KONKURENTSIAMET

 

Otsus

Tallinn  17.01.2001 nr 3-L

 

Juhtumi nr 12/00 menetlemise lõpetamine

Konkurentsiamet alustas peadirektori 13.06.2000.a käskkirjaga nr 12-a juhtumi nr 12/00 menetlemist. Juhtumi menetlemist alustati omal initsiatiivil "Konkurentsiseaduse" § 39 lg 2 alusel seoses ajakirjanduses ilmunud informatsiooniga samaaegse piletihinna tõstmise kohta erinevate Tallinna ja Helsingi vahel reisijateveo teenust pakkuvate laevafirmade poolt. Juhtumi menetlemise eesmärgiks oli kontrollida võimalikku "Konkurentsiseaduse" § 4 lg 1 p 1 rikkumist.

FAKTILISED ASJAOLUD

Menetlemise subjektid

Käesoleva juhtumi menetlemise subjektideks olid järgmised Talllinna ja Helsingi vahel reisiliiklust teostavad laevandusettevõtjad:

AS Hansatee Grupp

AS Hansatee Grupp on 14-t erinevat äriühingut koondava kontserni emaettevõtja. AS Hansatee Grupp kasutab reisijateveos kaubamärki "Tallink". Kontsernisiseselt opereerib Tallinna ja Helsingi vahelisel liinil sõitvaid laevu ning teostab piletimüüki emaettevõtja AS Hansatee Grupp. AS-i Hansatee Grupp peamised omanikud AS Infortar (osalus 50,38%) ja AS-le Ühispank kuuluv AS Ühisinvesteeringud (osalus 24,88%).

AS-i Hansatee Grupp juhatusse kuulub kolm liiget. Kaks juhatuse liiget koos administratiiv- ja finantsosakonnaga asuvad Tallinnas. Kolmas juhatuse liige, müügi- ja marketingijuht, asub koos vastava osakonnaga Helsingis. Hinnakujundusega seonduv kuulub üldiselt tema tegevusvaldkonda, näiteks määras ta käesoleva juhtumi raames vaatluse all oleva hinnatõusu suuruse.

Silja Line Eesti AS

Silja Line Eesti AS on Soome ettevõtja Silja Line OY 100% osalusega tütarettevõtja. Silja Line Oy põhiomanik on 50%-list osalust omav Bermuda saartel registreeritud ettevõtja Sea Containers Ltd, mis on üks maailma suurimaid reisilaevandusega tegelevaid ettevõtjaid. Kirjeldatud kontserni nimetatakse edaspidi Silja kontserniks.

Silja Line Eesti AS on üksnes Silja kontserni Eestis asuv marketingiüksus, laevu opereerib OY Silja Line. Silja Line Eesti AS ei ole pädev kehtestama piletihindu. Piletihinnad kehtestab Helsingis asuv OY Silja Line.

AS Nordic Jetline

AS Nordic Jetline on Soome, Saksamaa ja Norra kodanike poolt asutatud ja Eestis peakorterit omav ettevõtja. AS Nordic JetLine ei kuulu kontserni ning kõik majandustegevust, sh. hinnakujundust puudutavad otsused võetakse vastu Eestis asuva juhatuse poolt.

Eckerö Line OY AB Eesti filiaal

Eckerö Line OY AB Eesti filiaal on Soomes registreeritud ettevõtja Eckerö Line OY AB Eestis tegutsev üksus. Eckerö Line OY AB kuulub Soomes tegutsevasse kontserni Rederiaktiebolaget Eckerö (edaspidi: Eckerö kontsern), mis Tallinn-Helsingi liini opereerimise kõrval opereerib ka Ahvenamaa-Rootsi liini. Eckerö Line OY AB Eesti filiaali ülesandeks on korraldada Eckerö kontserni majandustegevust Eestis, sealhulgas teostada piletimüüki. Eckerö Line OY AB Eesti filiaal ei osale reisiparvlaevade opereerimises. Eckerö Line OY AB Eesti filiaal ei tee piletihindade kujundamisega seonduvaid otsuseid, seda teeb Soomes asuv emaettevõtja Eckerö Line OY AB. Samuti ei oma Eckerö Line OY AB Eesti filiaal ülevaadet reisiparvlaevade opereerimise kuludest ning kontserni jooksvatest majandustulemustest.

Lindaliini AS

Lindaliini AS on Eestis tegutsev Tallinn-Helsingi liinil tiiburlaevu opereeriv ettevõtja, kes kasutab kaubamärki "Linda Line Express". Lindaliini AS ei kuulu kontserni, tema juhatus asub ja tegutseb Tallinnas. Seega langetab Lindaliini AS-i hinnakujundust puudutavad otsused ise.

Juhtumi menetlemise käigus selgus:

Ajalehes Postimees ilmus 10.06.2000.a. artikkel pealkirjaga "Tallink ja Silja Line tõstavad järgmisel nädalal piletihindu". Artiklis väideti, et aastaga kolmekordistunud kütusehindade tõttu tõstab Silja Line 14.06.2000.a. ja Tallink 15.06.2000.a. oma piletihindu. Lähiajal pidi kiirlaevadel hinda tõstma ka Nordic Jetline. 19.06.2000.a ilmus ajalehes Äripäev artikkel "Laevapiletite hinna tõus", kus laevafirmade juhid kommenteerisid piletihinna tõusu. Lindaliini AS-i juhataja Enn Rohula kinnitas nimetatud artiklis, et ei kavatse oma tiiburlaevadel hinda tõsta ning et talle pole sellekohast ettepanekut tehtud.

 

AS Hansatee Grupp

Aprillis 2000 a. alustas AS Hansatee Grupp lepinguliste partneritega läbirääkimisi hinnatõusu osas. Läbirääkimised toimusid kaubavedajate ja reisibüroodega. Reisibüroodega räägiti läbi komisjonitasude suuruse osas seoses planeeritava hinnatõusuga. Algselt planeeriti hinnatõusu toimumise kuupäevaks 01.06.00, kuid hiljem nihkus hinnatõusu toimumise aeg kuupäevale 15.06.2000. AS-i Hansatee Grupp plaan seoses kütusehindade kallinemisega piletihindu tõsta oli avalik alates lepinguliste partneritega läbirääkimiste alustamisest.

13.06.2000.a. informeeris AS Hansatee Grupp Reisibüroosid ja koostööpartnereid e-posti teel kütuselisamaksu lisamisest piletihindadele alates 15.06.00.

15.06.2000 kehtestas AS Hansatee Grupp piletihindadele kütuselisamaksu 25 krooni.

AS-i Hansatee Grupp juhid leidsid, et konkurendid tõenäoliselt teadsid nende kavandatavast hinnatõusust, sest info levis reisibüroode kaudu.

 

Silja Line Eesti AS

19.05.2000.a saatis OY Silja Line asepresident e-posti teel Silja kontserni asjaomastele töötajatele (sh Silja Line Eesti AS-i turundusjuhile) tutvumiseks ja kommentaaride saamiseks dokumendiprojekti "teadaanne reisibüroodele". Nimetatud dokumendiprojektist ilmnes, et Silja kontsern kavatses kehtestada alates 15.06.2000.a. piletihindadele kütuselisamaksu (projektis nimetati seda reisijamaksuks) suuruses 10 Soome marka, v.a Ahvenamaale suunduvad liinid, kus maksu suuruseks oli planeeritud 5 Soome marka.

Hinnatõus oli firmasiseselt (st emafirmaga suhtlemisel) päevakorras olnud juba kuni neli kuud.

08.06.2000.a saatis OY Silja Line AS-le Silja Line Eesti intraneti kaudu ametliku teate kütuselisamaksu kehtestamise kohta kõikidel Silja kontserni poolt opereeritavatel liinidel (s.o. Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm, Helsingi-Tallinn, Vaasa-Umea, Helsingi-Rostock, Tallinn-Rostock, Turu-Marienhamn, Helsingi-Marienhamn ja Stockholm-Marienhamn) alates 14.06.2000.a. 08.06.2000 saatis Silja Line Eesti AS-i juhatuse esimees e-posti teel reisibüroodele ja koostööpartneritele teate kütuselisamaksu kehtestamise kohta Silja kontserni piletihindadele.

14.06.2000.a. kehtestas Silja kontsern kõikide liinide laevapileti hindadele kütuselisamaksu. Tallinn-Helsingi liinil kehtestati kütuselisamaksuks 25 krooni (10 Soome marka). Nimetatud kütuselisamaks puudutas üksnes reisijatevedu, autode ja kaubaveo hinnale kütuselisamaksu ei lisatud.

 

AS Nordic Jetline

13.06.2000 saatis AS Nordic Jetline oma töötajatele, edasimüüjatele ja erinevatele infokanalitele (sadama infotelefon, muud infotelefonid) e-posti teel teate kütuselisamaksu piletihindadele lisamise kohta alates 15.06.2000.

15.06.2000 lisas AS Nordic Jetline piletihindadele kütusemaksu 26 krooni. Otsuse hinnamuutuse kohta võttis vastu juhatus ning teatas sellest telefoni teel müügijuhile.

Konkurentide hinnatõusust sai AS Nordic Jetline teada reisibüroode ja Postimehe ajakirjaniku käest.

 

Eckerö Line AB OY Eesti filiaal

13.06.2000 saabus Eckerö Line OY AB Eesti filiaali e-posti teel emaettevõtjalt Eckerö Line OY AB-lt korraldus lisada alates 19.06.00 piletihinnale kütuselisamaks 10 Soome marka. Samal päeval toimus poolte vahel telefonivestlus, milles emaettevõtja soovitas kütuselisamaksu suuruseks kroonides määrata 26 krooni.

19.06.2000 lisas Eckerö Line OY AB Eesti filiaal piletihinnale kütuselisamaksu 25 krooni.

Konkurentide plaanist lisada piletihindadele kütuselisamaks sai Eckerö Line OY AB Eesti filiaal teada emaettevõtjalt Eckerö Line OY AB-lt 13.06.00 toimunud telefonivestluse käigus. Nimetatud telefonivestluse käigus teatas emaettevõtja, et AS Hansatee Grupp kavatseb hindadele kütuselisamaksu lisada. Samuti küsisid reisibürood piletite broneerimisel, kas Eckerö kontsern kavatseb hindu tõsta.

 

Lindaliini AS

30.06.2000 saatis Lindaliini AS koostööpartneritele, sh. reisibüroodele, e-posti, milles teavitas kütuselisamaksu lisamisest piletihindadele alates 07.07.2000.

07.07.2000 kehtestas Lindaliini AS piletihindadele kütuselisamaksu 25 kr..

Hinnatõusu põhjendused

AS Hansatee Grupp põhjendas kütuselisa kehtestamist kütuse hinna kallinemisega ning esitas Konkurentsiametile asjakohased kalkulatsioonid. 1999 a. esimese 4 kuu jooksul oli parvlaevadel keskmine kütusekulu reisija kohta […] krooni. 2000. a. samal perioodil oli vastav näitaja […] krooni. Kütusekulu reisija kohta parvlaevade oli aastaga suurenenud seega […] krooni võrra. Kiirlaevade kütusekulu reisija kohta oli 1999 a. aprillis […] krooni ning 2000 a. aprillis […] krooni. Aastaga oli kiirlaevade kütusekulu reisija kohta suurenenud seega […] krooni võrra.

Parvlaevad kasutavad kütusena masuuti ning kiirlaevad suhteliselt kallimat diislikütust.

Arvestuslikult põhjustas suurenenud kütusekulu 2000. a. mai lõpu seisuga AS-le Hansatee Grupp võrreldes majandusaasta eelarvelise graafikuga […] kroonise kahjumi. AS-i Hansatee Grupp majandusaasta on 1. september- 31. august.

AS-i Hansatee Grupp juhid leidsid, et nad oleksid pidanud hinnatõusu läbi viima juba varem, kuid enne suvist tipphooaega sõidab vähem inimesi ja konkurents on tihe. Ajal, mil hinnatõus läbi viidi, s.o juunis, oli reisijaid rohkem ning konkurentsiolukord vähem pingeline. Nimetatud põhjusel oli hinnatõusu võimalik läbi viia. Samuti soodustas hinnatõusu läbiviimist asjaolu, et Silja kontsern vähendas suveperioodil enda poolt opereeritava reisiparvlaeva liikumistihedust Tallinn-Helsingi liinil. Silja kontserni reisiparvlaev sõitis suveperioodil vaheldumisi liinil Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Rostock.

AS Hansatee Grupp vormistas hinnatõusu kütuselisamaksuna, kuna kütusehinna languse korral on seda hõlbus kaotada.

Silja Line Eesti AS hinnaalaseid otsuseid vastu ei võta, hinnad kehtestab Soomes asuv emafirma, kes oli hinnatõusu põhjendanud kütusekulu suure tõusuga võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kütusekulu kohta Silja Line Eesti AS-il andmed puuduvad. Silja Line Eesti AS-i turundusjuhi sõnul tõsteti hindu just sel ajal tänu sellele, et oli näha, et kütusehindade alanemist oodata ei ole. Hinnatõus vormistati kütuselisamaksuna, st et põhihinnale lisati 25 krooni. Nii jäeti võimalus kütuselisamaksu kaotamiseks juhul, kui kütusehinnad peaksid langema.

AS-i Nordic Jetline poolt pileti põhihinnale 26 krooni suuruse kütuselisa kehtestamise aluseks oli juhatuse poolne arvestus. Võrreldes 1999.a kevadega, mil kütuse hind oli 100 USD/tonn, oli 2000.a kevadel kütuse hind 2,4 korda kallim ehk 240 USD/tonn. Seetõttu oli kulu reisija kohta arvestuslikult suurenenud […] krooni võrra (eeldades, et ühes kuus on keskmiselt […] reisijat). Hinnatõus vormistati kütuselisana, kuna baashind on äripartneritele pikaajaliselt etteteatatud.

Arvestades, et Eckerö Line AB OY Eesti filiaal hinnaalaseid otsuseid vastu ei võta, puuduvad tal ka detailsed finantsilised andmed hinnatõusu asjaolude kohta. Eckerö Line AB OY Eesti filiaal ei oma andmeid laevade opereerimise kulude ja jooksva kasumi kohta. Soomes asuv emafirma põhjendas Eesti filiaalile hinnatõusu kütuse kallinemise ning teiste laevafirmade hinnatõusuga. Hinnatõus vormistati kütuselisana, sest sellisel viisil oli lihtsam hinnatõusu kiiresti rakendada. Eckerö kontserni lepingud edasimüüjatega näevad ette, et kütuselisamaksu on hõlbus hindadele lisada, hindu muudetakse pikemaajaliselt.

Lindaliini AS põhjendas piletihindade konkurentidest hiljem tõstmist tiiburlaevade väikese kütusekuluga. Tiiburlaev kulutab ühel sõidul [...]. Lindaliini AS-i kodulehekülje andmetel mahutavad tema tiiburlaevad 182 - 192 reisijat. Lähtudes nimetatud reisijate arvust kulutab tiiburlaev ühel sõidul umbes […] liitrit kütust reisija kohta.

 

Turuosad

Kaubaturul osalevate ettevõtjate turuosad on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Kaubaturul tegutsevate ettevõtjate turuosad

 

Ettevõtjate endi hinnang

juuni 2000. a.

reisijaid okt 2000,

ÄP artikkel 07.11.2000

AS Hansatee Grupp

54%

199 654

49,0

Silja kontsern

21%

115 150

28,2

Eckerö kontsern

11%

44 422

10,9

AS Nordic Jetline

4%

-

-

Lindaliini AS

7-8%

-

-

Kokku

97-98%

407 700

100%

Tabelist 1 nähtub, et suurima turuosaga on AS Hansatee Grupp (49-54%), talle järgneb Silja kontsern umbes kaks korda väiksema turuosaga. Eckerö kontserni, AS-i Nordic Jetline ja Lindaliini AS-i turuosad on kahest suurimast ettevõtjast märgatavalt väiksemad.

 

Piletimüügi korraldus

Käesoleva juhtumi menetluse subjektid müüvad laevapileteid nii ise oma sadamas asuvate kassade kui ka reisibüroode kaudu. Ettevõtjad on lepingulistes suhetes enamike Eesti reisibüroodega, kes tegutsevad nende edasimüüjatena.

Estravel AS esitas Konkurentsiametile Silja Line Eesti AS-iga sõlmitud müügiagendilepingu ja AS-iga Hansatee Grupp sõlmitud agendilepingu. […].

 

Piletihinnad

Tabelisse 2 on koondatud vaadeldavate ettevõtjate piletihinnad seisuga 10.07.00, s.o. peale kütuselisamaksu lisamist piletihindadele. Tabelis 2 toodud hinnad sisaldavad kütuselisamaksu.

Tabel 2. Piletihinnad Tallinn-Helsingi liinil seisuga 10.07.00

Ettevõtja

laeva liik

Ühe suuna piletihind täiskasvanule ostetuna Tallinnast, kroonides

AS Hansatee Grupp

reisiparvlaev

335

 

katamaraan

194-405

Silja kontsern

reisiparvlaev

365

 

kiirlaev "SuperSeacat 4"

285-445

Eckerö kontsern

reisiparvlaev

180

AS Nordic Jetline

katamaraan

435-515

Lindaliini AS

tiiburlaev

285

Tabelis 2 on katamaraanide puhul toodud hinnavahemik, sest erinevatel kellaaegadel toimuvate reiside hinnad on erinevad.

Tabelist 2 nähtub, et kalleimat teenust pakkuvaks ettevõtjaks oli AS Nordic Jetline. Odavaimat teenust pakkus Eckerö kontsern.

 

ÕIGUSLIK HINNANG

Kaubaturu määratlus

"Konkurentsiseaduse" § 4 sätestab, et kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal. "Konkurentsiseaduse" § 5 lg 1 sätestab, et kokkulepet või kooskõlastatud tegevust ei loeta vaba ettevõtlust kahjustada võivaks konkurentsivabadust piiravaks, takistavaks, kitsendavaks või moonutavaks, kui kokkulepet sõlmivate või kooskõlastatud tegevust arendavate poolte käivete summaarne osatähtsus ei ole kokkuleppest või kooskõlastatud tegevusest mõjutatud kaubaturul suurem kui viis protsenti.

Käesoleva juhtumi raames on vaatluse all laevadega sõiduplaani alusel toimuv regulaarne reisijatevedu Tallinna ja Helsingi vahel, sest hinnamuudatus puudutas ainult seda teenust. Kaubaturu määratlus seisneb antud juhul selgitamises, kas A) on olemas muid transpordivahendeid, millega osutatav transporditeenus on tarbija seisukohalt asendatav laevadega osutatava teenusega ja B) vaadeldavad laevad jagunevad erinevateks laevaliikideks, mis võiksid moodustada eraldiseisvaid kaubaturge.

  1. Laevu asendavad transpordivahendid. Tallinna ja Helsingi vahel toimub reisijatevedu sõiduplaani alusel veel helikopterite ja lennukitega. Mõlemad nimetatud transporditeenused on mitmeid kordi kallimad kui laevaühendus ning ei asu seetõttu samal kaubaturul.
  2. Vaadeldavate laevade jagunemine erinevateks laevaliikideks. Vaadeldavad laevad jagunevad kaheks liigiks: reisiparvlaevad ning kiirlaevad (s.o. katamaraanid, tiiburlaevad ning Silja kontserni poolt opereeritav kiirlaev "SuperSeacat 4"). Reisparvlaevad on kiirlaevadest aeglasemad, kuid pakuvad reisijatele rohkem erinevaid ajaveetmisvõimalusi, on vähem tundlikud lainetusele ja reisijateveo teenuse hind on odavam. Reisiparvlaevadel kulub Tallinna ja Helsingi vahemaa läbimiseks keskmiselt 3½ tundi. Kiirlaevadega osutatav transporditeenus on kallim, kuid kiirem - keskmiselt kulub kiirlaevadel Tallinna ja Helsingi vahemaa läbimiseks 1½ tundi.

Käesolevas juhtumis ei oma tähtsust, kas reisiparvlaevad ja kiirlaevad asuvad samal kaubaturul või mitte, sest

  • hinnatõus puudutas nii reisiparvlaevu kui ka kiirlaevu ja
  • reisiparvlaevade ning kiirlaevade eraldi kaubaturgudele asetamine ei muudaks menetlemise subjektide õiguslikku seisundit "Konkurentsiseaduse" § 4 suhtes, sest võimaliku kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse osapoolte turuosa kokku oleks igal juhul üle "Konkurentsiseaduse" §-s 5 sätestatud 5% künnise.

"Konkurentsiseaduse" § 4 sätestab, et leping, muu tehing ja kokkulepe (edaspidi kokkulepe) või kooskõlastatud tegevus, mis on vaba ettevõtlust kahjustava ja konkurentsivabadust piirava, takistava, kitsendava või moonutava eesmärgi või tagajärjega, on keelatud. "Konkurentsiseaduse" § 4 lg 1 sätestab, et nimetatud kokkulepet või tegevust loetakse konkurentsivabadust kahjustavaks, kui sellega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks hinnakujundamise tingimust, sealhulgas kolmanda isiku suhtes kohaldatavat kauba ostu- või müügihinda, tariifi, juurde- või mahahindlust, intressimäära, renti või üüri.

"Konkurentsiseaduse" § 1 lg 2 sätestab, et seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsivabaduse kahjustamisele suunatud tegu või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsivabadust Eesti territooriumil. Eckerö kontserni ning Silja kontserni Eestis asuvad tütarettevõtjad ei ole pädevad hinnaalaseid otsuseid langetama, seda teevad Helsingis asuvad emaettevõtjad. AS-i Hansatee Grupp hinnatõusu suuruse määranud juhatuse liige asub Helsingis, ülejäänud kaks juhatuse liiget asuvad Tallinnas. Lähtudes “Konkurentsiseaduse” § 1 lg-s 2 sätestatust kohaldatakse “Konkurentsiseadust” ka nimetatud kolme ettevõtja suhtes.

Eeltoodud faktilistest asjaoludest ei ilmne "Konkurentsiseaduse" §-s 4 lg 1 sätestatud kokkuleppe sõlmimist või kooskõlastatud tegevust menetlemise subjektide vahel. Olemasolevatel andmetel oli kütuselisamaksu kehtestamise põhjuseks menetlemise subjektide poolt sõltumatult teostatud majanduslikud arvestused ning konkurentide käitumise jälgimine. Hinnatõusu majanduslikuks põhjuseks oli kütusehindade ning USA dollari vahetuskursi tõus. Seega ei ole tuvastatud "Konkurentsiseaduse" § 4 lg 1 rikkumist menetlemise subjektide poolt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes konkurentsiseaduse § 40 lg 3 p 1

otsustan:

Lõpetada juhtumi nr 12/00 menetlus seoses õigusrikkumise mittetuvastamisega.

Otsusele võib esitada kaebuse halduskohtule ühe kuu jooksul arvates otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast.

Peeter Tammistu
Peadirektor

Tagasi