EST | ENG  

Aastaraamat 2015

  AASTARAAMAT 2013 Aastaraamat 2015

 

Head lugejad!

Konkurentsiametil on hea meel esitleda järjekordset aastaraamatut, mis kirjeldab meie töid ja tegemisi. Suur ja oluline osa meie tööst on seotud energeetikaga, seega jääb 2015. aastat meenutama eelkõige energiahindade langus. Kui jätta kõrvale 2008. aasta toornafta hinnašokk, sellele järgnenud kiire langus ja uus tõus 2009. aastal, siis saime nüüd esimest korda viimase 10 aasta jooksul ka tarbijatena tunda madalast toornafta hinnast tulenevaid soodsaid energiahindu. Seda on näha nii tanklates mootorikütust tankides, kui ka elektri- ja gaasiarvetel. Ka peegeldub see juba teist aastat kestvas tarbijahindade languses. Nii nagu mujal Euroopa Liidu riikides, on ka Eestis arutletud, kas vaba elektri- ja gaasiturg tagab ikka tarbijale parimad hinnad või peaks jätkama pigem konservatiivsema turumudeliga, kus otsast lõpuni kontrollib monopol seda, kes tarbijale elektrit ja gaasi müüb. Tänase seisuga võib küll väita, et EL on vabaturu printsiipide rakendamisel õige suuna valinud ning Eesti on koos teiste Balti riikidega täna musternäidis, kus vaba elektri- ja gaasituruga ning integreeritud ühendustega teistele eeskuju näidatakse. On ju selle selgeks näideteks nii Eesti-Soome elektriühendused, kui ka eelmisel aastal käivitunud Leedu-Rootsi elektri ühendus. Samuti peaks 2020. aastal käivituma Eesti-Läti täiendav ühendus.

Ka gaasiühenduste osas on kogu regioonis edusamme tehtud. Võtame kasvõi hiljaaegu valminud võrgu tugevduse Leedus, mille tulemusena saavad nüüd ka Eesti ja Läti Klaipeda terminaalist maagaasi osta. Samuti on olulised Leedu-Poola ning Eesti-Soome gaasiühenduste rajamine, mille tulemusel lõpeb aastakümneid kestnud gaasivarustuse isolatsioon nii Soomes kui ka Balti riikides. See on väga tähtis nii vabaturu kui ka energiajulgeoleku printsiipide järgimisel. Seejuures oleme Eesti-Soome gaasiühenduse projektis Eurooplased suure algustähega ehk tänu Eesti initsiatiivile saab see projekt ellu viidud. Muidugi on projektil palju kritiseerijaid ning ka majandusliku tasuvuse üle võib lõpmatuseni arutleda, kuid Euroopa kaardile vaadates on selge, et ilma selle ühenduseta ei tuleks ühtset ja toimivat gaasiturgu.

Võib-olla olen seekordses eessõnas liigselt energeetikale keskendunud. Ei saa siiski unustada, et meie asutuse nimi on Konkurentsiamet ning mitte reguleeritavate turgude järelevalve asutus või midagi sarnast. Saan meie näitel kinnitada, et just tänu konkurentsivaldkonnale on regulaator muututnud avatumaks ja laiemalt mõtlevamaks. Eraldiseisval regulaatoril on probleeme nähes esimeseks mõtteks tihti rohkem regulatsiooni juurde keerata, see tähendab võidelda tagajärgede, mitte põhjustega. Meie oleme jõudnud selgele arusaamisele, et tegeleda tuleb eelkõige probleemide põhjustega ning tihti annab just vastava turu liberaliseerimine tarbijale parima tulemuse.
Eestis on endiselt sektoreid, kus saab liikuda parema korralduse suunas ja regulatsiooni vähendada, olgu nendeks siis kaugkütte või elektroonilise side valdkonnad, kus täna selgelt üle reguleeritakse.

Kuigi kahtlemata teevad suurt ja olulist tööd kõik meie inimesed, soovin eelnevat kokkuvõttes tänada just meie konkurentsivaldkonna ametnikke, sest ilma nendeta ei oleks meie hinnaregulaator see, mis ta on täna.

Heade soovidega

Märt Ots
Peadirektor