PEADIREKTOR

 

Otsus

Tallinn  24.05.2001 nr 26-L

 

Juhtumi nr 26/00 menetlemise lõpetamine

Menetlemise alustamine

Juhtumi menetlemist alustati Konkurentsiameti peadirektori asetäitja 21.12.2000.a käskkirjaga nr 27-A OÜ Avoterm 14.12. 2000.a suulise kaebuse ning 15.12.2000.a Karksi-Nuias toimunud suulise arutelu kokkuvõtte ja sellele lisatud materjalide alusel, eesmärgiga kontrollida konkurentsi olukorda Karksi-Nuias soojusenergia tootmisel ja müügil.

Kaebuse esitaja

OÜ Avoterm, äriregistri kood 10155778, Viljandi mnt 5, Karksi-Nuia 69101 Viljandi maakond.

Kaebuse sisu

Kaebuse esitaja sai Karksi Vallavalitsuselt 25.05.2000.a kutse osalemaks piiratud läbirääkimistega pakkumisel Karksi-Nuia linna soojaga varustamiseks ja soojamajanduse arendamiseks ning tunnistati konkursi võitjaks.

Karksi Vallavalitsus (edaspidi Vald) sõlmis kaebuse esitajaga 02.08.2000.a soojusenergiaga varustamise raamlepingu, mille objektiks on Karksi-Nuia tsentraalkatlamaja soojusvõrguga ühendatud tarbijate varustamine AS-lt Iivakivi renditud või ostetud varade ja kaebuse esitaja varade baasil (p 1) soojusenergiaga, baashinnaga 400 krooni/MWh, vastavalt Valla poolt kooskõlastatud hinnakirjale (p 3.2) tarbijaga sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Lepingu kohaselt kohustus Vald mitte sõlmima lepingu kehtivuse ajal kokkuleppeid kolmandate isikutega soojusenergia tootmiseks Karksi-Nuia tsentraalküttevõrgus (p 2.7).

Oktoobris 2000 alustas AS Textuur Karksi-Nuias katlamaja ehitamist 4 elumaja kütmiseks, mis olid ühendatud tsentraalküttevõrguga. Trassi rajamiseks sai AS Textuur Vallalt 27.10.2000.a kaevamisloa nr 5. AS Textuur on sõlminud lepingud nende majade korteriomanikega individuaalselt, kuigi neid elumaju haldab 100% Vallale kuuluv AS Iivakivi, mistõttu on ainuõigus selliste lepingute sõlmimiseks raamlepingust tulenevalt kaebuse esitajal.

Lahendamaks olukorda, kus rikutakse raamlepingust tulenevaid õigusi, pöördus kaebuse esitaja 05.12.2000.a taotlusega Valda, osundades probleemile, et korterelamute soojusseadmetes tsirkuleerib soojusenergia kandjana vesi, mille eest on OÜ Avoterm tasunud, selle kuumendanud, küttevee ka vastavate kemikaalidega vääristanud jne ning on teadmata, milliste lahendustega liitub süsteemi AS Textuur. Senist asjade käiku arvestades ilmselt omastatakse mingil ajahetkel vesi hoonete küttetorustikus ning juhitakse see uude kütteahelasse.

Kaebuse esitaja rõhutab oma 13.11.2000.a kirjas Karksi Vallavolikogule ja 12.12.2000.a kirjas Viljandi maavanemale, et AS Textuur rajas dubleeriva küttetrassi just kõige enam tasuvasse piirkonda (korterelamud on lähestikku, trassid lühikesed jne). Kui nimetatud elamud lülitada välja kaebuse esitaja kasutuses olevast tsentraalküttevõrgust, tekitab see põhjendamatu surve kogu kütteenergia hindadele ning soojatootmise tasuvusele tervikuna. Kaebuse esitaja, sõlmides Vallaga soojusenergiaga varustamise raamlepingu, tegi tasuvusarvestused ja hinnakujunduse ning võttis miljonilise investeerimiskohustuse, lähtudes tsentraalküttevõrgust kui tervikust ning lepingu kehtivusajast 10 aastat. Juhul, kui Valla poolt lubatakse küttetrasside dubleerimist (olemasoleva tsentraalvõrgu lammutamist) AS Textuur poolt, on kaebuse esitaja sunnitud soojusenergia hinnakalkulatsiooni ümber arvestama, lähtudes investeeringute tasuvusest, mis tõstab oluliselt soojusenergia hinda.

Kaebuse esitamise ajaks on AS Textuur alustanud soojusenergia tootmist ning on soojatarbijad omavoliliselt tsentraalvõrgust lahti ühendanud ja sellega piiranud kaebuse esitaja tegevust ning kahjustanud konkurentsivõimet. Kaebuse esitaja peab ebaseaduslikuks ja ka ärieetikale mittevastavaks AS-i Textuur tegevust, kes rajab oma vahenditega elamumaale katlamaja ja kommunikatsioonid ning alustab soojatootmist katlamaja vahetus läheduses asuvate korterelamute teenindamiseks, lõhkudes sellega juba olemasoleva soojavõrgu tervikut. AS Textuur on kaebuse esitaja konkurentsivõimet kahjustanud, sh tema toote müüki piiranud sel moel, et ta on kaebuse esitaja torustiku blokeerimise teel viimase soojatarbijad omavoliliselt lahti ühendanud, omastades sealjuures ka tema soojakandja, s.o neljas majas torustikes ringleva vee, mille ostmiseks veetootjalt ja töötlemiseks oli kulutusi tehtud, ning jääksoojuse.

AS Textuur on avaldanud eksitavaid teateid ajalehe Sakala 07.10.2000.a väljaandes nr 195 ning levitanud neid ka korteriomanike postkastidesse panemise ja kuulutuste elamute trepikodadesse kleepimise teel. Teadetes ja kuulutustes pakub AS Textuur sooja lõppmüügihinnaga 300 krooni/MWh ning paigaldustöid AS-i Textuur kulul, samuti juriidilist abi vanade lepingute lõpetamisel. Sellised teated on eksitavad seetõttu, et korterelamutele soojamüügi ainuõigus on üksnes kaebuse esitajal ning tarbija, sõlmides lepingu AS-ga Textuur, peab samal ajal tasuma ka kaebuse esitajale sõlmitud lepingu alusel, mistõttu teise lepingu sõlmimine on talle kahjulik. AS Textuur juhataja hr Argo Jõgi on kaebuse esitajat ja tema toodet halvustanud ajalehe Sakala 11.10.2000.a väljaandes nr 197, artiklis "Karksi Nuia korterielanikud võivad soojafirmat valida", pidades kaebuse esitaja tingimusi soojatarbija mõnitamiseks, samuti 12.10.2000.a ajalehe Sakala artiklis "Karksinuialased ei taha piiratud valikuvõimalusi". Kõik see kujutab endast KonkS § 28 lg 1 p 2 sätete rikkumist.

Menetlemise subjekt

AS Textuur, äriregistri kood 10044317, Tööstuse 2 Karksi-Nuia, 69101 Viljandi maakond.

Faktilised asjaolud

Menetlemise käigus saadud vastustest teabenõuetele ja neile lisatud dokumentide koopiatest selgus olukord kaugküttesüsteemis soojusenergia tootmise ja müügi kaubaturul Karksi-Nuia linnas enne Valla poolt piiratud pakkumistega konkursi korraldamist kuni kahe soojatootja kaubaturul osalemiseni.

"Karksi valla soojamajanduse arengukava lõpparuanne" (edaspidi Arengukava) koostati AS Estivo poolt 29.03.2000.a, projekt 219912.

Arengukava sisaldas Karksi-Nuia, Karksi küla ja Polli küla soojavarustuse skeeme ning tasuvusarvestusi kaugküttesüsteemides kasutatavate kütuste: masuut, kerge kütteõli, turvas ja hakkepuit osas, soojatrasside tehnilise olukorra analüüsi ja küttesüsteemide uuendamise soovitusi, tarbijahinna komponentide analüüsi, energiasäästu võimalusi, lokaalküttega tarbijate olukorra analüüsi, samuti üldiseid soovitusi soojamajanduse arendamiseks.

Arengukava koostamise ajal oli Vallas kokku 17 katelt, millest enamus olid väikekatlad. Kergel kütteõlil töötavad katlad olid uued ja väga heas seisukorras ning ülejäänud katlad (v.a AS Textuur oma tootmise tarbeks paigaldatud uus hakkepuidul töötav katlamaja) olid suhteliselt vananenud. Kaugkütte torustik oli ainult Karksi-Nuia linnas. Selle vanuseks on 20-27 aastat ja trassikaod keskmiselt 25 %.

Karksi-Nuia linnas kasutas kaugkütet 16 elamut, 4 sotsiaalhoonet, 1 tööstushoone ja 6 ärihoonet ning nende 1999. a soojatarbimine oli kokku 4621 MWh. Soojuse tootmise ja müügiga tegeles AS Iivakivi, mille tootmiskahjum suurenes iga aastaga. Põhjusteks olid kütteõli hinna, mis moodustab 60% tootmishinnast, pidev tõus ja kaugküttesüsteemi kasuteguri pidev halvenemine. 2000. aasta jaanuaris kehtestas AS Iivakivi soojuse hinnaks 497 krooni/ MWh, sest varasem väljamüügihind - 357 krooni/ MWh - jäi alla tootmise omahinna. Selline hinnatõus suurendas kindlasti lokaalküttele üleminekut.

Arengukavas märgiti, et Karksi-Nuia linna kaugküttesüsteemi uuendamine on hädavajalik. Soovitati alustada kõigepealt katlamajast ja võtta eeskujuks AS Textuuri täisautomaatne hakkepuidul töötav veesoojenduskatel, milles saaks küttena kasutada odavat kohalikku tootmisjääki - hakkepuitu. Samuti soovitati AS Iivakivi erastada ja alustada koostööd AS-ga Textuur küttesüsteemide võimalikuks ühendamiseks. See looks eeldused odavama soojuse tootmiseks ja peataks lokaalküttele ülemineku. Majanduslikult odavaimaks peeti uue hakkepuidul soojust tootva katla paigaldamist AS Iivakivi keskkatlamajasse, mis võimaldab alustada soojatootmist tarbijale vastuvõetava hinnaga, kuna hakkepuit on 1 MWh soojuse tootmisel poole odavam kui masuut ja ligi neli korda odavam kergest kütteõlist. Aktsiate kontrollpakk soovitati jätta omavalitsusele. See võimaldaks soojuse müügihinna majandusliku õigustatuse kontrollimist ja kinnitamist.

25.05.2000.a kutsus Vald ettevõtjaid osalema läbirääkimistega piiratud pakkumisel, leidmaks optimaalne lahendus Karksi-Nuia linna soojusega varustamiseks ja soojamajanduse arendamiseks ning selle teostaja.

Pakkumises osalesid OÜ Avoterm, AS Textuur ja AS Viljandi Soojus.

Pakkumiste avamine toimus 30.05.2000.a ning 31.05.2000.a otsustas Vald tunnistada pakkumise võitjaks soojusenergia tootja OÜ Avoterm ja esitada see kinnitamiseks volikogule.

OÜ Avoterm pakkus kuni 01.07.2001.a soojusenergia hinnaks 400 krooni /MWh (käibemaksuta), nõustus võtma kapitalirendile AS Iivakivi bilansis olevad katlamaja hooned ja soojatrassid ning ostma välja katlamajas olevad seadmed ja erastama tulevikus katlamajaaluse tootmismaa. OÜ Avoterm kohustus esmalt käivitama vedelküttel (põlevkiviõli või masuut) töötava katla ja edaspidi paigaldama kohaliku kütte baasil töötava katla ning alustama katlamaja automatiseerimist, majade sulgarmatuuri väljavahetamist ja trasside korrastamist. Katlamaja ja trassidega seonduvad investeeringud kohustus OÜ Avoterm võtma enda kanda. Kokku kohustus OÜ Avoterm investeerima viie aasta jooksul soojatootmisesse miljon krooni; see asjaolu oli vallale pakkumise otsustamise hetkel soodsaimaks lahenduseks.

Pakkumise teine osaleja AS Textuur esitas Karksi-Nuia soojusettevõtte äriplaani aastateks 2000 - 2004, mis oli välja töötatud Pirgu arenduskeskuses. Äriplaanis nähti ette vallaga ühise aktsiaseltsi asutamine aktsiakapitaliga 2,5 miljonit krooni, projekti kogumaksumusega 7 miljonit krooni, millest hanke teostamiseks oli kohe vaja võtta 4,5 miljonit pangalaenu. Tarbijahinnaks oli esialgselt kavandatud 305 krooni/ MWh ( käibemaksuta), kuna soojatootmisel planeeriti kasutada vähese niiskussisaldusega puidutöötlemisjääke - hakkepuitu.

Valla 16.02.2000.a vastusest 2.16/177 Konkurentsiameti teabenõudele nähtub, et Vald ei valinud konkursil osalenutest soojatootjaks AS-i Textuur, kes oli pakkunud odavaimat tarbijahinda ning ei soovinud luua temaga võrdsetel alustel aktsiaseltsi soojusenergia tootmiseks, kuna pidas hetkel olulisemaks soojatootjale trasside ja vanade katlaseadmete üleandmist (rentimist või müüki) ja soojatootja investeerimist neisse, soovis jääda osanikuks vähimas mahus ja oli huvitatud sellest, et tulevane partner soojusenergia tootmisel võtab enda kanda kogu vastutuse soojatarbija ees.

02.08.2000.a sõlmis Karksi vallavanem A. Tae OÜ-ga Avoterm Karksi-Nuia linna soojusenergiaga varustamise raamlepingu tähtajaga 10 aastat. Lepingu punktis 2.7. on sätestatud, et lepingu kehtimise ajal kohustub Vald mitte sõlmima kokkuleppeid kolmandate isikutega soojusenergia tootmiseks Karksi-Nuias tsentraalküttevõrgus. Soojuse müügihinnaks on lepingus 400 krooni/MWh (lisandub käibemaks). Lepingus on sätestatud ka kuni 10 % soodustused, kui soojatarbija teostab 1-2 kuulisi ettemakseid. AS Iivakivi andis tsentraalküttevõrgu koos kõigi seadmetega ja kommunikatsioonidega rendile OÜ-le Avoterm ning rendileping jõustus 15.08.2000.a.

07.10.2000.a kuulutas AS Textuur ajalehes Sakala, et võtab Karksi-Nuias vastu korterelamutele individuaalküttesüsteemide paigaldamise tellimusi, pakkudes sooja lõppmüügi hinnaks 300 krooni/MWh (sisaldab käibemaksu) ja kõigi paigaldustööde tegemist AS Textuur kulul, samuti juriidilist abi vanade lepingute lõpetamisel. Konkurentsiametis 16.01.2001.a antud selgitustes kinnitas AS-i Textuur juhataja A.Jõgi, et vanade lepingute lõpetamisel seni mingeid nõuandeid elanikele antud ei ole. OÜ Avoterm 01.02.2001.a vastusest Konkurentsiameti teabenõudele nähtub, et ükski OÜ Avoterm toodetud soojuse tarbija ei ole pärast tarbimise lõpetamist ja elamu ühendamist uue soojussõlme kaudu AS Textuur trassiga lõpetanud lepingulisi suhteid OÜ-ga Avoterm.

Oktoobris 2000 tegi Viljandi insener Sven Reiss AS-i Textuur tellimisel Karksi-Nuia linna kvartali nr 20 (Võidu ja Männiku tänav) kruntide detailplaneeringu koos seletuskirja ja joonistega. Projekteerimistingimused on kinnitanud Karksi vallavanem A.Tae. Planeeringus on määratud krundile 2 planeeritava konteinerkatlamaja ehitusalune pind 46 m2. Projekt on 27.10.2000.a kooskõlastatud AS-ga Iivakivi, Karksi Vallavalitsusega ja teiste trasside ning kommunikatsioonide valdajatega, kuid ei ole kooskõlastatud AS Iivakivi trasside rentniku OÜ-ga Avoterm.

Ajalehe Sakala 11.10.2000.a väljaandes nr 197, artiklis "Karksi Nuia korterielanikud võivad soojafirmat valida" nimetab AS Textuur tegevjuht A.Jõgi OÜ Avoterm soojatootmise tingimusi tarbija mõnitamiseks. Konkurentsiametis 16.01.2001 antud selgitustes väitis AS-i Textuur juhataja A.Jõgi, et väljendas selle ütlusega enda kui tarbija seisukohta, kuna AS Textuur ei tegelenud Karksi-Nuias siis veel soojusenergia tootmise ja müügiga elanikkonnale. Seletuse andmise ajal oli ta endiselt OÜ Avoterm soojatarbija.

12.10.2000.a alustas AS Textuur soojuse müügilepingute sõlmimist Männiku tänav 2 korteriomanikega. Sõlmitavate lepingute kohaselt pidi AS Textuur alustama soojuse müügiga nelja nädala möödudes lepingu sõlmimisest. Soojuse müügihind lepingus on 300 krooni/MWh ja hind sisaldab 5 % käibemaksu.

27.10.2000 pöördus AS Textuur kaevetööde loa taotlusega Valla poole, soovides alustada kaevetöid 28.10.2000.a Karksi-Nuia linnas Männiku tänav 2 ja Võidu tänav 5, 7, 11 majade soojatrasside ehitamiseks. Vald väljastas AS-le Textuur 27.10.2000.a kaevetööde loa nr 5, mis on kooskõlastatud loa lisas märgitud nelja ettevõtjaga.

03.11.2000.a alustas Männiku tn 2 kütmist OÜ Avoterm, kuna AS Textuur ei olnud samal aadressil katlamaja ehitusega valmis jõudnud.

Konkurentsiametis 16.01.2001.a AS-i Textuur juhataja A.Jõgi antud selgitustest ja OÜ Avoterm 01.02.2001.a vastusest Konkurentsiameti teabenõudele nähtub, et soojusenergia tootmist müügiks alustas AS Textuur Karksi-Nuia 20 kvartalis 12.12.2000.a. Seisuga 16.01.2001.a olid Männiku tn 2 asuva AS Textuur katlamajaga ühendatud soojatarbijateks korruselamud Männiku 2, Võidu 1, 5, 7 ja 11. Ühendamiseks olid trassid valmis ehitatud veel elamuteni Männiku 4 ning Võidu 3 ja 8. AS Textuur kasutab tarbijateni soojuse edastamiseks oma ehitatud trasse ning elamutes uusi soojussõlmi, mis ei ole ühendatud AS Iivakivi poolt OÜ-le Avoterm renditud trassidega.

Valla 16.02.2001.a vastuses nr 2.16/177 Konkurentsiameti teabenõudele leiab Vald, et OÜ-ga Avoterm sõlmitud soojusenergia tootmise raamlepingut ei ole rikutud. Valla arvates tekkisid elanike ja OÜ Avoterm vahel lepingute sõlmimise juures pinged. See lõi olukorra, kus AS Textuur ja osa korterelamute elanikke sõlmisid omavahel lepingud, mille tingimused ja protseduur olid palju soodsamad. Nii tekkiski olukord, kus Karksi-Nuia elanikud kasutavad kahe soojatootja teenuseid. Vastuses antakse ülevaade 20 kvartali korruselamute erastamisest. Korruselamutes Männiku 2 ja Võidu 11 on korteriomandi seadmiseks esitatud kinnistuametile. Männiku 4 on registreeritud katastris. Võidu 1 on kantud kinnistusse. Võidu 3, 5 ja 8 korteriomand on seadmisel, teenindusmaa mõõdistatud ja omanike poolt tasutud. Seega ei asu ükski nimetatud hoonetest enam Valla maaomandil.

Kaubaturu piiritlemine

Vastavalt KonkS § 3 lg 1 on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. KonkS § 3 lg 2 kohaselt on Konkurentsiametil õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas.

Karksi valla territooriumil on kaugkütte torustik ainult Karksi-Nuia linnas. Karksi-Nuia kaugkütte soojavõrgu vahendusel, mis on ühendatud linna tsentraalkatlamajaga, kuulutas Karksi Vallavalitsus välja piiratud pakkumistega läbirääkimised soojatootja leidmiseks linna soojaga varustamiseks ja soojamajanduse arendamiseks. Kuna soojatrassiga ühendatud korruselamute ja teiste hoonete soojatarbijatel puudus võimalus muul viisil soojust tarbida kui tsentraalkütte vahendusel, siis on juhtumi menetlemisel käsitletav soojusenergia tootmise ja müügi kaubaturg Karksi vallas piiritletav Karksi-Nuia linnaga.

Õiguslik hinnang

KonkS § 28 lg 3 kohaselt rakendatakse reklaamina käsitletava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul reklaamiseaduse (edaspidi RS) sätteid. RS § 2 lg 1 järgi käsitletakse reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab. AS-i Textuur kuulutus 07.10.2000 ajalehes Sakala sisaldas hinnapakkumist Karksi-Nuias korterelamutele individuaalküttesüsteemide paigaldamise tellimuste saamiseks, samuti juriidilist abi vanade lepingute lõpetamisel. Selline teave on edasi antud kaupade ja teenuste müügi suurendamise eesmärgil ja seega käsitletav reklaamina RS § 2 lg 1 tähenduses. AS Textuur levitas seda teavet seoses soojusenergia müügi alustamisega, soojusenergia müügi suurendamise eesmärgil. RS § 4 lg 1 järgi on eksitav reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab üldsust või mis toodud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti. Eksitav reklaam on keelatud. RS § 4 lg 2 p 2 kohaselt võetakse eksitavaks reklaamiks tunnistamisel arvesse kogu reklaam, eelkõige teave toote või teenuse väärtuse ja tegeliku hinna kohta. RS § 5 lg 1 järgi on kõlvatu reklaam, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega või mis kutsub üles käituma seadusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme või mis sisaldab sellist tegevust. Kõlvatu reklaam on keelatud. RS § 5 lg 2 p 6 kohaselt loetakse kõlvatuks reklaam eelkõige juhul, kui reklaam esitab valeteateid teise isiku või tema toodete või teenuste või muude asjaolude kohta. Tulenevalt RS § 21 lg 1 teostavad reklaamialase tegevuse järelevalvet Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutused käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega sätestatud alustel, viisil ja piires. RS § 21 lg 1 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1997. a määruse nr 240 "Reklaamialase tegevuse järelevalvet teostavate asutuste määramine" (RT I 1997, 88, 1489) kohaselt teostab järelevalvet eksitava reklaami osas Tarbijakaitseamet ning kõlvatu reklaami osas Politseiamet. Seega ei ole järelevalve teostamine eksitava ja kõlvatu reklaami üle Konkurentsiameti pädevuses. Sel põhjusel ei saa juhtumi menetlemise lõpetamisel teha otsust kaebuse selles osas, et AS Textuur on avaldanud eksitavaid teateid ajalehes Sakala 07.10.2000.a väljaandes nr 195 ning levitanud neid ka korteriomanike postkastidesse panemise ja kuulutuste elamute trepikodadesse kleepimise teel, pakkudes sooja lõppmüügihinnaga 300 krooni/MWh ning paigaldustöid AS-i Textuur kulul, samuti juriidilist abi vanade lepingute lõpetamisel. Selliste teadete eksitavuse üle on pädev otsustama Tarbijakaitseamet ning kõlvatuse üle Politseiamet.

Kaebuse osas, mille kohaselt on AS Textuur juhataja hr Argo Jõgi rikkunud KonkS § 28 lg 1 p 2, halvustades kaebuse esitajat ja tema toodet ajalehe Sakala 11.10.2000.a väljaandes nr 197, artiklis "Karksi Nuia korterielanikud võivad soojafirmat valida", pidades kaebuse esitaja tingimusi soojatarbija mõnitamiseks, samuti 12.10.2000.a ajalehe Sakala artiklis "Karksinuialased ei taha piiratud valikuvõimalusi", leiab Konkurentsiamet järgmist.

KonkS § 28 lg 1 p 2 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks vaba ettevõtlust kahjustavad heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas konkurendi või tema kauba halvustamine. KonkS § 30 järgi, konkurendi või tema kauba halvustamine on valeteadete levitamine samal kaubaturul tegutseva teise ettevõtja või tema poolt müüdava kauba kohta, millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Niisiis on KonkS § 28 lg 1 p 2 teokoosseisu obligatoorseks tunnuseks levitatava valeteate ebatõesus.

AS Textuur juhataja hr Argo Jõgi on 12.10.2000.a ajalehe Sakala artiklis "Karksinuialased ei taha piiratud valikuvõimalusi" avaldanud OÜ Avoterm kohta, et "soojusenergia ostu-müügilepinguid sõlmib OÜ Avoterm, kes soovib küll sooja müüa, kuid võlgnike tekkimise korral katkestab enda pakutud lepingu järgi soojavarustuse kogu majas. Lisaks peavad elanikud tasuma katkestamise ja tagasiühendamisega seotud kulud. Avotermi lepingu järgi käsitletakse elamuid tervikuna ning arved esitatakse maja esindajale."

OÜ Avoterm esitatud soojusenergia ostu-müügilepingu vormi p-st 1.3 nähtub, et MÜÜJA käsitleb hoonet kui tervikut ning p-st 4.5 nähtub, et juhul, kui OSTJA ei tasu soojusenergia eest tähtaegselt või ei täida teisi lepingu kohustusi, katkestab MÜÜJA OSTJA varustamise soojusenergiaga ja OSTJA peab tasuma MÜÜJALE ka katkestamisega ja tagasiühendamisega seotud kulutused. Enne eelnimetatud kulude tasumist ja soojusenergiaga varustamise katkestamise aluseks olnud asjaolude kõrvaldamist või äralangemist ei jätkata OSTJA soojusenergiaga varustamist. Ajalehe Karksi Sõna 2000.a novembri väljaande nr 9 (68) artiklis "Oleme linlaste teenistuses" kinnitab OÜ Avoterm juhatuse esimees Avo Kangro, et soojusenergiaga varustamise lõpetamine tuleb kõne alla ainult juhul, kui kõik või enamik korteriomanikest on soojusenergia eest võlgu.

Eeltoodust nähtub, et AS Textuur juhataja hr Argo Jõgi poolt 12.10.2000.a ajalehe Sakala artiklis "Karksinuialased ei taha piiratud valikuvõimalusi" avaldatu OÜ Avoterm kohta vastab tõele, s.o OÜ Avotermi lepingu järgi käsitletakse elamuid tervikuna ning teatud hulga võlgnike tekkimise korral võib kõne alla tulla soojusenergiaga varustamise lõpetamine kogu majas, samuti et soojusenergiaga varustamist ei jätkata enne katkestamisega ja tagasiühendamisega seotud kulutuste tasumist elanike poolt. Järelikult ei ole AS Textuur juhataja hr Argo Jõgi poolt 12.10.2000.a ajalehe Sakala artiklis "Karksinuialased ei taha piiratud valikuvõimalusi" OÜ Avoterm kohta avaldatu kvalifitseeritav KonkS § 28 lg 1 p 2 järgi.

Ajalehe Sakala 11.10.2000.a väljaandes nr 197 on artiklis "Karksi Nuia korterielanikud võivad soojafirmat valida" , kirjutab Marko Suurmägi:"AS Textuuri tegevdirektor Argo Jõgi peab Avotermi tingimusi soojatarbija mõnitamiseks." "Ega Textuur olekski kütmisega tegelema hakanud, aga ma nägin, et kannatavad minu töötajad," selgitas Jõgi." Konkurentsiametis 16.01.2001.a antud selgitustes väitis AS-i Textuur juhataja A.Jõgi, et ajalehes "Sakala" ilmunud artiklis 11.10.2000.a avaldas ta arvamust OÜ Avoterm tingimuste kohta kui Avotermi klient, kuna AS Textuur sel ajal veel ei tegelenud Karksi-Nuias soojusenergia tootmise ja müügiga. Seletuse andmise ajal oli ta endiselt OÜ Avoterm soojatarbija. KonkS § 28 lg 1 p 2 kohaldamise üheks tingimuseks tulenevalt KonkS §-st 30 on valeteadete levitamine samal kaubaturul tegutseva teise ettevõtja või tema poolt müüdava kauba kohta. Ülalosundatud Jõgi tsitaat ei sisalda valeteateid, olukorras kus OÜ Avoterm soojusenergia baashind on 400 krooni/MWh ja AS-i Textuur pakub sooja lõppmüügihinnaga 300 krooni/MWh. Marko Suurmägi arvamus, et AS Textuuri tegevdirektor Argo Jõgi peab OÜ Avotermi tingimusi soojatarbija mõnitamiseks, on tema subjektiivne lähenemine faktidele ning selle tõesust või ebatõesust on seetõttu võimatu kontrollida. Kontrollida on võimalik konkreetsete andmete ehk faktide tõesust. Faktid on aga sellised, et AS Textuur pakub sooja lõppmüügihinnaga 300 krooni/MWh , mis on 100 krooni odavam kui OÜ Avoterm soojusenergia baashind ning et OÜ Avotermi lepingu järgi käsitletakse elamuid tervikuna ning teatud hulga võlgnike tekkimise korral võib kõne alla tulla soojusenergiaga varustamise lõpetamine kogu majas.

15.12.2000.a Karksi-Nuias toimunud suulise arutele kokkuvõtte 3. lk-l on kaebuse esitaja viidanud ka sellele, et AS Textuur on nende müüki piiranud sel moel, et on nende soojatarbijad omavoliliselt lahti ühendanud nende torustiku blokeerimise teel, millega omastas nende soojakandja, s.o neljas majas torustikus ringleva vee, mille nad olid ostnud veetootjalt ja seda töödelnud ning mille omastamine on loetav nende konkurentsivõime kahjustamisena. Osundatud probleemid on lahendatavad tsiviilkorras. TsÜS § 112 lg 1 kohaselt kaitstakse tsiviilõigusi kohtus või vahekohtus. TsÜS § 112 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi on tsiviilõiguste kaitse viisideks rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine, rikkumiseelse olukorra ennistamine ja kahju hüvitamine. Seega on kaebuse esitajal õigus esitada nõue tsiviilkorras, näiteks esitada hagi OÜ Avoterm torustiku blokeerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning torustiku blokeeringu kõrvaldamiseks ja blokeerimise eelse olukorra ennistamiseks TsÜS § 112 lg 2 p-de 2,3 ja 4 alusel.

TsÜS § 112 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilõiguste kaitse viisiks kohustuse täitmisele sundimine. Lähtudes eeltoodust on OÜ Avoterm ja Valla vahel 02.08.2000.a sõlmitud soojusenergiaga varustamise raamlepingu täitmisest tulenevate kohustuste, sh p-st 2.7. tuleneva Valla kohustuse mitte sõlmida soojusenergia tootmiseks kokkuleppeid kolmandate isikutega, täitmisele sundimine lahendatav tsiviilasja raames, tsiviilkohtumenetluses.

Lähtudes eeltoodust ja KonkS §-st 40 lg 3 p 1

otsustan:

lõpetada juhtumi menetlemine õiguserikkumise mittetuvastamisega.

Peeter Tammistu

Tagasi