PEADIREKTORI ASETÄITJA

Ärakiri
Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  24.04.2001 nr 20-L

 

Juhtumi nr 06/01 menetlemise lõpetamine

Menetlemise alustamine

Juhtumi menetlemist alustati Konkurentsiameti peadirektori asetäitja 06.03.2001 käskkirjaga nr 6-A AS Eesti Telefon poolt ajakirjanduses avaldatud informatsiooni alusel oma võrgus riigisiseste kaugekõnede ja kohalike kõnede hindade ühtlustamise kohta. Menetlemise eesmärk oli kontrollida ET poolt oma võrgus kõnede ühtlustamisest tulenevat võimalikku konkurentsivabaduse piiramist ja kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamist konkurentsiseaduse (edaspidi: KonkS) § 14 tähenduses.

Menetlemise subjekt

Menetlemise subjekt on AS Eesti Telefon (edaspidi: ET), äriregistri kood 10283074, aadress Kreutzwaldi 12, Tallinn.

Faktilised asjaolud

ET teatas 01.03.2001, et alates 01.aprillist 2001.a. pakub ET oma võrgus ühtset võrgusisest kõneteenust ühesuguse hinnaga üle Eesti. Võrgusisene kõneteenus asendab senise kõnede jaotuse riigisisesteks kaugekõnedeks ja kohalikeks kõnedeks. (allikas: ET pressikonverentsi materjal 01.03.2001.a, juhtumi 06/01 toimiku leht 107). Kõigi riigisiseste kõnede täistariif on 34 senti/minut, soodustariif on 28 senti/minut ja öötariif 14 senti/minut.

ET on viimastel aastatel korduvalt muutnud kohalike kõnede ja riigisiseste kaugekõnede minutihindu.

Alates 01. maist 1999 kõnealustustasu (edaspidi: KAT) rakendamisel (koos käibemaksuga 48 senti) muudeti kohalike kõnede minutihindu järgmiselt: täistariif 32 sendilt 16 sendile ja soodustariif 16 sendilt 8 sendile. ET poolt esitatud andmete (ET 13 03.2001.a kirja nr 20100-4/164 lisad, juhtumi 06/01 toimiku lehed 121-124 ja 127-130) kohaselt annab KAT kasumit. Kuigi KAT on liigitatud eraldi tootena, ei ole tal ilma kõneteenuse endata otstarvet ja seetõttu on alljärgnevalt riigisiseste kaugekõnede ja kohalike kõnede tasuvust vaadeldud koos KATiga.

Kohalike kõnede minutimahtudesse arvestatakse ET poolt ka Internetti sissehelistamise (dial-up) kõned. Kõnede edastamise liigid on: telefonikõne, mille puhul on sõnumi loojaks hääl; Interneti sissehelistamiskõne, mille puhul sõnumi loojaks on vastav modem, ja faksikõne, mille puhul on sõnumi loojaks faksiseade (allikas: “Telekommunikatsiooniseadus” § 2 lõige 22’2 ).

Alates 01. oktoobrist 2000.a tõstis ET kohalike kõnede minutihindu ja langetas riigisiseste kaugekõnede minutihindu (allikas: Interneti aadress: http://www.et.ee/1710.html). Kohaliku kõne minuti täistariif tõusis 24 sendile, soodustariif 18 sendile ning rakendati öötariif 8 senti. Riigisisese kaugekõne minuti täistariif 1 kroon 06 senti langes 68 sendile ja soodustariif 53 senti langes 51 sendile.

Kõik eespooltoodud hinnad sisaldavad käibemaksu.

Hinnamuudatuste tulemusena tõusis 2000.a IV kvartalis riigisiseste kaugekõnede ja kohalike kõnede keskmine tegelik minutihind (andmed on käibemaksuta) 2000.a 9 kuu tegeliku keskmise minutihinnaga võrreldes […]%. 2000.a 9 kuu jooksul oli riigisiseste kõnede keskmine tegelik minutihind […] senti, 2000.a IV kvartalis […] senti (allikas: tabel 1, juhtumi 06/01 toimiku leht 180, koostatud ET 13.03.2001.a kirja nr 20100-4/164 lisade alusel).

ET andmetel olid riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne minuti tegelikud (ajaloolisel meetodil baseeruvad) kulud 2000.aastal […] senti (allikas: ET 13.03.2001.a kirja nr 20100-4/164 lisad, juhtumi 06/01 toimiku lehed 121-124 ja 127-130). […]

01.10.2000.a hinnamuudatuste tulemusena oli ET riigisiseste kõnede 2000.a IV kvartali kasum […]. ET omakapitali puhasrentaablus sellise kasumi korral moodustaks aasta arvestuses […] %. ET omakapitali tegelik puhasrentaablus 2000.aastal moodustas 30,0 % (allikas: ET 2000.a bilanss ja kasumiaruanne).

KATi sisseviimisel selgitas ET ( allikas: ET 23.03.1999.a kirja nr 1010/40 lisa), et keskmise pikkusega (3 minutit) täistariifiga kõne kogumaksumus jääb samaks ning pikemad soodustariifiga kõned, sealhulgas Interneti-ühendused kujunevad senisest odavamaks.

2000.a kõnede keskmise pikkuse analüüs (ET 13.03.2001.a kirja nr 20100-4/164 lisade alusel) näitab, et 2000.a oli täistariifiga kohaliku kõne keskmine pikkus […] minutit, seega osutuvad kõned lühemaks kui ET poolt teatati ning KATi rakendamisega kaasnes kõneminuti keskmise hinna tõus.

Tulenevalt riigisiseste kaugekõnede […] osatähtsusest riigisiseste kõnede kogumahus (2000.aastal kõneminutite alusel […] %, ET 13.03.2001.a kirja nr 20100-4/164 lisade alusel), kaasnes 01.oktoobrist 2000.a riigisiseste kaugekõnede hindade langetamise ja kohalike kõnede hindade tõstmisega riigisiseste kõnede hinnataseme üldine tõus.

ET pressiteates märgiti järgmist: “Tariifide rebalansseerimine ehk nende vastavusse viimine omahinnaga on eelduseks kõnesideturu sisulisele avanemisele konkurentsiks 2001. aasta 1. jaanuarist, sest pakkudes alla omahinna kohaliku kõne teenuseid takistaks Eesti Telefon sellega uute telekommunikatsioonifirmade turuletulekut. Pärast 1. oktoobrit jäävad endiselt alla omahinna eraklientide kuutasud, kuid selles osas jätkatakse läbirääkimisi Teede- ja Sideministeeriumiga, et välistada Eesti Telefoni tegevuse vastuollu sattumist kehtivate seadustega” (allikas: ET pressiteade 22.08.2000.a “Eesti Telefon langetab 1. oktoobrist kaugekõnede hindu”, Interneti aadress: http://www.et.ee/1710.html). Seega oli ET teatanud 2000.aastal kõneminutite hindade rebalansseerimise lõpuleviimisest.

Kõnede minutihindade tõstmise ühe põhjusena tõi ET esile kõneminutite mahu vähenemise (allikas: ET 13.03.2001.a kiri nr 20100-4/164), kuid sealjuures jäeti arvesse võtmata, et olemasolevate varade baasil hakatakse senisest rohkem osutama muid teenuseid (võrkude sidumine, kõned mobiiltelefonivõrku) ning nende eest saadav müügitulu kompenseerib ET võrgusiseste kõneminutite vähenemisega seotud müügitulu vähenemist. ET 26.03.2001.a kirjas nr 20100-4/179 teatati, et nimetatud muudatuste mõju ja ulatust ET lõppkliendi kõnemahule on hetkel raske hinnata.

Seoses 01. aprillist 2001.a rakendatavate riigisiseste kaugekõnede ja kohalike kõnede minutite hindade muutmisega teatas ET, et ta ühtlustab oma võrgus riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne hinna. Riigisiseste kõnede hinnataseme tõusust ET ei teatanud. (ET 01.03.2001.a pressiteade “Eesti Telefon ühtlustab oma võrgus riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne hinna”, Interneti aadress: http://www.et.ee/4645.html).

Majanduslik hinnang

Eeltoodud ET omakapitali puhasrentaabluse tasemed ületavad tunduvalt tulumäärasid, mida on võimalik teenida muude investeeringute korral, näiteks vahendite hoiustamisel pankades.

Majandusalase kirjanduse andmetel on USAs omakapitali puhasrentaablus (puhaskasumi suhe omakapitali aasta keskmisse summasse) suurtel, börsil noteeritud firmadel olnud pikemat aega 11 – 13 % (allikas: J.Alver, L.Reinberg, Juhtimisarvestus, Tallinn 1999, lk 157). USAs lähtutakse põhimõttest, et hinnad peavad olema õiglased just kapitalirentaabluse seisukohalt (allikas: J. Sepp, Konkurentsipoliitika, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 167).

Eesti kommertspankades oli 12-kuulise tähtajaga kroonihoiuse intressimäär 17.04.2001.a seisuga pankade Interneti kodulehekülgede andmetel 5,00 % kuni 6,30 %, osa pankasid teavitab sealjuures suurte hoiusummade (alates 100 000 kroonist või 500 000 kroonist) intressimäärade suurendamisest või kokkuleppelisest intressimäärast.

Kuigi mitmete riikide suurte telekommunikatsiooniettevõtete rentaablusnäitajad on kõrged, on mitmel juhul kasumeid saadud eeskätt muudest ärituludest, mitte põhiteenuste realiseerimisest. Sonera (Soome) netokasum 2000.a oli 1506 milj eurot, samal ajal muud äritulud moodustasid 1589 milj eurot, seega ilma muude ärituludeta kasumit ei oleks saadud (allikas: Interneti aadress: http: //www.sonera.fi/investor_en/financials/index.html). Telenor Grupi (Norra) 1999.a puhaskasum oli 2035 milj norra krooni, samal ajal olid grupi muud äritulud 783 milj norra krooni, seega ilma nende tuludeta moodustas puhaskasum 1252 milj norra krooni, netokäibe puhasrentaablus 3,8 % realiseerimise netokäibest ja omakapitali puhasrentaablus 6,3 % (allikas: Interneti aadress: http://www.telenor.no/reports/1999/accounts/group/profit/_loss.shtml). Telia Grupi (Rootsi ) 2000.a puhaskasum oli 10270 milj rootsi krooni, kuid selle hulgas oli muid äritulusid 8493 milj rootsi krooni, seega ilma nende tuludeta moodustas puhaskasum 1777 milj rootsi krooni ehk 3,3 % realiseerimise netokäibest (allikas: Interneti aadress: http://www.telia.se/cmc_upload/0/000/038/627/annual2000.pdf). Deutsche Telekomi 1999.a puhaskasum oli 1,3 miljonit eurot ehk 3,7 % realiseerimise netokäibest (allikas: http://www.deutsche-telekom.de/english/company/inv_rel/gesch_zahl…/right.ht).

ET omakapitali tegelik puhasrentaablus 2000.aastal moodustas 30,0 % (allikas: ET 2000.a bilanss ja kasumiaruanne).

Lähtudes turgude liberaliseerimisel infrastruktuuri ettevõtjate (näiteks energia- ja telekommunikatsiooniettevõtjad ) suhtes rakendatavast hinnapiirangu “PI ( price index, jae- või tarbijahinnaindeks) – x” meetodi põhimõttest, ei peaks nende ettevõtjate kaupade(toodete) hindade tõus ületama üldist hinnaindeksi kasvutempot, vaid seoses efektiivsuse tõusuga jääma sellest teatud suuruse võrra madalamaks. Telekommunikatsiooniettevõtjate suhtes on seda meetodit hindade kontrolli all hoidmiseks rakendatud paljudes riikides: Austraalia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Holland, Portugal, Rootsi, Ühendkuningriik; Jaapanis on kontrolli all tulukuse tase; on riike, kus on kehtestatud hinnalagi (Belgia) või kus hinnamuudatused kuuluvad kooskõlastamisele rahvusliku regulaatoriga.

(Allikas: The OECD Report on Regulatory Reform.
Volume I Sectoral Studies, 1998, Paris, lk 32 – 36 ).

Ajavahemikul 01.03.2000.a kuni 28.02.2001.a kasvas Eestis tarbijahinnaindeks 6,0 %, ajavahemikul 01.10.2000.a kuni 28.02.2001.a 3,2 %, 2001.a märttsikuus kasvas tarbijahinnaindeks eelmise kuuga võrreldes 0,4 %, seega ajavahemikul oktoobrist 2000.a kuni märtsini 2001.a oli tarbijahinnaindeksi kasv 3,67 % (arvestuse aluse allikas: http://www.stat.ee/statistika).

ET poolt välja kuulutatud riigisiseste kaugekõnede ja kohalike kõnede ( ET hinnakirja kohaselt - ET võrgusisesed kõned ) minutihindade keskmine hinnatõus […] % ületab enam kui […]-kordselt hinnatõusude vahelise perioodi (01.oktoobrist 2000.a kuni 31. märtsini 2001.a) tarbijahinnaindeksi kasvutempo. Kuna 01.10.2000.a juba oli rakendunud riigisiseste kõnede minutihindade keskmiselt […] %- line hinnatõus, on 6 kuu hinnatõus keskmiselt kokku […] %.

Tulenevalt eeltoodust oli ET poolne hindade tõstmine suhteliselt lühikese aja jooksul pärast 01. oktoobrit 2000.a , s.o 01.aprillil 2001.a uba põhjendamatult ülemäärane, seega ebamõistlik.

Kõneteenuste hindade muutmise, rebalansseerimise lõpetamise ja hindade ühtlustamise nime all on ET aastail 1999 – 2001 tegelikult tõstnud riigisiseste kaugekõnede ja kohalike kõnede keskmist tasumäära.

Kaubaturu piiritlemine. Konkurentsi olukord kaubaturul

Vastavalt KonkS § 3 lg 1 on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. KonkS § 3 lg 2 kohaselt on Konkurentsiametil õigus piiritleda kaubaturg iga konkreetse kauba osas.

ET opereerib Eestis üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku ja pakub kõneteenust statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatavas telefonivõrgus, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel.

Kõneteenuse minutihind on kõigis mobiiltelefoniteenuse pakettides oluliselt kallim kui statsionaarses telefonivõrgus osutatava telefoniteenuse minutihind. Mobiiltelefonilt kõikidesse võrkudesse helistamise odavaim kõneminuti hind Eesti piires on mobiilsideoperaatori AS Ritabell (Q GSM ) hinnapaketis Dynamo - 2.50 krooni ööpäevaringselt, kuumaks 45 krooni. Ajutine soodustus kehtib ( kuni 31.05.2001) Radiolinja Eesti AS hinnapaketis FreeTime, kus võrgusisese kõneminuti hind on päevasel ajal 2.50 krooni ja soodusajal (kell 20-st kuni 06-ni) 0.39 krooni. FreeTime paketis kuumaks puudub. AS EMT hinnapaketis Klassik on kõne hind mobiilside- ja telefonivõrkudesse äriajal 3.95 krooni ja vabal ajal 3.50 krooni. Suure hinnaerinevuse tõttu on ostja seisukohalt lauatelefonilt statsionaarses telefonivõrgus osutatav telefoniteenus asendatav mobiilside kõneteenusega üksnes piiratud ulatuses.

Seega ei osutata kohaliku kõne telefoniteenust mobiiltelefonilt ja statsionaarses telefonivõrgus lauatelefonilt samal kaubaturul.

KonkS § 13 lg 1 tähenduses on kaubaturgu valitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.>

Vastavalt KonkS § 15 lg 1 on eri- ja ainuõigus ettevõtjal, kellele on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt antud luba, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul. ET ja Vabariigi Valitsuse vahel 16. detsembril 1992.a sõlmitud kontsessioonilepinguga määratud kontsessionääri ainuõigused piiratud konkurentsi perioodiks lõppesid 01.01.2001.a ja statsionaarse telefonivõrgu vahendusel lauatelefonilt telefoniteenuse osutamise kaubaturg avanes konkurentsiks.

ET-le kuulub kogu Eestit kattev telekommunikatsioonivõrk, mis moderniseeriti kontsessioonilepingu kehtimise ajal ja mida teistel isikutel ei ole kõrge maksumuse tõttu majanduslikult otstarbekas täies ulatuses dubleerida. AS Eesti Telekom 2000.a esialgsetes tulemustes on 08. veebruari 2001.a seisuga märgitud, et alates 01.jaanuarist 2001 kaotas ET kahe nädala jooksul konkurentidele 8% rahvusvahelistest kõnede minutitest ja 3% riigisisese kaugekõne minutitest. Kohaliku kõne osas konkurentsi ei tekkinud.

ET andmetel (allikas: ET 13.03.2001.a kirja nr 20100-4/164 lisa 2, kõneteenuse mahud rahalises ja koguselises väljenduses. Juhtumi 06/01 toimiku lk 119 ) moodustas Internetti sissehelistamisteenuse minutite maht […] % kõigist ET võrgusiseste kõnede minutite mahust. Kohaliku kõneteenuse minutite maht 2000. aastal oli […] % ET võrgusiseste kõnede minutite mahust. Sissehelistamisteenus ja kohalik kõneteenus kokku moodustasid seega ET võrgusiseste kõneminutite mahust […] %. Seoses kontsessioonilepinguga kontsessinäärile antud ainuõiguse lõppemisega 01.01.2001 riigisiseste kaugekõnede kaubaturul kaotas ET uutele operaatoritele 2001. aasta I kvartalis teatud osa riigisiseste kaugekõnede mahust. Riigisiseste kaugekõnede arvele langes 2000. aastal […] % ET võrgusiseste kõneminutite mahust. Kohaliku kõneteenuse minutite maht jäi ET-le samakskuni 01.04.2001, mil ET muutis oma hinnastruktuuri, määrates riigisisesele kaugekõnele ja kohalikule kõnele ühtse hinna ning nimetades mõlemad oma hinnakirjas ET võrgusisesteks kõnedeks.

Kohalikku kõneteenust, lisaks ET-le, osutasid Eestis oma võrgus 2000. aastal ja I kvartalis 2001 ainult kaks kohalikku operaatorit OÜ T-Telefon asukohaga Harkujärve asulas ja OÜ Eleks asukohaga Haljala asulas. Nende ettevõtjate telefonivõrkudes lauatelefonilt kohalike kõneteenuste minutite maht 2000.aastal oli […] % Eestis osutatud kohaliku kõneteenuse minutite mahust. ET turuosa kolme operaatori poolt 2000. aastal Eestis osutatud kohaliku kõneteenuse ( telefonikõne) minutite mahust oli seega […] %.

Lähtudes eelpooltoodust oli 31.03.2001 seisuga ET turuosa Eestis üldkasutatavates telefonivõrkudes lauatelefonilt kohaliku kõne ja riigisisese kaugekõne teenuste kaubaturul ( alates 01.04.2001 ET võrgusisene kõne ) ligilähedaselt […] % ning sellest tulenevalt kuulub ET-le nimetatud kaubaturul üle 40 protsendi käibest ja tema turguvalitsev positsioon võimaldas tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest.

Õiguslik hinnang

KonkS § 14 p 1 järgi on keelatud kaubaturgu valitseva ettevõtja seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, mis seisneb otseselt või kaudselt ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste või muude ebaõiglaste äritingimuste rakendamises, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust kaubaturul või tõrjub teda kaubaturult välja. Seega on teo KonkS § 14 p 1 järgi kvalifitseerimise tingimuseks järgneva nelja asjaolu üheaegne esinemine:

  1. hinnakujundamise või muid äritingimusi rakendav ettevõtja peab olema kaubaturgu valitsev;

  2. rakendatavad hinnakujundamise või muud äritingimused peavad olema ebaõiglased;

  3. see kaubaturgu valitsev ettevõtja rakendab neid ebaõiglaseid tingimusi oma positsiooni ära kasutades;

  4. neid ebaõiglaseid hinnakujundamise või muud äritingimusi rakendatakse konkurentsivabaduse kahjustamiseks.

1. KonkS § 13 lg 1 tähenduses on kaubaturgu valitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40% käibest või kelle majanduslik positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

ET teatas uute hindade rakendamisest oma võrgusisesele kõneteenusele seoses riigisiseste ja kohalike kõnede hindade ühtlustamisega. Kaubaturu piiritlemise analüüsist nähtub, et ET-le kuulub Eestis telefonivõrkudes lauatelefonilt kohaliku kõneteenuse ja riigisisese kaugekõne kõneteenuste kaubaturul üle 40% käibest ja tema positsioon võimaldab tal antud kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest. Seega on ET Eestis telefonivõrkudes lauatelefonilt kohaliku kõneteenuse ja riigisisese kaugekõne kõneteenuste kaubaturgu valitsev ettevõtja.

2. Majanduslikust hinnangust nähtub, et juba 01.10.2000.a hindade muutmine andis ET-le piisava kasumimäära. Tulenevalt sellest, oli hinnatõus lühikese aja jooksul pärast seda, s.o 01.04.2001.a juba ülemäärane, seega ebamõistlik. Hinnatõus ei tohiks ületada tarbijahinnaindeksi kasvu tempot.

Ajavahemikul 01.10.2000.a kuni 28.02.2001.a kasvas tarbijahinnaindeks 3,2 % võrra. ET poolt välja kuulutatud […] %-line hinnatõus, mis hakkas kehtima 01.04.2001.a, ületab ligemale […]-kordselt hinnatõusude vahelise perioodi tarbijahinnaindeksi kasvutempo.

ET riigisiseste kõnede 2000.a IV kvartali kasum aasta arvestuses annaks omakapitali puhasrentaabluseks […]. 2000.a bilansist ja kasumiaruandest nähtub, et ET tegelik omakapitali puhasrentaablus 2000. aastal moodustas 30,0 %. Selleks, et hinnata, kas ET omakapitali puhasrentaablus on majanduses keskmiselt aktsepteeritaval tasemel või ületab seda tunduval määral, võib võrdluseks tuua majanduslikus hinnangus toodud Telenor Grupi analoogilist näitajat, mis oli 1999.a (muid äritulusid arvestamata) 6,3%. Omakapitali puhasrentaablus on seotud investeeringutega seotud riskiga. Eestis näiteks on väikseima riskitasemega tähtajalised hoiused pankades, s.o aastaintressiga 4 - 5 % (allikas: Eesti Statistika 10/2000, lk 158). Eesti kommertspankades oli 12-kuulise tähtajaga kroonihoiuse intressimäär 17.04.2001.a seisuga pankade Interneti kodulehekülgede andmetel 5 % kuni 6,3 %. Järgmised on kommertspankade poolt väljastatavad lühiajalised ja pikaajalised laenud, 7 - 9% (allikas: Eesti Statistika 10/2000, lk 158). Riskitasemelt järgmisena tulevad investeeringud ettevõtete omakapitali, mis ET kui kaubaturul valitsevat seisundit omava ettevõtja puhul on väiksema riskiga kui ettevõtluses keskmiselt, kuna tal on turusituatsiooni halvenedes ja omakapitali tootluse vähenedes keskmisest ettevõtjast kergem hindu tõsta. ET omanikfirma AS Eesti Telekom on noteeritud välisriikide börsidel, seega konkureerib ET rahvusvahelistel kapitaliturgudel ning on põhjendatud vaadelda muudes riikides tegutsevate samalaadsete ettevõtjate omakapitali puhasrentaablust. Majandusalase kirjanduse andmetel on USAs omakapitali puhasrentaablus suurtel, börsil noteeritud firmadel olnud pikemat aega 11 – 13 % (allikas: J.Alver, L.Reinberg, Juhtimisarvestus, Tallinn 1999, lk 157). USAs lähtutakse põhimõttest, et hinnad peavad olema õiglased just kapitalirentaabluse seisukohalt (allikas: J. Sepp, Konkurentsipoliitika, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 167). ET-ga analoogilisel tegevusalal ja turupositsioonis tegutseval ettevõtjal, näiteks Telenor Grupil on omakapitali puhasrentaabluse näitaja (arvestamata muid äritulusid) 6,3 %. ET omakapitali puhasrentaablus 2000.a (30 %) oli oluliselt kõrgem majanduses aktsepteeritud omakapitali puhasrentaabluse tasemest. Seega on ET teatatud uued hinnad oma võrgusisesele kõneteenusele seoses riigisiseste kaugekõnede ja kohalike kõnede hindade ühtlustamisega, ebaõiglased.

3. Konkurentsiteooria seisukohalt ei saa ettevõtja oma teenuse hinda tõsta ebaõiglaselt kõrgele, riskimata kaotada oma turuosa. Seda saab teha üksnes kaubaturgu valitsev ettevõtja oma positsiooni ära kasutades Kuid ka kaubaturgu valitsev ettevõtja saab karistamatult, s.o oma turuosa kaotamata hinda tõsta üksnes juhul, kui ei ole tegemist asendatava teenusega (allikas: J.Sepp, Konkurentsipoliitika, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 1998, lk 150-154). Et statsionaarse telefonivõrgu vahendusel lauatelefonilt osutatav riigisisene ja kohalik kõneteenus ei ole asendatav, saigi seda kaubaturgu valitsev ettevõtja, s.o ET, rakendada ebaõiglasi hinnatingimusi oma positsiooni ära kasutades.

4. Sellega, et ET omakapitali puhasrentaablus 2000.a tervikuna moodustas 30,0 %, olles oluliselt kõrgem majanduses aktsepteeritud omakapitali puhasrentaabluse tasemest, saab ET ebaõiglase eelise oma konkurentide ees, paisates vastava kasumi oma turuosa laiendamiseks, sh uutel turgudel, kus ET ei oma veel valitsevat seisundit, sh kompenseerides selle kasumiga kahjusid, mis tal on tekkinud seoses uue turuosa hõlvamisega või konkurentide käitumisega. Konkurendid aga niisuguse kasumi arvelt turgu hõlvata ei saa. Sellisel moel on ET-l võimalus ülalosundatud ebaõiglasi hinnakujundamise tingimusi rakendada konkurentsivabaduse kahjustamiseks. Konkurentsiteooria kohaselt tekib vaba konkurentsi tulemusena majanduses optimaalseim ressursside jaotus, mille eelduseks on, et konkurentsisurve ei lase hindadel ebamõistlikult kõrgeks muutuda. Olukorras, kus mingil tegevusalal on konkurentsisurve hindadele nõrk või puudub ning asjakohased hinnad tõusevad mõistlikust kõrgemaks, kulutab ühiskond antud tegevusalale ebaproportsionaalselt palju ressursse. Seeläbi kannatavad kõik ülejäänud tegevusalad nendele kulutatava ressursi vähenemise tõttu.

Lähtudes eeltoodust ja KonkS §-st 40 lg 3 p 2 ja lg 5 ning lg 6 p-dest 1 ja 3,

otsustan:

  1. Lõpetada juhtumi 06/01 menetlemine õiguserikkumise tuvastamisega. Õiguserikkumine seisneb AS-i Eesti Telefon poolt ebaõiglaste hinnakujundamise tingimuste, s.o keskmiselt […] %-lise hinnatõusu rakendamises oma statsionaarse telefonivõrgu vahendusel osutatavale ET võrgusiseste kõnede teenusele alates 01.04.2001.a-st.

  2. Teha AS-le Eesti Telefon kohustuslik ettekirjutus lõpetada õiguserikkumine, s.o mitte rakendada omavõrgus ühtsele võrgusisesele kõneteenusele täistariifi 34 senti/minut , soodustariifi 28 senti/minut (koos käibemaksuga) alates 01.04.2001.a, vaid rakendada samast ajast samale teenusele 01.04.2001.a kehtestatutest madalamat hinda, lähtudes õiglasest hinnakujundusest, väljakujunenud proportsionaalsetest suhetest hinnatõusu ja tarbijahinna kasvutempo vahel ning omakapitali puhasrentaabluse aktsepteeritavast tasemest majanduses.

  3. Määrata ettekirjutuse täitmise tähtajaks üks kuu, arvates otsuse kättesaamisest.


Aini Proos

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast.

Tagasi