PEADIREKTOR

                                   Ärakiri
  Ärisaladused on välja jäetud

Otsus

Tallinn  05.11.2002 nr 68-KO

Koondumisele nr 19-ko/2002 AS Eesti Statoil/Shell Eesti AS osa loa andmine

Koondumine

11.10.2002.a esitas AS Eesti Statoil esindaja Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt AS Eesti Statoil (edaspidi Eesti Statoil) omandab Shell Eesti AS (edaspidi Shell Eesti) osa.

4.10.2002.a sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt müüb Shell Eesti oma 25 teenindusjaamast koosneva keti Eesti Statoilile. Koos teenindusjaamadega omandab Eesti Statoil ka teenindusjaamadega seotud vara (tankurid, seadmed, kaubad jm).

Koondumine Eestis on osaks tehingust, millega Norra kontserni Statoil ASA kuuluvad ettevõtjad omandavad Eestis, Lätis ja Leedus Shelli kaubamärki kandvad mootorikütuse teenindusjaamad. Shell taandub Eesti, Läti ja Leedu turul mootorikütuse müügi ärist, jäädes tegutsema vaid õli- ja määrdeainete kaubaturul.

Nimetatud tehingu tulemusel omandab Eesti Statoil valitseva mõju Shell Eesti osa üle konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg 4 tähenduses. Seega on tegemist koondumisega KonkS § 19 lg 1 p 2 sätestatud viisil.

Konkurentsiamet avaldas 24.10.2002.a Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumise teate saamise kohta teate väljaandes “Ametlikud Teadaanded”. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.

 

Koondumise osalised

KonkS § 20 punktide 2 ja 4 järgi on koondumise osaline ettevõtja, kes omandab valitseva mõju teise ettevõtja osa üle, ja ettevõtja osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju. Seega on käesoleval juhul koondumise osalisteks Eesti Statoil ja Shell Eesti osa.

Eesti Statoili peamiseks tegevusalaks on mootorikütuse sissevedu ja jaemüük, määrdeainete sissevedu ning jae- ja hulgimüük, autotarvikute, esmatarbekaupade, toiduainete ja jookide jaemüük, autopesu teenuse osutamine ning kiirtoitlustus. Eesti Statoil kuulub Statoil ASA-le, kes on maailma 25 riigis tegutsev Norra riigi kontrolli all (81,8%) olev nafta- ja gaasikontsern. Statoil ASA peamiseks majandustegevuseks on nafta ja naftasaaduste uurimine, tootmine, transport, rafineerimine ja turustamine.

Statoil ASA-l on käesoleval ajal Eestis peale Eesti Statoili veel üks tütarettevõtja, milline on likvideerimisel ja millel ei ole majandustegevust ega vara. Ükski teine Statoil ASA kontserni kuuluv ettevõtja Eesti turul ei tegutse.

Shell Eesti peamiseks tegevusalaks on samuti mootorikütuse sissevedu ja jaemüük, määrdeainete sissevedu ning hulgi- ja jaemüük, autotarvikute, esmatarbekaupade, toiduainete ja jookide jaemüük, autopesu teenuse osutamine ja kiirtoitlustus. Shell Eesti kuulub The Royal Dutch/Shell gruppi, mis on ülemaailmselt tegev nafta ja gaasi uurimise, tootmise ja müügi, kemikaalide tootmise ja müügi ning energia tootmise ja taastootmise alal.

Õiguslik hinnang

Koondumise kontrolli kohaldamine

KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis.

Statoil ASA 2001.a majandusaasta käive oli 465 miljardit krooni ning Eesti Statoili käive Eestis 730,8 miljonit krooni. Shell Eesti teenindusjaamade 2001.a majandusaasta käive oli 441,8 miljonit krooni ning nende äritegevus toimub Eestis. Seega kuulub Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumine KonkS § 21 lg 1 kohaselt kontrollimisele.

Kaubaturud

KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ning kasutustingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel asendatavate kaupade käibimise ala kogu Eesti territooriumil või selle osal.

Rahandusministri 27.08.2001.a määruse nr 74 “Koondumise teate esitamise juhend” § 7 lg 3 p 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud kaubaturg selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ning koondumine viib vähemalt 15 protsendilise turuosani.

Eesti Statoili ja Shell Eesti tegevus kattub mitmel kaubaturul nagu mootorikütuse jaemüük, autopesu teenuse osutamine, määrdeainete müük, autotarvikute müük ning toidu – ja esmatarbekaupade müük. Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade liidetud turuosa kokku ületab 15 protsenti üksnes mootorikütuse (bensiini ja diiselkütuse) jaemüügi kaubaturul.

Muud kattuvad kaubaturud nagu autopesu teenuse osutamine, määrdeainete, autotarvikute, toidu- ja esmatarbekaupade müük on osaks laiematest kaubaturgudest ning koondumise teate esitaja hinnangul ei ületa Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade turuosa kokku 10 protsenti igal nimetatud kaubaturul ning koondumine ei too kaasa olulist mõju nendel kaubaturgudel.

Mootorikütuse mõiste alla kuuluvad kütuseaktsiisi seaduse § 4 p 1 kohaselt autobensiin, diislikütus, lennukipetrool, lennukibensiin, mootorikütusena kasutatav vedel- ja surugaas. Käesoleva koondumise seisukohalt vaadeldakse ainult autodes kasutatavaid mootorikütuseid, milledeks on autobensiin ja diiselkütus (edaspidi mootorikütus).

Mootorikütuse lõpptarbijale tarnimine toimub kas läbi teenindusjaamade või otsetarnetena. Käesoleva koondumise osaliste otsetarnete osatähtsus lõpptarbijale on suhteliselt tagasihoidlik. Mootorikütuse müügi teenindusjaamades (s.o bensiinijaamades, tanklates) müüakse erineva oktaanarvuga bensiini ja diiselkütust. Erinevad mootorid kasutavad erinevaid kütuseid, nõuded kasutatava bensiiniliigi või diiselkütuse kohta on toodud auto kasutamisjuhendis. Seega tarbimisomaduste poolest (nõudlus) ei ole mootorikütuse eri liigid omavahel asendatavad. Pakkumise poolelt on mõlemad mootorikütuse liigid esindatud samas müügipunktis. Koondumise teate esitaja on seisukohal, et antud koondumise ja selle mõjude hindamisel ei ole vaja eristada bensiini ja diiselkütuse jaemüügi kaubaturgu (olgugi, et erinevad mootorid tarbivad erinevat kütust) või veelgi detailsemat jaotust sõltuvalt bensiini oktaanarvust. Reeglina on kõigi autokütuste jaemüüjate kaubavalikus esindatud nii autobensiin kui ka diiselkütus. Seega käsitletakse antud koondumise puhul mootorikütuse jaemüüki ühtse kaubaturuna. Kuna erinevate kütusemüüjate teenindusjaamad konkureerivad omavahel üldisel mootorikütuse jaemüügi kaubaturul, on tarbijal võimalus valida neile sobivam pakkuja. Seetõttu on ühe jaemüüja teenindusjaamas pakutav mootorikütus tarbija seisukohalt asendatav teiste jaemüüjate poolt pakutavaga, mis omakorda põhjustab tarbijate vähese lojaalsuse ühe või teise mootorikütuse jaemüüja suhtes.

Võttes arvesse Eesti suurust (vahemaad on lühikesed), kus erinevate kütusetanklate teeninduspiirkonnad moodustavad üksteisele järgnevate ja üksteisega kattuvate alade ahela, ning asjaolu, et konkurentsitingimused mootorikütuse jaemüügi turul Eesti erinevates piirkondades on sarnased ning jaehindade erinevus mittemärkimisväärne (umbes 10 – 20 senti/l, mis suurema vahemaa puhul ei ole põhjuseks teise tankla otsimiseks) on antud koondumise puhul käsitletud geograafilise kaubaturuna kogu Eesti territooriumi.

Seega on käesoleva koondumise puhul horisontaalselt mõjutatud kaubaturuks mootorikütuse (autobensiin ja diiselkütus) jaemüügi kaubaturg Eestis.

Põhilisteks mootorikütuse tarnijateks Eestisse on Põhja-Leedus asuv Mazeikiai tehas, Kirisi tehas Venemaal, tehased Lõuna-Soomes (Porvoo jt) ja Statoil gruppi kuuluvad ettevõtjad (SIA Statoil Latvia). Väiksemad partiid mootorikütust hangitakse ka teistest Venemaa ja Valgevene nafta ümbertöötlemise tehastest. Seega Eestis kasutatav mootorikütus on ümber töödeldud põhiliselt Venemaa ja Põhjamere naftast. Mootorikütuse jaemüügile eelneval kaubaturul tegutsevad nii rafineerimistehased kui ka vahendajad, kes müüvad rafineeritud naftatooteid. Kütus tarnitakse kas tanklaevade või rongidega Eestis asuvatesse terminaalidesse ning sealt kütuseveokitega teenindusjaamadesse. Kütuseveokid kuuluvad kas kütusefirmadele või veole spetsialiseerunud ettevõtjatele. Jaemüüjatel on sageli lepingud hulgimüüjatega, kuid mitmetel jaemüüjatel on ka otselepingud rafineerimistehastega.

Mootorikütuse teenindusjaamade asustus Eestis on tihe. OÜ Tehnokontrollikeskus andmetel on Eestis üle 500 nii maaaluse kui maapealse paikse anumaga mootorikütuse teenindusjaama. Neist umbes pooled teenindusjaamad kuuluvad suurematesse või väiksematesse kettidesse. Ainuüksi Neste Eesti AS, AS Alexela Oil, AS Eesti Statoil, AS Lukoil Tanklad, HydroTexaco Eesti AS ja Shell Eesti AS omasid 2001.aastal Eesti erinevates maakondades kokku üle 150 teenindusjaama. Lisaks omasid teenindusjaamu AS Tartu EPT, AS Krooning, AS Olerex, AS Mokter, AS Mahta Kütus, AS Saare Kütus ja paljud teised väiksemad ettevõtjad.

Eesti Statoil omab käesoleval ajal 23 ja Shell Eesti 25 teenindusjaama. Koondumise osalised opereerivad samaaegselt ainult suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve/Jõhvi ja Viljandi. Nimetatud linnades säilib konkurents ka koondumise järgselt, kuna üheski neist ei jää kütuseturul tegutsema ainult Eesti Statoil.

Tallinnas tegutseb käesoleval ajal kokku 23 koondumise osaliste teenindusjaama, nende konkurentide suurematel või väiksematel kettidel on Tallinnas kokku ligikaudu 40 teenindusjaama, ainuüksi Neste opereerib Tallinnas 17 ja Lukoil 6 teenindusjaamaga.

Tartus omavad koondumise osalised kokku 5 teenindusjaama. Suurematest tanklakettidest on esindatud Lukoil ja Neste kokku 4 teenindusjaamaga.

Pärnus omavad koondumise osalised kokku 3 teenindusjaama. Suurematest tanklakettidest on esindatud Lukoil, Neste, Hydro Texaco, Alexela ja Olerex kokku 8 teenindusjaamaga.

Narvas omavad koondumise osalised kokku 2 teenindusjaama. Linnas opereerivad Lukoil, Neste ja Hydro Texaco igaüks ühe teenindusjaamaga.

Viljandis omavad koondumise osalised kokku 2 teenindusjaama, lisaks konkureerivad Neste, Hydro Texaco, Olerex, Järvejaam ja Heleaas igaüks ühe teenindusjaamaga.

Kohtla-Järvel omavad koondumise osalised 2 teenindusjaama, lisaks konkureerivad Lukoil ja Hydro Texaco kokku 3 teenindusjaamaga.

Kõikides nimetatud linnades konkureerivad lisaks mainitutele ka väiksemad kütusemüüjad, kes ei kuulu suurematesse kettidesse. OÜ Tehnokontrollikeskus andmetel on Tallinnas üldse üle 80 mootorikütuse teenindusjaama, Tartus umbes 20, Pärnus umbes 15 jne.

Hinnang koondumisele

KonkS § 22 lg 2 kohaselt keelab Konkurentsiameti peadirektor või tema asetäitja koondumise, kui see võib tekitada või tugevdada turguvalitsevat seisundit, mis oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul.

KonkS § 13 lg 1 järgi on turguvalitsev ettevõtja, kellele kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või kelle positsioon võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.

Statistikaameti andmetel (www.stat.ee) oli 2001.aastal mootorikütuse jaemüügi käive Eestis 3 049 miljonit krooni ning 2002.a I poolaastal 1 707 miljonit krooni.

Koondumise teate kohaselt oli 2001.aastal Eesti Statoili turuosa Eesti kütuseturul 18,4%, 2002.a I poolaastal – 17%, seega ei ole ta turguvalitsevas seisundis. Turguvalitsev seisund ei teki ka peale Shell Eesti teenindusjaamade omandamist, sest liitmisel saadud turuosa oleks vastavalt 30,4% ja […]%. Suuremate konkurentide Neste Eesti AS ja Lukoil Eesti AS turuosad on märkimisväärsed (vastavalt […]% ja […]%), järgnevad Hydro Texaco Eesti AS ([…]%) ja AS Alexela Oil ([…]%). Lisaks nimetatud tanklate kettidele ja koondumise osalistele tegutseb kütuse jaemüügi kaubaturul suur hulk väiksemaid ettevõtjaid, omades ligikaudu 30% mootorikütuse jaemüügi käibest ning üle poole tanklate koguarvust Eestis.

Kuna mootorikütuse jaemüügi kaubaturul konkureerivad omavahel rahvusvaheliste kontsernide tütarettevõtjad ja kohalikud ettevõtjad, siis ei oma koondumise osalised eelist majandusliku ja finantsjõu näol. Koondumine ei tekita ega tugevda turguvalitsevat seisundit mootorikütuse jaemüügi kaubaturul KonkS § 13 lg 1 tähenduses. Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade ühendamine toob endaga kaasa tugeva turuliidri, kuid mitte turguvalitseva seisundi tekkimise Eesti kütuseturul.

Ka pärast Eesti Statoili ja Shell Eesti teenindusjaamade ühendamist on mootorikütuse jaemüügi kaubaturg võistluslik, koondumise osaliste positsioon kaubaturul ei võimalda neil tegutseda sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Arvestades Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumise tulemusel tekkivat turuosa mootorikütuse jaemüügi kaubaturul, konkurentide arvu, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning teisi tegureid, ei esine käesoleva koondumise puhul KonkS § 22 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise.

Hinnang koondumisega seotud konkurentsipiirangule

Eesti Statoili ja Shell Eesti vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt võttis Shell Eesti endale kohustuse tagada, et [……………………………………………………………].

Konkurentsiamet on seisukohal, et eelpool kirjeldatud konkurentsipiirangud on Eesti Statoili ja Shell Eesti osa koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud, kuna sellega tagatakse omandatavate varade väärtuse säilimine nende üleminekul müüjalt ostjale.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS § 27 lg 1 p 1

Otsustan:

Anda luba AS Eesti Statoil ja Shell Eesti AS osa koondumisele.

Käesolevale otsusele saab esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul sellest teada saamisest või päevast, kui isik pidi otsusest teada saama (Halduskohtumenetluse seadustik § 9).

Peeter Tammistu
Peadirektor

Tagasi