicom BroadBand OÜ ja AS Uninet 19.03.2001.a kaebuse alusel eesmärgiga kontrollida AS Eesti Telefon tegevuse vastavust konkurentsiseaduse § 28 lg 1 p 1.

Menetlemise subjekt

Menetlemise subjekt on AS Eesti Telefon (edaspidi ET), äriregistri kood 10283074, aadress Kreutzwaldi 12, Tallinn.

Kaebuse sisu

Levicom BroadBand OÜ (edaspidi Tele2) ja AS Uninet (edaspidi Uninet) kaebuse kohaselt sisaldas ET 01.03.2001.a pressiteade ET võrgus riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne hinna ühtlustamise kohta eksitavat teavet konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 28 lg 1 p 1 tähenduses.

01.03.2001.a teate kohaselt (http://www.et.ee/4645.html) hakkab ET alates aprillist 2001 pakkuma oma võrgus ühtset võrgusisest kõneteenust ühesuguse hinnaga üle Eesti. Võrgusisene kõneteenus asendab senise kõnede jaotuse riigisisesteks kaugekõnedeks ja kohalikeks kõnedeks. Sama teate kohaselt hakkavad alates 01.04.2001.a ET võrgus kehtima järgmised tariifid:

  • täistariif 34 senti/minut;
  • soodustariif 28 senti/minut;
  • öötariif 14 senti/minut,

Tele2 võrku helistamisel järgmised tariifid:

  • täistariif 50 senti/minut;
  • soodustariif 38 senti/minut,

ja Unineti võrku helistamisel järgmised tariifid:

  • täistariif 57 senti/minut;
  • soodustariif 42 senti/minut.

ET teatest tekkis Tele2 või Unineti telefoniteenust kasutavatel klientidel ekslik arusaam operaatorkoodi 102 või 100 vahendusel helistamisele rakenduvatest hindadest. Tele2 telefoniteenust kasutavatele klientidele jäi ET teatest mulje, et alates aprillist hakkab operaatorkoodi 102 vahendusel võetud kõne minutihind normaalajal olema 0.50 krooni, muutudes seeläbi oluliselt kallimaks ET poolt pakutavast võrgusisese kõne minutihinnast (s.o 0.34 krooni). Unineti telefoniteenust kasutavatele klientidele tekitas ET teade eksliku mulje, nagu hakkaks operaatorkoodi 100 vahendusel helistamine alates aprillist maksma 0.57 krooni. Mõned Tele2 või Unineti kliendid said aga ET teatest aru selliselt, et alates aprillist lisandub Tele2 või Unineti telefoniteenuse minutihinnale veel ET poolt kehtestatud Tele2 või Unineti võrku helistamise hind (s.o vastavalt 0.50 või 0.57 krooni minut).

Kuna selline arusaam on väär, on Tele2 ja Unineti arvates sellist arusaama tekitanud ET teated eksitavad.

Kaebajad väitsid, et kui ET klient helistab Tele2 või Unineti operaatorkoodi vahendusel (s.o kasutab Tele2 või Unineti poolt pakutavat telefoniteenust), on kõne näol tegemist siiski ET võrgusisese kõnega, sest nii kõne algataja kui vastuvõtja asuvad ühes telefonivõrgus, s.o ET telefonivõrgus. Valides operaatorkoodi 100 või 102 ei helista ET klient Tele2 võrku ega Unineti võrku ning seega ei saa sellele kõnele rakenduda või lisanduda Tele2 või Unineti võrku helistamise minutihind, nagu Tele2 või Unineti telefoniteenust kasutavad kliendid on ekslikult aru saanud.

Faktilised asjaolud

ET muutis alates 01.04.2001.a enda poolt osutatava telefoniteenuse raames pakutavate kõneteenuste tasumäärasid ja nende struktuuri, jagades kõned ET võrgu sisesteks ning võrkudevahelisteks kõnedeks.

Vastavalt telekommunikatsiooniseaduse (edaspidi TKS) § 54 peab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja vähemalt üks kuu enne tasumäära jõustumist sellest tarbijat mõistlikul viisil teavitama.

Oma pressiteates 01.03.2001.a (http://www.et.ee/4645.html) tõi ET välja alates 01.04.2001.a võrgusisestele kõnedele kehtima hakkavad ühtsed minutihinnad:

  • täistariif 34 senti/minut;
  • soodustariif 28 senti/minut;
  • öötariif 14 senti/minut.

Teates on ära toodud ka alates 01.04.2001.a teiste operaatorite võrkudesse helistamisel kehtima hakkavad tariifid. Märgitud on tariifid ET võrgust EMT võrku võetavatele kõnedele, Radiolinja võrku võetavatele kõnedele jne. Lisaks fikseeriti ka tariifid, mis hakkavad kehtima ET võrgust Unineti võrku, Tele2 võrku jt teenusepakkujate telefonivõrkudesse helistamisel. Teates on ära toodud teiste operaatorite võrkudesse helistamisel järgmised minutihinnad, sealhulgas Levicom BroadBand (Tele2) võrku: täistariif 50 senti/minut, soodustariif 38 senti/minut, Unineti võrku: täistariif 57 senti/minut, soodustariif 42 senti/minut.

Oma 01.03.2001.a pressiteates märkis ET, et senine operaatorkoodide vahendusel helistamise kord ja hinnakujunduse põhimõtted jäävad samaks. Ka uudisteagentuuri BNS kaudu teatas ET 28.02.2001.a, et aprillist kehtivad sideoperaatorite võrkude vahelistele kõnedele ülaltoodud tariifid, märkides, et hinnad võivad muutuda lähtuvalt teiste operaatorite hinnakujundusest. Samas teates kinnitas ET, et tema võrgust teiste telekommunikatsioonifirmade võrkudesse tehtavate kõnede hind sõltub teiste operaatorite hinnakujundusest ning et senine operaatorkoodide vahendusel helistamise kord ja hinnakujunduse põhimõtted jäävad samaks.

01.03.2001.a seisuga ET võrgust Tele2 ja Unineti võrku helistamise minutitariifid tulenesid otseselt ET ning Tele2 ja Unineti vahel sõlmitud telekommunikatsioonivõrkude sidumislepingutes fikseeritud Tele2 ja Unineti osakutest.

ET poolt kehtestatud tariifid teiste operaatorite võrkudes olevatele telefoninumbritele helistamisel ei puuduta neid Tele2 ja Unineti telefoniteenust kasutavaid kliente, kes helistavad operaatorkoodi 102 ja 100 vahendusel. ET võrgus asuvad abonendid, kes on ühtlasi sõlminud Tele2 või Uninetiga telefoniteenuse kasutamise lepingu, s.t on ka Tele2 või Unineti kliendid, võivad helistada operaatorkoodi 102 või 100 vahendusel ning siis rakenduvad neile Tele2 või Unineti kui telefoniteenuse osutaja poolt kehtestatud tariifid.

Oma 09.05.2001.a kirjaga nr 01/352 esitas Tele2 andmed operaatorkoodi 102 vahendusel tehtud kõnede ning telefoniteenuse klientide arvu kohta. Operaatorkoodi 102 kaudu tehtud riigisiseste kaugekõnede mahud minutites olid vahemikus 2001.a jaanuar-märts kasvanud […] korda. 09.04.2001.a alustas Tele2 internetiserverisse sissehelistamise kõne teenuse ja 16.04.2001.a kohaliku kõne teenuse osutamist, ühtlustades samal ajal kohaliku kõne ja riigisisese kaugekõne tariifid. Aprillis 2001.a oli riigisisese kõne maht võrreldes riigisisese kaugekõne mahuga jaanuaris 2001.a suurenenud […] korda.

Kuude lõikes on pidevalt kasvanud ka Tele2 telefoniteenuse klientide arv. Võrreldes jaanuariga 2001.a oli aprillis 2001.a registreerunute arv […] korda suurem, liitumislepingu sõlminud klientide arv […] korda suurem ning telefoniteenuse aktiivsete kasutajate arv […] korda suurem.

Liitumislepingu sõlmimine Tele2 telefoniteenuse kasutamiseks operaatorkoodi vahendusel on tasuta ning täiendav kuutasu puudub. Tasuda tuleb ainult räägitud kõneminutite eest. Tele2 telefoniteenuse kasutajaks saab registreeruda Tele2 koduleheküljel või telefoni teel (informatsioon Tele2 koduleheküljelt http://www.tele2.ee.everyday.com).

Unineti 18.04.2001.a kirjaga nr AA0253 esitatud andmete põhjal oli ET-st Unineti võrku sisenev kõnemaht ajavahemikul 01. - 17.04.2001.a […]% väiksem kui ajavahemikul 01. - 17.03.2001.a. Samal perioodil kasvas Unineti võrku ühendatud klientide kõnemaht […] korda.

Oma 11.05.2001.a kirjaga nr AA0285 esitas Uninet andmed abonentide arvu ja Unineti võrgust ning operaatorkoodi 100 vahendusel tehtud kõnede mahtude kohta 2001.a esimese kolme kuu lõikes. Operaatorkoodi 100 vahendusel helistatud kõnede maht oli 2001.a märtsis […] korda suurem kui jaanuaris, abonentide arv oli sama ajavahemiku jooksul suurenenud […] korda.

Ka operaatorkoodi 100 vahendusel telefoniteenuse kasutamiseks ei maksta liitumis- ega täiendavat kuutasu, Uninetile tuleb tasuda vaid operaatorkoodi 100 vahendusel reaalselt sooritatud kõnede eest.

Kaubaturu piiritlemine

Vastavalt KonkS § 3 lg 1 on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. KonkS § 3 lg 2 kohaselt on Konkurentsiametil õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas.

ET opereerib Eestis üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku ja pakub kõneteenust statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatavas telefonivõrgus, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel. ET-le kuuluv Eestit kattev telekommunikatsioonivõrk moderniseeriti kontsessioonilepingu kehtimise ajal ja seda ei ole teistel isikutel kõrge maksumuse tõttu majanduslikult otstarbekas täies ulatuses dubleerida.

Kõneteenuse minutihind on kõigis mobiiltelefoniteenuse pakettides oluliselt kallim kui statsionaarses telefonivõrgus osutatava telefoniteenuse minutihind. Mobiiltelefonilt kõikidesse võrkudesse helistamise odavaim kõneminuti hind Eesti piires on mobiilsideoperaatori AS Ritabell (Q GSM) hinnapaketis Dynamo - 2.50 krooni ööpäevaringselt, kuumaks 45 krooni. Suure hinnaerinevuse tõttu on ostja seisukohalt lauatelefonilt statsionaarses telefonivõrgus osutatav telefoniteenus asendatav mobiilside kõneteenusega üksnes piiratud ulatuses.

Seega ei osutata telefoniteenust mobiiltelefonilt ja statsionaarses telefonivõrgus lauatelefonilt samal kaubaturul.

KonkS § 13 lg 1 tähenduses on kaubaturgu valitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Vastavalt KonkS § 15 lg 1 on eri- ja ainuõigus ettevõtjal, kellele on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt antud luba, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul. ET ja Vabariigi Valitsuse vahel 16.12.1992.a sõlmitud kontsessioonilepinguga määratud kontsessionääri ainuõigused piiratud konkurentsi perioodiks lõppesid 01.01.2001.a ja statsionaarse telefonivõrgu vahendusel lauatelefonilt telefoniteenuse osutamise kaubaturg avanes konkurentsiks.

AS Eesti Telekom 2000.a esialgsetes tulemustes on 08.02.2001.a seisuga märgitud, et alates 01.01. 2001 kaotas ET kahe nädala jooksul konkurentidele 8% rahvusvaheliste kõnede minutitest ja 3% riigisisese kaugekõne minutitest. Kohaliku kõne osas konkurentsi ei tekkinud.

Tele2 ja Uninet osutavad riigisisese kõne ja rahvusvahelise kaugekõne (Uninet enne 04.04 ja Tele2 enne 16.04.2001.a riigisisese kaugekõne ja rahvusvahelise kaugekõne) teenust, seega on nimetatud ettevõtjate puhul tegemist ET konkurentidega statsionaarse telefonivõrgu vahendusel lauatelefonilt telefoniteenuse osutamise kaubaturul.

Õiguslik hinnang

KonkS § 28 lg 1 p 1 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks vaba ettevõtlust kahjustavad heade kommete ja tavadega vastuolus olevas teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine. KonkS § 28 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. KonkS § 29 lg 1 kohaselt on eksitav teave ebatõeste andmete avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või teise samal kaubaturul osaleva ettevõtja või nende kauba kohta, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje. Nimetatud sätete kohaselt on kõlvatu konkurentsi olemasolu seotud 4 tingimuse üheaegse esinemisega:

  1. andmed peavad olema ebatõesed;
  2. andmed peavad olema avaldatud, avaldamiseks esitatud või tellitud kaubaturul osaleva ettevõtja poolt;
  3. andmed peavad käima nende avaldaja, avaldamiseks esitaja või tellija või teise samal kaubaturul osaleva ettevõtja kohta;
  4. andmed võivad tekitada pakkumisest eksliku mulje ostjale, kes on tavaliselt tähelepanelik.

Uudisteagentuuri BNS kaudu esitas ET pressiteate 28.02.2001.a, milles andis teada, et alates 01.04.2001.a kehtivad sideoperaatorite võrkude vahelistele kõnedele järgmised tariifid:

Tele2 : täistariif 50 senti/minut ja soodustariif 38 senti/minut;

Uninet : täistariif 57 senti/minut ja soodustariif 42 senti/minut.

Teade sisaldas selgituse, et võrkude vahelised kõned on ET võrgust teiste operaatorite klientidele ja nende võrkudes asuvatele teenusnumbritele tehtavad kõned. Samas on märgitud, et hinnad võivad muutuda lähtuvalt teiste operaatorite hinnakujundusest ning et senine operaatorkoodide vahendusel helistamise kord ja hinnakujunduse põhimõtted jäävad samaks.

Nimetatud tariifid tulenesid ET ning Tele2 ja Unineti vahel sõlmitud telekommunikatsioonivõrkude sidumislepingutes ette nähtud Tele2 ja Unineti osakutest 01.03.2001.a seisuga.

Vastavalt TKS § 49 peab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja teavitama üldsust enda poolt rakendatavatest telekommunikatsioonivõrgu kasutamise või osutatavate telekommunikatsiooniteenuste tasumääradest ja tagama nende mõistlikul viisil kättesaadavuse kõikidele isikutele. Tulenevalt TKS § 54 lg 1 peab üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja vähemalt üks kuu enne tasumäära jõustumist sellest mõistlikul viisil tarbijat teavitama. Seega võib eeldada, et nimetatud ET teade uutest tariifidest oli esitatud seadusega (TKS § 49 ja § 54 lg 1) talle pandud kohustuse täitmiseks, mitte aga eesmärgiga tarbijat eksitada. Ka kaebuse esitajad ise leiavad, et antud juhul ET teave esitatud osas vastab tõele. Kuid kaebusest nähtub, et nad leiavad selle olevat ühekülgse ja mittetäieliku, kuna see tekitab ostjas, kes oma tavalise tähelepanelikkuse juures ei pruugi ega peagi aru saama telekommunikatsioonivõrkude erisustest ning telekommunikatsiooniteenuste tehnilistest üksikasjadest, mulje, et operaatorkoodi 102 või 100 vahendusel helistab ta kliendina Tele2 või Unineti võrku. Tegelikult ei puuduta ET poolt kehtestatud tariifid teiste operaatorite võrkudes asuvatele numbritele helistamisel neid Tele2 ja Unineti telefoniteenust kasutavaid kliente, kes helistavad operaatorkoodi vahendusel, st valivad kõnet alustades numbri ette 102 või 100.

Konkurentsiamet nõustub kaebuse esitajate seisukohtadega, et teave, mille ET esitas, vastab esitatud osas tõele ning et tarbija oma tavalise tähelepanelikkuse juures ei pruugi ega peagi aru saama telekommunikatsioonivõrkude erisustest ning telekommunikatsiooniteenuse tehnilistest üksikasjadest. Kuid sellest ei järelda Konkurentsiamet, et esitatud teave on ebatäielik või ühekülgne. ET 01.03.2001.a pressiteade sisaldas andmeid, mida ET oli pädev välja kuulutama. ET teade ei sisaldanud ega oleks tohtinudki sisaldada andmeid, mis tulenevad teiste operaatorite hinnakujundusest ning nende operaatorkoodide kasutamisega kaasnevatest võimalustest. Teiste operaatorite kasutuses olevate operaatorkoodide vahendusel valitavate kõnede pakkumiseks sõlmib kliendiga lepingu ning esitab arved vastavat operaatorkoodi kasutav telekommunikatsioonifirma, mitte aga ettevõtja, kellele kuuluva üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu vahendusel klient teise firma teenuseid kasutab. TKS § 49 ja 54 kohaselt lasub ka Tele2-l ja Uninetil kohustus teavitada üldsust enda poolt pakutavate telekommunikatsiooniteenuste, sh kõneteenuste suhtes rakendatavatest tasumääradest. Veelgi enam, tarbijakaitseseaduse § 7 lõikest 2 tulenevalt on müüja kauba ja teenuse pakkumisel ja müümisel tarbijale kohustatud andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta. Sellest sättest nähtub, et oma klientide informeerimine operaatorkoodide vahendusel valitavate kõnede hinnast ja kasutamisvõimalustest on operaatorkoodi vahendusel enda teenuseid pakkuva telekommunikatsioonifirma, antud juhul Tele2 ja Unineti kohustus.

Seega ei ole ET teade käsitletav mittetäielikult esitatud ega ebatõese teabena, eriti, kui arvestada asjaolu, et ka oma pressiteates rõhutas ET senise operaatorkoodide vahendusel helistamise korra ja hinnakujundamise tingimuste samaksjäämist. Kuna ET esitatud teave vastab tõele ja ei ole mittetäielik, siis puudub üks eespool nimetatud KonkS § 29 lg 1 märgitud tingimustest, st see, et andmed peavad olema ebatõesed. Et teo kõlvatu konkurentsina kvalifitseerimisel KonkS § 28 lg 1 p 1 järgi on vajalik kõigi ülalosundatud tingimuste olemasolu, siis ei ole tegemist kõlvatu konkurentsiga KonkS § 28 lg 1 p1 tähenduses isegi siis, kui see jättis mõne ostja asjatundmatuse tõttu temale pakkumisest eksliku mulje.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes konkurentsiseaduse § 40 lg 3 p 1

otsustan:

Lõpetada juhtumi nr 11/01 menetlus seoses õiguserikkumise mittetuvastamisega.

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Peeter Tammistu

Tagasi