PEADIREKTOR

                                   Ärakiri
  Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  17.01.2003 nr 3-KO

Koondumisele nr 24-ko/2002 Stora Enso Timber Oy Ltd ja AS Stora Enso Mets/AS Sylvester loa andmine

Koondumine

19.12.2002.a esitasid Stora Enso Timber Oy Ltd ja AS Stora Enso Mets esindajad Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt Stora Enso Timber Oy Ltd omandab aktsiate ostu-müügi lepingu alusel koondumise esimese etapina umbes 66 protsenti ja teise etapina enam kui 90 protsenti AS Sylvester aktsiatest ning AS Stora Enso Mets omandab aktsiate ostu-müügi lepingute alusel 100 protsenti AS Sylvester 20 varumisettevõtja (AS Sylvester Kuusalu, AS Võru Sylvester, AS Sylvester Elva, AS Valga Mets, AS Kurista Mets, AS TOP Sylvester, AS Krinari Mets, AS Põlva Sylvester, AS Pärnu Mets, Sylvester Sonda AS, AS Karo Mets, AS Kirde Mets, AS Sylvester Kilingi, AS Järvapuu, AS Nuia Sylvester, AS Virupuu, Hiiu Puu AS, OÜ Oos Mets, Puidutehingute AS ja Puidulaadimise AS) aktsiatest. Nimetatud tehingute tulemusel omandavad Stora Enso Timber Oy Ltd ja AS Stora Enso Mets valitseva mõju AS Sylvester üle konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg 4 tähenduses. Seega on tegemist koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2 sätestatud viisil.

.

Konkurentsiamet avaldas 03.01.2003.a Stora Enso Timber Oy Ltd, AS Stora Enso Mets ja AS Sylvester koondumise teate saamise kohta teate väljaandes “Ametlikud Teadaanded”. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.

Koondumise osalised

KonkS § 20 punktide 2 ja 4 järgi on koondumise osaline ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja või tema osa üle, ja ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju. Seega on käesoleval juhul koondumise osalisteks Stora Enso Timber Oy Ltd, AS Stora Enso Mets ja AS Sylvester.

Kuigi 19.12.2002.a sõlmitud lepingute tulemusel toimub kaks koondumist, on neid koondumisi nendevaheliste tihedate sidemete tõttu käsitletud ühe koondumisena, kus Stora Enso Oyj oma tütarettevõtjate kaudu omandab valitseva mõju AS Sylvester üle. Stora Enso Timber Oy Ltd ja AS Stora Enso Mets on mõlemad Stora Enso Oyj tütarettevõtjad ning eelpool loetletud varumisettevõtjad on AS-i Sylvester tütarettevõtjad.

Stora Enso Oyj on Soomes registreeritud rahvusvaheline tööstuskontsern, mis tegeleb puidul põhinevate toodete nagu paber, papp, tselluloos ja saematerjal tootmise ja müügiga. Kontserni põhitegevuse hulka kuuluvad ajalehepaberi, kriitpaberi, kvaliteetpaberi ja pakendamispapi tootmine. Eestis teguttsevad kontserni tütarettevõtjad Stora Enso Packaging (paberi- ja kartongtaara tootmine) ja AS Papyrus (paberi ja kartongtoodete hulgimüük). Saematerjali toodab ja müüb kontserni ettevõtjatest ainult Stora Enso Timber Oy Ldt. Saematerjali müüvad ka Stora Enso Timber Oy Ltd jaotusettevõtjad – Puumerkki Oy ja tema tütarettevõtjad, kelleks Eestis on Puumerkki Eesti OÜ. Stora Enso kontsern tegutseb Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Belgias, Hollandis, Suurbritannias, Prantsusmaal ning teistes Euroopa, Aasia ning Põhja- ja Lõuna –Ameerika riikides.

AS Stora Enso Mets on Stora Enso Oyj kontserni tütarettevõtja, kelle ülesandeks on tegeleda Eestis metsavarumisega ning kelle põhitegevus on kasvava metsa ja ümarmaterjali ostmine ja metsa ülestöötamine. Ettevõtja turustab palgi põhiliselt AS Sylvester saeveskitele ja paberipuu emaettevõtja paberi- ja tselluloositehaste tooraineks Soome ja Rootsi. AS-l Stora Enso Mets on tütarettevõtja Stora Forestry Balti OÜ.

AS Sylvester on Eestis, Lätis ja Leedus asuvatest ettevõtjatest koosneva kontserni emaettevõtja. AS Sylvester on põhiliselt tegev metsamaterjali ülestöötamisel ja varumisel ning saematerjalide tootmisel.

Eestis on kontsernil 21 varumisettevõtjat, 9 tööstusettevõtjat (põhiliselt saeveskid) ning 5 logistikaettevõtjat, kelle põhitegevuseks on laoteenused ja transport.

Metsavarumisettevõtjate peamine ülesanne on kontserni kuuluvate tööstusettevõtjate puiduga varustamine. Metsamaterjali ostetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK), erametsaomanikelt, teistelt ettevõtjatelt või töötatakse üles omaraie korras.

Varutud saepalk müüakse oma kontserni saeveskitele ning teistele ettevõtjatele, kokkuostjatele ja vahendajatele, kaasa arvatud Stora Enso kontsernile. Paberipuu, küttepuu ja hakkepuit põhiliselt eksporditakse.

Õiguslik hinnang

Koondumise kontrolli kohaldamine

KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning ettevõtja, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis.

Stora Enso kontserni 2001.a majandusaasta käive oli 211 miljardit krooni ja AS Sylvester 2001.a majandusaasta käive 1,5 miljardit krooni. Ettevõtja, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis. Seega kuulub Stora Enso Timber Oy Ltd ja AS Stora Enso Mets ning AS Sylvester koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.

Kaubaturud

KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.11.2002.a määruse nr 3 “Koondumise teate esitamise juhend” § 7 lg 3 p 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ning koondumine viib vähemalt 15 protsendilise turuosani.

Käesoleva koondumise puhul on horisontaalselt mõjutatud kaubaturud metsamaterjali (palk ja paberipuu) varumise ning müügi kaubaturud. Kaubaturul käibivaks kaubaks on metsamaterjal (palk ja paberipuu).

Metsamaterjali kaubaturgu saab liigitada vastavalt puidu kvaliteedile ning otstarbele, puidu päritolule ja puu liikidele. Võttes aluseks metsamaterjali kvaliteedi ja kasutamise otstarbe, eristatakse tarbepuitu (palk, paberipuu) ja küttepuitu. Palk on kõige jämedam (tavaliselt läbimõõduga üle 15 cm) ja kvaliteetsem osa puutüvest, mida kasutatakse puidutööstuses, sealhulgas saematerjali tootmiseks, ehitustegevuses ja mujal. Paberipuu on peenem puutüvi või selle osa (läbimõõt 7 – 15 cm) või puutüve osa, mille kvaliteet ei vasta kõveruste vms tõttu palgile esitatavatele nõuetele ning mida seetõttu kasutatakse tselluloosi valmistamiseks. Tarbepuiduks sobimatuid puutüvesid kasutatakse küttepuuna. Hinnalt on kõige kallim palk, millele järgneb paberipuu ja sellele küttepuu. Päritolu järgi saab metsamaterjali jagada Riigimetsa Majandamise Keskuselt, Eesti ettevõtjatelt ja eraisikutelt hangitud puiduks, ettevõtja enda poolt ülestöötatud ja imporditud puiduks. Imporditud palgi osakaal kogu Eesti metsamaterjali turust on koondumise teate esitajate hinnangul ligikaudu 20%. Paberipuud ei impordita. Puidu liikide alusel jaguneb Eestis raiutav metsamaterjal okaspuiduks ja lehtpuiduks. Enamus Eestis raiutavast puidust on okaspuit (mänd ja kuusk).

Metsamaterjali päritolu arvestamine ei ole antud koondumise puhul palgi ja paberipuu müügi kaubaturu piiritlemisel vajalik. Tarbimisomaduste poolest ei ole palk ja paberipuu asendatavad, mistõttu on nende varumisel ja müümisel tegemist eri kaubaturgudega.

Metsamaterjali varumine toimub kasvava metsa raiumise või ümarpuidu kokkuostu teel. Varumisettevõtjad varuvad metsa metsaomanikult või vahendajalt või omaraie korras ja müüvad palgi, paberipuu ja küttepuu oma kontserni ettevõtjatele (sealhulgas saeveskitele), kontsernivälistele tööstusettevõtjatele ja teistele ettevõtjatele, kes tegelevad puidu vahendamise ja ekspordiga.

Keskkonnaministeeriumi ja koondumise teate esitajate hinnangul oli 2001.a Eestis puidu raiemaht 12 miljonit tm, sellest umbes 10 - 10,8 miljonit likviidset puitu. Palgi ja paberipuu raiemaht oli umbes 7,5 miljonit tm. Tänane raiemaht oluliselt enam ei suurene, samas võib paberipuu turu kahanemise arvelt palgituru maht tõusta parema puidu sorteerimise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemusena, mis võimaldab saagida peenemat ja vähem kvaliteetset puitu. Koondumise osalised, AS Sylvester ja Stora Enso Oyj kontserni kuuluvad Eesti ettevõtjad varusid 2001.a Eestis [ … ] tm palki ja paberipuud, mis moodustab arvestuslikult 33% Eestist varutud metsamaterjalist. Sellest ligikaudu 15% varuti otse metsaomanikelt, ülejäänud metsamaterjal osteti teistelt kaubaturul tegutsevatelt ettevõtjatelt.

Metsamaterjali müügi iseloomulikuks jooneks on ekspordi suur osakaal. Koondumise teate esitajate hinnangul eksporditakse üle 50% Eestist varutud metsamaterjalist (palk ja paberipuu), sealjuures palgist 10% ja paberipuust 95%. Kohalikule paberitööstusele müüakse vaid 5% paberipuidust, Eesti saeveskeid varustatakse peamiselt kohalikku päritolu palgiga.

Mõlemad koondumise osalised, nii AS-i Sylvester varumisettevõtjad kui Stora Enso kontserni kuuluvad AS Stora Enso Mets ja tema tütarettevõtja Stora Forestry Balti OÜ tegutsevad palgi ja paberipuu turgudel Eestis.

Koondumise teate esitajate hinnangul oli Eesti palgi ja paberipuu müügi kaubaturu maht 2001.a vastavalt 3,8 miljonit tm ja 4,1 miljonit tm (ekspordita).

Paberipuud tarnib kohalikule turule vaid üks koondumise osaline AS Sylvester, kelle turuosa “Horizon” Tselluloosi ja Paberi AS-i poolt tarbitavast paberipuust on 16%. Teine koondumise osaline AS Stora Enso Mets ekspordib kogu oma varutud paberipuu.

Saematerjalide müügi kaubaturul tegutsevad ainult AS-i Sylvester tütarettevõtjad, kelle turuosa Eesti turul on ligikaudu 30%. Kuna Stora Enso kontserni kuuluv Puumerkki Eesti AS tegeleb ainult puidu ja puidutoodete vahendamisega ning tema turuosa saematerjalide müügi kaubaturul on 0,002%, siis ei ole antud koondumise puhul sellel kaubaturul tegemist mõjutatud kaubaturuga.

Koondumisest mõjutatud kaubaturge ei teki ka küttepuu, hakkepuidu, vineeri, lainepapist pakendite ning paberi ja paberitoodete müügi puhul.

Kuigi Eesti metsad ei paikne ühtlaselt, ei mõjuta see asjaolu konkurentsitingimusi metsamaterjali varumisel ja müügil Eesti erinevates piirkondades. Eesti territooriumi väiksuse ja vahemaade lühiduse tõttu ei mõjuta kaubaturu piiritlemist transpordikulud ja muud sellega seotud tingimused. Seega on geograafiliseks kaubaturuks metsamaterjali puhul kogu Eesti territoorium.

Hinnang koondumisele

KonkS § 22 lg 2 kohaselt keelab Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja koondumise, kui see võib tekitada või tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.

KonkS § 13 lg 1 järgi on turguvalitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Suurim metsamaterjali müüja on Riigimetsa Majandamise Keskus, kes tegeleb riigile kuuluvate metsade haldamise ja riigile kuuluva kasvava metsa ja puidu müügiga. RMK müüb Eesti ettevõtjatele ligikaudu 2,5 miljonit tm (umbes 25% likviidsest puidust) kasvavat metsa ja metsamaterjali aastas (www.rmk.ee).

Koondumise osalised varuvad palgi ja paberipuu nii omaraie korras, kui ka ostavad Riigimetsa Majandamise Keskuselt, erametsaomanikelt ja teistelt Eesti ettevõtjatelt, nende ühine turuosa varumisel oli 2001.a 33%.

Koondumise osaliste turuosa palgi müügi kaubaturul 2001.a oli 34%, kusjuures koondumise osaliste omavaheline käive on elimineeritud.

Metsamaterjali varumise ja müügi turgudel tegutsevad lisaks AS-i Sylvester ja Stora Enso kontserni kuuluvatele ettevõtjatele teiste rahvusvaheliste metsatööstuskontsernide Eesti tütarettevõtjad AS Holmen Mets, Södra Eesti AS, AS Mets & Puu, lisaks AS Lemeks MT ja AS Nor-Est Wood. Nimetatud ettevõtjad varuvad ja müüvad ligi 30% palgist ja 40% paberipuust. Peale selle tegutseb Eestis lokaalsetel turgudel kümneid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja väikefirmasid, kes ostavad metsa kokku ja müüvad selle vahetult saeveskitele või teistele vahenduse või ekspordiga tegelevatele ettevõtjatele.

Rahvusvaheliste kontsernide tütarettevõtjatel, sealhulgas Stora Enso kontsernil, on metsavarumise üle vaid piiratud kontroll, kuna põhiliselt on metsaomanikuks riik või eraisikud. Suurem osa eraisikutest ei ole koondunud veel ühingutesse või ei ole need ühingud küllalt tugevad. Samas on metsamaterjali turul palju vahendajaid ja agente, kes esindavad suurt hulka metsaomanikke või kes ostavad neilt metsa kokku, ning kellel on seetõttu metsavarumisettevõtjate ja tööstusettevõtjatega (saeveskitega) läbirääkimistel tugev positsioon. Metsaomanikud ei seo ennast pikaajaliste lepingutega, ainult Riigimetsa Majandamise Keskus on enampakkumise tulemusena andnud erinevatele saeveskitele õiguse teostada raiet umbes 10-15% oma metsadest pikema aja jooksul, mis ei ületa ühelgi juhul kolme aastat. Metsaomanikul ei ole metsa müümiseks otsest survet, nad võivad turutingimuste paranemist oodata pikemat aega. Seevastu tööstusettevõtjad, sealhulgas saeveskid, vajavad pidevalt toormaterjali, mistõttu varumisettevõtjad ja mistahes vahendajad peavad arvestama nende kahe poolt määratud hindu ja muid tarnetingimusi. Seetõttu ei ole varumisettevõtjatel hinnaläbirääkimistel kõige tugevam positsioon.

Kuna koondumise osalised müüvad suurema osa palgist kontsernisiseselt, ei ole nende tegelik mõju palgi kaubaturul märkimisväärne. Seega müügituru struktuur ei muutu.

Kuna Eestis on paberipuu turustamise võimalused väga piiratud, eksporditakse valdav enamus varutud paberipuust. Koondumise osaliste ühine turuosa Eesti paberipuu müügi turul oli 2001.a 16%, seetõttu ei mõjuta nad seda turgu oluliselt.

Metsamaterjali varumiseks ja müügiks ei ole vaja tegevusluba, seega juriidilisi tõkkeid kaubaturule sisenemiseks ei ole. Turule sisenemine ei ole kapitalimahukas, ei pea omama isegi erilist tehnikat, kuna turul on palju vastavaid teenuseid osutavaid ettevõtjaid ja füüsilisi isikuid.

Stora Enso Oyj kontsern omab teatavat majanduslikku ja finantsjõudu, kuid Eesti turul tegutsevad ka teised rahvusvaheliste kontsernide tütarettevõtjad. AS Sylvester ja Stora Enso Oyj kontserni koondumine ei tekita ega tugevda turguvalitsevat seisundit metsamaterjalide varumise ja müügi kaubaturgudel, kuid toob endaga kaasa tugeva turuliidri tekkimise. Koondumise osaliste positsioon kaubaturul ei võimalda neil siiski tegutseda sõltumatult konkurentidest ja varustajatest s.o metsaomanikest.

Arvestades koondumise osaliste Stora Enso Timber Oy Ltd, AS Stora Enso Mets ja AS Sylvester koondumise tulemusel tekkivaid turuosasid, konkurentide arvu ja nende majanduslikku ja turujõudu, juriidiliste sisenemistõkete puudumist ning teisi tegureid, ei teki koondumise osalistel metsamaterjali (palgi ja paberipuu) varumise ja müügi kaubaturgudel turguvalitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1 tähenduses. Seega ei esine koondumise puhul KonkS § 22 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.

Hinnang koondumisega seotud konkurentsipiirangule

Stora Enso Timber Oy Ltd, AS Stora Enso Mets, AS Sylvester ja AS Sylvester aktsionäride vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingu kohaselt on müüjateks olevad AS Sylvester aktsionärid võtnud endale kohustuse mitte konkureerida […].

Konkurentsiamet on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud konkurentsipiirang on Stora Enso Timber Oy Ltd, AS Stora Enso Mets ja AS Sylvester koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalik, kuna sellega tagatakse omandatavate varade väärtuse säilimine nende üleminekul müüjatelt ostjatele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS § 27 lg 1 p 1

Otsustan:

Anda luba Stora Enso Timber Oy Ltd, AS Stora Enso Mets ja AS Sylvester koondumisele.

Käesolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul sellest teada saamisest või päevast, kui isik pidi otsusest teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik § 9).

Peeter Tammistu
Peadirektor

Tagasi