KONKURENTSIAMET

 

Otsus

Tallinn  12.01.2001 nr 2-L

 

Juhtumi nr 08/00 menetlemise lõpetamine

Menetlemise subjekt

Pärnu Linnavalitsus

I Faktilised asjaolud

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja 30.03.2000.a käskkirjaga nr 8-a alustati juhtumi nr 08/00 menetlemist seoses ajakirjanduses ilmunud informatsiooniga konkurentsivabaduse piiramisest Pärnu sadamates ning "Konkurentsiseaduse" (edaspidi KonkS) §-i 39 lg 2 alusel. Sellekohase ametliku teate avaldas Konkurentsiamet 07.04. 2000.a ajalehes "Eesti Päevaleht", paludes kolmandatel isikutel teatada antud juhtumiga seotud asjaoludest.

Konkurentsiamet palus kirjeldada situatsiooni Pärnu sadamates

  1. AS-l Pärnu Kalur, kirjaga 04.04.2000. a nr 6-1/277;

  2. AS-l Reldor, kirjaga 04.04.2000. a nr 6-1/276;

  3. AS-l Pärnu Sadam, kirjaga 04.04.2000. a nr 6-1/275;

  4. AS-l Pärnu Laevatehas, kirjaga 04.04.2000. a nr 6-1/278;

  5. Pärnu Linnavalitsusel (edaspidi Pärnu LV), 04.04.2000. a kirjaga nr 6-1/274;

AS Pärnu Kalur ei ole kirjale vastanud.

AS-i Reldor 14.04.2000. a vastuses nr 16 leitakse, et Pärnu LV 06.03.2000. a määrusega nr 2 kinnitatud "Veokite liiklemise kord" (edaspidi "Kord-2"), mis jõustus 06.04.2000. a, on suunatud konkurentsivabaduse kahjustamisele, kehtestades liikluspiirangud kõigile tänavatele, v.a neile, mis viivad linna osalusega AS-i Pärnu Sadam uute kaideni, kuigi need teed on tehnilise olukorra poolest tunduvalt halvemas olukorras kui liikluspiirangu mõjualasse jäävad tänavad. Liikluspiirangutega tänavatel, sh J.W. Jannseni tn, mis on ainsaks juurdepääsuteeks AS-i Reldor J.W. Jannseni 44 paiknevale sadamale, võivad üle 12 tonnise registermassiga või ümarpuitu vedavad sõidukid liikuda ainult Pärnu LV kirjalikul loal, millega Pärnu LV saavutab täieliku kontrolli oma osalusega äriühingu, AS-i Pärnu Sadam, konkurentide üle. Kusjuures ümarpuidu maht on ca 60-70% üldisest ekspordimahust. Eeltoodud määruse aluseks on "Liiklusseaduse" (edaspidi LS) § 26 lg 1 ja lg 3 ning "Välisõhu kaitse seaduse" (edaspidi VKS)§ 6 lg 3, kuigi määruse vastuvõtmise hetkel ei olnud liikluspiirangu kehtestamise piirkonna kohta kehtivaid mõõtmistulemusi, millest lähtuvalt saaks väita, et on tekkinud oht kehtestatud saastetaseme ületamiseks. Samuti ei ole osundatud säte aluseks liikluspiirangute kehtestamisel linna regioonides, mis ei kuulu puhke- ega turismialade hulka. Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori müra ja vibratsiooni mõõtmise 31.03.2000. a protokollis nr 13-100/072 (edaspidi TkFK protokoll) järeldati:"Transpordimüra mõõtmised Rääma tänaval, mis tehti hommikul, kui palgiveokeid sõidukite koosseisus ei olnud, näitavad, et müratasemed on suuremad kui õhtuste mõõtmiste ajal, kus sõidukite koosseisus oli 8 palgiveokit. Mõlemal juhul oli veoautode kogus ühesugune. Järelikult määrab Rääma tänaval mürataseme suuruse liiklusintensiivsus ja veoautode arv, antud olukorras palgiveokite arv mürataseme suurust ei mõjuta. Transpordi olukorra võrdlus vastavalt müra mõõtmise 28.10.98. a protokollile nr 13-100/303 näitab (tabel "Liiklusintensiivsuse sõidukite koosseisu võrdlus"), et liikluse intensiivsus ja sõidukite koosseis ei ole muutunud. Müratasemed Tallinna mnt 3 korteris 10 on võrreldavad mõlemal juhul. Autotranspordi ja kõikide teiste toimivate vibratsiooniallikate poolt põhjustatud üldvibratsiooni tasemed oktaavribades ja korrigeeritud ekvivalenttasemed, mis mõõdeti päevasel ajal, ei ületa tervisekaitsenormidega SN 1307-75 ja ISO 2631-2:1989 kehtestatud piirväärtusi nii päevasel kui ka öisel ajal."

Pärnu Linnavolikogu 18.02.1999. a otsusega nr 14 p 1 kinnitati "Pärnu J.W. Jannseni tänava ja Pärnu jõe vahelise ala detailplaneering" (edaspidi "Detailplaneering"), milles ei ole ette nähtud mootorsõidukite ja liikurmasinate liiklemise piirangu kehtestamist. Vastavalt Pärnu LV linnaplaneerimise ameti juhataja poolt 06.04.1999. a kinnitatud "Arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste" nr 226 (edaspidi "Lähtetingimused"), mille alusel koostati AS-i Reldor kaubakai, asukohaga J.W. Jannseni 44 Pärnus, rekonstrueerimise projekt, p-i 6 alapunktile 5 peab transpordi korraldamisel arvestama asjaoluga, et J.W. Jannseni tänaval on planeeritud piirata transpordivahendite üldmassiga üle 8 t liiklemine. Kaubakai kohta 19.11.1999. a koostatud "Ehitise ülevaatuse akt-kasutusloast" (edaspidi "Kasutusluba") nähtub ülevaatuskomisjoni otsus:"Esitatud J.W. Jannseni tn 44 kaubakai rekonstrueerimise ehitustööd on lõpetatud, ehitis vastab ehitusprojektile, ehituseeskirjadele ja -normidele, keskkonna-, sanitaar-, tule- ja töökaitse nõuetele. Kasutusloa andmiseks takistusi ei ole." Samas aktis sisalduv Pärnu LV Ehitusjärelvalveameti otsus fikseerib, et aktiga üle vaadatud ehitist on lubatud kasutada sadama kaubakaina projekteeritud parameetritega. Parameetrid on kaubakai pikkus, laius ja rajatise alune pind. Märkeid liikluspiirangutest tuleb vaadelda soovituslikena, mille mõjuala ei saa olla laiem kui J.W. Jannseni 44 ehituskrundi ala, kuna lähteülesannetes ja seletuskirjades ei saa muuta linnavolikogu otsusega kinnitatud "Detailplaneeringus" sisalduvat.

AS Pärnu Sadam 25.04.2000. a vastuses nr 1-13/453 leitakse, et "Kord-2" piirab ühel või teisel viisil ning ulatuses kõiki Pärnu jõe basseinis merendusalase tegevusega seotud äriühinguid ja ei ole teada mingeid andmeid või asjaolusid, mis viitaksid või lubaksid järeldada, et selle kinnitamisega püüab Pärnu LV piirata vaba konkurentsi.

AS Pärnu Laevatehas 17.04.2000. a vastuses ollakse arvamisel, et Pärnu linna omavalitsuse organite (linnavolikogu ja linnavalitsus) ning Pärnu linna 38% osalusega äriühingu AS Pärnu Sadam tegevuses Pärnus sadamateenuste korraldamisel on ilmnenud konkurentsivabaduse piiramise ilminguid ning vastuolu KonkS peatükkide 4 ja 5 sätetega. 18.06.1998. a Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 31, mis on praeguseks kohtuotsusega seadusevastaseks tunnistatud, kooskõlastati Pärnu sadama akvatooriumi määramine ja anti kogu akvatooriumi valdamise õigus AS-le Pärnu Sadam. Seoses eri- või ainuõigusega kanalimaksu kogumisel ja sellest tulenevate täiendavate vabade rahaliste vahendite saamisega on AS Pärnu Sadam võrreldes teiste sadamavaldajatega põhjendamatult eelistatud seisundis, kuivõrd temal on võimalus oma äranägemisel kehtestada kanalimaksu suurust või teha selles osas soodustusi (näiteks iseendale) või seoses täiendavate ressursside olemasoluga alandada enda poolt osutatavate sadamateenuste hindu ning võita sellega enda poole täiendavaid või teiste sadamate sadamateenuste tarbijaid. Kanalimaksust laekuvat raha on kulutatud sadama süvendamiseks vaid Pärnu jõe alamjooksupoolsemas osas kuni AS Pärnu Sadam kaideni. Nendest kaidest ülespoole olid kaiomanikud AS Pärnu Laevatehas ja AS Reldor sunnitud süvendama kanalit oma vahendite arvel. AS Pärnu Sadam Nõukogusse kuuluvad kaks liiget Pärnu Linnavolikogust ja kolm Pärnu LV-st.

Pärnu LV 20.04.2000. a vastusest nr 846/3-8 ja selle lisadest nähtub järgmist.

  1. Pärnu Linnavolikogu on 07.10.1993. a otsusega nr 77 "Pärnu sadama tsoneerimiskava kinnitamisest, sadama väljaarendamiseks vajaliku riigiomanduses oleva maa munitsipaalomandusse taotlemisest, kinnistute moodustamisest ja Pärnu linna omandiõiguse registreerimisest riiklikus maakatastris" kinnitanud Pärnu sadama kui ühtse terviku tsoneerimiskava (edaspidi "Tsoneerimiskava"), mille kohaselt nähti ette kaubasadama ja kütusesadama rajamine Vana-Pärnu luhale. Kaubasadamaid jõe paremkaldale ette ei nähtud. Vana-Pärnus tegutseb praegu kaks kaubasadamat - AS Pärnu Sadamal on üks kinnise laadimistsükliga turbakai ja üks puidukai, AS Pärnu Laevatehasel on kaks puidulaadimiskaid.
  2. Piirangute kehtestamisel J.W. Jannseni tänaval lähtus LV muuhulgas asjaolust, et AS Reldor oli kai rekonstrueerimise alustamisel teadlik kavandatavatest liikluspiirangutest, tulenevalt "Lähtetingimuste" p 6 alapunktist 5, "Kasutusloast" ja 30.07.1999. a ehitusloast nr 124, mille eritingimusena on märgitud, et süvendustöödeks tuleb taotleda luba mereinspektsioonilt, kinni pidada ehitusprojektist ja kooskõlastuse märkustest. Ehitusprojekti seletuskirja I osa p-st 3 nähtub, et transpordi korraldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et J.W. Jannseni tänaval on planeeritud piirata üle 8 t üldmassiga transpordivahendite liiklust ja kaubakail on ette nähtud ainult pakendatud materjali ladustamine. Projekti 16.06.1999. a kooskõlastuslehe nr 159/99 (edaspidi "Kooskõlastus") p-st 4 nähtub otsus kooskõlastada lisatingimustega, mis on märgitud p-des 3.2. ja 3.4. Lisatingimuse p-s 3.4., mille kohaselt tuleb kaubaveol arvestada alla 8 t veoautotranspordiga ning pakitud kaubaga, on kehtestanud Linnaplaneerimise ameti juhataja T. Tuhal. Tegutsemisluba nr 191 L sadamateenuste alal tegutsemiseks, on AS-le Reldor välja antud Pärnu LV poolt 07.09.1999 ja kehtib kuni 07.09.2001.
  3. Eri- või ainuõigust Pärnu LV AS-le Pärnu Sadam andnud ei ole.
  4. Pärnu Linnavolikogu 18.06.1998. a otsusega nr 31 anti kooskõlastus Pärnu Sadama akvatooriumi määramiseks ja kinnitati akvatooriumi valdajaks AS Pärnu Sadam, kohustades teda läbi laskma kõiki laevu, mis saabuvad teiste kaiomanike kaide äärde laevade saabumise-lahkumise faktilises järjekorras, kui sadamakapten ohutu laevaliikluse tagamise või õnnetuse ärahoidmise (vähendamise) eesmärgil ei otsusta teisiti. Otsuse juurde kuuluva seletuskirja V osa "Kanalitasu" kohaselt võtab AS Pärnu Sadam sadamasse tulevatelt laevadelt tasu sissesõidukanali kasutamise eest, nn "kanalimaksu", mille suurus on 13 krooni 1 GT ning see läheb sadamakapteni teenistuse ja puksiirlaeva kulude ning keskkonnauuringute ja navigatsioonimärkide paigaldamise ja kanali süvendamise kulude katteks. Seega hõlmab kanalitasu laeva poolt mitte ainult sissesõidukanali läbimist vaid kogu teenuspaketti, mis on tarvilik ohutu laevaliikluse tagamiseks Pärnu sadama akvatooriumis.
  5. AS Pärnu Sadama õigus koguda kanalitasu ei tulene volikogu poolt akvatooriumi piiride kooskõlastamisest vaid järgnevast:" Riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktiga nr 18/540 andis Riigivaraamet 29.03.1993. a Pärnu linnale üle sissesõidukanali Kalda 2 hooned, kaks kaid, portaalkraana ja muu liikuva vara. 1993. a aprillis asutas Pärnu linn munitsipaalomandisse antud vara baasil munitsipaalettevõtte Pärnu Sadam, kelle valdusse andis vallasasjana sissesõidukanali. Pärnu Linnavolikogu 19.01.1995. a otsusega nr 3 ja Pärnu LV 17.02.1995. a korraldusega nr 79 reorganiseeriti ME Pärnu Sadam AS-ks Pärnu Sadam, mille aktsiakapitali andis Pärnu linn mitterahalise sissemaksena vallasasjana sissesõidukanali." Praegu on kanalitasu suurus kehtestatud AS Pärnu Sadam nõukogu 23.12.1999. a otsusega. Kanalitasust laekuvaid summasid kasutatakse sissesõidukanali korrashoiuks, regulaarseks kanali süvendamiseks, keskkonnakaitse ja ohutu laevaliikluse tagamiseks, osaliselt jäälõhkumise finantseerimiseks.

Pärnu Linnavolikogu 14.04.2000 interneti koduleheküljelt nähtub, et AS-i Pärnu Sadam nõukogus on viis Pärnu linna esindajat ja aktsionäriõiguste teostaja on linnapea Andres Sooniste.

Pärnu Linnavolikogu 18.05.2000. a vastuse nr 1-17/94 kohaselt ei tegutse Pärnus seni ühtki sadamaseaduse alusel formeeritud sadamat, mistõttu ei saa käesoleval ajal rääkida sadamate konkurentsist, samuti ei ole Pärnus kanalimaksu kehtestatud vaid laevaomanikud tasuvad laevakanali süvendamise, korrashoiu, veekeskkonnakaitse ning ohutuse tagamiseks AS-le Pärnu Sadam kanalitasu (2000. a-l vähemalt 2 miljonit krooni). Vastusele on lisatud Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15.12.1999. a jõustunud otsus, millega tunnistati volikogu 18.06.1998. a otsus nr 31 seadusevastaseks põhjendusel, et kui hoonete ja rajatiste näol on tegemist sadamatega, on sadamal õigus ka akvatooriumile, sest ilma akvatooriumita ei ole sadama funktsionaalne tegevus võimalik ning kogu veeala ühtseks akvatooriumiks määramine rikub sadamaomaniku õigust saada oma sadamale tegutsemiseks vajalik akvatoorium. Ühtse, mitte kellelegi kuuluva akvatooriumi määramine Pärnu jõe alamjooksul ja lahes ei ole kooskõlas ka "Sadamaseaduse" (edaspidi SS) §-dega 2 - 5, kuna akvatoorium määratakse konkreetsele sadamale ning selle eest hakkab vastutama sadamavaldaja. Sadamavaldaja on isik, kes valdab konkreetset sadamat. Antud juhul sadama maaala piiritletud pole ning jääb arusaamatuks, kelle hoonete ja rajatiste kompleksi juurde või kelle sadama juurde akvatoorium kooskõlastati. Vaidlustatud otsuse seadusevastasus tuleneb veel sellest, et tulenevalt SS § 4 lg 2 ei ole Pärnu sadama akvatooriumile valdaja määramisel tegemist kohaliku elu küsimusega. Akvatooriumile valdaja määramiseks ning valdajale kohustuste panemiseks ei ole volikogule volitusi antud. Akvatooriumi valdaja mõistet korralduse aluseks märgitud SS ei tunnegi. Seega on otsuse p-d 2 ja 3 antud Pärnu Linnavolikogu poolt pädevust ületades, millise haldusakti tunnistab kohus seadusevastaseks sõltumata kaebuse väidetest. Vaidlustatud otsuse p-d 1, 2 ja 3 tühistati Pärnu Linnavolikogu 27.05.2000. a otsusega nr 49.

Pärnu LV Linnaplaneerimise Ameti juhataja T. Tuhal 02.03.2000. a kirjast nr 72/3-5 nähtub, et AS-i Reldor sadamakai, asukohaga J.W. Jannseni 44 ja 46, rekonstrueerimise projekti kooskõlastamisel on lähtutud Pärnu valmiva üldplaneeringu kontseptsioonist ning perspektiivsest J.W. Jannseni tänava liikluskorraldusest seoses Pärnu sadama ümbersõidutee rajamisega ning see tähendab, et antud piirangut võidakse rakendada alles pärast ümbersõidutee rajamist.

 

Pärnu LV 08.06.2000. a vastusest nr 1170/3-8 ja selle lisadest nähtub järgmist.

  1. "Detailplaneeringu" koostamisel on muuhulgas aluseks võetud ka "Tsoneerimiskava" ("Detailplaneeringu" seletuskirja, edaspidi "Seletuskiri", p 1.4.4.), seega on arvestatud, et maa-alal, mis hõlmab J.W. Jannseni kinnistu, ei ole ette nähtud kaubasadama funktsiooni. Samas on "Detailplaneeringuga" jäetud võimalus arendada nimetatud kinnistul keskkonda mittehäirivat tööstust.
  2. "Planeerimis- ja ehitusseaduse" §-st 33 tulenevalt võib kohalik omavalitsus väljastada detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi, millega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmääruse p 38 kohaselt väljastab projekteerimistingimused linnaplaneerimise amet ning projekteerimistingimused kinnitab linnaplaneerimise ameti juhataja.
  3. AS-i Reldor kinnistu J.W. Jannseni 44 sihtotstarve on 50% tootmismaa ja 50% ärimaa ("Seletuskirja" tabel 2), planeeritud on kai joon koos sildumisvee (20 m) ja veekaitsevööndiga (10 m), kai planeeritav kõrgus 0.00 = 2.20 abs.k. ("Seletuskirja" linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded EK-529 AS Reldor J.W. Jannseni 44 p 20).
  4. "Detailplaneeringus" on alternatiivvõimaluste puudumise tõttu säilitatud valdav osa juurdepääse kruntidele J.W. Jannseni tänavalt ("Seletuskirja" p 4.4.2.) Juurdepääs AS Reldor J.W. Jannseni 44 krundile on tagatud Jannseni tänavalt ja ka Pärnu jõelt ("Seletuskirja" linnaehituslikud ja arhitektuursed nõuded EK-529 AS Reldor J.W. Jannseni 44 p 18).
  5. Pärnu Linnavolikogu 27.05.2000. a otsusega nr 50 kohustati Pärnu LV analüüsima liiklemise olukorda Pärnus ja viima "Kord-2" hiljemalt 05.06.2000. a-ks sisse muudatused ja täiendused, kehtestades ühtsetest põhimõtetest lähtuvad piirangud Haapsalu maanteel ning Emajõe, Niidu, Rääma, J.W. Jannseni ja Vana-Sauga tänavatel.
  6. Pärnu LV 05.06.2000. a määrusega nr 6 kehtestati "Kohaliku omavalitsuse seaduse" (edaspidi KOKS) § 30 lg 1 p-de 2 ja 3, "Teeseaduse" (edaspidi TS) § 33 lg 1, "Liiklusseaduse" § 2, § 26 lg 1 ja lg 3, "Välisõhu kaitse seaduse" § 6 lg 3 ning Pärnu Linnavolikogu 27.05.2000. a otsuse nr 50 alusel ning vältimaks mürataseme ületamist ja sellega kaasnevat vibratsiooni, eesmärgiga korraldada ohutu ja inimsõbralik liiklus, "Veokite liiklemise kord" (edaspidi "Kord-3"). "Kord-3" p-des 2.1.6. kuni 2.1.8. keelatakse üle 12-tonnise registrimassiga veokite liiklus ilma Pärnu LV kirjaliku loata J.W. Jannseni, Rääma (osaliselt) ja Vana-Sauga tänavatel. "Kord-3" p-des 2.2.12., 2.2.13., 2.2.17. ja 2.2.18. lubatakse veokite liiklus piiranguteta Niidu (osaliselt), Rääma (osaliselt) ja Emajõe tänavatel ning Haapsalu maanteel. "Kord-3" p 3.8.1. kohaselt ei väljastata luba veoks piirkonda, kus õigusaktidega (üldplaneering, detailplaneering jne) ja teiste dokumentidega (ehitusprojektid, ehitusload, kasutusload, kauplemisload, lepingud, kokkulepped jne) on kehtestatud või kehtestatakse piirangud või lisatingimused.

AS-i Reldor 16.06.2000 faksi teel edastatud materjalidest nähtub, et Pärnu LV Kommunaalamet oma 14.06.2000. a vastuses nr 1-11/178 AS-i Reldor 13.06.2000. a järelpärimisele nr 29, teatas, et lähtuvalt alates 12.06.2000 jõustunud "Kord-3"-st ning Pärnu LV Ehitusjärelvalve ameti 13.06.2000. a kirjast nr 3-24/256 ei saa Pärnu LV Kommunaalamet väljastada lube üle 8-tonnistele veokitele kaupade veoks aadressil J.W. Jannseni 44.

AS-i Reldor 25.07.2000 faksi teel edastatud materjalidest nähtub, et Pärnu LV Kommunaalamet, vastates linnavolikogu liikmele Rain Jungile, teatas 12.07.2000. a kirjaga nr 1-11/222, et lähtudes "Kord-3"-st ja Ehitusjärelvalve Ameti 13.06.2000. a kirjast nr 3-24/256 on keelatud lubade väljastamine autodele sõiduks J.W. Jannseni 44 ja 46 territooriumidele. Rohkem piiranguid kehtestatud ei ole.

Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu LV ühisest 21.07.2000. a vastusest nr 114/1-16 ja selle lisadest nähtub järgmist.

  1. TS §-i 5 lg 6 alusel Pärnu Linnavolikogu otsust J. W. Jannseni, Rääma jt tänavate arvamiseks kohalike maanteede või tänavate nimekirja veel teinud ei ole.
  2. Ehitajate tee - Vana Pärnu (nn sadama) ümbersõidutee osas on valminud vastav projektdokumentatsioon. Teed käesolevaks ajaks rajatud ei ole.
  3. Üldplaneering annab üldised põhimõtted, millest liikluse korraldamisel lähtuda, konkreetseid massipiiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, vaid need kehtestab LV. Aastaid on linnavolikogu ja LV eesmärgiks olnud linna läbiva ning teid ja tänavaid lõhkuva liiklusohtlikult suurekaalulise rasketranspordi väljaviimine Pärnu kui kuurortlinna elurajoonidest ning sadama ümbersõidutee loob selleks täiendava võimaluse. Kui raskeveokiga sõitmine liikluspiirangu piirkonda (sh J.W. Jannseni tänavale) on põhjendatud ja vastavat vedu ei ole võimalik teostada väiksema veokiga, väljastab Pärnu LV Kommunaalamet, lähtudes "Kord-3"-st selleks ka loa.
  4. "Pärnu linna arengukavas aastateks 1999 - 2005" (avaldatud RTL 1999, 72, 931) (edaspidi "Arengukava") on muuhulgas seatud eesmärgiks, et peab olema rakendatud keskkonnastrateegia ning tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa), samuti nähakse ette üle 8 t veoautode liikluse väljaviimine elamupiirkondadest.
  5. 1999. a valmis Pärnu LV tellimusel "Pärnu Linna Õhusaaste Leviku Modelleerimissüsteem" (OÜ Hendrikson & Co Tartu 1999), mille kohaselt on üheks probleemsemaks piirkonnaks õhusaaste seisukohalt Tallinna mnt-J.W. Jannseni tn ristmik.
  6. Tänavate ja teede kandmisel "Kord-3" p-i 2.2. (puudub veoki registrimassist lähtuv liikluspiirang) ei olnud ainsaks aluseks seal esineva müra- ja saaste väike tase, vaid ka muud asjaolud. Näiteks on nimetatud tänavatest esinenud mürataseme sanitaarnormide SN 3077-84 ületamist Papiniidu tn ja Riia mnt ristmikul, kuid seal liikluspiirangu kehtestamine ei ole võimalik, sest see halvaks kogu VIA Baltica transiitliikluse Eesti Vabariigi territooriumil.
  7. AS Pärnu Sadam ei ole kinnitatud Pärnu sadama akvatooriumi valdajaks. Pärnu Linnavolikogu 27. 05.2000. a otsusega nr 49 tühistati 18.06.1998. a otsuse nr 31 "Pärnu sadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine" p-d 1-3 ning nähti ette, et kuni Pärnu sadama akvatooriumi piiride kindlaksmääramiseni tuleb AS-l Pärnu Sadam korraldada laevaliiklust merelaevanduseks kasutataval Pärnu jõe suudme vee-alal, tagada seal laevaliikluse ohutus ja keskkonna seisundi jälgimine, hoida korras Pärnu jões paiknevat laevade sissesõidukanalit ning lasta sealt läbi kõiki laevu, mis saabuvad Pärnu jõe suudmealal asuvate kaide äärde laevade saabumise-lahkumise faktilises järjekorras, kui sadamakapten õnnetuste ärahoidmise eesmärgil ei otsusta teisiti.
  8. Pärnu Linnavolikogu ja LV lähtuvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas ka Pärnu Linnavolikogu 07.10.1993. a otsusega nr 77 kinnitatud Pärnu sadama tsoneerimiskavast, millega nähti ette kaubasadama väljaviimine kesklinnast, mistõttu peabki linnavolikogu ja valitsuse tegevuse üks eesmärke olema ümarpuidu väljaveo lõpetamine kaubasadamaks mitteplaneeritud alalt tervikuna.
  9. Enne "Kord-2" kehtis Pärnu linna teedel ja tänavatel Pärnu LV 16.03.1998. a määrusega nr 3 kehtestatud "Veokite liiklemise kord" (edaspidi "Kord-1"), mille p 1.3.21. kohaselt oli J.W. Jannseni tn-l üle 8 tonnise registrimassiga veokite liiklus lubatud ilma LV loata.
  10. Pärnu LV Linnaplaneerimisameti 05.03.1998. a kirjale nr 79/3-2 ajalehele "Pärnu Postimees" lisatud artikli kohaselt on tootmisfunktsioon Pärnu jõe ja J.W. Jannseni tn vaheliselt alalt välja viidav järk-järgult ning J.W. Jannseni tänavalt on raskeveotransport välja viidav ringteele.
  11. Pärnu Tervisekaitsetalituse 12.04.2000. a kirja nr 26/100 kohaselt ei ületa üldvibratsiooni tasemed kehtestatud piirväärtusi nii päevasel kui ka öisel ajal, samal ajal kui transpordimüra ületab lubatud piirväärtuse nii päevasel kui ka öisel ajal, mistõttu on vajalik tagada linnas vähemalt öine vaiksem situatsioon veoautode ja eriti palgiveoautode sõitmiskeelu kehtestamisega öisel ajal ajavahemikul kella 23.00 - 7.00 ja puhkepäevadel.
  12. Pärnu LV ja AS-i Pärnu Sadam 05.06.2000. a kokkuleppe kohaselt kohustub AS Pärnu Sadam alates kokkuleppe sõlmimisest Pärnus, Kalda 2 kinnistu kasutamisel juhinduma samalaadsetest veokite liiklemise ja kaupade ladustamise piirangutest, millised kehtivad Pärnu jõe paremal kaldal asuval territooriumil Kesklinna silla ja Siimu silla vahelisel alal.

Pärnu LV ja AS-i Reldor 17.08.2000. a kokkuleppe kohaselt AS Reldor ei teosta ega korralda ise ega ka teiste isikute kaudu Pärnu linnas J.W. Jannseni 44 ja 46 kinnistutel ümarpuidu ja pakendamata kauba laadimistöid, ei kasuta nimetatud kinnistutel olevaid ehitisi ja rekonstrueeritud kaid ümarpuidu ja pakendamata kauba juurde- ega äraveoks ja ladustamiseks. Kokkuleppe kehtivuse ajal ei tekita pooled oma tegevusega või tegevusetusega liikluse ja Reldori sadama tegevuse korraldamisel vastastikku kahju ning kokkulepe jõustub hetkest, millal jõustub LV määrus, mille alusel üle 8-tonnise registrimassiga veokitele on tagatud juurdepääs J.W. Jannseni 44 ja 46 kinnistutele ja kehtib kuni 31.12.2007. a või äramuutva tingimuse saabumiseni. Äramuutvaks tingimuseks on LV jõustunud määrus, mis tingimusteta piirab üle 8-tonnise registrimassiga veokite juurdepääsu nimetatud kinnistutele.

Vastuseks Konkurentsiameti teabenõudele edastas AS Reldor 21.09.2000. a kirjaga nr 47 andmed AS-i Reldor poolt 2000. a teostatud ümarpuidu, hakkepuidu, saepuru, freesturba, puidugraanuli ja pakendamata keramsiidi ladustamise ja laadimise kohta kuude lõikes, määratledes selle ärisaladuseks.

Vastuseks Konkurentsiameti teabenõudele edastas AS Pärnu Laevatehas 22.09.2000. a kirjaga nr 110 andmed AS-i Pärnu Laevatehase poolt 2000. a teostatud ümarpuidu, hakkepuidu, saepuru, freesturba, puidugraanuli ja pakendamata keramsiidi ladustamise ja laadimise kohta kuude lõikes, määratledes selle ärisaladuseks.

Vastuseks Konkurentsiameti teabenõudele edastas AS Pärnu Sadam 21.09.2000. a kirjaga nr 1-13/781 andmed ümarpuidu, hakkepuidu, saepuru, freesturba, puidugraanuli ja pakendamata keramsiidi ladustamise ja laadimise kohta AS-i Pärnu Sadam poolt 2000. a, määratledes selle ärisaladuseks. Samas kinnitati, et kaubavedu üle 8 tonniste veokitega on AS Pärnu Sadam teostanud igakordsete erilubade alusel tulenevalt Pärnu LV poolt sellistele vedudele kehtestatud piirangutest.

 

Õiguslik hinnang

KonkS §-i 40 lg 7 järgi, juhtumi menetlemine lõpetatakse Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja otsusega või seda ei alustata, kui selgub, et sama asi on esitatud kohtu menetlusse või selle kohta on juba jõustunud kohtuotsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15.12.1999. a jõustunud otsusega tunnistati seadusevastaseks Pärnu Linnavolikogu 18.06.1998. a otsus nr 31 akvatooriumi määramisest. Seetõttu ei menetle Konkurentsiamet juhtumi raames Pärnu Linnavolikogu 18.06.1998. a otsuse nr 31 KonkS-le vastavust ning jätab tähelepanuta Pärnu Laevatehase, Pärnu LV ja Pärnu Linnavolikogu eeltoodud vastustes sisalduva teabe Pärnu sadama akvatooriumi ja selle kasutamise eest võetava "kanalitasu" osas.

Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmääruse (avaldatud RTL 1999, 21,240) p 38 kohaselt väljastab projekteerimistingimused linnaplaneerimise amet ning projekteerimistingimused kinnitab linnaplaneerimise ameti juhataja. Seega on Pärnu LV Linnaplaneerimise Ameti juhataja pädev kehtestama projekti kooskõlastamisel tingimusi, mida ta tegigi "Kooskõlastuse" p-s 3.4. Pärnu LV Linnaplaneerimise Ameti juhataja T. Tuhal on 02.03.2000. a kirjas nr 72/3-5 andnud tõlgenduse "Kooskõlastuse" p-s 3.4. märgitud lisatingimuse kohta, teatades, et projekti kooskõlastamisel on lähtutud Pärnu valmiva üldplaneeringu kontseptsioonist ning perspektiivsest J.W. Jannseni tänava liikluskorraldusest seoses Pärnu sadama ümbersõidutee rajamisega ning see tähendab, et antud piirangut võidakse rakendada alles pärast ümbersõidutee rajamist. Pärnu Linnavolikogu ja Pärnu LV ühisest vastusest nr 114/1-16 nähtub, et Ehitajate tee-Vana Pärnu (nn sadama) ümbersõidutee osas on valminud vastav projektdokumentatsioon. Teed käesolevaks ajaks rajatud ei ole. "Arengukava" III osa p 4.4.4. nähtub, et tähtis on arendada Pärnu sadam ning ehitada sadamat ja VIA Baltica't ühendav linna ümbersõidutee ning V osa p 2-4 tabeli p 5.3. kohaselt on ümbersõidutee planeerimise, projekteerimise ning finantseerimisressursse arvestatud alates 1999. a-st kuni aastani 2003.

Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis leiab Konkurentsiamet, et käesoleval ajal ei saa piirangut J. W. Jannseni tänaval kehtestada "Kord-3" alusel, tuginedes "Kooskõlastuse p-le 3-4., milles märgitud lisatingimusest tulenevad kohustused tekivad AS-i Reldor suhtes pärast ümbersõidutee rajamist. Seega on AS-le Reldor "Kooskõlastuse" p-s 3.4. märgitud piirangute seadmine enne ümbersõidutee rajamist ebaseaduslik. Et AS Reldorile loa väljaandmisest keeldumise aluseks oli "Kooskõlastuse" p-s 3.4. märgitud piirang, on Pärnu LV Kommunaalameti poolt loa andmisest keeldumine, s.o toiming, tegevusetuse vormis, ebaseaduslik. Et osundatud piirang ei ole veel kehtima hakanud, on asjakohatu Pärnu LV selgitus oma 20.04.2000. a vastuses sellest, et piirangute kehtestamisel J.W. Jannseni tänaval lähtus LV muuhulgas asjaolust, et AS Reldor oli kai rekonstrueerimise alustamisel teadlik kavandatavatest liikluspiirangutest, tulenevalt "Lähtetingimuste" p-st 6 alapunktist 5, "Kasutusloast" ja 30.07.1999. a ehitusloast nr 124, mille eritingimusena on märgitud, et süvendustöödeks tuleb taotleda luba mereinspektsioonilt, kinni pidada ehitusprojektist ja kooskõlastuse märkustest. Ehitusprojekti seletuskirja I osa p-st 3 nähtub, et transpordi korraldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et J.W. Jannseni tänaval on planeeritud piirata üle 8 t üldmassiga transpordivahendite liiklust ja kaubakail on ette nähtud ainult pakendatud materjali ladustamine. "Kooskõlastuse" p-st 4 nähtub otsus kooskõlastada lisatingimustega, mis on märgitud p-des 3.2. ja 3.4. Lisatingimuse p-s 3.4., mille kohaselt tuleb kaubaveol arvestada alla 8 t veoautotranspordiga ning pakitud kaubaga, on kehtestanud Linnaplaneerimise ameti juhataja T. Tuhal, kes on teatanud, et antud piirangut võidakse rakendada alles pärast ümbersõidutee rajamist. Eeltooduga on ümber lükatud Pärnu LV Kommunaalameti seisukoht 12.07.2000. a vastuses nr 1-11/222 linnavolikogu liikmele Rain Jungile, et lähtudes "Kord-3"-st ja Ehitusjärelvalve Ameti 13.06.2000. a kirjast nr 3-24/256 on keelatud lubade väljastamine autodele sõiduks J.W. Jannseni 44 ja 46 territooriumidele.

AS-i Reldor 16.06.2000 faksi teel edastatud materjalidest nähtub, et Pärnu LV Kommunaalamet oma 14.06.2000. a vastuses nr 1-11/178 AS-i Reldor 13.06.2000. a järelpärimisele nr 29 teatas, et lähtuvalt alates 12.06.2000 jõustunud "Kord-3"-st ning Pärnu LV Ehitusjärelvalve Ameti 13.06.2000. a kirjast nr 3-24/256 ei saa Pärnu LV Kommunaalamet väljastada lube üle 8-tonnistele veokitele kaupade veoks aadressil J.W. Jannseni 44. Seega on Pärnu LV keeldunud loa väljastamisest AS-le Reldor kaupade veoks üle 8-tonniste veokitega aadressil J. W. Jannseni 44.

AS-i Reldor 25.07.2000 faksi teel edastatud materjalidest nähtub, et Pärnu LV Kommunaalamet, vastates linnavolikogu liikmele Rain Jungile teatas 12.07.2000. a kirjaga nr 1-11/222, et lähtudes "Kord-3"-st ja Ehitusjärelvalve Ameti 13.06.2000. a kirjast nr 3-24/256 on keelatud lubade väljastamine autodele sõiduks J.W. Jannseni 44 ja 46 territooriumidele. Rohkem piiranguid kehtestatud ei ole.

AS-i Reldor 21.09.2000. a vastusest nähtub, et tänu kehtestatud piirangutele ei ole neil olnud võimalik oma sadamat kaubasadamana täies mahus ekspluateerida ja tänaseni on võimatu ümarpuidu ja pakendamata kauba laadimis- ja lossimistööde teostamine, mis võib kaasa tuua AS Reldori kui sadamateenuste osutaja pankrotistumise ja turult kadumise. Vastusele lisatud materjalidest nähtub, et AS-l Reldor puudub ümarpuidu käive alates maist 2000.

Lähtudes eeltoodust kahjustab Pärnu LV Kommunaalameti ebaseaduslik toiming konkurentsivabadust, kuna selle tagajärjel osutus AS Reldor välja tõrjutuks ümarpuidu ladustamise, laadimise ja lastimise turult alates maist 2000.

Tulenevalt KonkS §-i 2 lg 2 laienevad KonkS sätted kohaliku omavalitsuse asutustele, kui nimetatud asutuste otsuse või tegevuse kaudu kahjustatakse konkurentsivabadust.

"Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" (edaspidi KOKS) §-i 66.1. lg 1 annab kahte liiki kohaliku omavalitsuse asutusi - "valla või linna ametiasutus" ja "ametiasutuse poolt hallatav asutus". Pärnu Linnavalitsuse Kommunaalamet on linna ametiasutus. Järelikult laienevad Pärnu Linnavalitsuse Kommunaalametile KonkS sätted, kui tema otsuse või tegevuse kaudu kahjustatakse konkurentsivabadust. Pärnu linna põhimääruse §-i 4 lg 3 järgi, Pärnu linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja lahendab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud riigiorganite pädevusse ning §-i 27 lg 1 kohaselt on Pärnu LV õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis vabariigi või volikogu õigusaktidega pole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse, kinnitades sh struktuuriüksuste põhikirjad, juhtides ja koordineerides nende tegevust (§ 27 lg 2 p 5). Tulenevalt põhimääruse §-st 31 moodustavad haldusaparaadi linnakantselei, linnavalitsuse ametid ja osakonnad. Pärnu Linnavolikogu 15.06.2000. a määruse nr 25 p-i 1.1.3 kohaselt on korraldatud alates 01.10.2000. a teenistus Pärnu LV-s ümber selliselt, et on lõpetatud kommunaalameti tegevus. Tulenevalt Pärnu Linnavalitsuse 02.10.2000. a korraldusega nr 1059 (lisa 3) kinnitatud "Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna põhimääruse p-st 5 alapunktist 11 on osakonna ülesandeks liikluse, sh parkimise, korraldamine ning p-i 8 alapunkti 6 kohaselt esindab osakonna juhataja linnavalitsust kooskõlastatult abilinnapeaga põhimäärusega antud pädevuse piires ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Ei põhimäärusest ega muudest õigusaktidest ei tulene see, et Pärnu LV majandusosakonna juhataja on pädev esindama linnavalitsust konkurentsijuhtumi menetlemisel KonkS alusel. Eeltoodud õigusaktidest tuleneb, et menetlemise subjekt selles juhtumis on Pärnu LV.

"Kord-1" p-i 1.3.21. kohaselt on J.W. Jannseni tn Pärnu linna läbisõidutee. Lisaks on J.W. Jannseni tn ainsaks ligipääsuks AS-i Reldor J.W. Jannseni 44 paiknevale sadamakaile. Need on asjaolud, mida tulnuks Pärnu LV-l arvestada J.W. Jannseni tn-l liikluspiirangute kehtestamisel, suhtudes sellesse samuti nagu liikluskorraldusse Papiniidu ja Riia mnt ristmikul, mis on Pärnu linna läbisõidutee - VIA Baltica maantee -osaks. Selleks, et tagada igaühe õigus kasutada sõiduks VIA Baltica't katkestamatult, loobus Pärnu LV piirangu kehtestamisest Papiniidu ja Riia mnt ristmikul. Seega, selleks et tagada AS-i Reldor õigus kasutada oma J.W. Jannseni 44 kaubakaid, tulnuks Pärnu LV-l loobuda piirangute kehtestamisest Pärnu linna läbisõiduteel J.W. Jannseni tn-l enne ümbersõidutee rajamist, sest AS-l Reldor oli õigustatud ootus J.W. Jannseni tn piirangutega kasutamises kuni ümbersõidutee rajamiseni. Seega on AS-le Reldor liikluspiirangute kehtestamisega J.W. Jannseni tn-l enne ümbersõidutee valmimist Pärnu LV rikkunud õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise printsiipe, mis on õiguse üldtunnustatud põhimõtetena Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks "Põhiseaduse" §-i 3 alusel. Seega on osundatud piirang ebaseaduslik ka vastuolu tõttu võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse printsiipidega.

Saasteaine VKS 2 lg 4 mõistes on aine või ainete segu, mis eraldub inimtegevuse tulemusena välisõhku ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale ning varale. Transpordimüra ja vibratsioon ei ole aine või ainete segu. Seega ei ole transpordimüra ja vibratsioon saaste VKS mõistes, mistõttu viide VKS-le Pärnu LV 05.06.2000. a määruses nr 6 on ainetu, sest liikluspiirangute kehtestamisel VKS alusel ei saa tugineda transpordimüra ja sellega kaasneva vibratsiooni mõõtmise tulemustele.

"Kord" on õigustloov akt, sisaldades õigusnorme ehk teiste sõnadega abstraktseid käitumise üldreegleid - norme, mis loovad õigusi ja kohustusi impersonaalselt. "Õiguskantsleri seaduse" §-i 1 lg 1 kohaselt on järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide "EV Põhiseadusele" ja seadustele vastavuse üle on õiguskantsleri ainupädevuses.

Lähtudes eeltoodust ja KonkS §-st 35 lg 2 on Konkurentsiamet pädev "Kord-3" suhtes üksnes ettepanekut tegema selle muutmiseks, arvestades eeltoodud seisukohti.

Järgnevalt annab Konkurentsiamet KonkS §-i 35 lg 2 alusel soovituse ka Pärnu LV ja AS-i Reldor 17.08.2000. a kokkuleppe kohta. Tulenevalt KonkS §-st 2 lg 1 laienevad selle seadusega ettevõtjale rakendatavad sätted ka kaubaturul osalevale või ettevõtjate huvides tegutsevale mittetulundusühingule, sihtasutusele või teisele isikule. TsÜS §-i 6 lg 3 kohaselt osalevad riik ja kohalik omavalitsus tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, teostades tsiviilõigusi ja täites tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. Järelikult on Pärnu LV käsitletav teise isikuna KonkS §-i 2 lg 1 tähenduses ning talle laienevad KonkS-s ettevõtjale rakendatavad sätted, juhul kui ta osaleb kaubaturul või tegutseb ettevõtjate huvides. Pärnu linn omab aktsiaid AS-s Pärnu Sadam 41% ulatuses ja aktsionäriõiguste teostaja AS-i Pärnu Sadam nõukogus oli linnapea Andres Sooniste. On mõistlik eeldada, et aktsionäriõiguste teostaja tegutseb aktsionäri huvides ning aktsionäri huvi on võimalikult suure kasumiosa (dividendide) saamine. Tulenevalt mastaabiefektist suureneb kasum võrdeliselt käibe suurenemisega. Järelikult eeldame, et linnapea Andres Sooniste tegutses AS-le Pärnu Sadam suurema kasumi ja käibe saavutamise huvides, et võimalikult hästi teostada aktsionäri - Pärnu linna - huvisid, sh soovitud kasumiosa (dividendide) saamisel. AS-i Pärnu Sadam 21.09.2000. a vastusest nr 1-13/781 Konkurentsiameti teabenõudele nähtub, et AS Pärnu Sadam tegutseb ümarpuidu, hakkepuidu, saepuru, freesturba, puidugraanuli ja pakendamata keramsiidi ladustamise ja laadimise turul, saades kaubavedudele üle 8 tonniste veokitega igakordselt eriloa Pärnu LV poolt. Seega tegutses linnapea Andres Sooniste ümarpuidu ja pakendamata kauba laadimise, lastimise ja ladustamise kaubaturul osaleva ettevõtja - AS-i Pärnu Sadam - huvides KonkS §-i 2 lg 1 tähenduses. Pärnu LV ja AS-i Reldor 17.08.2000. a kokkuleppe kohaselt AS Reldor ei teosta ega korralda ise ega ka teiste isikute kaudu Pärnu linnas J.W. Jannseni 44 ja 46 kinnistutel ümarpuidu ja pakendamata kauba laadimistöid, ei kasuta nimetatud kinnistutel olevaid ehitisi ja rekonstrueeritud kaid ümarpuidu ja pakendamata kauba juurde- ega äraveoks ja ladustamiseks. Seega mõjutas kokkulepe konkurentsiolukorda ümarpuidu ja pakendamata kauba laadimise, lastimise ja ladustamise turgu Pärnu sadamates, kaubaturgu piirates. Kokkuleppest tulenevalt ei saanud AS Reldor osaleda ümarpuidu ja pakendamata kauba laadimisel, lastimisel ja ladustamisel oma sadamakail Pärnu jõe alamjooksu akvatooriumis. AS Reldor 21.09.2000. a vastusest nähtub, et tänu kehtestatud piirangutele, sh sellele, et AS Reldor oli sunnitud sõlmima Pärnu LV-ga kokkuleppe, ei ole neil olnud võimalik oma sadamat kaubasadamana täies mahus ekspluateerida ning ümarpuidu ja pakendamata kauba laadimis- ja lossimistöid teostada. Samal ajal on nimetatud kaubagruppide osas vastavalt tõusnud konkurentide, s.o AS-i Pärnu Sadam ja AS-i Pärnu Laevatehas käibed, mille konkreetsed väärtused on ärisaladus. KonkS §-i 4 lg 1 järgi on leping, muu tehing ja kokkulepe (edaspidi kokkulepe) või kooskõlastatud tegevus, mis on vaba ettevõtlust kahjustava ja konkurentsivabadust piirava, takistava, kitsendava või moonutava eesmärgi või tagajärjega, keelatud. Nimetatud kokkulepet või tegevust loetakse konkurentsivabadust kahjustavaks, kui sellega otseselt või kaudselt piiratakse tootmist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeeringut (KonkS § 4 lg 1 p 2). Kokkulepet või kooskõlastatud tegevust ei loeta vaba ettevõtlust kahjustada võivaks konkurentsivabadust piiravaks, takistavaks, kitsendavaks või moonutavaks, kui kokkulepet sõlmivate või kooskõlastatud tegevusest arendavate poolte käivete summaarne osatähtsus ei ole kokkuleppest või kooskõlastatud tegevusest mõjutatud kaubaturul suurem kui viis protsenti (KonkS §-i 5 lg 1 p 1). Tulenevalt vastustest Konkurentsiameti teabenõuetele ületab AS-i Pärnu Sadam, kelle huvides linnapea Andres Sooniste tegutses, käibe osatähtsus ümarpuidu, hakkepuidu, saepuru, freesturba, puidugraanuli ja pakendamata keramsiidi ladustamise ja laadimise turul viit protsenti, samuti ületas viit protsenti samal kaubaturul AS-i Reldor käibe osatähtsus enne kokkuleppe sõlmimist. Nimetatud käivete konkreetsed väärtused on ärisaladus. Seega ei kohaldu antud juhtumis KonkS § 5 lg 1 p 1. Et Pärnu LV ja AS-i Reldor 17.08.2000. a kokkulepe piiras kaubaturgu ülalkirjeldatud viisil, on see vastuolus KonkS §-ga 4 lg 1 p 2. TsÜS § 66 lg 2 ja järgi on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. TsÜS § 66 lg 3 ja lg 4 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kaubaturgu piiravate kokkulepete sõlmimine on KonkS oluline rikkumine, mis annab aluse arvata, et Pärnu LV ja AS-i Reldor 17.08.2000. a kokkulepe on tühine algusest peale ja seda ei pea täitma.

Lähtudes eeltoodust ja KonkS § 40 lg 3 p 2, ja lg 5,

o t s u s t a n:

1. Lõpetada juhtumi 08/00 menetlemine seoses õiguserikkumise tuvastamisega, mis seisnes Pärnu LV Kommunaalameti 14.06.2000 kirjaga nr 1-11/178 keeldumises väljastada lube üle 8-tonnistele veokitele kaupade veoks aadressile J.W. Jannseni 44.

2. Teha Pärnu Linnavalitsusele ettepanek lõpetada õiguserikkumine ja väljastada luba vastavalt linnavalitsuse 05. juuni 2000.a määrusega nr 6 kinnitatud "Veokite liiklemise korrale", võrdsetel tingimustel teiste vedajatega, taotlejatele sõiduks kruntidele J.W. Jannseni 44 ja 46, arvestades asjaolu, et piirangut võidakse rakendada alles pärast Pärnu sadama ümbersõidutee rajamist.

Aini Proos
Peadirektori asetäitja

Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast.

Tagasi