PEADIREKTOR

 Väljavõte

 Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  06.06.2001 nr 27-L

 

Juhtumi nr 10/01 menetlemise lõpetamine

Menetlemise alustamine

Juhtumi menetlemist alustati Konkurentsiameti peadirektori 26.03.2001.a käskkirjaga nr 10 -A OÜ Levicom BroadBand ja AS Uninet 19.03.2001.a kaebuse alusel, eesmärgiga kontrollida AS Eesti Telefon tegevuse vastavust konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) §-le 14.

Kaebuse esitajad

OÜ Levicom BroadBand, äriregistri kood 10309744, Ahtri 12, Tallinn.

AS Uninet, äriregistri kood 10107870, Pärnu mnt 105, Tallinn.

 

Kaebuse sisu

OÜ Levicom BroadBand (edaspidi: Tele2) ja AS Uninet (edaspidi: Uninet) 19.03.2001.a kaebuse kohaselt rikub AS Eesti Telefon (edaspidi: ET) KonkS sätteid järgmiselt.

1. 01.03.2001.a tutvustas ET oma 01.04.2001.a jõustuvat uut teenuste hinnakirja ja -struktuuri, mille kohaselt ET hakkab alates 01.04.2001.a rakendama kõnedele Tele2 ja Unineti võrku minutitasu, mis on ET võrgusisese kõne minutitasust oluliselt kõrgem. Kuna Tele2 ja Unineti ning ET vaheliste sidumislepingute kohaselt rakendavad lepingupooled vastastikku võrdseid sidumisteenuse tasusid, siis ei saa ET võrgusisese riigisisese kõne minutitasu olla erinev minutitasust, mida ET rakendab kõnele Tele2 või Unineti võrkudesse. Järelikult on tegemist ET poolt telefoniteenuse kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsese kuritarvitamisega ebaõiglase ning Tele2 ja Unineti kahjustava ja neid telefoniteenuse turult väljatõrjuva hinnakujundamise rakendamise teel. Seega rikub ET KonkS § 14 p 1 ja telekommunikatsiooniseaduse (edaspidi TKS) § 51 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid.

2. 03.03.2001.a tutvustas ET oma 03.04.2001.a jõustuvat uut teenuste hinnakirja ja –struktuuri, mille kohaselt ET rakendab enda ja rea teiste internetiteenuste osutajate internetiserverisse sissehelistamiseks vajalikule telefoniteenusele oluliselt madalamat minutitasu kui vastavale telefoniteenusele sissehelistamiseks Tele2 ja Unineti internetiserveritesse (Tele 2 ja Unineti internetiserveritesse helistamise täistariif 40 senti/minut, soodustariif 30 senti/minut ja öötariif 15 senti/minut). Sealjuures keeldus ET telefoniteenuse sooduspaketti Atlas Internet 901 Boonus võimaldamast Tele2 ja Unineti internetiteenuse tarbijatele. Selline hinnakujundus on Tele2 ja Unineti kliente otseselt diskrimineeriv ning diskrimineerib seeläbi ka Tele2 ja Uninetti, mille tulemusena on oluliselt vähenenud Tele2 ja Unineti internetiteenuse seniste või potentsiaalsete tarbijate arv. Tele2 ja Uninet on ET-ga sõlmitud telefonivõrkude vastastikuse sidumise lepingutes kokku leppinud tingimustes, mille kohaselt osapooled rakendavad vastastikku võrdseid sidumisteenuse tasusid. Sellest tulenevalt ei saa ET rakendada erinevat tasumäära helistamiseks Tele2 või Unineti internetiserverisse. Kõrgema minutitasu rakendamise puhul kõnedele Tele2 või Unineti internetiserverisse on tegemist ET poolt kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsese kuritarvitamisega ebaõiglase ning Tele2 ja Unineti kahjustava ning neid internetiteenuse turult väljatõrjuva hinnakujunduse rakendamise teel. Keeldudes võimaldamast Tele2 ja Unineti internetiteenuse tarbijatele telefoniteenuse Atlas Internet 901 Boonus paketi kasutamist ning sundides Tele2 ja Unineti internetiteenuse seniseid tarbijaid sel teel kasutama ET poolt pakutavat internetiteenust, piirab ET otseselt ostjale müüdavate teenuste hulka ning seob nende müügi tingimusega kasutada ET poolt pakutavat internetiteenust. Vastavalt TKS §-le 52 võib üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja rakendada ühetaolist allahindlust ühenduste või teatud numbrite suhtes olenevalt ühenduse kestusest, teenuse mahust, kasutussagedusest ja kellaajast, samuti telekommunikatsiooniteenuse kasutajate suhtes, kes kuuluvad teatud sotsiaalsesse gruppi. Kuna antud juhul pole tegemist ühegi eeltoodud juhtumiga vaid ET poolt telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramisega põhjendusel, et sooduspaketiga liituda soovija on konkureeriva internetiteenuse osutaja klient, rikub ET KonkS § 14 p 1 ja 3 ja § 28 lg 2 ning TKS § 24 lg 2 ja § 52 sätestatud nõudeid.

Kaebuses palutakse teha ET-le kohustuslikud ettekirjutused õiguserikkumiste lõpetamiseks ning määrata ET-le trahv vastavalt KonkS §-le 45 lg 2 viie protsendi suuruses summas ET eelmise majandusaasta realiseerimise netokäibest, samuti teha Sideametile vastavalt Konkurentsiameti põhimääruse p 6 alap 7 ettepanek ET-le telekommunikatsioonivõrgu opereerimiseks väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

 

Menetlemise subjekt

Menetlemise subjekt on AS Eesti Telefon, äriregistri kood 10283074, Kreutzwaldi 12, 15033 Tallinn.

 

Faktilised asjaolud

Sideameti 30.11.2000.a käskkirjaga nr 1-3/144 on ET tunnistatud olulise turujõuga ettevõtjaks Eesti Vabariigi territooriumil järgmistel telekommunikatsiooniteenuste turgudel:

  1. telefoniteenuse (TKS § 4 lõige 1) turg;
  2. sidumisteenuse (TKS § 2 lõige 6) turg;
  3. püsiliiniteenuse (TKS § 33) turg.

 

1. ET poolt võimalik kõrgemate minutitasude rakendamine kõnedele Tele2 ja Unineti telefonivõrku

ET avaldas 28.02.2001 internetis pressiteate “Eesti Telefon ühtlustab oma võrgus riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne hinna” (http://bnsnews.bns.ee/news/TPT/03011421TPT0023TPT.html) , kus toodi ära 01. aprillist 2001 võrgusisestele kõnedele kehtima hakkavad ühtsed minutihinnad:

  • täistariif 0.34 krooni
  • soodustariif 0.28 krooni
  • öötariif 0.14 krooni

Teatati, et eraldi tariifid kehtestatakse ka riigisisestele võrkudevahelistele kõnedele, st ET võrgust teise operaatori võrku tehtavatele kõnedele. Näiteks olid ka seni kehtinud eraldi tariifid ET võrgust EMT võrku võetavatele kõnedele, Radiolinja võrku võetavatele kõnedele jne. Nüüd fikseeriti lisaks ka need tariifid, mis hakkavad kehtima ET võrgust Unineti võrku, Tele2 võrku jt teenusepakkujate telefonivõrkudesse helistamisel. Varem puudusid ET hinnakirjas tasumäärad Uninet ja Tele2 võrkudesse helistamiseks, sest seni ei olnud nende operaatorite võrkudes oma kliente, kuhu kõned oleks võinud suunduda. Teates olid toodud minutihinnad teiste operaatorite võrkudesse helistamisel, sealhulgas Levicom BroadBand (Tele2) võrku: tavatariif 0.50 krooni, soodustariif 0.38 krooni. Unineti võrku: tavatariif 0.57 krooni, soodustariif 0.42 krooni. Lisatud oli märkus, et hinnad võivad muutuda lähtuvalt teise operaatori hinnakujundusest. Samad tariifid ET võrgust teiste operaatorite võrkudesse helistamiseks olid toodud ET 01.03.2001.a teates interneti aadressil: (http://www.et.ee/4645.html) “Eesti Telefon ühtlustab oma võrgus riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne hinna”, koos märkusega et need hinnad võivad muutuda, lähtuvalt teiste operaatorite hinnakujundusest.

ET lähtus tariifide kehtestamise ja üldsuse teavitamise ajal kehtivatest sidumishindadest, vastavalt teiste operaatoritega sõlmitud sidumise lepingutele, mille kohaselt olid teise operaatori termineerimisosakud vastavalt Uninetil (…) senti/minut ja Tele2-el (…) senti/minut.

Vastavalt TKS 7. peatükile on Sideameti poolt olulise turujõuga ettevõtjaks ( OTE ) kuulutatud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile kehtestatud rida kohustusi, nende hulgas kohustus sõlmida sidumisleping ja siduda oma võrk teise operaatori võrguga viimase poolt taotletud sidumispunktis. Sidumistasud peavad olema avalikud ja arvestatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.detsembri 2000. a määrusega nr 397 “Püsiliini- ja sidumisteenuste tasude arvestamise metoodika” ( RT I 2000, 94, 605). Sama metoodika kohustab OTE-d esitama Sideametile erinevate tegevusvaldkondade omavahelisi seoseid kajastavaid aruandeid, mille eesmärgiks on tasude kulupõhisuse ja läbipaistvuse tagamine. Seaduse § 43 kohaselt on sidumist taotleval või sidumislepingu sõlminud telekommunikatsioonivõrgu operaatoril, kes leiab, et OTE poolt rakendatavad tingimused, sealhulgas sidumistasu, on vastuolus telekommunikatsiooniseadusega, õigus esitada kaebuse Sideametile. Sideamet teeb otsuse kahe kuu jooksul ja kaebuse rahuldamise korral teeb ettekirjutuse OTE-le sidumise tingimuste viivitamatuks muutmiseks.

Sideameti hinnangul takistasid ET varasemate sidumislepingute tariifid konkurentsi kohalike kõnede turul, kuna ET sidumishinnad konkurentidele olid kõrgemad kui ET oma klientidele pakutav kohaliku kõne jaehind. Taolise olukorra likvideerimiseks esitas ET, pärast läbirääkimisi teiste operaatoritega, sh Unineti ja Tele2-ga, 16.03.2001.a uued sidumishinnad. Sellekohased muudatused ET-ga telekommunikatsioonivõrkude sidumise lepingutes allkirjastasid nii Uninet kui Tele2 28.03.2001.a.

Pärast ET poolt oma võrgus üleriigiliselt ühtsete kõnehindade väljakuulutamisest teatamist teatas 05.03.2001 ka Uninet kohalike kõnede osutamise alustamisest ( interneti aadress: http://bnsnews.bns.ee/news/html) alates 05.04.2001. Kõneminuti hinnad on: täistariif 31 senti/minut, soodustariif 28 senti/minut, öötariif 14 senti/minut. Samal ajal teatas Tele2 riigisisese kaugekõne täistariifi alandamisest 31 sendile/minut ja soodustariifi alandamisest 30 sendile/minut, samuti teatas Tele2 peatsest kohaliku kõne teenuse pakkumisest.

21.03.2001.a avaldas ET internetis teate, et ta loodab alates 01. aprillist muuta teistesse fiksvõrkudesse helistamise minutihindu (interneti aadress: /http:www.et.ee/5405.html), väljendades arvamust, et ET poolt võimaldatakse alates 01.aprillist 2001 oma klientidele helistamist teiste operaatorite telefonivõrkudesse ligilähedaselt samade hindadega, kui on ET võrgusisese kõne hind.

28.03.2001 allkirjastasid Uninet ja Tele2 sidumislepingute muudatused ET-ga ja Sideamet tegi 29.03.2001.a ettekirjutused nr 8-1-4/2 (Unineti osas) ja 8-1-4/3 (Tele2 osas), mis kohustasid ET rakendama kehtivatele uutele sidumishindadele vastavad tariifid Unineti ja Tele2 võrkudesse helistamisel alates 01.04.2001.

AS ET Meediasuhete juhi Ain Parmase 29.03.2001.a pressiteatest (interneti aadressil: http://bnsnews.bns.ee/news/TPT/03291209TPT0022TPT.html) nähtub, et ET langetas uute, soodsamate minutihindade kehtestamiseks sidumishindu, ühtlustades Sideameti soovitusel lõppkliendi- ja sidumishindade kuluarvestuse metoodikat. ET teatas, et alates 01.04. 2001. a saavad ET kliendid helistada nii ET võrgusiseselt kui ka teiste operaatorite klientidele nende võrkudes asuvatele telefoninumbritele täistariifiga 34 senti/minut, soodustariifiga 28 senti/minut ja öötariifiga 14 senti/minut. Uute sidumishindade kehtestamisega on ET täitnud hiljuti jõustunud TKS muudatuse ning Sideameti 29.03.2001.a tehtud ettekirjutused.

Tele2 poolt esitatud andmetest ( allikas: kiri 09.05.2001 nr 01/352) nähtub, et operaatorkoodi 102 vahendusel tehtud kõnede mahud ja klientide arv on jaanuarist kuni aprillini 2001 pidevalt kasvanud. Samuti on kasvanud Unineti poolt operaatorkoodi 100 vahendusel tehtavate kõnede mahud (allikas: Unineti kiri 11.05.2001 nr AA0285)

 

 

2. ET poolt ebavõrdsete telefoniteenuse hindade võimalik rakendamine, mis sunniks Tele2 ja Unineti internetiteenuse seniseid tarbijaid ET internetiteenuse kasutamisele

03. 03. 2001.a tutvustas ET internetis ( interneti aadress: http://www.atlas.et.ee/tooted/koju_boonus901.html) oma 03. 04. 2001.a jõustuvat uut internetiteenuste hinnakirja ja –struktuuri, mille kohaselt ET rakendab enda ja rea teiste internetiteenuste osutajate internetiserverisse sissehelistamiseks vajalikule telefoniteenusele oluliselt madalamat minutitasu, kui vastavale telefoniteenusele sissehelistamiseks Tele2 ja Unineti internetiserverisse.

Internetivõrku helistamise boonuspaketi Atlas Internet 901 Boonus võttis ET kasutusele alates 01.10.2000.a. Erinevalt teenusest, kus internetiühenduse eest tasumine toimub tavalise kohaliku kõne tariifidega (nn dial-up), tuleb Atlas Internet 901 Boonuse puhul tasuda kuutasu, minutitasu on aga madalam kui dial-up kõneteenuse puhul. Teatud kõnemahuni osutub internetikõne ühe minuti tegelik keskmine hind kõrgemaks kui dial-up teenuse puhul ja edaspidi, pikema internetikõne puhul, osutub hind madalamaks. Seega suurte kõnemahtude korral on boonuspakett soodsam kui dial-up ühendus. Alates 01. 10. 2000.a oli Atlas Internet 901 Boonuse kuutasu 25 krooni ning täistariifiga minutitasu 20 senti. 01. 04. 2001.a alates tõusis Atlas Internet 901 Boonuse kuutasu 50 kroonile, minutitasusid ei muudetud.

Lähtuvalt ET teabest (interneti aadress: http://www.atlas.et.ee/tooted/koju_boonus901.html) kehtis Atlas Internet 901 Boonus peale Atlase tasuta Internetiühenduse ainult nende teenusepakkujate sissehelistamisnumbritele, mis asusid ET võrgus, teiste sõnadega ei kehti võrkudevahelistele kõnedele ja kõnedele teiste operaatorite vahendusel.

Unineti ja Tele2 võrku numbritele 901xxxx suunduvate kõnede minutitariifid (täistariif 40 senti/minut, soodustariif 30 senti/minut, öötariif 15 senti/minut; ET teade 03.03.2001.a ajalehes Eesti Päevaleht) sõltusid otseselt nende operaatorite ja ET vahel võrkude sidumise osas 03.03.2001.a kehtinud võrkude sidumise hindadest.

Sideameti 29.03.2001. ettekirjutuses nr 8-1-4/4 märgiti, et TKS § 52 kohaselt võib üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja rakendada ühetaolist allahindlust ühenduste või teatud numbrite suhtes olenevalt ühenduste kestusest, teenuse mahust, kasutussagedusest ja kellaajast, samuti telekommunikatsiooniteenuse kasutajate suhtes, kes kuuluvad teatud sotsiaalsesse gruppi. Nimetatud allahindlust rakendatakse võrdselt kõigi isikute suhtes, kes vastavad allahindluse tingimustele, ning seda ei seota mingi telekommunikatsiooniteenuse kasutamise kohustusega. Ettekirjutuse kohaselt on ET hinnakirja boonus TKS mõttes allahindlus, mille kohaldamisel peab lähtuma TKS § 52 sätestatu nõuetest allahindluse rakendamisel. ET rakendab allahindlust numeratsioonialas 901xxxx paiknevatele numbritele ja see on allahindlus helistamisel teatud numbritele sõltuvalt teenuse mahust. Sideamet leidis, et ET seab allahindluse tingimuseks võrgusisese kõne, mis on vastuolus TKS § 52 sätestatud nõuetega. Sellest tulenevalt tuleb rakendada allahindlust kõigi isikute suhtes võrdselt, kes vastavad allahindluse tingimustele. Allahindluse tingimustele antud juhul vastavad kõik ET-ga liitumislepingu sõlminud tarbijad ning kuna telefoniteenuse osutaja on ET, siis peab allahindlust rakendama võrdsetel alustel kõigile oma tarbijatele, kes helistavad 901xxxx numbritele sõltumata sissehelistuskeskuse asukohast. Juhindudes TKS § 52, 54 lõikest 3 ja § 98 tegi Sideamet ettekirjutuse: “Peatada ET hinnakirja alapunktidele 4.1.8 Boonus: Internet 901 boonus ja 4.2.8 Boonus 8 grupp: Internet 901 boonus rakendatav erisus, mille kohaselt kehtivad nimetatud boonused ainult ET võrgusisestel kõnedel. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 01.04.2001.a.”

 

Kaubaturu piiritlemine ja konkurentsi olukorra analüüs kaubaturul

Vastavalt KonkS § 3 lg 1 on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. KonkS § 3 lg 2 kohaselt on Konkurentsiametil õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas.

ET opereerib Eestis üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku ja pakub kõneteenust statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatavas telefonivõrgus, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel.

Kõneteenuse minutihind on kõigis mobiiltelefoniteenuse pakettides oluliselt kallim kui statsionaarses telefonivõrgus osutatava telefoniteenuse minutihind. Mobiiltelefonilt kõikidesse võrkudesse helistamise odavaim kõneminuti hind Eesti piires on mobiilsideoperaatori AS Ritabell (Q GSM ) hinnapaketis Dynamo - 2.50 krooni ööpäevaringselt, kuumaks 45 krooni. Suure hinnaerinevuse tõttu on ostja seisukohalt lauatelefonilt statsionaarses telefonivõrgus osutatav telefoniteenus asendatav mobiilside kõneteenusega üksnes piiratud ulatuses.

Seega ei osutata telefoniteenust mobiiltelefonilt ja statsionaarses telefonivõrgus lauatelefonilt samal kaubaturul.

KonkS § 13 lg 1 tähenduses on kaubaturgu valitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Vastavalt KonkS § 15 lg 1 on eri- ja ainuõigus ettevõtjal, kellele on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt antud luba, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul. ET ja Vabariigi Valitsuse vahel 16. detsembril 1992.a sõlmitud kontsessioonilepinguga määratud kontsessionääri ainuõigused piiratud konkurentsi perioodiks lõppesid 01.01.2001.a ja statsionaarse telefonivõrgu vahendusel lauatelefonilt telefoniteenuse osutamise kaubaturg avanes konkurentsiks.

ET-le kuulub Eestit kattev telekommunikatsioonivõrk, mis moderniseeriti kontsessioonilepingu kehtimise ajal ja mida teistel isikutel ei ole kõrge maksumuse tõttu majanduslikult otstarbekas täies ulatuses dubleerida. AS Eesti Telekom 2000.a esialgsetes tulemustes on 08. veebruari 2001.a seisuga märgitud, et alates 01.01. 2001 kaotas ET kahe nädala jooksul konkurentidele 8% rahvusvaheliste kõnede minutitest ja 3% riigisisese kaugekõne minutitest. Kohaliku kõne osas konkurentsi ei tekkinud.

AS Eesti Telekom andmetel oli detsembris 2000 ET turuosa internetti sissehelistamise kaubaturul 51 % (interneti aadress: http://www.telekom.ee/est/tur_andm.html). Märtsi lõpu seisuga 2001 oli AS Eesti Telekom finantsjuhi pressiteate kohaselt ET turuosa 79 % püsiühenduste ja 53,4 % interneti sissehelistamisteenuse turust Eestis (interneti aadress: http://www.tse.ee/news/6752.txt).

ET andmetel (allikas: ET 13.03.2001.a kirja nr 20100-4/164 lisa 2, kõneteenuse mahud rahalises ja koguselises väljenduses) moodustas internetti sissehelistamisteenuse minutite maht (….) % kõigist ET võrgusiseste kõnede minutite mahust. Kohaliku kõneteenuse minutite maht 2000. aastal oli (…) % ET võrgusiseste kõnede minutite mahust. Seoses kontsessioonilepinguga kontsessionäärile antud ainuõiguse lõppemisega 01.01.2001 riigisiseste kaugekõnede kaubaturul kaotas ET uutele operaatoritele 2001. aasta I kvartalis teatud osa riigisiseste kaugekõnede mahust. Riigisiseste kaugekõnede arvele langes 2000. aastal (….) % ET võrgusiseste kõneminutite mahust. Kohaliku kõneteenuse minutite maht jäi ET-le samaks kuni 01.04.2001, mil ET muutis oma hinnastruktuuri, määrates riigisisesele kaugekõnele ja kohalikule kõnele ühtse hinna ning nimetas mõlemad oma hinnakirjas ET võrgusisesteks kõnedeks.

Kohalikku kõneteenust, lisaks ET-le, osutasid Eestis oma võrgus 2000. aastal ja I kvartalis 2001 ainult kaks kohalikku operaatorit: OÜ T-Telefon, asukohaga Harkujärve asulas ja OÜ Eleks, asukohaga Haljala asulas. Nende ettevõtjate telefonivõrkudes lauatelefonilt kohalike kõneteenuste minutite maht 2000.aastal oli (…) % Eestis osutatud kohaliku kõneteenuse minutite mahust. ET turuosa kolme operaatori poolt 2000. aastal Eestis osutatud kohaliku kõneteenuse ( telefonikõne) minutite mahust oli seega (…) %.

Lähtudes eelpooltoodust oli 31.03.2001 seisuga ET internetti sissehelistamise turuosa üle 50 % ja ET turuosa Eestis üldkasutatavates telefonivõrkudes lauatelefonilt kohaliku kõne ja riigisisese kaugekõne teenuste kaubaturul ( alates 01.04.2001 ET võrgusisene kõne ) ligilähedaselt (….) % ning sellest tulenevalt kuulub ET-le nimetatud kaubaturul üle 40 protsendi käibest ja tema turguvalitsev positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest.

 

Õiguslik hinnang

Uudisteagentuuri BNS 28.02.2001 ET pressiteatest internetis nähtub, et alates 01.04.2001 kehtivad sideoperaatorite võrkudevahelistele kõnedele järgmised tariifid:

Tele 2 : täistariif 50 senti/minut ja soodustariif 38 senti/minut.

Uninet : täistariif 57 senti/minut ja soodustariif 42 senti/minut.

Teade sisaldab selgituse, et võrkude vahelised kõned on ET võrgust teiste operaatorite klientidele ja nende võrkudes asuvatele teenusnumbritele tehtavad kõned. Samas on ka teave, et hinnad võivad muutuda lähtuvalt teiste operaatorite hinnakujundusest.

TKS § 49 järgi peab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja teavitama üldsust enda rakendatavatest telekommunikatsioonivõrgu kasutamise või osutatavate telekommunikatsiooniteenuste tasumääradest ja tagama nende mõistlikul viisil kättesaadavuse kõikidele isikutele. TKS § 54 lg 1 järgi peab üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja vähemalt üks kuu enne tasumäära jõustumist sellest tarbijat mõistlikul viisil teavitama. TKS § 54 lg 2 kohaselt peab olulise turujõuga ettevõtja tasumäärade rakendamisest teavitama kirjalikult Sideametit ja avalikkust vähemalt üks kuu ette.

Seega oli ET poolt 28.02.2001 esitatud teave uutest kõnetariifidest esitatud seadusega ( TKS § 49 ja § 54 lg 1) talle pandud kohustuse täitmiseks.

Tulenevalt TKS § 54 lg 3 on Sideametil õigus teha ettekirjutus tasumäära rakendamise peatamiseks, kui rakendatav tasumäär või selle rakendamise kord ei vasta seaduse nõuetele.

29.03.2001 tegi Sideamet ET-le ettekirjutused nr 8-1-4/2 ja nr 8-1-4/3, mis kohustasid ET rakendama kehtivate uutele sidumishindadele vastavad tariifid Unineti ja Tele2 võrkudesse helistamisel alates 01.04.2001.

Unineti ja Tele2 võrku numbritele 901xxxx suunduvate kõnede minutitariifid (täistariif 40 senti/minut, soodustariif 30 senti/minut, öötariif 15 senti/minut) (allikas: ET teade 03.03.2001.a ajalehes Eesti Päevaleht) sõltusid otseselt nende operaatorite ja ET vahel võrkude sidumise lepingutes 03.03.2001.a kehtinud võrkude sidumise hindadest ja uute sidumishindade rakendamisel neid hinnaerinevusi ET poolt alates 03.04.2001 ei rakendatud.

KonkS § 14 p 1 kohaselt on keelatud kaubaturgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks, mis seisneb otseselt või kaudselt ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, sealhulgas kaupade põhjendamatu müümine alla omahinna, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust kaubaturul või tõrjub teda kaubaturult välja

Kaubaturu piiritlemisest ja konkurentsi olukorra analüüsist kaubaturul nähtub, et ET-le kuulub üldkasutatavates telefonivõrkudes lauatelefonilt kohaliku kõne ja riigisisese kaugekõne teenuste kaubaturul ( alates 01.04.2001 ET võrgusisene kõne ) ligilähedaselt (…) % ning sellest tulenevalt on ET-l nimetatud kaubaturul üle 40 protsendi käibest ja tema turguvalitsev seisund võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest.

AS ET Meediasuhete juhi Ain Parmase 29.03.2001.a pressiteatest internetis nähtub, et ET langetas uute, soodsamate minutihindade kehtestamiseks sidumishindu, ühtlustades Sideameti soovitusel lõppkliendi- ja sidumishindade kuluarvestuse metoodikat. ET teatas, et alates 01.04. 2001. a saavad ET kliendid helistada nii ET võrgusiseselt kui ka teiste operaatorite klientidele nende võrkudes asuvatele telefoninumbritele normaaltariifiga 34 senti, soodustariifiga 28 senti ja öösel 14 senti minut. Uute sidumishindade kehtestamisega on ET täitnud hiljuti jõustunud TKS muudatuse ning Sideameti 29.03.2001.a tehtud ettekirjutused.

Tele2 poolt esitatud andmetest nähtub, et operaatorkoodi 102 vahendusel tehtud kõnede mahud ja klientide arv on jaanuarist kuni aprillini 2001 pidevalt kasvanud. Samuti on kasvanud Unineti poolt operaatorkoodi 100 vahendusel tehtavate kõnede mahud ja teenuse kasutajate arv.

Lähtudes eeltoodust ei pannud ET reaalselt toime KonkS § 14 p 1 sätestatud rikkumisi, sh ei rakendanud ebaõiglasi hinnatingimusi, kuna asus täitma Sideameti 29.03.2001.a ettekirjutusi nr 8-1-4/2 ja 8-1-4/3 alates 01.04.2001.a.

TKS § 52 kohaselt võib üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja rakendada ühetaolist allahindlust ühenduste või teatud numbrite suhtes olenevalt ühenduste kestusest, teenuse mahust, kasutussagedusest ja kellaajast, samuti telekommunikatsiooniteenuse kasutajate suhtes, kes kuuluvad teatud sotsiaalsesse gruppi. Nimetatud allahindlust rakendatakse võrdselt kõigi isikute suhtes, kes vastavad allahindluse tingimustele, ning seda ei seota mingi telekommunikatsiooniteenuse kasutamise kohustusega.

ET 29.03.2001.a poolt internetis avaldatud teates märgiti, et alates 03.04.2001 hakkavad kehtima soodustusest teenusele Atlas Internet Bonus 901, mis on TKS mõttes allahindlus, mille kohaldamisel peab lähtuma TKS § 52 sätestatu nõuetest allahindluse rakendamisel. ET rakendas allahindlust numeratsioonialas 901xxxx paiknevatele numbritele ja see on allahindlus helistamisel teatud numbritele sõltuvalt teenuse mahust.

Lähtuvalt ET teabest kehtis Atlas Internet 901 Boonus peale Atlase tasuta Internetiühenduse ainult nende teenusepakkujate sissehelistamisnumbritele, mis asusid ET võrgus, seega ei kehti võrkudevahelistele kõnedele, s.h kõnedele teiste operaatorite vahendusel.

Juhindudes TKS § 52, 54 lõikest 3 ja § 98 tegi Sideamet 29.03.2001.a ettekirjutuse: “Peatada ET hinnakirja alapunktidele 4.1.8 Boonus: Internet 901 boonus ja 4.2.8 Boonus 8 grupp: Internet 901 boonus rakendatav erisus, mille kohaselt kehtivad nimetatud boonused ainult ET võrgusisestel kõnedel. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg: 01.04.2001.a” Ettekirjutuse kohaselt seadis ET allahindluse tingimuseks võrgusisese kõne, mis on vastuolus TKS § 52 sätestatud nõuetega. TKS-st tulenevalt tuleb rakendada allahindlust võrdselt kõigi isikute suhtes, kes vastavad allahindluse tingimustele. Antud juhul vastavad allahindluse tingimustele kõik ET-ga liitumislepingu sõlminud tarbijad ning kuna telefoniteenuse osutaja on ET, siis peab allahindlust rakendama võrdsetel alustel kõigile oma tarbijatele, kes helistavad 901xxxx numbritele sõltumata sissehelistamiskeskuse asukohast. ET rikkus oma tegevusega TKS § 52, mitte rakendades allahindlust kõigi tarbijate suhtes, kes soovisid kasutada teenust, helistades 901xxxx numbritele.

KonkS § 14 p 2 kohaselt on keelatud kaubaturgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, s.o ühe või mitme ühiselt kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt oma positsiooni ärakasutamine konkurentsivabaduse kahjustamiseks, mis seisneb otseselt või kaudselt tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramises ostjate kahjuks.

Ajalehe Postimees 29.03.2001.a interneti aadressilt http://www.postimees.ee/prindi.html?&id=15545 nähtub ET kinnitus sellest, et edaspidi saavad Internet 901 Boonuspaketiga liitunud inimesed helistada kõigile 901-seeria sissehelistamiskeskustesse võrdse hinnaga.

AS ET Meediasuhete juhi Ain Parmase 29.03.2001.a pressiteatest internetis nähtub, et ET jätkab internetikasutaja soodustuse Internet 901 Boonuse pakkumist, mis kehtib kõigi teenusepakkujate 901-seeria interneti sissehelistamisnumbritele.

Sideameti 11.04.2001.a kirjast nr 1-9/889 Konkurentsiametile nähtub, et ühesuguse tariifi rakendamine boonuspaketile Atlas Internet 901 kõikide seotud operaatorite telekommunikatsioonivõrkudes paiknevatesse internetiserveritesse tagati Sideameti 29.03.2001. a ettekirjutusega nr 8-1-4/4, mille kohaselt ET peab allahindlust rakendama võrdsetel alustel kõigile oma tarbijatele, kes helistavad 901xxxx numbritele olenemata sissehelistamiskeskuse asukohast.

KonkS § 28 lõikes 2 on sätestatud, et kõlvatu konkurents on keelatud.

KonkS § 33 lõikes 1 punktis 1 on sätestatud, et kaupade müügi kõlvatu piiramine on ostjale müüdavate kaupade koguse või teenuste hulga piiramine või sidumine mingite tingimustega, välja arvatud juhul, kui see on kauba kasutamiseks tingimata vajalik või on seotud sooduspakkumisega või tuleneb õigusaktidest. Seega eeldab § 33 lg 1 p 1 sätestatu rikkumine reaalselt toime pandud tegevust.

ET tegevus, mis oli suunatud Atlas Internet 901 Boonus teenuse müügist keeldumisele teiste operaatorite vahendusel võis olla kantud soovist kasutada ära oma turguvalitsevat positsiooni. Kuid Sideameti 29.03.2001.a ettekirjutuse nr 8-1-4/4 täitmaasumisega alates 01.04.2001.a järgis ET TKS § 24 lg 2 ja § 52 nõudeid, seega ei pannud ET reaalselt toime KonkS § 14 p 1-3 ja § 33 lg 1 p 1 ning § 28 lg 2 sätestatud rikkumisi, sh telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramist põhjendusel, et sooduspaketiga liituda soovija on konkureeriva internetiteenuse osutaja klient.

Lähtudes eeltoodust ja KonkS § 40 lg 3 p 1

o t s u s t a n:

lõpetada juhtumi menetlemine õiguserikkumise mittetuvastamisega.

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast.

Peeter Tammistu

Tagasi